tänasest päevast, mis undab tänavatel ja taeva all. Selle märgid on õhus ja veres. See vahetab elektronkella ekraanil vaikselt numbreid ning teatab kiretult aja kulgemisest, selle aja, mis sisaldab luulet ja võimalusi päästa kõik, mis päästa annab. Mina valisin selle tekstiosa, kuna see osa andis mulle teada, kuidas elu on väga lühike ja see läheb meist mööda väga kiirelt. Väike tüdruk on kasvanud suureks ja ta ema on jäänud vanaks. Tundub nagu pool elu olekski neil vahele jäänud ning kuidagi on nad muutunud täiesti teistsugusteks inimesteks. Erinevad inimestest, kes nad olid paarkümmend aastat tagasi, täielikult ning ei tunneks ennast äragi, kui ei tunneks ennast. Pigem käis see muidugi ema kohta, kuid võib ka arvata, et sisimas arvas väike tüdruk, kes nüüd oli suureks kasvanud, et ka tema on muutunud täielikult ning ei saagi aru, kuidas küll ta nii palju erineb kunagisest/noorest endast.
selle muutmisest. Meie generatsioon seda aega kindlasti ei näe. Võibolla hakkavad inimesed teisiti mõtlema mõnesaja aasta pärast, kuid kindlasti mitte varem. Mida siis meie muuta saame? Me saame muuta enda riigi ühiskonda. Keskkonda, kus me elame. Saame teha elamistingimused kõigile aksepteeritavaks. Me peame hakkama vaatama enese heaolust kaugemale, tagama, et ka meie ligimesel oleks hea olla. Saaksime siis veel selle vingumise ja halamise ka enesest välja, siis olekski hea. Selleks et näha pilti õigesti, tuleb alguses välja juurida või täiendada seda, mis on valesti.
Arvustus Ma kisin teisel detsembril Kumu kunstimuuseumi 5ndal korrusel vaatamas nitust "I love Malm" ,kus tutvustati Malm kunstimuuseumi kogusid, mis on hed Rootsi suurimad ja thelepanuvrsemad. Seal eksponeeriti kuulsate kuntsnike teoseid nagu niteks Richard Berghi, Anders Zorni ja August Strindbergi, kelle teoseid muide rhutasid enamasti loodusmotiive. Nituse kui sellise panid kokku Kumu kuraatorid Eha Komissarov ja Maria-Kristiina Soomre. Nad valisid vlja 49 kunstniku ja rhmituse loomingut , kes on kaasaegse kunsti suurkujud ja philised mjutajad. Nitus ise on jaotatud viieks alateemaks : "Phjavalgus" , "Lavastused ruumis" , "Vimuta vormid " , "Popihiskond" , "Punane tuba" , "PS - vimuvormid". Esimesena hakkas mulle silma Bo Hulteni topis Rootsi tiiger, mis valmis 1976. aastal . See on kindlasti ks popkunsti ks srvamaid teoseid, kuna tiigri pea, mis oli inimkeha otsa asetatud ngi sna reaalne vl...
barroco, mis tähendab ebäkorrapärast, midagi kummalist, tavatud ja lopergust pärlit. Miks tekkis barokk. Suurmeistrid barokkiajastul. Barokki esimeseks tekkimise põhjus oli kiriku lõhenemise ja kirikuosatähtsuse vähenemise tõttu. Kirikuosatähtsuse vähenemisega tuli esiplaanile inimene. Minu arvamus on, et kirk ja usud on tekkitanud palju erimeelsusi, mis on kaasa toonud totaalse muutumise tänapäeva, kuigi usk on toonud endaga kaasa ususõdad, selle pärast olekski targem hoiduda usust. Teiseks põhjuseks olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi ja otsustasid tähtsama. Kolmandaks põhjuseks, aga barokki uue stiili kujunemise periood (1600- 1750). Barokk- kultuur oli rahutu, dünaamiline, liialdatud ja teatraalne, mis on vastand renessasi harmoonilisele muusikale. Barokkmuusika on minu arvates inimeste meeleolulise, tunnete ja rõõmu valmistamiseks mõeldud,
Ta ütles oma lapselapsele, et tal ei ole õde. Ta ei tundnud oma lähedaste vastu üldse huvi, kuigi ta oli üksik. Tal oleks olnud suurepärane võimalus veel lepitust otsida ja ehk oma vigu tunnistada ja parandada, kuid ta ei teinud seda. Järelikult ta ei mõistnud, et tal milleski üldse süüd on. Võibolla ta siiski sisimas teadis, et on palju asju minevikus valesti teinud, aga tema eneseuhkus ja ülbus ei lubanud seda endale tunnistada. Kui ta olekski sidet püüdnud luua, oleks tema õde ehk veel andestanudki, sest sellest oli juba nii palju aega möödas. Aliide otsustas selle asemel hoopis enda elu lõpetada. Aliide oli südametu ja omakasupüüdlik ning tal olid selleks ka omad põhjused ja ajendid. Kuid minu jaoks ei olnud see piisav, et teisi inimesi, eriti oma lähedasi, haavata. Jessika Roger
teel. Maalil "Kahekesi" on kujutatud mees mungaliku riietusega, kellel on kätel kotkas. Nad on pildi keskel kujutatud ning taustaks tühermaa ning suur lagedus, isegi teava puhul. Maal on teostatud tumedates toonides ning kui vaadata pildil oleva mehe silmadesse tundub nagu ta vaataks otse sinust läbi otse kõige sügavamatesse saladustesse. Samas on see mees väga rahulik koos oma linnuga ning mõjub soliidse ja autoriteetsena. "Kahekõne kõiksusega" jätab endast mulje nagu pildil ei olekski inimene, vaid vaimu või hinge moodi olend. Teosel on kasutatud erinevaid varjundeid sinistest ja mustadest toonidest, mis jätab pildist küllaltki depressiivse ja üksiku mulje, enam vähem nagu hüljatud oleks see inimene ja tal ei oleks kellegi teisega terves maailmas rääkida kui selle nii öelda kõiksusega. "Andres Ehini portree" on üks vähestest teostest kus oli kasutatud ka heledamaid toone. Sama moodi oli ka heledamates toonides maalitud teos "Keskpäev". "Andres
