6) Millise 20. sajandi kunstisuuna rajajaks peetakse P. Cezanne? P. Cezanne oli kubismi rajajaks. 7) Mida tähendab sõnaosa neo sõnas neoimpressionism? Sõna neo tähendab midagi uut, uuendust. 8) Nimeta 2 kuulsamat neoimpressionisti? 2 kuulsamat neoimpressionisti olid Paul Signac ja Georges Seurat. 9) Milliseid fakte tead Henry de Toulouse-Lautreci elust? Lapsepõlves kukkus hobuse seljast ja jäi eluks ajaks küürakaks. Kolis Pariisi, elas seal elulõpuni, maalis Pariisi ööelu. 10) Millises suunas arenes Eesti kunst 20. sajandi algusaastatel? Samas suunas mis Euroopa kunst, voolud jõuavad siia veidi hiljem. 11) Milline oli suhe Eesti maalikunstnike ja impressionismi vahel? Impressionism pakkus huvi, sellega puututi kokku välismaal, näiteks Pariisis õppides ja see toodi kaasa kodumaale naastes. 12) Kes oli A.Laikmaa noorelt surnud lemmik õpilane? A. Laikmaa noorelt surnud lemmik õpilane oli O. Kallis.
Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? - Kuninglik domeen on kuninga pärusvaldus - Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen asus Ile de France's Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? - Seine'i saarelt - Kuningaloss Citi, Pariisi jumalaema kirik Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? Kui 1066 Normandia hertsog vallutas Williami Inglismaa ja sai Inglise kuningaks. Millise Inglise kuninga ajal laienesid Inglise valdused Prantsusmaal oluliselt? Henry II ajal. Miks on kuningas Philippe IV Ilus läinud ajalukku kurikuulsa valitsejana? Tal olid suured võljad ja ta saatis laiali ja mõistis hukka Templitrüütlite ordu. Rooma paavst toetas neid.
Detsembrikuumus Tanel Raha nappis, kuid elu oli siiski veel elamist väärt. Anna nõudis paremat kui talle pakkuda suutsin. Ma ju tahtsin, et tal oleks hea elu, kuid oma kasina palga eest ei saanud talle kõiki ta soovitud mugavusi pakkuda. Anna soovis minna Pariisi. Ta uskus, et seal on kõik nii hea. Ma ei saanud armeest tema pärast ära tulla ja niiviisi Pariisi sõita, kui meil polnud raha isegi mitte rongipiletite jaoks. Õhtusel ballil tehti pähe rõõmsad näod, kuid inimesed olid murelikud. Palgapäev oli edasi lükatud ja kommunistid ähvardasid. Kaua ma ballil olla ei saanud, sest pidin kindral Põderi koju toimetama. Ta oli too hetk juba päris purjus ning rääkis asjadest, millest ta muidu ei räägiks. Põder soovitas mul saata kõik kus kurat ja võtta uus amet. Riigi eesotsas oli kõik nii,
PRESSITEADE 27.05.2009 Pariisi plahvatuses sai viga 25 inimest Pariisi kesklinnas börsi lähedal kolmapäeva hommikul üht kontorihoonet raputanud plahvatuses, mille võis põhjustada gaasileke, sai vigastada 25 inimest, teatasid politsei ja tuletõrjujad. "Ilmselt oli see gaasiplahvatus, mitte pomm," ütles politsei esindaja. Vigastada sai 25 inimest, neli neist tõsiselt, ütles Pariisi politseiülem Jean-Paul Proust ja lisas, et laboratoorne analüüs selgitab neljapäevaks välja, kas tegu oli tõepoolest gaasiplahvatusega. "See juhtus kas kolmandal, neljandal või viiendal korrusel. Igal pool on rusud. Me töötame väga kõvasti. Püüame näha, kas keegi on rusude all," ütles esindaja Christian Decolloredo. Sündmuskohale saabus umbes 300 tuletõrjujat. Lisainformatsioon: Andrus Lepik Analüütik E-mail: [email protected] Telefon: (372) 712 0091
hävitamiseni; hirmuvalitsus. Koalitsioonisõjad- Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul. Aastad 14 juuli 1789- vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis. august 1792- Pariisis puhkes väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. 22 september 1792- Kokkutulnud rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21 jaanuar 1793- Hukati kuningas Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga. 9 november 1799- Hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku korpuse hoone. 1793-1794- Algas Prantsusmaa armee vastupealetung, mis kestis kokku 17 kuud. Isikud Louise XVI-Absolutistliku monarhia ajal Prantsusmaa valitseja. Valitses stiilis ,,Pärast meid tulgu või veeuputus''. Marie Antoinette- Prantsusmaa kuninganna, hukati 1793. Austrias sündinud. Ei teadnud midagi poliitikast ega valitsemisest. Teda ei huvitanud rahva heaolu.
Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-
virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väiketeosed klaverile; klaveritranskritsioonid; operett. 4) Ferenc Liszet (1811-1886) - 19.sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Sündis Ungaris, isa oli ametnik. 9-aastaselt esinesesimest korda publiku ees. Pärast seda õppis Viinis. Sel ajal kohtus ta ka Beethoveniga. Hiljem alustas koostööd Pariisi klavereid tootva firmaga. 1827.a. pärast isa surma süvenes religioosesse müstikasse. Alates 1830. a. tegeles muusikalise enesetäiendusega. Ta kohtus Paganiniga, kes sütitas temas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 1832. a. armus ta krahvinnasse ja põgenes Itaaliasse. Neil oli 3 last. 1842. a. võttis vastu Weimari õukonna kapellimeistri koha.1848. a. elas koos vürstinna Carolyne`iga. 1801. a. kolis ta Rooma.Alates 1867. a.
Versailles'i[Versai] rahu. 11.November 1918 Compiegne'i[kompjän] vaherahu. Peale vaherahu kutsutakse kokku Pariisi rahukonverents. Pariisi rahukonverentsil otsustati euroopa tulevik, uued riigipiirid, sõjakahjude tasumine[reparatsioonid], Saksamaa saatus. USA president W. Wilson tegi 10 rahuettepanekut. Konverentsil domineeris Prantsusmaa, kes surus saksamaale peale väga alandava Versailles'i rahu: · Saksa armee võis olla ainult 150 000 meest kergrelvastusega. · Hiigelreparatsioonid prantsusmaal saksamaa maksis prantslastele tehtud kahju eest raha.
läänemaailma) vanim, ning üks maailma vanimaid, mis püsivalt tegutsenud. Algselt moodustas Bologna ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid doktoreid. Põhirõhk õigusteadusel. Bologna ülikool on üheks olulisemaks keskuseks Euroopas semiootika vallas (Tartu ülikooli ja Århusi ülikooli kõrval), selle juhatajaks on pikka aega olnud Umberto Eco. 12. sajandil tekkis ka Pariisi ülikool, mille õpilaste ja õppejõudude eriseisundi ühiskonnas fikseeris kuninga privileegkiri 1200. aastal. Pariisi piiskopi esindajana pandi ülikooli juhtima kantsler, kes kujunes pikaks ajaks rektorist kõrgemaks. Kiriku mõjuvõim Pariisi ülikooli üle kindlustus veelgi, kui see ülikool omandas üleeuroopalise tähtsuse teoloogiakeskusena. Oxfordi ülikool (University of Oxford), mis asub Oxfordis Inglismaal, on vanim ülikool inglisekeelses maailmas
Hector Berlioz(1803-1869) on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Berlioz õppis selgeks kitarri-ja flöödimängu ning 14.a komponeeris oma esimese teose. Juba noorpõlves erutas teda romantiline kirjandus, millest saadud impulsse püüdis ta muusikas edasi anda. Isa soovil läks ta Pariisi meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. 1826.a astuski Berlioz Pariisi konservatooriumi. Ta oli suur ooperihuviline ning vaimustus Glucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris
Hector Berlioz 1803-1869 Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse. Oma eluajal oli ta rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Lapsepõlv Berlioz on pärit väiksest provintsi linnast Gote SaintAndrest. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik, armastas kirjandust. Õppis varakult erinevaid instrumente. 14aastaselt komponeeris oma esimese teose. 18aastaselt läks Pariisi, et õppida isa soovil arstiks, kuid ta jättis õpingud pooleli. Konflikt vanematega, jäi ilma materiaalsest toetusest
Ühiskond ja selle kriitika romaanis "Isa Goriot" Üheks romaani põhiprobleemiks on eetika. Balzac on oma teoses väga ühiskonnakriitiline. Ta rõhutab ühiskonnas vohavat silmakirjalikkust, pealiskaudsust ja truudusetust. Teoses kujutatud Pariisi ühiskonnas on seltskondlik positsioon väga tähtis, sest see aitab luua tutvusi kõrgetel kohtadel olevate inimestega, kelle sõna loeb. Iga inimene tahab tõusta võimalikult kõrgele positsioonile. Imetletakse neid, kes on oma ühiskondliku positsiooni poolest kõrgemal, ja põlatakse neid, kes on madalamal. Eriti tugevalt on kirjanik romaanis "Isa Goriot" kritiseerinud Pariisi kõrgseltskonda. Mitmed pariislased, eriti auahned noormehed, müüksid kasvõi oma
