hinge tagant kui see ta tütreid rahuldas. Vanamehe tütred pimestasid teda ja panid ta südame sulama, mis saigi talle lõpuks saatuslikuks. Isa Gorioti iseloomustas eneseohverdus (tütarde soovid), naiivsus (uskus, et ta tütred armastavad teda) ja ka heasüdamlikus (armastus tütarde ja Eugene vastu). Oma surivoodil mõistis Goriot oma viga ja talle sai selgeks, et tema tütred teda tegelikult ei armasta. Eugene De Rastignac oli vaene aristokraat, kes tuli Pariisi sooviga, et kaugele jõuda. Seal kohtus ta Pariisi õukonna koorekihiga ja sai ka valusaid õppetunde. Õppimise jättis Eugene seljataha, et oma aeg ja raha keskenduda õukonna glamuurile. Ta pelgas neid ahneid, petlikuid inimesi, aga et oma unistused täide viia tuli tal muutuda üheks neist. Isa Goriot tõi Eugene maa peale tagasi ning pani nooraristokraadi oma väärtuseid ümber hindama. Eugene iseloomustas ambitsioonikus (tahe saada
sügavamalt subjekti olemust (näiteks "Noor araabia poiss" ja "Berberinaine kaamliga"). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (näiteks "Kristjan Raud", kuivnõel, 1939). 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. 1945 sattus Viiralt Rootsi elama ja sealt edasi uuesti Pariisi. Lõplikult pöördus kunstnik tagasi Pariisi 1946. aasta sügisel. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. 3 Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. 4 Looming
Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941)
jaanuar 1793 hukati kuningas Louis Capet [lui kape] süüdistatuna monarhistliku riigikorra pooldamises. Pärast ülestõusu loodi uus valitsus, mille ametlik nimi oli Ajutine Täitevnõukogu. Ilma hääletusteta andis Seadusandlik Kogu ametipostid tagasi endistele zirodiinidest ministritele, ka uued valitud ministrid olid enamasti zirodiinid. Seadusandliku Kogu ja ministrite kõrval oli pärast kuninga kukutamist tähtsaks võimuorganiks Pariisi kommuun, kes olid sankülottide otseselt valitud esindajad. 21. septembril tuli kokku kolmas revolutsiooniaegne rahvaesindus Rahvuskonvent. Zirodiinid olid sel ajal kodanliku vabariigi veendunud pooldajad ja tahtsid seda kindlustada. Selle korra alustugi pidi olema kodanliku ettevõtluse vabadus. Intelligentsi kihid, kes sellega kaasa läksid, lugesid tähtsaks kodanlikdemokraatia vabadusi. Pärast kuninga kukutamist nägid
Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Sündinud 20. märts 1898 Peterburi kubermang Surnud 8. jaanuar 1954 Pariis Tegevusala graafika
Isale tundus, et Maria on vaimselt ja füüsiliselt üle pingutanud, ning saatis ta sugulaste juurde maale. Samal aastal kaotas perekond ebaõnnestunud investeeringute tõttu peaaegu kogu varanduse . 1883-1891 töötas Marie guvernendina ja õpetajana , et finantseerida oma vanema õe Bronislawa (Bronia) meditsiiniõpinguid Pariisis . Samal ajal luges ta tasuta Varssavi rahvusliku orientatsiooniga "Vabas Ülikoolis" töölisnaistega poola keeles kirjandust. 1891. aastal järgnes ta õele Pariisi, et minna õppima. Marie Curie Õpingud Pariisis Maria tahtis edasi õppida, kuid tol ajal naisi Poolas ülikooli ei lubatud, mistõttu Maria järgnes 1891 oma õele, kes oli abiellunud arstiga, Prantsusmaale. Nagu varem oli kokku lepitud, hakkas nüüd õde teda rahaliselt toetama . Marie õppis Pariisis Sorbonne'is keemiat ja füüsikat. 1893.aastal sai ta lennu parima diplomi füüsika alal ning 1894
Klassitsism-18-19saj.Jaguneb kaheks-varaklassitsism(1760-90),kõrgklassitsism ehk ampiiristiil (1790-1820). mood,kleidid paistavad läbi.Nim. ka alasti ajastuks. Põhinõue kunstis lihtsus,vaikne suurus. Arhitektuur-levib euroopasse ja ka usa-sse. Ehitised sümmeetrilised,suurte siledate seinapindadega. Sissekäik meenutab kreeka templi fassaadi. Prantsusmaa-Pariisi Tähe võidukaar,Pariisi Pantheon. Ameerika-Valge maja,Kongresside hoone. Eesti-Tartu ülikool,Vana anatoomikum,Tartu tähetorn,Tartu raekoda.Suurem osa Eesti mõisahoonetest on klassitsismi stiilis.Maalikunst- J.L. David-maalikunstnik.Napoleoni kõrghetkede maalija."Horatiuse vanne", ,,Tapetud Marat","Sabiinitarud","Napoleon I ja Josephine kroonimine". Romantism-keskaja imetlus.(1830-40/50)Kasvab välja klassitsismist.On kunstivool.Romantikutele meeldib keskaeg.Romantism on sõltumatu kunst.Arhitektuur-Eklektika-palju erinevaid stiil(Sangaste loss)Historitsism-hakatakse ehitama uuesti va...