hästi hakkama. Tooksin veel esile naiseliku osaga mehe Ago Sootsi, kelle kehakeel meenutas vahepeal Jim Carrey't. Teksti oli raske jälgida, kuna see oli värsivormis. Kui tahta edasi anda sisu, siis võiks olla see ümber kirjutatud tavalisse keelde. Kui vaadata aga ilu vaatenurgast, siis on värsivorm muidugi asendamatu ja lisab suursugusust ja peenutsemist, mida seal pilati. Lavastus oli ette kantud tõetruult. Tekkis kohe selline tunne, nagu olekski Prantsusmaal tsaariaegses uhkeldavas ja peenutsevas ühiskonnas. Zestid ja hoiakud olid hästi välja mängitud. Tänapäeva inimesed võiksid selles lavastusest ära tunda ennast, sest see peenutsemine ja pahed pole meie ümbert kadunud. Meie ümber on päris palju mõttetuid ja tühju viisakusavaldusi ja zeste, mis ei lähe tihti mitte kellelegi korda. See lavastus käsitleb seda teemat päris hästi. Tähelepanelikum ja püüdlikum vaataja võib leida mõtteid, mille üle
riik, mille valitseja sai suunata riigi sõjategevust. Ühiskondlik organiseerimatus Eestimaal andis ristisõdijatele eelise isegi eri maakondi üksteiste vastu välja mängida. (Ühistegevus oleks kindlasti suurendanud eestlaste vastujõudu. ) Eelnevast tulenevalt võib väita, et Eestimaa alistamine võõrvõimu poolt oli vältimatu. Sakslased olid nii arvuliselt kui ka sõjakogemuste poolest eestimaalaste ees eelis seisus. Eesti alad olid sakslastele üsna tähtsad ja neid alasid olekski jäädud vallutama. Seetõttu arvan, et kui eestalstel oleks olnud kindel tegevusplaan ja nad oleksid andnud alla vabatahtlikule, oleks jäänud ära paljud surmad ja hävitustööd.
Juuakse, et tunda ennast hästi ja vabalt, et pidu sujuks hästi ega hakkaks igav. Teinekord juuakse kas kogemata või meelga, liiga palju ja sellisel juhul ei lõpe pidu hästi. Hakkab kas paha või hullemal juhul leitakse ennast hommikul tundmatust kohast. On ka teisi põhjuseid, miks alkoholi tarvitatakse. Tahetakse lõõgastuda või oma muresid unustada. Just murede uputamine pudelisse on see, mis võib viia alkoholiprobleemideni. Tuntakse, et muresid nagu ei olekski ja elu tundub ilus. Kaineks saanud, tuleb aga reaalne elu meelde ja avataksegi uus pudel, et jällegi oma probleeme unustada. Inimesest võib saada alkohoolik. Alkohoolik ei pruugi suuta enam oma igapäevatoimetusi joomise kõrvalt teha, rääkimata oma palgatööst. See võib viia töö kaotamiseni ja see omakorda põhjustada inimese veel suurema allakäigu. Kurb on ühistranspordis ja tänavatel vaadata, õllepudel käes, närustes riietes inimesi, kellel pole tööd ega elukohta,
Ülesanded I. LUGEMINE Loe läbi katkend Viivi Luige ja Hedi Rosma teosest „Ma olen raamat” (2010) ning lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna. Viitamisel võid kasutada ridade ees olevaid numbreid. 1. Kuidas mõistad Viivi Luige mõtet „Raamatu kirjutamine on mingis mõttes maailma toimimise mudel. Elu mudel”? (10 punkti) 2. Mille devalveerumine ja miks Viivi Luigele muret valmistab? Too selle kohta 2 näidet tekstist. (10 punkti) 3. Kuidas suhtus Viivi Luik arvutisse (internetti) varem, kuidas nüüd? Põhjenda tekstile toetudes, miks on Viivi Luige suhtumine muutunud. (10 punkti) 4. Miks ei või Viivi Luige arvates iga inimene raamatut kirjutada? Kuidas hindad Viivi Luige seisukohta? (10 punkti) 1) Viivi Luik tahab sellega öelda, et üllatus esineb raamatu kirjutamisel, nii nagu inimestel elus neid ette tuleb. Kui kirjanik alustab uue teose kirjutamist, si...
L. Pirandello eessõna katkendi "Kuus tegelast autorit otsimas" olemuslik ülevaade Pirandello käsitleb fantaasiat kui temast endast eraldi seisvat isikut, ent mis on siiski temaga üks (Pirandello tunnetab fantaasia ideid jne). Sealjuures on fantaasia mõttetegevus kiire ning seetõttu võib fantaasiat valesti mõista, ta võib isegi püsimatu tunduda. Tavaliselt on fantaasia ideed ülespuhutud, üleküllatud draamaga ja traagikaga (ilma nendeta ei oleks ju lugu põnev). Kunstnik ei tea kunagi täpselt, kuidas ta idee peale tuli. Ta võib küll oletada, kust ta inspiratsiooni ammutas, ent paljalt inspiratsioonist ei jätku kunstiteose reaalseks loomiseks. Selle taga on mingisugune tundmatu jõud, mida ei saa sõnadesse panna. Seda on võimalik vaid tunnetada. Arvatavasti tunnetavad kunstnikud seda jõudu aju ülesehituse omapära tõttu. Kirjanikke on kahte tüüpi: on selliseid, kes kirjutavad lugu lihtsalt loo enda pära...