· President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000 · Riigilipp : Vertikaalselt : sinine- valge-punane Prantsusmaa lipp on prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel alates 14. juulist 1970 ning see koosneb kuninga värvist- valge ja Pariisi värvidest- sinine ja punane) Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel
Aastal 1909 siirdus perekond Eetisse, Tallinnas asus poeg õppima Tallinna Kunsttööstuskooli. Seda kooli ta ei lõpetanud, sest peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Sõja ajal oli tal esimene kunstinäitus. 1919. aastal hakkas vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, 1920. aastal pühendus kunstile. 1924 lõpetas ta Pallase graafiku ja kujurina, sams koolis oli ta natuke aega ka õpetaja ja 1925. aastal koklis Wiiralt Pariisi, samal aastal valiti ta Pariisi sügissalongi liikmeks. II maailmasõja ajal oli ta Eestis, pärast sõda suundus aga tagasi Pariisi, kus ta 1954. a. suri. Teosed: Põrgu, Kabaree, Neegripead, Lamav tiiger, Kaameli pea. Johann Köler (1826-1899) Maalikunstnik Johann Köler sündis Viljandimaal. Kasvas väga vaestes oludes. 13- aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Õppis Viljandi kreiskoolis, 1839- 1846 Cesises maalriametit, 1848- 1855 Peterburi Kunstiakadeemias maalimist. Reisis enesetäiendamise eesmärgil
aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke
aastatel? Ülemaailmne majanduskriis ja sõjakollete tekkimine. Mil moel mõjutas ülemaailmne majanduskriis riikide poliitilist arengut? Paljudes riikides kujunes diktaktuur. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema? Ei suutnud ohjeldada agressoreid. 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis. 2.Järjesta järgmised sündmused toimumise järjekorras, alustades varasemast. Selgita lühidalt nende sündmuste tähendust. a) Compiegne'i vaherahu sõlmimine. b) Pariisi rahukonverents ( 1919-1920). c) Rahvasteliidu loomine. Rahvusvaheline organisatsioon maailmarahu hoidmiseks. 1920. d) Versailles' süsteemi loomine ehk rahu süsteem mis kujunes Pariisi rahukonverentsi ja hilisemate konverentsidega. Millist loetletud sündmustest pead kõige olulisemaks edasiste rahvusvaheliste suhete seisukohast? Selgita oma arvamust. Rahvaste liidu ( 1920) loomine, sest see ei täitnud nende lootusi. 3
omandist seisneb selles, et intellektuaalomandit ei saa määratleda füüsikaliste parameetrite alusel. Intellektuaalomandi peamised erinevused on õiguste tähtajalisus ning territoriaalne iseloom. Käesolevas referaadis annab autor ülevaate intellektuaalomandi õiguskaitsest Eestis ja seda reguleerivast seadusandlusest. Lähtudes referaadi mahust keskendub autor põhjalikumalt vaid Autoriõiguse seadusele ja Patendiseadusele ning toob välja Pariisi konventsioonis sätestatud tööstusomandi õiguskaitse normid. 1. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE Taasiseseisvunud Eestis on vastu võetud rida seadusi, mis reguleerivad intellektuaalomandi õiguskaitset. Nimetagem neist siinkohal mõned tuntumad: · Kaubamärgiseadus, jõustus 1.10.1992 · Autoriõiguse seadus, jõustus 12.12.1992 · Konkurentsiseadus, jõustus täielikult 1.1.1994 · Patendiseadus, jõustus 23.5.1994
taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure, saavutades sellega uuelaadse dekoratiivsuse. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. ,,L' Absinthe" 1879 Neisse kahte inimfiguuri on Degas pannud kogu linnaelu lootusetuse. Roheliseks haldjaks kutsutav absint pakkus võimalust eemalduda ajutiseltki Pariisi elu kalkusest. Rohekas koloriit kujutab absindi hukutuslikkust kogu ühiskonnale. ,,Sinised tantsijannad" ,,Tantsuklass" ,,Baleriin paelu sidumas" 1866- 68 ,,Võidu sõidu hobused enne Suurt Starti" 1886-1888 ,,Naine juuste kammimiselt" Camille Pissarro Iseloomustus Camille Pissarro oli prantsuslasest impressionistlik kunstnik. Tema tähtsusena saab esile tuua visuaalse panuse impressionismi ja post- impressionismi arengusse.
Rahvaarv (2007) 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 Prantsusmaa lipp Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad
...............11 6. PARIIS....................................................................................................................................................14 6.1. EIFFELI TORN....................................................................................................................................14 6.2. LOUVRE............................................................................................................................................15 6.3. PARIISI JUMALAEMA KIRIK ..............................................................................................................15 7. LISAD.....................................................................................................................................................17 3 1. SISSEJUHATUS
Napoleon tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud ja sõlmisid uue Prantsusmaa- vastase koalitsiooni. Kokku saadi üle 700 000 mehe. Napoleonil oli vaevalt 200 000 meest. Sõjaline ülekaal saigi otsustavaks. Liitlased purustasid Napoleoni väed Waterloo lahingus Brüsseli lähistel. 1821. aastal Napoleon suri. 1840. aastal Napoleoni surnukeha toodi Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi. 1802 Napoleon valiti eluks ajaks konsuliks 1803 likvideeriti üle 100 Lääne-Saksamaa väikeriigi 1804 * Napoleon kuulutati prantslaste keisriks * võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks" 1805 *Napoleon purustas Austra-Vene ühendväed Austerlitzi ehk kolme keisri lahingus * Inglise-Hispaania ühendlaevastik admiral Nelsoni juhtimisel purustati Napoleoni laevastik Trafalgri merelahingus
Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha. Saksamaa endised liitlased olid samuti sunnitud sõlmima ränkade tingimustega rahulepingud ning ka nende maade rahvastele tundus võitjate käitumine ebaõiglane. Austerlased, ungarlased, bulgaarlased ja türklased soovisid kaotust tasa teha. Pidevalt avaldasid nad rahulolematust Versailles´s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi teistele peale. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles´ süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles´ diktaadiks. Rahvasteliit (loodi 1920) Pariisi rahukonverentsil lid liitlased rahvusvahelise organisatsiooni, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvusvahelise majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine. Organisatsiooni nimeks sai Rahvasteliit, kuhu visid kuuluda kik maailma riigid omal vabal tahtel
..........................................3-4 2. Majandus.......................................................................................5-6 3. Pildid................................................................................................7 4. Kasutatud kirjandus..........................................................................8 Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-
