lähtuti n.ö sõna-sõnalt Aalto projektist. Esindustraditsionalism Munga 18, Tartu Esindustraditsionalism oli Eestis tähtsal kohal Konstantin Pätsi ajal, 1934-1940, on nimetatud ka Pätsi-aegseks arhitektuuriks. Esindustradisionalistlikke hooneid ehitati Eestisse üsna vähe, vaatamata sellele kujundati mõned moodsad majad ümber, esinduslikumaks. Esindustraditsionalismi hoonetel on iseloomulik enamasti sümmeetria, lisatud dekoorielemendid, kõrged katused, kuubi kujuline põhiplaan, ornamentika ja vertikaalsed aknad. Arhitektide Arnold Matteus’i ja Karl Burman’i poolt projekteeritud Eesti Panga Tartu hoone asub aadressil Munga 18 ning on hea Tartu esindustraditsionalismi näide. Tartu panga hoonel on esindustraditsionalismile iseloomulik kuupjas vorm, pilasterraamistus ja kõrge katus, mis annavad sellele hoonele ka väga selge klassitsistliku alatooni. Hoone esifassaadil on ka Juhan Raudsepa klassikalised
Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud selliseid paraadilikke sissekäike nagu idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumisele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millelle oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Seinamaalidel ja reljeefidel tavaliselt hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi jan eid vaase on võrreldud akvaariumitega niivõrd loomulikud, lausa uumiliselt tajutavad on neil kaheksajalad, meritähed jne. Kreeta kunst viitab selle loojate õnnelikule elule, kuigi see polnud ohtudeta ja lõputu. Minose, Kreeta kuninga, järgi nimetatakse Kreeta kunsti ka minoiliseks kunstiks. Kreetal tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele ja sealt edasi põhja poole
ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused.Loomi kujutati kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kui on siiski ilmekad. Avaldub kreeklaste elav fantaasia, otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua). Mustafiguuriline vaasimaal (6.saj algus ekr, kujutised on mustad ja siluettitaolised, kuid oluliselt suuremad.Geomeetriline ornamentika kadus, kujutised maaliti savipinna punakale foonile, figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha kujutati realistlikumalt). Punasefiguuriline vaasimaal (6.saj lõpul ekr, musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism
Salvador Dali (veristlik) Rene Magritte (veristlik) Skulptuur: Max Ernst Alberto Giacometti (kriipsutaolised pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid, lihtsad, kuid dramaatilised poosid ja ilmed) Funktsionalism - Tekkis vajadusest pärast sõda elukeskkonda uueks luua. Oli määratud rahvamassidele. Sõjajärgse vaesuse tõttu tundus loomulik asendada juugendlik ornamentika süsteemsuse ja korraga. Funktsionalism toetus tihti geomeetrilistele vormidele, saades inspiratsiooni sõjaeelsest kubismist. "Bauhaus" üritas näidata progressi, seal õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid ühendav telg oli arhitektuur. Arvati, et skulptuur ja maal peavad olema elemendid arhitektuurilises tervikus. Loomingu eesmärk oli nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm pidi lähtuma nende funktsioonist. Soositi isikupäratust, täpsust, selgust ja lihtsust
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
Hoiduti stiliseerimisest ja sümeetriataotlusest. Kui vahel kohtamegi inimfiguure egiptusepärases poosis, siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. Populaarne motiiv oli viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad, tõenäoliselt minit riskantset rituaalset mängu mängides. 6) Iseloomusta Kreeta keraamikat! Kreeta kunsti hiilgavaim aeg. Kõikidele keraamilistele objektidele on iseloomulik värviderõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane, isegi naturalistlik (näiteks: mereloomad vaasil, mida on võrreldud akvaariumiga). Kui egiptuse kunsti peamiseks väljendusvahenditeks olid joon ja vorm, siis kreeta kunsti väljendusvahenditeks olid massid, pinnad ja värvid. Kreeta kunst oli maaliline. 7) Millal ja miks hävis Kreeta kultuur? (vt ka kronoloogia lk 43) U. 1480 e.Kr Kreekast umbes 120 km põhjas asuva Thera saarel toimus vulkaani Santorini enneolematu tugev plahvatuslik purse
Kuppelhaud Orchomenoses. Losside seinad kaunistatud maalidega. Kohati sarnasus Egiptuse Uue Riigi ornamentikaga. Stiililt meenutavad Kreeta maale. Vaasimaalid enamikus Kreetalt sisse veetud. Hilisminoilise perioodi lõpus keraamikas uus laad, mis levib peaaegu kõigil Vahemere aladel. Ornamentika, mis kasutab loodusmotiive stiliseeritud kujul. Halveneb tehnika. Toon segane ja värv kahvatu. Erandina esineb inim- ja loomafiguure. Reljeefkaunistus puudub, ainus erand nn lõvide värav: kolossaalsetest kividest koostatud värava avause kohal seisavad kaks emalõvi, nende vahel seisab tüüpiline kreeta-mükeene sammas.