Juuakse, et tunda ennast hästi ja vabalt, et pidu sujuks hästi ega hakkaks igav. Teinekord juuakse kas kogemata või meelga, liiga palju ja sellisel juhul ei lõpe pidu hästi. Hakkab kas paha või hullemal juhul leitakse ennast hommikul tundmatust kohast. On ka teisi põhjuseid, miks alkoholi tarvitatakse. Tahetakse lõõgastuda või oma muresid unustada. Just murede uputamine pudelisse on see, mis võib viia alkoholiprobleemideni. Tuntakse, et muresid nagu ei olekski ja elu tundub ilus. Kaineks saanud, tuleb aga reaalne elu meelde ja avataksegi uus pudel, et jällegi oma probleeme unustada. Inimesest võib saada alkohoolik. Alkohoolik ei pruugi suuta enam oma igapäevatoimetusi joomise kõrvalt teha, rääkimata oma palgatööst. See võib viia töö kaotamiseni ja see omakorda põhjustada inimese veel suurema allakäigu. Kurb on ühistranspordis ja tänavatel vaadata, õllepudel käes, närustes riietes inimesi, kellel pole tööd ega elukohta,
ajalehti valgele paberile, seega kui juhuslikult aastaid hiljem juhuslikult satub üks vana, kollaseks läinud leht trükki ja ilmub välja kollasel paberil ajaleht. Sellel juhul ei pea väide „antud väikses töökojas trükiti ajalehti ainult valgel paberil“, seda tuleks täiendada. Otseselt seda kontrollida tagant järgi ei saa, kuigi on tõenäosus, et see võis olla. Antud juhul see täiendatud variant olekski ad-hoc modifikatsioon. Neptuuni avastamisega on see seotud nõnda, et arvati Uraani orbiit erineb sellest, mida enne arvati. Mõned teadlased arvasid, et Uraani läheduses on mõni suurem planeet ning nendevahelise külgetõmbejõu tõttu ongi Uraani orbiit erinev varem arvatuist. Ad-hoc modifikatsiooni jäigi olemata, kuna otseselt keegi mingit teooriat ei täiendanud, vaid lihtsalt arvati. Selletõttu avastaski planeeti esimesena Galle, mitte keegi varasemalt arvanud teadlastest
Teine silmapaistev sofist oli Gorgias Leontinoist Ta olevat elanud üle saja aasta vanaks. Üks ta õpilastest seletab pikka eluiga sellega, et Gorgias ei olnud ühegi linna kodanik, ei maksnud makse, ei olnud ühiskondlikult aktiivne, oli vaba ja vallaline inimene. Kui Protagoras õpetas, et kõik on tõde, mida tõeks peetakse, siis Gorgias õpetas, et kõik on vale, mida tõeks peetakse. Oma teoses "Mitteolevast ehk loodusest" esitas ta kolm väidet: Mitte midagi ei ole olemas. Kui miski olekski olemas, siis poleks see tunnetatav. Kui miski olekski tunnetatav, siis poleks tunnetatu väljendatav. Seejuures ei olnud need paljad väited, vaid ta isegi argumenteeris nende paikapidavust. Sokrates- Vana-Kreeka filosoof. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platoniltja ajaloolane Xenophonilt. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris
Loomulikult ei eelda ma, et kõik inimesed oleksid näiteks võrdselt heal majanduslikul järjel. On rikkamaid ja on vaesemaid inimesi. Aga siiski eeldan ma, et seoses majandusliku ebavõrdsusega riik mitte ei korralda asju nii, et see muudkui suureneks, vaid pigem ikka vastupidi. Tulemusena ma aktsepteeriksin ka seda, kui inimeste materiaalne seis erineks kordades või kümnetes kordades, aga kas see peab olema just sadades kordades? Leian, et riigi ülesanne olekski seda maksusüsteemiga pisut korrigeerida. Viimane, kuid samas eelmistest pisut ebamäärasem oleks ,,vendlus". Üldjoontes pean silmas igasugust kollektiivsust ja seltsimehelikkust kas või lihtsalt sõbralikkust. Seda võiks ühes riigis küll oluliselt rohkem olla ning kõikvõimalikku äärmuslikku individualismi ja egoismi jälle vastavalt vähem. Eestil on läinud seni riigi iseseisvumise seisukohalt paremini, kui loota oleksime osanud.
Minu peres ühistegevusteks on tähtsate ürituste koospidamine ja kindlasti ka mingite kohtade (näiteks muuseumis käimised, kinoskäigud jms). Elutarkuseks võiksin pidada seda, et tuleb alati olla kõigiga, mitte ainult pereliikmetega aus, otsekohene ja samuti ka hell inimeste vastu keda sa armastad. Minu jaoks ideaalne pere on see, kus inimesed teineteist armastavad, hoolivad teineteisest ja tülitsevad väga vähesel määral. Ideaalne olekski mittetülitsemine. Elisabeth Rüütel 11 klass.
sageli olid tema tegemised mõtlematud. Ma usun, et sisimas ta teadis, et see mõrv on vale lähenemisviis, aga kuna ta oli lihtsalt nii meeleheitel oma viletsa eluga, siis ta ei osanud midagi muud ette võtta. Ta leidis, et see on ainus viis inimesi aidata, kasutades oma ohvri varandust. Nii ta tegigi oma käigu, kuid tulemus ei olnud oodatud. Ta sisemaailm varises täiesti kokku, ta kannatas süümepiinade all ning ta ei kasutanud isegi seda saaki, mida ta nii väga tahtis. Ta olekski jäänud oma piinade võrku, kui appi ei oleks tulnud Sonja, kes oli samuti isiksuse lahknevuse ohver. Sonja abiga sai Raskolnikov oma kannatustest võitu ja nad said lõpuks ometi teada, mis on see tegelik õnn, mis neid tervikuks teeb. Teos õpetab, et isegi täiesti arukas ja tore inimene võib sooritada mõrva, mis tõestab ka seda, et inimene ei sünni kurjategijaks. Samuti on sellisel inimesel ka võimalus taas õigele
Veel tooks ma negatiivseks pooleks orjade rohkust ( 2/3 rahvast ) ja spartiaatide suhtumist neisse. Spartalased ise kehalisi töid ei teinud kuna pidasid seda alandavaks. Kõik maaharimised jms tööd tegid nende eest ära orjad ehk heloodid. Heloodidesse suhtuti väga julmalt. Sõjaliste treeningute juures lasti noortel neid isegi peksta, et panna neid harjuma vägivallaga ja treenida neis julmust. Nende vastu ei näidatud mittemingisugust inimlikkust nagu nad ei olekski inimolendid nagu tegelikult me kõik. Kuna tolleaegne üleüldine ühiskond oligi üsna karm ja kõikjal toimusid pidevalt verevalamised võib Sparta ühiskonna korraldust isegi positiivseks lugeda, kuna oma karmusega nad vähemalt saavutasid midagi. Nende riik toimis ja püsis stabiilne. Riigi ainus eesmärk oligi nende sõjaväe treenimine ja spartalased olid ise selle kõigega päri. Kuid selleks võeti kasutusele julmad
Sellest päevast peale hakkas ta jooma ning ärkas hommikuti tugeva peavaluga. Kuigi Popi isiklikult alkoholi ei tarvitanud, joobus ta viina lõhnast. Taoline lõbutsemine viis aga katastroofini. Nimelt sai üks hetk alkohol otsa ning viina otsimise käigus lõhkus Huhuu ühe kasti, mis plahvatas ning viis kohutava tagajärjeni loomade surmani. 10. Mis saaks ühiskonnast, kui Popi ja Huhuu sarnased valitseksid maailma? Ühiskonnas toimuv olekski rahva liikumine ühe valitseja alluvusest teise juurde. Kuna aga Huhuu oli iseseisev ning egoistlik, poleks head tulevikku loota. Võib öelda, et ka ühiskonnas toimuks plahvatus, nimelt kukuks riik kokku ning saabuks kaos.