Napoleon võttis retkele kaasa ka hulga teadlasi, kuna retk oli mõeldud ka maade uurimiseks. Egiptuses pani Napoleon aluse egüptoloogiale. Egüptoloogia on Vana-Egiptuse ajalugu ja kultuuri ning kopti keelt ja kultuuri uuriv teadusharu. Teadlased pidid uurima ka väga kuulsat Giza platood. Kahjuks ei saanud nad seda teha kaua aega, kuna sõjakäik oli peamiselt ainult kaotuste rida. Napoleoni väed said lüüa nii merel, kui ka maismaal. Napoleon otsustas oma armee maha jätta ja põgenes ise Pariisi. Minu arvates on see väga argpükslik tegu, sest enda armeed ei jäeta nii maha, vaid tuleks leida mingigi väljapääs, mitte et jätad armee sinna paika ja vaadaku kuidas ise pääsevad. Napoleonil olid ju tugevad küljed. Tal oli mälu ja terav mõistus ja suutis kõiki vastaseid lahingutes üllatada ja raskeid olukordi kiirelt lahendada, aga see põgenemine jättis temast küll halva mulje. Peale Egiptuse sõjaretke naases Napoleon tagasi Pariisi ning sai konsulaati ning teenis seal 1799-
... Õpperühm: Juhendaja: Lektor ... Tallinn 2009 Sisukord 1.1 Lapsepõlv.........................................................................................................................lk.2 1 1.2 Pariisi jõudmine...............................................................................................................lk.2 1.3 Edu saavutamine..............................................................................................................lk.2 1.4 Firma Pierre Cardin: töökoht ainult hulludele................................................................lk.3 1.5 Moodi luues näeb Cardin tulevikku.............................................................................
Claude Debussy 1862-1918 Sündis Pariisilähedal. Klaverit hakab õppima väikese poisina. 11-a. astub Pariisi konservatooriumisse kuid sealsed tõsised klaveriharjutused ei meeldinud talle kuidagi. Sellest hoolimata jätkab õpinguid. 18-a. Astub ta tudengi seisusesse ja klaverile lisaks võtab kompositsiooni tunde. Õpetaja muutus talle kõige vajalikumaks isikuks: heaks sõbraks, nõuandjaks ja tööandjaks. Lisaks sellele viib ta helilooja Sveitsi, Veneetsiasse, Rooma, Viini.. Moskvas asub ta tööle koduõpetajana.Naasnud koju saab ta
Parlamendihoone Londonis Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Neobarokk Stiili hoonete tellijad olid eelkõige uusrikkad, kes määrasid maitset Prantsusmaal Kuulsaim ja luksuslikum näide neobarokist on Charles Garnier´i projekteeritud Pariisi ooperiteater Samuti esindavad neobarokki Brüsseli Justiitspalee ja Vittorio Emanuele II monument Roomas. Pariisi ooperiteater Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Brüsseli Justiitspalee Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Stendhal elas lapsena Lääne-Alpide linnas Grenoble'is. Isa oli tal advokaat, veendunud rojalist. Vanaisa mõjutusel hakkas lugema valgustusaja autoreid Voldair'i ja Rousseaud. Kuna ta oli silmapaistev matemaatikas, suunati ta Pariisi kõrgemasse polütehnilisse instituuti. Tuntuimad teosed: ,,Punane ja must", ,,Parma klooster" Honore de Balzac õppis Vendõme'i kloostrikoolis ja Pariisi juriidilises koolis. Sündis Kesk- Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talu poegkonnast ning tegeles toidumoona hankimisega sõjaväele. Tuntuim teos: ,,inimlik komöödia" Gustave Flaubert sünnikoht Rouen, kus tema isa töötas haigla kirurgina. Koolishariduse sai ta sama linna kolledzis, mille lõpetamise järel siirdus Pariisi ülikooli juurat õppima, kuid see ala teda ei huvitanud ja ta katkestas teisel kursusel. Tuntuimad teosed ,,Madame Bovary", ,,Salambo", ,,Tundekasvatus"