Paabeli torn, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat. 10)Kirjelda Istari värava ehitust ja kaunistusi? Väravast lähtus lai sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Seal leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi, näiteks lõvisid või fantastilisi elukaid nagu ükssarvikuid, samuti ornamentika. Vana-Egiptus. Püramiidid 1)Millised ajalised piirid olid vanaegiptuse kunstil? Milliseid olulisi ajaloo sündmusi võiks seostada selle alguse ja lõpuga? 3000 aastat eKr, mil Vaarao Menes ühendas Lõuna- ja Põhja-Egiptuse kuni 525. aastani, mil Pärsia vallutas Egiptuse. 2)Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi: 1) Vana Riik I-VI dünastia (III aastatuhat eKr)
Moraalifilosoofia 8 Martin Luther- usureformatsioon, tõlkis piibli saksa keeled-> saksa kirjakeele areng Arhitektuur ja kujutav kunst Kunst. Lihtsus, ilu, harmoonia, tasakaal-> tuleneb antiikkultuurist. Arhitektuur. Ehitiste põhitüübid võetakse antiikkultuurist. Vertikaalsus asendub vertikaaliga. Hoontele lisandus kuppel. Sakraalehitised-Itaalias, Roomas proprium Panthenum, Püha Peetri kirik. Villade e palazzode ehitamine. Hästi palju kaunistusi: lilled, ornamentika, lõvipead. Kaunistused antiiksed Skulptuur Skulptuurid paigutati ruumi keskele. Alasti skulptuurid-> väda realistlikud. NT: 1) Donatello- kuulsamaid renesanssiajastu skulptoreid, tegi esimese alasti skulptuuri. Kuulsaim kujutis Taavet 2) Andrea Verocchio- ratsamonumendid 3) Michelangelo- renesansiajastu oluliseim kunstnik, üleminekuga barokki. Tundis hästi anatoomiat. Taaveti kuju 5.5m Maalikunst Anatoomia areng ehk inimeste täpne maalimine .
Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid - jooginõusid, veini- ja veekannusid ning astjaid oliivõli säilitamiseks. Sama kujuga nõud jäid kasutusele ka hiljem. Kreeka kunsti vanimad näited on säilinud meie ajani keraamiliste vaaside näol. Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550-300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale
- 3. at e Kr) Cucuteni-Tripilja kultuur – Rumeenia, Moldaavia ja Ukraina Nebelivka tempel ja selle jäänused. Umbes 3000 eKr rajatud. Pikkus 60m, laius 20m. Rajatud puidust ja savist kahekorruselisena. Suur ja võimas. Rekonstruktsiooni põhjal on palju altareid, kus on toimunud ohverdamisi, leitud looma luid ja savist kujusid. Tegemist on inimkujukestega, millel on pea ja selgemalt välja töötatud silma kohad ja nina. Cucuteni kultuuri kunst ja ornamentika annavad inspiratsiooni kaasaja moeloojatele. Ötzi - vasekiviaegne mees Alpidest ca 3200 eKr. Leiti Alpidest jää seest. Jäi omal ajal Alpidesse lebama/magama. Avastati 1991. aastal. Oli soe suvi, Alpides sulas jääd rohkem ära. 19. septembril, kui oli jääga kaetud ala kõige väiksem, siis sakslastest abieluapaar mägedes ronides leidsid pooleldi välja sulanud laiba. Juurest leiti kirves, mille põhjal sai enam-vähem öelda, mis ajast pärineb.