· Avastasid radioaktiivsed ained: polooniumi ja raadiumi. · 1898. aastal avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. · I maailmasõja ajal töötas ta koos oma tütrega välja mobiilse, röntgenuuringute jaama. Õpetamine kõrgkoolis · 196. aastal sai temast esimene naine, kes Sorbonne'is õpetas. · 1914. aastal sai temast Pariisi Ülikooli Raadiumiinstituudi juhataja. · Ta pidas loenguid Brasiilias, Hispaanias, Belgias ja Tsehhoslovakkias. · Temast sai Pariisi Meditsiiniakadeemia esimene naisliige. Kiirituse mõju · Ta suri 1934 Prantsusmaal Sallanches'is leukeemiasse, mis peaaegu kindlasti tekkis kiirituse tagajärjel. · 1995.aastal maeti Marie Curie esimesmese naisena oma teenete eest ümber Pariisi Panteoni. · 1990
Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus,1937). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis
``Mata Hari`` 7.august 1876- 15.oktoober 1917 Elu enne spiooni Sündis mütsitegija tütrena, Hollandis Leeuwardenis. Peale oma vanemate surma abiellus ta sotlasest laevakapteni Rudolph Campbelliga, kellele ta sünnitas ühe tütre ja ühe poja. 1906.aastal nad lahutasid oma abielu, sest Rudolph oli joodik ja peksis oma naist Tütar jäi Matale, kuid poeg suri paar aastat enne lahutust. Peale lahutust läks ta elama Pariisi, kus ta hakkas tantsijaks. Oma kunstnikunimeks valis ta Mata Hari, mis tähendab malai keeles päikest. Ta oli tuntud kurtisaan, kes suhtles tihedalt paljude poliitikute ja sõjaväelastega ja seetõttu sai temast Esimese maailmasõja ajal Saksa salaluure organisatsiooni spioon, nimega H21. Nimelt tahtis Saksamaa saad Matalt infot prantsuse sõjaväe kohta. Elu spioonina Tema tähtsust spioonina on suuresti ülehinnatud,
Mõisted Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar Pariisi kommuun Tööliste poolt moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus Viktoriaanlik ajastu oli kuninganna Victoria valitsusaeg Ametiühing on on ühingud kuhu ühinesid oskustöölised Tööerakond on lihttööliste poolt loodud erakond Briti impeerium on Inglismaa ja tema kolooniad Dominioon omavalitsusega alad Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust Konföderatsioon on riigikorralduse vorm
Rahvusvaheline olukord 1918 – 1939 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi
hoolduse alla. Aastatel 1793 – 1794 abiellus Prantsusmaal üle 2000 vaimuliku. • Aja jooksul sai üha selgemaks, et on raske ehitada üles uut ühiskonda ilma mingi kultuseta. Sagenesid teated rahvaolematusest seoses kirikute sulgemisega. Seetõttu hakkasid pahempoolsed jakobiinid looma uut kultust, mida nad valgustuse mõjul hakkasid nimetama Mõistuse kultuseks. Mõistuse kultus • Mõistuse kultuse avatseremoonia toimus novembris 1793 Pariisi Jumalaema kirikus. Kirikusse ehitati eraldi tempel mille fassaadil seisis silt filosoofia. Templi sissekäiku kaunistasid filosoofide büstid, selle keskel põles tõrvik – Tõe valgus. Orkester mängis spetsiaalselt avatseremooniaks komponeeritud hümni. Templisse suundus rongkäik, milles neli meest kandsid Mõistuse jumalannat. Jumalanna, valges riietuses kaunis naine, istus toolil, peas revolutsiooni ajal populaarseks saanud früügia müts, käes piik.
alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Probleemideks ongi raha ja eetika, kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem-ja alamkihi elukombed, erinevused. Ülemkihtide paremaks mõistmiseks on kirjeldatud Pariisi salonge ja kohe samas
Juugend aga saksakeelest ja tähendab noorust. Elektika on erinevate stiilide mehaaniline või kunstitaotuslik ühendamine. Prerafaeliidid olid W. Morris, D.G. Rossetti, E. Burnei-Jones.Sest nad eelistasid enne Raffaeli valitsenud lihtsat stiili. Juugendistiili alusepanijaks võib nimetada W. Morrist. A. Beardsley viljeles puulõikamise kunsti. G. Eiffeli projekteeritud torn oli alguses ''kole skelett'' kuid nüüd on see Pariisi sümbol. Eriliselt juugendlik on Barcelona. A. Gaudi kavandas Sagrada Familia kiriku. E. Saarinen projekteeris Tallinnas maja Pärnu mnt. 10. Ja A. Lindgren projekteeris Vanemuise teatrimaja mis hävis II maailmasõja ajal. Eestis esindavad veel juugendstiili Estoni teater, Eesti Draamateater ja Õnnepalee Pärnu mnt. N. Triik, K. Mägi, K. Raud on viljelenud juugendstiili. ''Noor-Eesti'' on kirjandusrühmitus. ''Noor-Eesti'' I albumi kaane kujundas N. Triik
KORDAMISKÜSIMUSED § 1-2 1. ISIKUD GEORGES CLEMENCEAU PR peaminister, kutsuti PR ,,tiigriks". Esindas PR huve Pariisi Rahukonverentsil(SM peab kõige eest maksma ja nõrgenema), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. DAVID LLOYD GEORGE ING peaminister, kutsuti ,,Walesi võluriks". Esindas ING huve Pariisi Rahukonverentsil(SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. WOODROW WILSON USA president, ,,koolmeistrist poliitik", I USA president, kes käis EUR-s. Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks ,,Wilsoni 14 punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI IT valitseja 19221943, fasistide juht
Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile 8 ISEÄRASUSED Prantsusmaal on palju erinevaid asju ja kohti miks maailm teda tunneb. Prantsusmaal on Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc . Seal on palju vaatamisväärsusi nagu näiteks : Eiffeli torn , Triumfi kaar , Louvre , Jumalaema kirik ja muidugi on Prantsusmaa kuulus oma Pariisi moepoodide , oliivide ja metroode pärast . Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri ja kunstimälestiste linn , rahvas käib seal sageli kõrgmoe pärast ja vaatamisväärsusi vaatamas . Kui Pariisi minna tasub külastada kindlasti Eiffeli torni mis on Pariisis tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon .( Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni.) Louvre on muuseum Prantsusmaal, Pariisis. See on üks maailma suurimaid muuseume ja asub Seine'i kaldal
19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9. jaanuaril, 1954. a. 55. aastasena ja maeti Pariisi PèreLachaise kalmistule. Looming Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid
Kõhutants Termini "kõhutants" teke · 1889. aastal Pariisi maailmanäitus · Rõhk oli folkloori tõepärasel edasiandmisel · danse du ventre ehk kõhutants · Sol Bloom, Pariisi maailmanäitust väisanud ameeriklane · Korsettideta naised mõjusid sokeerivalt · belly dance ehk kõhutants · On mõeldud meeste meelelahutuseks · Läbi ajaloo kasutatud ka viljakusrituaalide vältel või pidudel · Treenib hästi luustikku ja lihaskonda · Tavaliselt esitatakse paljajalu · Palju ühiseid jooni, kuid samas ka palju erinevaid stiile · Improvisatsiooniline tants · Lõbus ja loominguline, aitab lõdvestuda · "tants teeb naisest naise"
Oli hooletu oma külaliste suhtes. Tema vaesus oli näiline: tegelikult oli tal ääretu suur varandus. Jälgis pansionääre sellise pilguga, et kust kasu lõigata. Mõtles pidevalt, kuidas oma varanduslikku seisu kergitada. Oli plaan isa Goriot´ga abielluda, kuna arvas, et mees on rahakas. Eugene de Rastiqnac oli lõunamaalase tüüp. Valge näonaha, mustade juuste ja siniste silmadega. Riided hästihoitud ja elegantsed, kaelaside oli lohakalt (üliõpilase seisust näitas). Saabub Pariisi vaese noormehena ja tahab ülikoolis õppida, kokku puutunud seltskonnaeluga, ihaldab ta osa saada Pariisi ahvaldusest. Ta palub oma tädi ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja tutvustada ennast vikontessile. Kutsud rastiqnaci ballile, kus ta armub isa goriot tütresse. Anastasie kutsub rastiqnaci enda poole lõunatama. Seal tutvub ta proua abikaasaga. Rastiqnac tunneb end nagu kahe isa hoolitsemise all: ühelt poolt isa goriot ja teiselt poolt range vautrin
