5. loengus osalemine või selle asendamine (1)

Tudengi emakeel ei ole eesti keel. 
5. loengus osalemine või selle asendamine 
 
1.  Milliseid hüpoteese Semmelweis käsitles, et seletada nn „lapsevoodipalavikku” ja 
kuidas ta üritas neid hüpoteese falsifitseerida (ümberlükata/vääraks tõestada)? 
Semmelweis erinevaid hüpoteese nt: see on  epideemia ; ebasoodsad tingimused  haiglas ; 
ülerahvastatus ; poos, kuidas sünnitati; viga, mida tegid arstitudengid. Ta üritas mõningaid 
hüpoteese loogiliselt võetes välja heita. Vaatles ning uuris maastiku, näiteks, 
ülerahvastatuse kohta – 1. kliinikus oli see väiksem, kui 2. Kuid enamust oma 
hüpoteesidest üritas ta järgi kontrollida eksperimentide kaudu, proovis järgi taasteostada 
oma hüpoteese. 
 
2.  Mida tähendab „ad hoc- modifikatsioon ” ja miks on sellel teaduses pigem negatiivne 
kõrvaltähendus? Kuidas seostub sellega Neptuuni avastamine? 
“Ad-hoc modifikasioon” tähendab olemasolevate teooriate täiendamine  mingite  uute või 
muudetud faktidega/postulaatidega, mille  tausta /alust ei saa kontrollida. See on kindlasti 
negatiivne juba selle poolest, et kui mõni postulaat on kontrollimata, siis tekibki kahtlus 
tema tõesuses. Pole kindel, kas see asi tõesti nii on või mitte. Nagu näiteks (välja 
mõeldud näide) mõnes väiksemas töökojas umbes sada aastat tagasi väidetavalt trükiti 
ajalehti valgele paberile, seega kui juhuslikult aastaid hiljem juhuslikult satub üks vana, 
kollaseks läinud leht trükki ja ilmub välja kollasel paberil ajaleht. Sellel juhul ei pea 
väide „antud väikses töökojas trükiti ajalehti ainult valgel paberil“, seda tuleks täiendada .  
Otseselt seda kontrollida tagant järgi ei saa, kuigi on tõenäosus, et see võis olla. Antud 
juhul see täiendatud variant olekski  ad-hoc modifikatsioon. Neptuuni avastamisega on 
see seotud nõnda, et arvati Uraani orbiit erineb sellest, mida enne arvati. Mõned teadlased 
arvasid, et Uraani läheduses on mõni suurem planeet ning nendevahelise külgetõmbejõu 
tõttu ongi Uraani orbiit erinev varem arvatuist. Ad-hoc modifikatsiooni jäigi olemata, 
kuna otseselt keegi mingit teooriat ei täiendanud, vaid lihtsalt arvati. Selletõttu avastaski 
planeeti esimesena  Galle , mitte keegi varasemalt arvanud teadlastest. 
 
3.  Miks eelistab falsifikatsionist julgeid hüpoteese? Kuidas on hüpoteeside julgus 
sõltuv ajast, millal neid esitatakse?  
Julgeid hüpoteese eelistatakse selletõttu, et nende abil saab tostada mõningaid 
nähtusi/fakte, mis  tunduvad ebatõenäolised olevat või millest pole keegi kunagi kuulnud . 
Need on uudsed ning neid peetakse falsifitseeritud teooriate parandajateks. Need annavad 
ennustusi mõningate uute teooriate välja töötamiseks ning tihtipeale ei sõltu varasemalt 
kindlaks tehtud teooriatest. Hüpoteeside julgus sõltub ajast, mil neid esitatakse kuna nad 
peavad koos käima  ajaga . Julged hüpoteesid peaksid olema kas tundmatud või 
selgesõnaliselt seletamatud, et neid saaks pidada julgeteks, muul juhul on tegemist 
ettevaatliku teooria kinnitamisega.