kunstnikke. See vool tekkis reaktsioonina igava igapäevaelu kujutamise vastu. Tunnuseks väljamõeldud, ebareaalne, süzee, sobisid ka legendid, muinasjutud, religioon. Maalimisviisilt sile ja idealiseeriv, realistlik või moekalt juugendlik. *Juugend: Juugend oli stiil, mis levis 19. ja 20. sajandi vahetusel kõikides kujutava kunsti liikides, arhitektuuris ja tarbekunstis. Arhitektuuris püüti pidurdada kõikjal vohavat süsteemitut elektikat ja vanade stiilide imiteerimist. Juugendliku ornamentika iseärasuseks oli lihtsustatud, sujuvalt ümaraks stiliseeritud kontuur. *Absolutism. Valgustatud absolutism. Mõiste, kujunemine Prantsusmaal, iseloomustus läbi Louis XIV ja Louis XV valitsemise. Valitsejate tegevuses valgustuslik, mis absolustitlik ? Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina.
Veel üheks levinud dekooriviisiks oli nn. šartrööslik mosaiik, mis sai tuntuks Püha Bruno mungakloostrite (asutatud 1084 Cartusias, prantsuse k. Chartreuse) kaudu: erinevatest puuliikidest ja ele-vandiluust lõigati välja kõik soovitud mustri kujundid ning kleebiti üksteise külge; kui selline plaat oli kuivanud, saeti see väga õhukesteks kihtideks, mis siis omakorda kleebiti eseme pinnale. Šartrööslik mosaiik kasutas tavaliselt geomeetrilisi mustreid. Kogu ornamentika oli renessansis erakordselt rikkalik: siin kasutati kõiki juba antiigis levinud motiive: meandrit, munavööti, pärlinööri, hammaslõiget, "jooksvat koera", akantuseväänlat, medaljone, rosette, liiliaid jne. Väga palju kasutati ka otse arhitektuurist laenatut: karniise, frontoone, arkaade, pilastreid ja sambaid, hermipilastreid (tüveseks mehekeha), voluute. 16. sajandil lisandusid loetletutele groteskid - antiikvaasidest sümmeetrilise kompositsioonina
usundilistest kujutelmadest lähtuva esiema või emajumala kujutamisega. Ainult naine sai olla sugukonna esiema, sest tal oli lastega otsene seos sünnituse kaudu, isa osa sigitusprotsessis oli ilmselt täiesti tundmatu, suguelu ei seotud laste saamisega. Niiviisi toimub naise jumalikustamine ning seostumine igasuguste viljakusega seotud uskumustega. 3 Neoliitikumis ja eriti varajasel metalliajal levis eriti ornamentika. (Ld k-s kaunistus) - lisakujundus või lisaehe, koosneb erinevatest üksikosadest või korduvatest elementidest. Ürgajal esines ornament peamiselt savist, kivist, puust või tekstiilist valmistatud tööriistadel või tarbeesemetel. Need olid sinna kraabitud, maalitud või joonistatud. Hiljem tuli ornament ehitistele, mööblile ja vaipadele. Tähelepanu pälvivad ka paleoliitikumist pärit ehted, mida valmistati loomade hammastest, luudest, teokarpidest ja merevaigust. Pronksiaja kunst 2
Lk. 19 3. Frederic Chopin (1810-1849) Sündinud Varssavi lähistel, isa prantsuse emigrant, ema poolatar. Imelaps, haridus Varssavi konservatooriumist, kontsertreisid Viini , Londonisse, seejärel elupaik Pariisis. 19 saj. tärganud rahvuslike koolkondade esimene oluline helilooja (poloneesid, krakovjakid, ligi 60 masurkat). Uus tämbririkas klaveristiil tüüpilise ornamentika ja isikupäraste mängufiguuridega saates, millel on tugev järelmõju. Sageli folkloorsete joontega harmoonia väga peene ja ehtromantilise väljenduskeele teenistuses (nokturnid) .Teosed .2 klaverikontserti, hulgaliselt klaveriteoseid sh.24 prelüüdi ja 2 vihikut etüüde.(olulised pianistliku hariduse juures). 4. Robert Schumann (1810- 1856) Sündinud Zwickaus( saksamaa) juuratudeng, muusikaõpingud Leipzigis, tegutsenud