raamistustest hargnesid õrnad lilledest,okstest ja lehtedega kaunistused.Mahedad pastelsed,pärlhallid,kuldsed või hõbedased toonid ,veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid tegid ruumist nagu mängutoosi.Tihti olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised,eelistati nn.orvanditsee on sopilise kujuga keskus,mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused.Prantsusmaa juhtivaks arhitektiks oli sel ajal JACQUES ANGE GABRIEL.Tema suursaavutuseks oli Pariisi keskne väljakConcorde`i väljak.Samuti kujundas ta Elysee palee,mis on hetkel Prantsusmaa presidendi reisidents ning Versailles`i lossi ooperisaali. Rokokooajastu maalikunstis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine,võbelevat valgust ja salapärase meeleoluga maastikutausta.Õlivärvide kõrval kasutati palju pehmetoonilisi pastelle.Maalidel kujutati enamasti jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi.18.sajandi kuulsaim maalija oli noorelt surnud ANTOINE WATTEU.Ta maalis
Napoleon Bonaparte Noorus ja karjääri algus Sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel Ajacco linnas vaesunud advokaadi perekonnas, tal oli palju õdesid ja vendi. 1779-1784 õppis Brienne sõjakoolis 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjaväekoolis Tema sõjaväeline karjäär sai alguse Prantsuse revolutsiooni ajal Touloni vallutamisega ja rojalistide mässu mahasurumise eest sai diviisikindraliks. Peale jakobiinide diktatuuri kukutamist oli mingi aeg vangis tänu oma sidemetele jakobiinidega. Esimesed kuulsad sõjaretked ja riigipööre 1796-1797 – sõjaretk Põhja-Itaaliasse, mille lõpetas Prantsusmaale soodne Campoformio rahu
veetis, avastas ta enda jaoks moodsa kunsti. Järgmisel aastal korraldas Dalí isa poja söejoonistustest koduse näituse. · Esimene avalik näitus toimus 1919. aastal Figuerese teatris. · 1922. aastal kolis Dalí Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando · 1926. aastal visati ta vahetult enne lõpueksameid Akadeemiast välja, süüdistatuna rahutuste õhutamises · 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumaldas · Järgnevatel aastatel maalis Dalí mitmeid teoseid, kus võib märgata Picasso mõjutusi. · 1929.aastal kohtus Dalí oma muusa Galaga. · 1960ndatel alustas Dalí oma kodulinnas Dalí-nimelise teatri ja muuseumi rajamist. · 1969. aastal kujundas Dalí Chupa Chupsi logo · 1988. aasta novembris viidi Dalí südamerikkega haiglasse · Dalí suri 23. jaanuaril 1989. aastal, kuulates oma armastatud heliplaati "Tristan ja Isolde"
Kaubateed jõge pidi: lihtsam ja odavam; võõrad maksid tolle Karolingide valitsemisajal linna tähtsus vähenes, kuna Karl Suur eelistas Aachenit IX saj lõpul viikingite rüüsteretked Kuningas Philippe II Auguste ajal (1180 1223) püstitati uued linnamüürid Ajaloolised sündmused 508 aastal, Clovis, Frankide kuningas tegi Pariisist oma riigi pealinna Vahepeal Prantsusmaa pealinn liikus põhja 987 aastal Capet, Pariisi krahv, sai Prantsusmaa kuningaks Pariis sai jälle pealinnaks Philippe Auguste valitsemisajal (11801223) 13.sajandil Pariis oli läänes kõige kõrgema populatsiooniga linn (umbes 200 000 inimest) ja kõige rikkam 15.sajandil inglased vallutasid Pariisi 16 aastaks Pariisi vapp Vapikiri FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub lainetel ega upu) 1268 aasta, kaupmeeste gild Arhitektuur Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestite linn
Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .fr ROK-i kood FRA Telefonikood 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi
