Pilguheit tudengiellu Saksamaal (0)

Pilguheit tudengiellu Saksamaal
Tõepoolest, maksab ettevaatlik olla sellega, millest unistad. Kolm aastat tagasi leidsin TÜ Keemia Instituudi partnerülikoolide nimekirjast Konstanzi Ülikooli ja mõtlesin, et sinna läheks küll...
Enne kohale jõudmist tegi mind murelikuks mõte sellest, et ilmselt maandun siin Saksamaal mõne ühiselamu peokorrusel. Teisisõnu korrusel, kuhu on elama kupatatud kõik loomulikult vahvad, kuid keskmisest tudengist rohkem lõbutsemisele orienteeritud erasmuselased. Pealegi, tõenäoliselt ei oskaks keegi neist mu vigast saksa keelt korrigeerida ja nii ei saaksi minu grandioossest plaanist „Saksa keel korralikult selgeks veel enne selle aasta lõppu!“ asja. Kohale jõudes tuli aga välja, et mind on hoopistükis õnnistatud küllaltki väikese ühika ja tervelt 5 toreda korterikaaslasega, kellest peale ühe jaapanlasest erandi kõik räägivad emakeelena just saksa keelt. Poole aasta pärast võin nii mõndagi saksa tudengielust pajatada, sest siinne ühika-elu sarnaneb pigem sellisele elule, millest tänaseni olin kuulnud vaid ema-isa ülikooliaegsetes mälestustes. Vähe sellest, et ühe korteri elanikud üksteisega väga suhelda tahavad, siin näitavad isegi tudengid naaberkorteritest uskumatult suurt huvi üles!
Kui aga ühikast välja astuda ja mööda linnatänavaid uitama minna, siis silmailust kindlasti puudust tulla ei tohiks. Bodensee järv, läbi linna looklev Rheini jõgi , kaunis vanalinn ja vaade Alpidele oleks siin kohal märksõnad, mis teiegi kujutelmades, kallid lugejad, võiks aidata linnast üpriski maalilise pildi kokku panna. Et Konstanz piirilinn on, siis ei ole palju aega tarvis, et teha jalutuskäik Šveitsi , kuigi, olgem ausad, pigem teevad šveitslased siia poole piiri oma jalutuskäike, sest hinnad on Saksamaal silmähtavalt rahakotisõbralikumad. Muidugi autoomanikel ei maksa end eksitada lasta, odavam bensiin ootab just juustu- ja šokolaadimaal. Lisaks on natuke tugevama härra kiviviske kaugusel veel üks mägedemaa ehk Austria. Niisiis saab üks reisihimuline välistudeng siin üsna lihtsalt päris mitme riigi turistilõkse külastamas käia.
Enamasti aga ei astu ma ühikast välja selleks, et mööda linnatänavaid uitamas käia, vaid ikka selleks, et ülikooli tarkust ammutama minna. See muidugi on omaette ettevõtmine, mitte, et sinna bussiga sõitmine kaua aega võtaks. Probleem on lihtsalt selles, et kuna kõik Konstanzi Ülikooli instituudid asuvad ühes ja samas monstrumehitises, siis just selle suunas liigub igapäevaselt umbes 1/8 linna elanikkonnast. Seepärast tundub vahel, et ega need loengud- seminarid -praktikumid olegi siin kraadi omandamisel suurimad proovikivid, vaid pigem see, kuidas hommikuti ikka õige bussi peale mahtuda. Keskkooliaegsetel osavamatel nn sööklatrügijatel oleks siin igal juhul selge eelis nende kannatlikumate ees, kes olid aeg-ajalt nõus sööklasse jõudes tühjadesse toidukaussidesse ise lisa tooma minema. Kui aga ülikooli jõudmisega juba hakkama saanud oled, siis ootavad ees igal juhul huvitavad loengud, vahel ehk pigem omapärane toit ja raamatukogu, mida õppeperioodil pea kunagi kinni ei panda. Teisisõnu on mul tunne, et väga palju mõnusamasse ülikoolilinna ei olekski saanud sattuda, kuigi üks Kastani 65-2 on siit puudu küll...
Proosit kommerss!