aknariba, ornamentidest puhtad (tihtipeale valged) seinapinnad, vaba ruumiplaneering. Funktsionalismi kõrgaeg jääb Eestis suhteliselt lühikesse perioodi: aastaisse 1931-34, millest viimane tähistab vaikiva ajastu algust ja samal ajal esinduslikuma arhitektuurisuuna riiklikku soosimist. See avaldus eelkõige väärikate viimistlusmaterjalide (näiteks dolomiit) ja eestipärase ornamentika kasutuselevõtus fassaadikujunduses. Siiski ei kadunud nõndanimetatud valge funktsionalism, mille kõige tuntum esindaja oli pikki aastaid Pärnu peaarhitekt Olev Siinmaa, pärast vaikiva ajastu saabumist kuhugi, kuigi riigi esindusfunktsioone see enam ei kandnud. Kuulsaimad valge funktsionalismi esindajad valmisidki pärast 1934. aastat Pärnus: Rannahotell (1937) ja rannahoone (1939). Eesti
Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Arhitektuuris väljendusid uued taotlused selles, et ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide (nt poolsammaste,pilastrite,karniiside jne) kasutamisest, sest need tundusid liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika, sageli ülekullatud kipsist v stukist. Motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja lehed.Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille pr keelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nim rokokoo. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust kasutati sageli suuri peegleid, seinte katmiseks hiina siidi jne.
Toodi sisse luksuskaupu. Kaubeldi loomanahkade, teravilja, orjadega, raua ja soolaga. Uue materjali sissetung muutis ajapikku ornamentikat, tekkis rikkalik taime- ja loomaornamentika. Kreeka mõjul pottsepakedra kasutuselevõtt. Mingitel põhjustel jäeti 450. aasta paiku maha tähtsamad võimukeskused, mitmed hävitati. Võib-olla juhtus see rahvasterände tõttu. Mitmed põhja-lõunasuunalised kaubateed kaotasid tähtsuse. La tene: keerukas ornamentika (maagilised ja usulised sümbolid). Mõju algas u 400 eKr ning kestis Rooma vallutusteni 1. saj eKr. Jõudis Britanniasse ja Iirimaale, kus mõju kestis varakeskajani (6. ja 7. saj). Keskused olid Lõ-Sm ning praeguse Tsehhi ja Slovakkia aladel, mõjutas Austriat ja Sveitsi, hiljem Britanniat ja Iirimaad. Kultuur sõjakam nt ühiskonnakorralduse ja hauapanuste poolest. Kasutati rohkem Rooma materjale (varem Kreeka). Enamasti
üldilmelt kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja-Euroopa gootikat paremini, kui ükski teine linn ja on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis. Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. · Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13. Sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal).