REALISM PRANTSUSMAAL Birke Vahesaar Romantismist eemaldumine 19.saj teisel veerandil Prantsuse revolutsioon Tegelik ja ilustamata Tõde aitab ühiskonda paremaks muuta MAASTIKUMAAL ID John Constable Romantiliselt meeleolukad, objektiivsed View of Salisbury BARBIZONI KOOLKOND Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistus. Pariisi maalikunstnikud 1830.a Barbizonis Loodusest võeti piltide värvitoonid, üksikasjad, kompositsioon Theodore Rousseau Jean-François Millet Honore Daumier Graafika Ühiskonnakriitili ne iseloom Suure üldistusjõuga tüübid Pilkamine Gustave Courbet Argipäeva kujutamine Oma näitus ‘’Realism’’ Maalis seda, mida ainult silmadega näeb ‘’Kivilõhkujad’’ Edouard Manet Kujutab Pariisi ja kaasaegset linnaelu Kuulus
võitmine. Rastignaci võib pidada suhteliselt tüüpiliseks noormeheks, kelles möllavad mitmed tungid ja tormid ja kes on kistud mitme maailma vahele. Ühest küljest saab ta aru, kui kõlvatu on Pariisi koorekihi elu, Honoré de Balzac "Isa Goriot" samas tajub ta, et edu saavutamiseks ja rikastumiseks peab ta paratamatult endale nende inimeste hulgas koha leidma. Nii võitlebki ta iseendaga ning oma mõtetega. Rastignac armub isa Goriot' tütresse
Prantsusmaa Eiffeli torn Üks prantsuse tundtuimaid ehitisi Valminud 1889 Pariisi maailmanäituseks 324 m kõrge ja kaalub 7300 tonni Louvre kunstimuuseum Üks maailma suurimaid muuseume Avati 1793. aastal 35 000 ainulaadset kunstiteost Tuntuim neist Mona Lisa 1989. aastal ehitati muuseumi sisehoovi klaasist ja metallist püramiid, millest on saanud üks Pariisi kuulsamaid objekte. Nimes Les Arènes Maison Carrée. Versailles' loss Euroopa suurim lossi- ja pargiansambel Ehitati 1661-1710 Rahuleping 1919, 28.juunil Transport 474 lennujaama Suurim lennujaama Pariisis Charles de Gaulle Rahvuslik lennufirma Air France Raudteede teedevõrk 29 213 km pikk Teedevõrk on 1 027 183 km pikk Aitäh kuulamast!
"Vabadus viib rahva barrikaadidele" Romantism "Vabadus viib rahva barrikaadidele" ("La Liberté guidant le peuple") on Eugène Delacroix' maal aastast 1830. Maal valmis 1830. aasta Juulirevolutsiooni mõjul. Sellel on kujutatud võitlust Pariisi tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas sõdurimüts. Esmakordselt eksponeeriti maali Pariisi Salon'is (Salon de Paris) 1831. aasta mais. Riik ostis selle ka kohe ära. Selle pildi valisin sest me kõik tahaksime olla vaba rahvas ja võitlme selle nimel palju, kuigi sõda ei kao kuhugi meie ümbert
kelle hulgalistest töödest on kuulsaimad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Aastatel 19251938 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kodumaale naastes pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (näiteks "Kristjan Raud", kuivnõel, 1939). 1944. aastal elas Viiralt Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik tagasi Pariisi. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt lahkus 55- aastasena ning ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Looming Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu- ja linoollõiked. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1925
Jean-Jacques Rousseau Lühike elulugu Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni. 30-aastaselt kolis Pariisi. Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt. 1742. aastal võttis Rousseau Diderot' soovitusel osa Akadeemia traktaadikonkursist teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või allakäiku?" Ta pälvis esikoha traktaadiga, milles
aforismidesse · Tsitaadid: · " Elada tähendab tegutseda " , · " Ma tõttan naerma, sest kardan, et mul tuleb nutta " , · " Selle maailma vägevad teevad meile head juba siis, kui nad ei tee meile kurja " JEAN-JACQUES ROUSSEAU 1712-1778 KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof ja kirjanik · Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni ELULUGU · Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni · 30-aastaselt kolis Pariisi · Ema suri sünnitusel, isa jättis maha · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik(lemmik), kelle toetusel sai haridust ja õppis muusikat · Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud · Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt · Rousseau iseloom, väärtushinnangud ja arusaamine elust olid valgustusaja mõtteviisiga vastuolus ELULUGU · Suri Pariisi lähistel 1778