lugematutes stiilides ning olid olemas alavaldkonnad, milles keskenduti nii pikkade kui ka lühikeste odade kasutamisele. Need jagunesid põhitehnikateks nagu torked, löögid ja tõrjed. Niimoodi oli palju erinevaid valdkondi, mida koolid õpetasid. Feodaalaja keskpaiku jätkati veel odavõitlus kunstiõpetamist treeningsaalides, kuid pilt kui üksikust odamehest, mis oli olnud kunagi tavapärane, muutus aina vähem tavalisemaks. Lõpuks tundus nagu odamehi enam ei olekski. Nüüdseks on säilinud vähesed koolid. Suuremad on Tendo ja Shinkage koolid.
Tartu ülikool sai alguse tänu sellele, et Gustav II Adolf, tollane Rootsi kuningas, andis loe selle avada 1632. aastal. Rootsi ajal tõlgiti ka piibel Eesti keelde, mitte küll täielikult, aga 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Rootsi aeg on mõjutanud meie praegust elu väga palju. Kes teab, kas Tartu ülikool olekski kunagi avatud, kui me poleks selleks Rootsi kuningalt luba saanud üldse sai Eesti haridus palju edasi areneda tänu Rootsi ajale. Negatiivne oli Rootsi aja juures talupoegade pärisorjuse teostamine. Talupoegade seisukohalt oli aga mõisate reduktsioon kasulik, kuna osaliselt kulutati laekunud tulud haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi aega võib nimetada kuidas keegi seda enda silmis näeb. Ma arvan, et see ei olnud just hea, aga samas ei anna seda võrrelda diktatuuriga
Mis on hea Aristotelese eetika järgi? Aristoteles peab oma uurimuse eesmärgiks leida, mida tähendab õnn erinevate inimeste jaoks. Ta nimetab inimese tegutsemise eesmärgina hüve saavutamist, mis tähendab aga hüvedele vastavaid toiminguid. Praktilises elus ei saa vaadelda eesmärki tegevusest eraldi -- eesmärgile viivad üksikud toimingud moodustavad osa sellestsamast eesmärgist. Aristoteles on öelnud:"Hüve olekski see, mida tegutsemisel saavutatakse /.../ see mida järgime ta enda pärast, mitte vahendina muu jaoks" Aristoteles tegeleb eetikaküsimustega analüütiku vaatekohalt. Võib öelda, et ta küll vaatleb moraali, kuid ise ei moraliseeri. Kui jagada eetikaalased käsitlused ettekirjutavateks ja kirjeldavateks, siis Aristoteles kaldub kindlalt viimase suunas, olles pigem vaatleja ja analüüsija, kui näpuga näitaja ja manitseja.
2008. aasta 4. novembril võitis Obama presidendivalimised. Temast saab esimene afroameeriklasest USA president. 20. jaanuaril, 2009. aastal asub ta ametisse 44. Usa presidendina. 6 Kokkuvõte Selle referaadi tegemine andis mulle palju huvitavaid teadmisi USA tulevase presidendi kohta. Ma sain teada Barack Obama kohta palju sellist infot mida ma enne ei teadnud ning arvatavasti ei olekski kunagi teada saanud. 7 Kasutatud kirjandus En.wikipedia.org/wiki/Barack_Obama Et.wikipedia.org/wiki/Barack_Obama 8
väikevenna kõrvalt hädas last piisavalt aidata. Rego on väga hea fantaasiavõimega. Talle meeldis joonistada ja jutte välja mõtelda. Tema lemmikaineks oligi kunst ja emakeel. Viimasest meeldisid eriti need tunnid, kus pidi ise lühijutu või luuletuse kirjutama. Kui pidi aga pikemat teksti lugema, tekkis tal selle kohta alati pidevalt küsimusi või katkestas lugemise, et ütelda, kuidas tema oleks käitunud või kuidas mingi asi oleks paremini välja tulnud. See olekski üks psühholoogiline faktor. Positiivne pööre sai alguse Rego ema sõbranna samalaadsest probleemist. Ka sõbrannal oli õpiraskustega enneaegne laps. Tema koolis oli aga pädev meeskond ja kolmandas klassis saadi põhjusele jälile. Nüüd pöördus Rego emagi perearsti poole ja peale mitmeid konsultatsioone erinevate spetsialistide ja terapeutidega jõutigi otsusele, et laps tuleb panna tasandusklassi. Leian, et Eestis on paljudes koolides õpilasi ühes klassis liiga palju
ei olegi päris oma keelt, vaid räägitakse mõnda üldlevinumat keelt. Meie keele kõnelejaid on mõnes mõttes vähe aga samas ka palju. Piisavalt palju on meid selles mõttes, et meie rahvuskeelt ei unustata, kuna me oleme end kirjutanud ajalukku iseseisva rahvusena. Vähe on meid paraku maailmamõistes. Eestlasi on vaid 1.3 miljonit ning umbes sellega piirdub ka Eesti keele kõnelejate arv. Seda ei saa võtta võrdluseks Inglise, Saksa või mõne muu suurema keelega. Ja seepärast olekski meil just motivatsiooni hoida oma keel puhtana ning elujõulisena. Pahatihti tuleb välismaailmast uusi sõnu, mida oleks nii mugav ka meil kasutada. Vaid kirjutada sõna veidi Eestilikumalt, hääldada natuke teistmoodi ja ongi valmis. Tegelikult võiksime me hoopiski selle asemel korraldada regulaarselt sõnade konkursse, kus antakse ette tähendus, millele tuleks välja mõelda Eesti keelne sõna, mis oleks lihtne, meeldejääv ja mugav kasutada