Aga Lenin ilutses igal viimasel kui rublal, ja isegi mitte elus, vaid nn ,,kivist külaline". Rangeilmeline mees oli seal kipsreljeefina, kujutatud profiilis, nägu vihane peas. Ähvardava moega kipsbüst seiras eestlasi rahatähtedelt iga päev, übritsetuna väänlevatest ornamendiraamidest ja kirillitsatähtedest. Ornament ja kirjad tundusid 12 vanaaegsete ja soliidsetena. Historistiku kujundusega ornamentika sovetirubladel oli vaieldamatult osavalt joonistatud; külm, aga professionaalne (I. Sakk, 2006, lk. 107) . 13 3. EESTI KROON 1992-2010 3.1. Krooni taassünd 1985. aastal Nõukogude Liidus alanud uuendusliikumine ehk perestroika sünnitas värskeid ideid igas eluvaldkonnas. Eriti kiirelt toimus see protsess Baltimaades, kus Eestil oli vähemalt algul juhtiv roll rahvuslikus vabadusliikumises
· Kujutav kunst püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid · Seinamaalides ja reljeefidel hoiduti tavaliselt stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest kui vahel näemegi inimfiguure egiptusepärases poosis, siis näeme et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. · Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Keraamika arengus võib eraldada mitut etappi, aga kõigile neile oli omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. · Kreeta kunsti põhiline sisu elurõõm, muretu kergus, kiideti loodust. Seal oli hea elu, kliima soodne kuid ähvardas maapõu. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid, need taastati aga sellele järgnes vulkaanipurse mis need uuesti varemeteks jättis. Kreeta jäi nõrgaks ja ei suutnud end sissetungijate eest kaitsta. Kreeklaste esivanemad ahhailased
Need rõngasristid levisid ka skandinaaviasse. Uuesks nähtuseks merovingide ajastul on mniatuurmaalikunsti laiem levik ja edasi arenemine. Ilmselt tehtu edasi ka seinamaalikunsti. Miniatuurmaalikunsti teoseid on siiski säilunud vähe, kuna lugejaid oli vähe. Miniatuurmaalikustis oli 1 omapärane võte, nimelt rõhutati raamatu esimest tähte ja peatüki esimest tähte, see oli tehtud suurelt ja seda ümbritses tohutu ornamentika. See võis katta tervet lehekülge. Väga polulaarne oli paelornament. see tähenda üksteise sisse põimitus asju/esemeid. see on tekkinud juba antiikaajl, keldirahvaste kunstis ja levis hiljem miniatuurkunstis. Varakeskaja tuntuim miniatuurmaalikunsti teos asub praegu Dublinis. "Book of Kells". Thetud on põhja Inglismaal? ja hiljem toodi inglismaale. Karolingide ajastul püütakse taas taastade koolivõrku, räägitakse karolingide renesanssist ja see käib, 8.sajandi lõpu ja 9
Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud. . Hoopis looduslähedasemaid kujutisi näeme raamatutes Karolingide ajal. Sellele valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur (742 814)
väga väikest aega. Leiti ka käsitööasju, kangakudumisvahendeid jmt. Kalmed. Kõige uhkemad on kuningate kääpad, Taanis on kõige tuntumad Jellinge kääpad. Rootsi kõige tuntumad on Vana-Uppsalas, kääpa kõrgus on üle kümne meetri. Leide kummastki ei leitud. Kõige uhkemad on avastatud Norrast, Osebergi nt, seal oli savikiht, mis säilitas ka puidu, hiljem asju reustareeriti, nt laevu, saan, väga ilusa ornamentidega asju. Kunst. Ornamentikale on loomade ornamentika. Ruunikivid on ka olulised; nende seas on kaks tüüpi: pildiga või kirjaga (või siis seguu). Ruunid on sirgete joontega, kuna neid oli (ehk) lihtsam siis kettidele panna või siis kivide peale. Mõõgad olid neile ka tähtsad, mõõgaterad on suurem osa valmistatud Reini jõe äärsetes töökodades. Eesti ja viikingid. Stiil ja esemete vorm levis üle kogu baltikumi, suur osa esemetüüpe oli täpselt sama. Skandinaavia saagades on mitmel korral märgitud, et Eestimaal-