Emilie Zola´ ,, Therese Raquin" Peategelased: Therese, Camille, Laurent, proua Raquin Tegevuskoht: Prantsusmaa. Algul väikeses külas nimega Vernon, hiljem kolisid elama Pariisi. Põhiliselt toimus tegevus nende Pariisi kodus, mis oli ühtlasi ka pood. Sündmustik: Therese on proua Raquini vennatütar, kelle mees toob õele, kuna tüdruku ema on hukkunud ning mees ei oska lapsega ise midagi peale hakata. Proua Raquin hakkab Therese'i armastama nagu oma laps. Peres on ka poiss, camille, kes on noorena pidevalt haige ning surmasuus. Ema hoolitseb ta eest väga, ravib teda rohtude ning armastusega. Juba väikesest peale on Camille ja Therese sunnitud magama ühes
klassikaliste ja kaasaegsete kunstisuundade kaudu sügavama taju poole. Miród seostatakse sürrealismi esimese, psüühilise automatismi staadiumiga. Kuigi Miró oli Barcelonas saanud korraliku akadeemilise hariduse, püüdis ta nagu kiuste sellest vabaneda . Tal ei olnud vaja kaugele minna, et tutvuda kõige uuemate voolude ja suundumustega kunstis Barcelona oli sajandi alguses intensiivse kultuurieluga kosmopoliitne linn. Suurde kunstikeskusesse Pariisi jõudiski Miró alles kolmekümnendates eluaastates. Joan Miród tuntakse ennekõike sürrealistina. Pariisis puutus Miró kokku sürrealistide rühmitusega, esinedes koos nendega mitmetel näitustel. Kuid sürrealistide ekstravagantsetest ettevõtmistest enam imponeeris tagasihoidliku loomusega Miróle sürrealistlik kirjandus, millesse ta Pariisi-perioodil süvenes ning millest innustust leidis. Alles siis toimus tema loomingus radikaalne pööre.
Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige Üldandmed Keel Prantsuse keel Pealinn Pariis Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 inimest Raha euro ( enne 1999.aastat oli Prantsuse frank ) Lipp Prantsusmaa lipp on Prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel 14.juulist 1790 ning see koosneb kuninga värvist(valge) Pariisi värvidest (sinine ja punane) Marianne Marianne (mar´jann) on Prantsusmaa rahvuslik sümbol. Esimest korda hakati naist, kes kannab Früügia mütsi, kujutama Vabariigi ja Vabaduse sümbolina Suure Prantsuse revulatsiooni ajal. Tänapäeval kasutatakse tema nägu näiteks postmarkidel ja müntidel. Vapp Hümn Marseljees on Prantsusmaa riigihümn. Selle
Kool: 2010 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Sündinud 8.märts 1898. Peterburi Kubermangus Mõisateenijate poeg Vanemad soovisid, et pojast saaks kantseleiametnik Enne sõda elas 14 a Prantsusmaal, aasta Marokos 1945.a elas Rootsis, sealt edasi kolis Pariisi, kus elas 1954.aastani , kus suri Haridustee Astus Tallinna Kunsttööstuskooli esmalt 1919.a suundus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallasesse (1919 1922; 19231924) Õppis Anton Starkopfi skulptuuriateljees, juhendas ka Georg Kind Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias stipendaat 19221923 Dresdeni Akademie' aastatel 19221923 Juhendaja oli Selmer Werner Loomingu algus 1916 esimesed puu ja linoollõiked 1917.aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused Raamatugraafikuna viljakus
Briti väed. Bonaparte otsustas vallutada kõrgendiku, mis lubanuks vabariiklaste suurtükiväel survestada sadamat ning sundinuks Briti laevad evakueeruma. Kõrgendiku hõivamiseks sooritatud rünnak, mille käigus Napoleon reide haavata sai, viis linna vallutamiseni ning tema ülendamiseni brigaadikindraliks 24 aasta vanuselt. • 1795 surus maha rojalistide ülestõusu direktooriumi vastu. • 1802 Itaalia-kampaania • 1798 Egiptuse sõjakäik • 1799 Pariisi komandant, I konsul • 1800 võit Austria vägede üle • 1805 Trafalgari ja Austerlitzi lahingud . Napoleoni ümberkorraldused • 1799, riigipöörde järel, I konsul. Mingi osa revolutsiooni saavutustest säilib. • Tegelik võim koondub Napoleoni kätte • Napoleon hakkab teostama ulatuslikke ümberkorraldusi, mis tugevdasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. • Koostati mitmeid seaduste kogusid, 1804 Tsiviilkoodeks ,millel oli suur mõju Euroopa õigusajaloole
Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi
Ta harrastas ka samal ajal innukalt näitekunsti,viiulimängu ja mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas 19031905 vabakuulajana Peterburi parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modellerumisele. Elukäik Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 19051906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääsemda õpima Pariisi. Esialgu siirdus ta Soome kust ta veetis 190 aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga. Elukäik Kus huvitus maastikumaalist Sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstihügu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega . Soomes said alguse sidemed ´´Noor Eesti ´´ ringkonnaga . Elukäik 1907.aasta vara sügisel läks Pariisi, elas
MARC CHAGALL (1887-1985) Marc Chagall sündis 7.juulil 1887.a. Vitebskis. Ta oli juudi väikekaupmehe kümnelapselise pere esiklaps. Lõpetanud kohalikus koolis 4 klassi, asus Chagall õppima kunsti kohaliku meistri juures, kellest sai Chagallile suur eeskuju. Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseks Pariisi. Kuigi Chagall pidas ennast elu lõpuni vene kunstnikuks, mõjutasid teda Euroopa ja prantsuse kultuur. Siit pärines kunstniku eripära, ta kalduvus segada kokku fantaasia ja olustikulisus, minevik ja tulevik, müstika ja reaalsus. Värvide ja joonte väljendusrikkus tegid Chagallist ekspressionisti ja sürrealismi eelkäija. Juba Chagalli esimestest maalidest õhkub lapselikku siirust, mingit alateadvuslikku, instinktiivset ja ohjeldamatut ilu
väljumiseks. 6. Millise rahuga lõppes Esimene maailmasõda? * Compiegne'i rahuga. 7. Miks puhkes Esimene maailmasõda? * Serbia äärmusrühmituse liige Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 8. Millal algas ja millal lõppes Esimene maailmasõda? * Algus: 28. juuni 1914 Lõpp: 11. november 1918 9. Millised neli suurriiki langetasid suurema osa otsuseid Pariisi rahukonverentsil ja kes neid riike esindasid? * Suurbritannia, peaminister David Lloyd George. Prantsusmaa, peaminister Georges Clemenceau. USA, president Woodrow Wilson. Itaalia, peaminister Vittorio Orlando. 10. Milline rahuvalveorganisatsioon asutati Pariisi rahukonverentsil? * Rahvasteliit 11. Milline riik võitis majanduslikult maailmasõjast kõige enam? * USA
Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest. Prantsusmaa Vapp Prantsusmaa Lipp Prantsusmaa asukoht kaardil 4 1. Loodus 1.1 Relieef Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid
Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. Pinnamood: Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele
1914-1918 I maailmasõda 1928 Briandi-Kellogi pakti sõlmimine 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936 1) Itaalia sissetung Etioopiasse 2) Saksamaa asub looma uut sõjaväge 3) NSVL ja Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1929-1933 suur ülemaailmne majanduskriis 1923 1) Genova konverents 2) Itaalias tulevad võimule fasistid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 11.nov. 1918 C ompiegne'I vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel Daatum Itaalia tulevad võimule fasistid -1922 Briandi-Kellogi pakti sõlmimine -1928 "vaikiva ajastu" algus Eestis -1934 Genova konverents -1922 Eesti Vabariigi iseseisvumine -24.veeb.1928 Suur ülemaailmne majanduskriis -1929 - 1933
teda kutsutaks nende juurde külla, aga seda ei juhtunud. Peagi läksid nende teed lahku. Koju jõudes võttis Frederic'i vastu tema ema proua Moreau. Ta ei jäänud sinna kauaks. Peagi sai ta kokku oma parima ja pikaajalisema sõbra Deslauriers'ga, kes aga pr Moreau'le ei meeldinud. Proual olid oma poja suhtes kõrged ootused, seega utsitas ta Frederici suhtlema naabri härra Roque'ga, kes saaks talle hankida küllakutse või koguni töö jõuka härra Dambreuse'i juures. Kaks kuud hiljem Pariisi tagasi minnes sattus Frederic Kunstiesemete Kaupluse juurde ning hakkas seal tihti käima. Ta otsis endale korteri ja hakkas lõpuks hr Arnoux'ga hästi läbi saama. Peagi saabus ka kauaoodatud küllakutse, Frederic jättis isegi oma äsja külla saabunud sõbra Deslauriers'i üksinda. Arnoux'de kodu kõneles rahulikust ning hubasest perekonnaelust. Terve õhtu vaatas Frederic proua Arnoux'd, teda ei huvitanud teiste vestlused