Identiteet näitab seda, kes ollakse, ning erisab inimesi üksteisest. Kuna inimesed on üksteisest väga erinevad, on ka identiteet alati iga inimese puhul erinev. Kui ei oleks identiteeti, siis oleksime kõik samasugused ning ei suudaks üksteist eristada. Minu puhul näitab identiteet seda, et olen eestlane, õpilane, lõbus, mitmekülgne, sõbralik ning huvitav inimene. Identiteet on see, mis teeb minust minu, ilma selleta ei olekski mind olemas, sest mind ei saaks teistest eristada. See näitab minu isiksust ning väljendab minu tundeid, emotsioone ja igapäevaseid harjumusi ning tegevusi. Identiteet on iga inimese jaoks väga tähtis, sest selleta ei oleks meid tänapäeva kiires ja tehniliselt arenenud maailmas olemas. Kõik inimesed oleks kui üks suur mass, kus keegi kelleski ei erine. Identiteet ütleb meile meie nimed ning isiksuse, vanemad ning suguvõsa. Ilma nendeta me ei
Päris suletud ringi mööda me ei käi, kuid probleemid nõuavad nendega tegelemist. Vastasel juhul ei saa me olla kindlad, kas järelpõlvedel on piisavalt ressursse, mille toel elada. Me ei saa küll lõpetada nende vahendite kasutamist, küll aga on võimalik seda piirata. Ameerika romaanikirjanik Kurt Vonnengut on öelnud: ,, Loodetavasti ei riku see pidu, aga tõde on selline: me oleme oma planeedi ressursid, sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi''. Ühelt poolt on tal õigus, me oleme laristanud loodusvara, kuid veel ei ole hilja leida uusi moodustusi, et priiskamine lõpetada.
võidu sõjas? Põhjenda. Ma arvan, et Hitleri plaan vallutada Inglismaa polnud reaalne, sest ta tahtis Inglismaaga rahu sõlmida, kuna pärast Prantsusmaa alistamist oli Inglismaa ainuke, kes vastupanu osutas ning selle värske peaminister Winston Churchill lükkas tagasi kõik Hitleri rahuettepanekud ja lubas sõda täiel jõul jätkata ning seejärel hakkas Hitler valmistuma dessandiks. Kuid Inglismaa oli siiski piisavalt tugev, et Saksamaa taanduma panna. Mingil määral võib-olla olekski Saksamaa sõja võitnud, kui ta oleks Inglismaa purustanud. Kuid ma arvan, et sellisel juhul oleks Inglismaa, Prantsusmaa või Nõukogude Liit välja töötanud mingisuguse eriti briljantse plaani, et Saksamaa taanduma panna. lk 171 4. Miks võib nimetada 1943. aastat teise maailmasõja käigus pöördeliseks? Millest tulenes Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu? 1943. aastaks oli sõda juba 4 aastat kestnud ning purustused olid ilmselged. Oli kaotatud palju sõdureid ning masinaid ja relvastust
peale mahtuda. Keskkooliaegsetel osavamatel nn sööklatrügijatel oleks siin igal juhul selge eelis nende kannatlikumate ees, kes olid aeg-ajalt nõus sööklasse jõudes tühjadesse toidukaussidesse ise lisa tooma minema. Kui aga ülikooli jõudmisega juba hakkama saanud oled, siis ootavad ees igal juhul huvitavad loengud, vahel ehk pigem omapärane toit ja raamatukogu, mida õppeperioodil pea kunagi kinni ei panda. Teisisõnu on mul tunne, et väga palju mõnusamasse ülikoolilinna ei olekski saanud sattuda, kuigi üks Kastani 65-2 on siit puudu küll... Proosit kommerss!
Kui keegi oleks maailmas ideaalne, siis ma arvan, et tema sõpradel, tuttavatel ja ka pereliikmetel viskaks ühel päeval lihtsalt kopa ette . Ma mõtlen selle all seda, et kõik lihtsalt ei saa ideaalne olla. Sama on ka isadega. Muidugi oleks hea, kui isa iga päev kommi ja kõike head ja paremat tooks ning kohtleks inimesi nagu jumalaid, kuid see oleks lihtsalt nii ebareaalne. No olgu, las isa toob kõike head, aga probleem on ka veel selles, et kust kohast ta raha võtab? Ja kui isa olekski siis nii ideaalne, on see siis tõenäoline, et tema bossid ja töökaaslased teda välja kannatavad. Kõik muidugi teavad, et raha saamiseks tuleb tööd teha ja kui seda pole, siis ei saagi ju lastele kõike head ja paremat tuua. Mis siis, et ta oskab siis põhiliselt kõiki töid. Minu jaoks on minu isa just nii “ideaalne”, kui mina suudan välja kannatada. Elan üle need mõned tülid, mis vahest ikka perekonnas juhtuvad, enamik inimesi
Identiteet näitab seda, kes ollakse, ning erisab inimesi üksteisest. Kuna inimesed on üksteisest väga erinevad, on ka identiteet alati iga inimese puhul erinev. Kui ei oleks identiteeti, siis oleksime kõik samasugused ning ei suudaks üksteist eristada. Minu puhul näitab identiteet seda, et olen eestlane, õpilane, lõbus, mitmekülgne, sõbralik ning huvitav inimene. Identiteet on see, mis teeb minust minu, ilma selleta ei olekski mind olemas, sest mind ei saaks teistest eristada. See näitab minu isiksust ning väljendab minu tundeid, emotsioone ja igapäevaseid harjumusi ning tegevusi. Identiteet on iga inimese jaoks väga tähtis, sest selleta ei oleks meid tänapäeva kiires ja tehniliselt arenenud maailmas olemas. Kõik inimesed oleks kui üks suur mass, kus keegi kelleski ei erine. Identiteet ütleb meile meie nimed ning isiksuse, vanemad ning suguvõsa. Ilma nendeta me ei