Õhudessandid Rotterdamile, hävitati sillad, hävitati õhuväed Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed Prantsusmaa langemine 1940, juuni Mai keskpaigas toimusid lahingud Prantsusmaal Saksamaa vallutas kõik rannikulinnad ja suundus pealinna(Pariisi) peale Prantsuse valitsus evakueeris Pariisi 14.juunil sõitsid Saksa väed Pariisi 22.juunil 1940 kirjutas Prantsusmaa alla vaherahule Saksamaaga Lahing Britannia pärast, 1940 Hitleri eesmärk- murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi" Mereblokaad. lahingu- ja kaubalaevade ründamine Saksa lennuvägi ründas Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele
Unustasin kaardile märkida ka saare. Selle põhjuseks võis olla kehv mälu. ANDMED Prantsusmaa asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Prantsusmaa naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa piirneb kagust Vahemerega loodest Atlandi ookeaniga. Prantsusmaa on tähe kujuline. Prantsusmaa pikkus ja laiuskraadid: 45 kraadi pl ja 5 kraadi ip. Pariisi geograafilised kordinaadid: 48.856667°N 2.350833°E. Pariisi kaugus minu kodulinnast on 1863 km. Kellaaja erinevus Eesti ja prantsusmaa vahel on 1h. Prantsusmaa aeg on Eesti ajast 1 tunni võrra taga. PINNAMOOD Põhja-Prantsusmaal, enamasti Île-de-France'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning
Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. Prantsusmaa loodus · KLIIMA Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. · LOOMA- JA TAIMERIIK
Prantsusmaa Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa
Seda ei tulnud, kuid suure vulkaanipurske tõttu jahenes kliima Euroopas >Halvenes viljasaak>tõusid leivahinnad>süvenes vaesus> 1789.a. oli olukord plahvatusohtlik Lois 16 sai kuningaks 1774 Tühi kassa, Uued võlad õukonna ülespidamiseks, suur rahaline abi USA-le inglismaa vastu sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu 14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati feodaalkord Võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1791 võeti vastu põhiseadus ja valiti Seadusandlik kogu
EIFFELI TORN Eiffeli torn on Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon. Sellel pildil on esimene plaan Eiffeli torni joonistanud 1884 aastal. Torn on saanud oma nime kogu projekti juhtinud ettevõtja Gustave Eiffeli järgi, arhitekt oli Stephen Sauvestre. Ehitamist alustati 1887 ja torn valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks, et sellega tähistada Suure Prantsuse Revolutsiooni 100. aastapäeva. Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni. Eiffeli torn oli 40 aastat maailma kõrgeim ehitis. Pärast ehitamist peeti torni väga inetuks ja häbiväärseks. Torni omandiõigused pidid vastavalt lepingule minema 20 aasta möödumisel torni rajamisest Pariisi linnale, kes lubas selle kohe lammutada. Torni
varasem kirg," on ta öelnud. Isa surm · Kuueaastasena kaotab ta armastatud isa · Võõrasisaks saab kõrgem sõjaväelane Jacques Aupick · Vimm võõrasisa vastu kandub üle emale · "Kui omatakse niisugust poega, Võõrasisa siis ei abielluta enam!" Koolid · Lyoni kolledz - internaadielu, "kaklused õpetajate ja poistega" · Pariisi Louis-le-Grand'i lütseum, kust ta distsipliinirikkumiste tõttu välja visatakse · Esimesed kirjanduslikud katsetused, unistus kirjanikukutsest · École de Droit - juuraõpingud, ei lõpeta · Süvenev melanhoolia Boheemlaselu Pariisis · Elab Bailly pansionis - kunstnike ja kirjanike asupaigas · Sukeldub põhjani Pariisi boheemlasellu · Vastuokslik, tunneb huvi kõige salapärase ja normist kõrvalekalduva vastu · Armastab sõpru sokeerida müstifikatsioonidega