Sest kui nad oleks otse läinud, oleksid nad kokku puutunud Prantsusmaa tugevate piirikindlustega, läbi Belgia nii ei oleks, Belgia oli neutraalne maa. Välksõda sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul). 7. Sündmused 1914 läänerindel? - 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 8. Mis on positsioonisõda? Mille poolest on ajalukku läinud Ypres? Mis oli nn Piirilahing? - Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud. Ypres lahingus kasutati esmakordselt gaasi
1836.-1860. Aastatel ehitati Inglismaale Londonisse parlamendihoone Charles Barry (1795-1863) ja teiste poolt. Parlamendihoone Londonis. Charles Barry Hoone siluett on eri kõrguse ja kujuga tornide tõttu ebasümmeetriline ning maaliline. Gootikale viitavad vaid rohked kaunistused põhiosa on siiski klassitsistlikult reeglipärane. Eugene Viollet-Le-Duc (1814-1879) oli gootika tunnustamise ja keskaegsete ehitiste, näiteks Pariisi Jumalaema kiriku restaureerimise õhutajaks. Jumalaema kirik Prantsusmaal Pariisis. Eugene Viollet-Le-Duc Saksamaal kerkis samuti klassitsismiperioodiga paralleelselt neogooti-stiilis Kölni toomkirik. Vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel Historitsismi puhul kerkisid üles mitmed probleemid, mida lõpuni lahendada ei suudetudki. Kui losside ja kirikute puhul oli üleminek minevikuarhitektuurile suhteliselt
prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Ta oli üks nendest paljudest heliloojatest, kellele muusikuamet tõi kaasa tõsise tüli oma vanematega. Kas Sulle meeldiks, kui vanemad keelaksid Sul kodus klaveri harjutamise? Berliozi vanemad üritasid seda, sest nende pojast pidi saama arst. Pariisi Ülikooli õppima asudes sattus ta aga ühtlasi ka Pariisi kontserdielu keskele ja sellega oli asi otsustatud... Relv käes võttis ta 1830. aastal osa revolutsioonilahingutest barrikaadidel ning samal aastal valmis ka tema tuntuim teos "Fantastiline sümfoonia". Berliozist kujunes ka prantsuse nimekaim dirigent. Tema orkestratsioon oli uudne ja huvitav. Omapärane helilooja oli Berlioz ka selle poolest, et lisaks tema poolt valmiskirjutatud sümfooniatele liigub legend ka tema
maailma ja elu lootusetuks, trööstituks. Esimene osa lahendust ei paku, pigem lepitakse paratamatusega. ,,Pariisi pildid" räägib Pariisist ja sellega seonduvast. Mitmed luuletused on pühendatud suurtele prantslastele. Mulle jäi mulje nagu luuletused oleksid kirjutatud ühest pärastlõunast (,,Päike") hommikuni (,,Hommikuhämarus"): õhtul väljub mina-tegelane oma kodust ja teeb tutvust Pariisiga. Esimeste luuletuste positiivsed noodid asenduvad peagi negatiivsete avastustega seostades Pariisi lõbujanuste ja pattuste pelgupaigaga: ,,Oo, suurt linna! Sellal, kui me ümber sa muutud, naerad ja mörised, Jubeduseni andes naudingutele voli..." ,,Pariisi unenägu" on süntees nähtust ja kujutletavast. ,,Pariisi pildid" viivad lugeja väga intensiivsele rännakule. Ülejäänud osad on lühemad ja konkreetsemad. ,,Veinis" ongi kõik luuletused seotud veini ja selle erinevate paledega. Samuti on luuletused vägagi elavad. Kolmandas osas analüüsitakse, kuidas vein
tekkima. Peamiseks põhjuseks oli see, et valitsejad ei lubanud inimestel õppida teise riigi õigust ja seadusi, seetõttu hakkasidki erinevad valitsejad kiiresti ülikoole looma, kus õpetati selle kuningriigi seadusi. Õigusteadus jagunes sellel ajal kanooniliseks -ja tsiviilõiguseks. ÜLIKOOLID KESKAJAL Ülikoolide sünd Ülikoolide sünnil oli suur tähtsus Euroopa kultuurile ja haridusele. Esimesed ülikoolid rajati 12. sajandil. Aluse pani sellele Bologna ja Pariisi ülikoolide sünd, mis on väga üksteisest erinevad. Need ülikoolid olid kõige kuulsamad ülikoolid kuni keskaja lõpuni. Bologna ülikool rajati 1088. aastal praegusel Itaalia alal. Bologna ülikooli peamiseks õppevaldkonnaks oli õigusteadus. Esimesi professoreid Bologna ülikoolis oli Pepo, kes õpetas umbes 1070-1100. Veelgi tähtsam oli professor Irnerius, kes õpetas aastatel 1112-1125. Irnerius tundis väga hästi Corpus iuris civilist ja oskas seda ka õpilastele edasi anda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