ruumist ning ratastoolist kinnihoidmist või nõjatumist sellele võib võrrelda kellegi personaalsele toolile istumisega. Ø Pakkuge oma abi, kuid ärge käige peale. Kui klient vajab teie abi, siis võtab ta pakkumise heameelega vastu ja ütleb ka seda, milline abi oleks kõige vajalikum. Kohelge teda nagu kõiki teisi kliente ja ärge muutke pakutavat abi haletsemiseks. Ø Ärge kunagi rääkige ratastoolis inimese juuresolekul nii, nagu teda ei olekski olemas. Rääkige otse kliendiga mitte ainult tema saatjaga. Kuigi teile tundub, et ratastooli kasutav klient ei suuda kõnelda või teist aru saada, peate te ikkagi tema poole pöörduma. Ø Ärge kartke kasutada selliseid sõnu nagu "käima" ja "jooksma". Ratastoolis inimesed kasutavad neid sõnu samamoodi. Ø Kui teil on vaja teada, kuidas ratastool töötab või mis liiki puudega inimestega on tegemist, siis küsige seda temalt otse. Kuulmispuudega klient
hästi külma närvi I maailmasõja ajal, ta ei sekkunud liiga tõsiselt sinna, vaid oli kaval ja aitas riike kui neil oli raske, mille läbi ta sai kasumit ning parandas oma majanduslikku seisundit. Üldiselt võib maailmasõja võitjateks pidada kõiki impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike Euroopas. Uusi väikeriike tekkis juurde kaheksa: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Iirimaa. Usun, et ilma sõjata need riigid ei olekski võib-olla kunagi tekkinud. Kindlasti on I maailmasõda ka meie Eesti riigile tähtis kuna 24. veebruaril 1918 aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles´ rahulepingu tingimused. Sellega kuulutati sõja süüdlaseks Saksamaa, kes pidi loovutama Prantsusmaale
elamuse kuulajale. Lisaks pillidele sobivad väga hästi kokku nende madalad hääled. Kõige lõpetuseks lauldi lugu ,,Oma laulu ei leia üles". See laul on nende kõige populaarsem lugu, ning nad otsustasid enne laulma hakkamist kutsuda kõik saalis olevad naised, kes tahtsid, lavale koos nendega laulma. Meilt küsiti ka, kas me tuleme ka, aga meie ei läinud ja nüüd ma kahetsen seda mitte minemise otsust, sest mul tegelikult olid kõik sõnad peas ja seal lava peal ei olekski nii hull olnud. Kindlasti hiljem saalist lahkudes jäid viimasest laulust emotsioonid veel kõrgele. Ülelüldse jäin väga rahule nende etteastega ja kindlasti mäletan seda kaua.
Vesiniku baasil sisepõlemismootori näidet võiks aga liigitada tootele või leiutisele orienteeruvaks uuringuks. Seda just nimelt selletõttu, et uuring tegeleb ainult ühel baasil töötava sisemootoriga, mitte üleüldiselt sisemootori tööga. Orienteeritavus on pigem ühel kindlal leiutisel. 5. Autor leiab, et pole midagi halba selles, kui teadus on seotud majandusega st kui ta on kaubastatud. Palju hullem oleks olukord siis, kui teadus olekski orienteeriud ainult majandusele ja rahale. Kaoks teaduslik tõelisus, kuna igal teaduslikul järeldusel oleks mingi isiklik motiiv taga. See kindlasti mõjutaks teadusliku usutavust ning muudaks teadust inimeste silmis mitte usutavaks. Autori arvates ei tohiks teaduslikud järeldused ja leutised sõltuda börsidest ja aktsiate hinnadest st ei tohiks olla isikliku motiivi, teadus peab olema objektiivne. 6
“. Andres oli töökas ning õiglane, ta nõudis palju endalt ja teistelt. Andrese õiglus ja ausus tekitas Pearus pahameelt, sest Pearu oli hoopis teist masti mees. Pearu tahtis iga hinna eest olla teistest üle. Ta oli riukalik, kaval ja oskas kõigest endale kasu lõigata. Temale pidi alati kuuluma kõik kõige parem ilma, et ta oleks soovinud selle nimel mingitki vaeva näha. Isegi naabrimehega koos kaevatud kraav pidi jääma tema valdustesse, kuigi otsest kasu ta sellest saanud ei olekski, vaja oli tal seda ometi – uhkuse jaoks. Pearu tegi kõik, olid need teod siis keelatud või lubatud, et oma eesmärke saavutada. Pearu oli ka suur ärpleja. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege, millega heina ja hagu vedada. Ta kaebas oma häda ka Pearule, kes pakkus kohe oma rege. Andres võttis pakkumise healt naabrilt vastu, lootes, et varsti on tal enda oma valmis. Kui
Pigem Dorian isegi vahepeal kartis et teener hakkab nuhkima tema järele kuigi ma arvan, et see kartus oli alusetu. 6. Sibyl hukkus armastuse pärast. Dorian oli oma kahe sõbraga läinud ta teatritükki vaatama ja sellel õhtul pidid nad kõik pettuma kuna neiu mängis erakordselt halvasti. Hiljem läks Dorian aru pärima. Sibyl põhjendas seda suure armastusega Doriani vastu. Enne ei olnud ta armastanud ja seega elas ta oma rollidesse kogu hingega sisse nagu tema olekski see inimene. Nüüd kui tal oli keegi keda armastada ei suutnud ta enda rollidesse hingega sisse süveneda. Ta nägi asju teises valguses. Dorian kas ei tahtnud seda mõista või ei suutnud seda mõista . Ta karjus tüdrukule, et ei taha teda enam kunagi näha ja ei armasta teda. Sibyl mürgitas enda. Dorian oli armastanud illusiooni mitte tüdrukut ennast. Hommikul ta muidugi kahetses ja tahtis vabandust paluda aga siis oli juba hilja. 7