B. Hakkas esimesena hakkas kasutama metallpanustehnikat, kilpkonnaluud, messingit ja pronksornamenti mööblikujunduses. Oli ka tuntud marketriimeister Churriguera stiil e. tšurrigerism, katalaani arhitekti José Benito Churriguera (1665-1725) järginimetatud hispaania kõrgbaroki stiilisuund 17. saj. lõpul ja 18. saj. alguses. Stiil levis ka Portugalis ja Hispaaniale kuulunud Lõuna-Ameerika kolooniates (eriti Mehhikos). Stiilile on iseloomulikud lopsakad vormid ja ülirikkalik ornamentika. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 3 ROKOKOO Rokokood, Prantsusmaalt alguse saanud Euroopa kunstis 1730-1750 valitsenud stiili koos sellele eelnenud regendistiili perioodiga on nimetatud ka baroki peenendatud edasiarenduseks. Stiil sai nime kõige iseloomulikumast teokarpi (rocaille) meenutavast ornamendivormist orvandist. Stiili põhimõteteks kunstis olid eemaldumine reaalsest elust fantaasiamaalilma, mängud müütilise süžee
loogia sektoril. Peamine rõhk oli materjaalsel kultuuril, vaimne oli kirjandusteadlaste rida. ERMi aastaraamat ilmub siiamaani, palju artikleid on Akadeemias. 4.2.3 Peamised uurimisvadkonnad Etnograafiline sõnastik 1925, Eesti rahvariiete ajalugu 1927, Soome sugurahvaste et- nograafia 1929, Die Subkultur Estland 1931–33. 1. Rahvapärased ehitised: Karl Tihase Eesti talurahva arhitektuur 1974 2. Rahvariided 3. Rahvakunst (tekstiil, ornamentika, kudumid) 4. Majandusvormid (põllum, kalastus, jahindus, karjakasv) 5. Rahvapärane käsitöö 6. Veo- ja transpordivahendid 7. Rahvapärane toit ja selle valmistamismeetodid; Aliise Moora: Eesti talurahva vanem toit Gustav Ränk — Vana Eesti Rahvas ja kultuur — Stock 1949 4.2.4 Eesti erinevad kultuurivaldkonnad 1. Lääne-E ja saared — mõjutatud rootslastest, tihedalt seotud kalastamisega, kõige kauem säilisid rahvausundi jäänused. alates 18
Mis on diele? Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse. Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja ristimiskivi (=ristimisnõu)? Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel ro maanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Ristimiskivi on ka ro maanipärane. Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku? Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride pärast, on läinud ta ajalikku, mida algselt on olnud üle 1000 ja mis sobisid hästi punasest tellisest ehitatud kiriku üldtooniga. Lääneportaali ehisviilu nissidespaiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. On arvatud, et
samanimelise teose 1598. Seega üleeuroopaline. Intiimne temaatika. Armusuhted peamised. John Lily on proosakirjanik, kes sai tuntuks kahe teosega, kus peategelaseks Euphuese nimeline noormees. Tema armuseiklused salongides, aristokraatia piires. 1579 Eupheus ehk tervameelsuse anatoomia", 1580 Euphes ja tema Inglismaa" Paistsid silma lillelise väljendusviisi ja keeruliste kõnekujunditega, ülespuhutud stiil, ornamentika. Sellest nimest ka saanud mõiste, mis ülespuhutud, ornamentaalsest stiili tähistab. D'Urfe ja tema romaan ,,Astree" on prantsuse pretsioosse kirjanduse võtmeteos. Pastoraalne, mütoloogiline temaatika läheb edasi. Realistliku romaani eelkäija on ,,Calisto ja Melibea" 1540te keskpaigast, autoriks Fernando de Rojas, kellest pole palju teada. Ristitud juutide järeltulija arvatavasti. Vb see andis tõuke sellise teose kirjutamiseks. Ristitud juute kiusati
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