04.04 Minu reis Pariisi Aleksander Rebane Ma käisin Pariisis 2 aastat tagasi sügisesel koolivaheajal. Me käisime mitmes kuulsas kohas. Meiega oli kaasas ka ema sõber Kaire ja ta poeg Illimar. Me lendasime Tallinnast Pariisi umbes 2 tundi. Lennujaamast pidime me minema bussi peale, mis meid otse hotelli viiks, kuid sattusime 1-2 tunnisele linnatutvustus bussile. Buss sõitis kesklinnas ringi ja giid rääkis Pariisi peamistest vaatamisväärsustest. Kui me hotelli jõudsime, siis me puhkasime ja läksime Eiffeli torni. Esimene päev Pariisis Eiffeli torn (La tour Eiffel) on Pariisi kuulsaim ja tuntuim turismiatraktsioon. Eiffeli torni hakati ehitama aastal 1887 ja lõpetati 1889. Eiffeli torni autor on Gustave Eiffel. Torn ehitati algselt Pariisi maailmanäituseks, kuid I Maailmasõja ajal kasutati seda luureraadio mastina
Impressionism (1870-1920) Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon, tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensiooni väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse,
monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilissaksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on Põrgu (söövitus, 19301932), Kabaree (söövitus, 1931) ja Jutlustaja (lito, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka
julgeolekukomitee tähelepanu. Napoleon oli abielus olnud 2 korda. Tema esimene lastetu abielu lahutati. Uuesti abiellus Napoleon 1810.aastal Austria keisri tütre Maria-Luisega. Abielust sündis poeg, kes aga suri tuberkuloosi. 1795.aasta oktoobris saavutas ta omale populaarsust, mil ta surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatud rojalistide mässu. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799.aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. Napoleon suri 1821.aastal Püha Helena saarel. !840.aastal toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi.
Nana Emile Zola 1. Sisututvustus See on lugu Nana Coupeaus'ist, kes tõuseb tänavaprostituudist kõrgklassi koketiks. "Nana" tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal. Raamatu tegelasteks on kurtisaanid, krahvid, pankurid, ajakirjanikud ja tänavakunstnikud. Nana tähelend algab Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Veenus" peaosa. Teda pole kunagi varem nähtud laval, kuid kogu Pariis räägib temast. Teatri direktor väidab, et Nana ei oska ei laulda ega näidelda, kuid tema välimus lööb pahviks viimsegi mehe. Lavale astudes võidab ta kogu publiku armastuse ja imetluse
(2007) Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa
3. Teaduse ja tehnika areng 4. USA tõusmine maailma esiriigiks NEG 1. 10 miljonit hukkunut ,,kadunud sugupõlv" 2. Terve põlvkond vaimselt traumeeritud inimesi 3. Demokraatiakriis, inimeste eraellu tungimine 4. Majanduse allakäik 5. Saksamaale rängad kohustused 6. Äärmuslike liikumiste tugevnemine Pariisi rahukonverents 18.jaanuar 1919 21.jaanuar 1920 See töötas natuke enam kui poolteist aastat ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Osalesid 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud ja diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. . Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow
aastast esimesed ofordi-ja estambikatsetused(sügavtrükitehnika). Pärast Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas ta 1919. aasta oktoobris õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid valdavad ta hilisemates töödes. Edasisel perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1923-1925 illustreeris ta Juhan Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur." ja 1928 Aleksandr Puskini ,,Gabrieliidid". 1925. aastal sai Viiralt Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaasta stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. 1925-1939 elas ta Pariisis,