Pigem Dorian isegi vahepeal kartis et teener hakkab nuhkima tema järele kuigi ma arvan, et see kartus oli alusetu. 6. Sibyl hukkus armastuse pärast. Dorian oli oma kahe sõbraga läinud ta teatritükki vaatama ja sellel õhtul pidid nad kõik pettuma kuna neiu mängis erakordselt halvasti. Hiljem läks Dorian aru pärima. Sibyl põhjendas seda suure armastusega Doriani vastu. Enne ei olnud ta armastanud ja seega elas ta oma rollidesse kogu hingega sisse nagu tema olekski see inimene. Nüüd kui tal oli keegi keda armastada ei suutnud ta enda rollidesse hingega sisse süveneda. Ta nägi asju teises valguses. Dorian kas ei tahtnud seda mõista või ei suutnud seda mõista . Ta karjus tüdrukule, et ei taha teda enam kunagi näha ja ei armasta teda. Sibyl mürgitas enda. Dorian oli armastanud illusiooni mitte tüdrukut ennast. Hommikul ta muidugi kahetses ja tahtis vabandust paluda aga siis oli juba hilja. 7
Empirism või ratsionalism? Juba pealkirjast lähtuvalt võime väita, et need kaks suunda on vastandid. Need oleks justkui loodud just üksteisega pidevas ahelas olles. Nagu olekski üritatud luua täielikke vastandeid. Hoolimata totaalsest vastandlikkusest, tõmbuvad need kaks kohast, kus käsitletakse inimese olemust ja mõtteid, mitte nii väga nende maailmavaatlikke omadusi. Empirism pühendub oma olemuses inimese tunnetele ja emotsioonidele. Sellele, kuidas inimene mingis olukorras käitub ja mida sellest õpib. Kuidas salvestab ta mingid antud olukorrad oma olemusse ja hiljem kogutud kogemusi-tundmusi kasutab. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust
vastupidi - muutumine valitseb samasuste le. Kass on ikka kass, aga samal ajal on ta konn! Siis kki oli kass konn. Millal siis? Selles konks ongi, et unes ei saa ma kunagi, mitte helgi hetkel olla kindel, et kass on just kass ja ainult kass (truth, the whole truth and nothing but the truth...), et kass on ka teiselt poolt kass (...so help me God). Mne jaoks on see vga traagiline, mne jaoks aga mitte! Ja nd kui alkoholi umiastav mju hakkab kaduma ja "reaalsus" jlle lheneb olekski aeg see juttuke lppetada. Ehk siis reaalsus on unengu ja unengu on reaalsus, kuidas keegi tlgendab!
Mulle ei meeldinud Sparta riigikorra juures kodanike kasvatamise süsteem ,sest minu arvates ei ole see normaalne ,et väikesed poisid (kõigest seitsme aastased ) peavad elama lahus oma perest ja ma arvan, et see ei ole küll õige kasvatus kui hoolt ja armastust ei saa. Ja see mõjutab ju inimese mõtlemist ,kui väikesest peale peab ainult sõjalise tegevusega tegelema.Ateena juures ei meeldinud mulle see,et kodanikkonna moodustasid ,vaid põliselanikest mehed. Naised ei olekski justkui inimesed ,ma arvan et naistel ja üldse kõigil riigi elanikel võiks olla võimalus kaasa rääkida riigi asjades ja see polnud vaid ateenas nii vaid kogu kreekas .Tänapäeval antakse küll rahvale võimalus valida riigieesotsa inimesed kellele rahavs loodab ,et nad oskavad ja tahavad õieti meie riiki juhtida.Kuid minu arvates oli Ateenas õige demokraatlik riik ,sest seal ei valitud kedagi ,vaid rahvas valitseski ise ja tegi ise otsused mis riigile hea oleks.
vaid ühe seisundi võrdlemine teisega. Ainult see, kes on tunda saanud äärmist õnnetust, on võimeline tundma äärmist õnne. Seetõttu, oskad teha vahet halval ja heal. Öeldakse, et kõik ei saa alati hästi minna, mõnikord peab halvasti ka minema. Kõik ei peagi koguaeg hästi minema, tuleb võtta õppust sellest, mis läks halvasti ning püüdma edaspidi paremini. See loob tasakaalu õnnetuse ja õnnetunde vahel, muidu oleks alati ainult üks ning kas see olekski kõige parem variant? Arvan, et just nii ongi kõige parem, kui tunnetad mõlemat piiri, siis tead kuhu poole püüelda. Milles hindab inimene õnne? Sotsiaalpsühholoog Daniel Gilbert on öelnud, et mingil määral osaleb raha õnnes. Kuid see, kuidas, see oleneb juba inimesest endast. Tihtipeale saab vaeste puhul väikese rahaga osta palju õnne, kuna nad on lihtsalt tänulikumad asjade eest, mida neil varem polnud ning on seega ka õnnelikumad, kuna nüüd on see neil olemas. Rikkana saab
Üks soodsamaid kohti tuuleparki rajada on Hiiumaa lähedale merre. Kuidas see aga mõjub elanikele, kui lummav vaade merele, mis jookseb kuni silmapiirini, on rikutud? Kui käiakse välismaal, siis tuuleparke nähes võetakse kohe kaamerad välja ja kukutakse pildistama, et lahe ja nii. Aga kui Eestisse tahetakse rajada, siis on kohe möll ja protest lahti, et õudsad elukad ja kodukoha lähedale küll ei tahaks. Tegelikult olekski parem, kui see tootmine oleks meil üle Eesti laiali ja kõigi silme all, mitte surutud Ida-Virumaale kokku. Siis ehk inimesed mõtleksid kaks korda, kui endale järjekordseid uskumatuid elektroonilisi vidinaid ostavad. Probleemiks on ka tuulegeneraatorite müra ja linnulaibad. Üle 1 kilomeetri müra ei kostu, kui just tuul seda kõvasti edasi ei kanna. Kuidagi ei anna võrrelda linnamüraga, raudteemüraga või tehaste müraga, mis on palju hullemad.