Impr1874-1886.(nimi C.Monet ,,Impr. Tõusev päike)*8näitust*realismi edasiarendus*Taju.Tunnetamine.Aistingud*Valgus ja selle muutumine ajas*Maalimise tehniline kiirus*Piirjoonte hägusus*kaob suur ühevärviline pilt*trad.kompa hülgamine. E.Manet -rikkast Pariisi perek*võluv suhtleja, püüdis tunnustust, hea suhtleja*õppis Thomas Couture ateljees, varakult tellimusi, ametl.ei tunnustatud*reisis, õppis ren.kunstnikelt*1871 tunnustatakse, närvivapustus*sureb süüfilisse*töid isel. Hele-tume kontrast, skandaalsed süzeed---Eine roheluses; Hüljatute salongis; Olympia(naine alasti voodis); Keiser Maximilliani hukkamine. G.Monet 1840-1926-sünd Le Havre kaupmehe perek*19a Pariisi, õppis Ecole de Beaux-Artsis ja vabades stuudiotes*tugeb
Raha jõud ja jõuetus Raha on alati inimese elus suurt rolli mänginud. Honoré de Balzaci romaanis ,,Isa Goriot-s", mis kirjeldab 19. saj Pariisi elus, mängis raha samuti suurt rolli. Romaani peategelane Rastignac saab Pariisi kolides ja õppima asudes aru, kuidas on seotud raha, armastus ning seltskond. Eugené de Rastignac oli pärit vaesunud aadliperekonnast, kelle pere suutis talle saata üksnes 1200 franki aastas. Rastingac oli asunud õppima Pariisi. Käesoleva loo alguseks oli ta omandanud bakalaurusekraadi. Ta ei õppinud mitte ainult iseendale, vaid tundis ka kohustust oma pere ees. Rastingac arvas, et lõpetab ülikooli ning teenib kõik oma vara ausa tööga, kuid peagi avastas ta , et see on suhteliselt võimatu. Nimelt tuli ühel päeval tema jutule Vautrin, kes ütleb talle, et koolis rassides võib saada vaid 1200 frangise aastapalgaga provintsikohtunikuks ning abielluda 40-selt möldritütrega. Nagu ta
Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et USA majandust turgutada Aasatd: 11.nov.1918- Compiegne'I vaherahu, millega lõpetati sõjategevus Esimeses maailmasõjas. 18.jaan. 1919- Pariisi rahukonverentsi avamispäev 28.juuni. 1919- sõlmiti Versailles'I rahuleping Antandi ja Saksamaa vahel 1929- Pukhes ülemaailmne majanduskriis, sai alguse USAst, kui New Yorgi börsil hakati massiliselt aktsiaid müüma 1933- peetakse ülemaailmse majanduskriisi lõpuks, kuna siis hakkas USA majanduslangusest üle saama 1936-1939- Hispaanai kodusõda, kus osalesid ka teisedriigid( katsetasid seal oam relvi teiseks maailmasõjaks) Isikud:
Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et USA majandust turgutada Aasatd: 11.nov.1918- Compiegne'I vaherahu, millega lõpetati sõjategevus Esimeses maailmasõjas. 18.jaan. 1919- Pariisi rahukonverentsi avamispäev 28.juuni. 1919- sõlmiti Versailles'I rahuleping Antandi ja Saksamaa vahel 1929- Pukhes ülemaailmne majanduskriis, sai alguse USAst, kui New Yorgi börsil hakati massiliselt aktsiaid müüma 1933- peetakse ülemaailmse majanduskriisi lõpuks, kuna siis hakkas USA majanduslangusest üle saama 1936-1939- Hispaanai kodusõda, kus osalesid ka teisedriigid( katsetasid seal oam relvi teiseks maailmasõjaks) Isikud:
Kõige suurem neist kolmest Palju losse Suured aiad, pargid Monumentaalsed hooned Siin asub: Ave Maria kirik Louvre Philippe Augustuse ajal ehitatud Algselt kuningapalee Praegu muuseum Prantsusmaal Louvre Imede Õu Koht kerjustele , vaestele ja äratõugatutele Clopin Trouillefu Seal toimus palju kiritegusid, lõbutseti Seadus: kui sa pole äratõugatud või varas , siis pole sul sinna asja Imede õue lõbutsemised, vargused ja mõrvad jõudsid ka Pariisi tänavatele Pariisi tänavad õhtul Korda pidas kuninglik kaitseväe salk Enne tänavalaternate kustumist anti signaal Kodanikke ei liikunud Liikvel olid peamiselt Imede Õu elanikud Kasutatud allikad http://www2.warwick.ac.uk/fac/arts/history/undergraduate/modules/hi3 http://kunstiajalugutkug1.pbworks.com/f/Notre-Dame.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5c/Notre-Dame-nigh http://www.1adventure.com/archives/images/gothic-architecture-lowre