kudrutada, ilma et neid korravalvurid oleks korrale kutsunud. Suurim minus selle vabaduse puuduse juures olio ma valuuta ja lipu puudumine. Toompeal lehvis punane lipp, mis ei eristanud meid mitte kuidagi teistest liiduriikidest. Oleme jõudnud aastasse 2012. Nõukogude liit on praeguseks karm minevik. Noorte jaoks tundub see aeg hullem, kui vangilaager. Vanemad inimesed igatsevad seda taga. 2004 aasta 29. märtsil valis Eesti vabariik endale uue liidu. Seekord euroopaliidu. Miski ei olekski nagu muutunud. Meie reisimist ei keela keegi, paistab, et elu muutub isegi vabameelsemaks. Tõstatatakse küsimus geide seaduslikust abielust. Eesti katkistele maanteedele eraldatakse raha, et need korda teha ja nautida reisimist oma kodumaal Paistab, et EL-il ei olegi ühtki puudust. Kuid kui palju on jäänud meie iseseisvusest ja kas seda üldse enam on ? Kõik riiklikud otsused käivad EL-I otsuste kaudu. Miski ei ole enam Eesti Vabariigi enda otsustada
Näivus ja tõelisus alethes - tõeline, tõene Doxa – arvamus Sofistid Vaidluskunsti õpetajad Varasemate filosoofiliste õpetuste kriitika Protagoras: “Inimene on kõigi asjade mõõt, olevaile, et nad on” Relativism (ka subjektivism ja skeptitsism) Filosoofia kui vahend eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel Sofistid: Gorgias ja skeptitsism Olevat pole olemas: 1) Mitte midagi ei ole olemas 2) Kui midagi, olekski olemas, siis meie ei saaks sellest teadmusi 3) Kui me saavutaksimegi teadmusi, siis ei saaks me neid edasi anda teistele Totaalne skeptitsism Sofistid Kui on õige, et pole olemas üldkehtivat tõde, kas on siis üldkehtivaid seadusi? Sokrates (u 469 eKr – 399 eKr) Dialektiline meetod Kahtlus kui meetod “Ma tean ainult ühte, ja see on, et ma midagi ei tea.” Tõde peab olema absoluutne, mitte relatiivne. Teadmine on ülim hüve
kasu vastastikusest vaenust ja eelarvamustest ning sellest, et ~ neljandik Eesti elanikkonnast tunneb ennast põlisrahva vaenlasena. Mis kasu on loosungeist ,,Putin ootab" ja ,,kui ei meeldi, mingu koju tagasi", kui me kõik tegelikult mõistame, et suuremat sellesuunalist muutust toimuma ei hakka kahjuks on tõenäolisem hoopis inimkapitali läänesuunaline liikumine. Noored venelased lahkuvad samamoodi nagu eestlasedki ja sellest on kahju ajupotentsiaal jääb kasutamata. Kas olekski võimalik teineteisemõistmine, kui poliitilisel tasandil käib pidev vastandamine? Siiski on viimasel ajal sotsiaaldemokraatliku erakonna näol näha vähemalt ühte parteid Eesti poliitikas, kus räägitakse ühinemisest ja ühendamisest päriselt. Loodan, et ühel hetkel elame riigis, kus kõik kodanikud saavad tunda, et tõesti igaüks loeb. Teine minu jaoks häirivaim probleem tänapäeva Eestis on poliitiline kultuur õigemini - kultuuritus
nii palju tutvusi üle eesti. Väga paljud vanurid räägivad oma hobidest millega nad on kunagi tegelenud. Kusjuures mulle meenub üks seik seoses pensionäriga. Ühel päeval kiirustasin trenni, nimelt üks vanem meesterahvas pidas mind kinni. Ta kosis mult kohu ma sellises riietuses tõttan. Ütlesin, et lähen trenni, oi kui vaimustatud ta oli. Selle peale vanahärra hakkas rääkima kuidas ta kunagi spordiga tegeles ma arvan, et ta olekski sellest rääkima jäänud kui mul poleks kiire olnud. Ma ei hakka siin rääkima, et kõik head asjad on need mida vanaduses meenutada tahan. Nagu öeldakse, et ükski hea asi ei ole ilma halvata. Ma soovin mäletada ka suurimad läbielamised õnnetused, surmad ja pettumused. Halvad ja kurvad mälestused teevad meid tugevaks, põnev on mõelda kuidas mina halvas või kurvas situatsioonis hakkama sain. Pensionärina saan ma mõelda
Tal oli ka küllalt raske aru saada sellest, kuidas tema enda haritud maa lihtsalt teisele inimesele pidi minema. Kõik probleemid lahendas ta jõu ja vägivallaga. Siiski ei paneks ma neid omadusi talle pahaks. Ta oli ju ikka... vanapagan. Ja kui hoolikalt mõelda, siis just selline peakski üks õige vanapagan olema. Aga ega tal ainult halbu omadusi olnud. Ta oli heasüdamlik, kohati hoolitsev. Töökas, nagu ikka üks õige Eesti mees peaks olema. Selles teoses olekski vanapagan Jürka prototüübiks tavaline eesti talupoeg. Just sama rumal, sama heasüdamlik, alati optimistlik. Kaval-Ants oli aga täielik Jürka vastand. Ta oli tark, edukas, rikas. Rikkaks ei olnud Ants aga saanud mitte tööga vaid pettustega. Ta oli alati valmis kõike tegema, kui see vaid talle raha sisse tõi. Talle ei olnud raskuseks sõpruse teesklemine ega sellesama "sõbra" kodust minemaajamine. Isegi omaenda põlevas majas ütles ta, et las põleb, raha ju tuleb
Põhjusteks võib tuua ka alade erinevad looduslikud tegurid, neis toimunud ajaloolised sündmused, erinevad kultuurilised ja religioossed erinevused ja arengumaade võlakriisid. Teoreetiliselt võiks arengumaad arengulõhe ületada ja tööstusriikide tasemele tõusta, kuid kindlasti mitte nii vähese ajaga. 20 aastat on majanduslikus ja üldises arengus väga lühike aeg. Suurte põhimõtteliste muutuste ja arengute toimumine võtab aega sajandeid ja just sellist aega olekski arengumaades muutuste elluviimiseks vaja. Kasutatud kirjandus 1. Parts, E.(2000). Arenguökonoomika. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. 263 lk.
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 12081227. Eestlastel oli võimalusi sõda enda kasuks pöörata ja võita, mis olekski tähendanud vabadust. Kas me oleks Euroopa üks majanduslikult kõige kiiremini arenevaid riike kui vabadusvõitlus oleks lõppenud meile edukalt? Üks tähtsamaid eesti rahva kaotuse põhjuseid oli anastajate arvuline ülekaal ja vallutusretkede rohkus suhteliselt lühikese aja vältel. Sakslasi toetas katolik kirik, mis oli sellel ajal Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline võim. Kuulutati välja ristisõda, mille näiliseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
