· 1942-1943. töötas kunstiateljee meistri ja juhendajana ning medõena · 19431945. õppis Ordzonikidze Mäe- ja Metallurigiainstituudis ning jätkas õpinguid Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel · 1946. kolis perekond Eestisse Elulugu · 19471951 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Alfred Kongo käe all · 1953. aastal lõpetas õpingud Tallinnas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis · Alates 1953. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu ja osaleb näitustel · 19621977 töötas Muuga samas koolis õppejõuna, seejärel hakkas vabakunstnikuks · 1965. aastast alates on Leili Muuga teeneline kunstnik Looming · Maastiku- ja meremaalid ning silmapaistvad on suured kompositsioonid · Aga ka emotsioone ja intiimset õhustikku peegeldavaid lillemaale ning natüürmorte · Leili Muuga on portreteerinud hulka loomeinimesi: o Mari Adamson (1963) "
Keila Kool Danel Kungla 12.a Muuga mõis Referaat Keila 2010 Sisukord 1. Ajalugu - lk 3 2. Arhitektuur - lk 4 3. Mõisa rajaja - lk 5 4. Muuga mõis praegu - lk 6 5. Historitsism - lk 7 6. Kasutatud lehed - lk 8 Muuga mõisa ajalugu 1860. aastal ostis Carl Timoleon von Neff Muuga mõisa, mis oli sel ajal väga halvas olukorras laostunud mõis. Neffi eesmärgiks oli uue mõisahoone ehitamine. Ehitada tuli uued kivist majandushooned, puhastada ja kraavitada heinamaid, ehitada telliseahi ja teisi ettevõtteid. Mõisahoone Muugas rajati pargitagusele põlluservale vanade pärnade taha. Maja ehitamine oli seotud paljude raskustega: maakoht oli keskustest kaugel, puudus veel ka Peterburi raudtee, aga palju tuli just sealt tuua, ning ei jätkunud oskustöölisi.
Leili Muuga (14. november 1922 Maima küla, Oiroti oblast 1. august 2016) Ta sündis eestlasest maamõõtja Adam Muuga perekonnas Maima külas Oiroti oblastis Altai krais. Aastal 1925 asus perekond Pjatigorskisse, sealt 1938. a Naltsikisse. Aastatel 1940-41 õppis Muuga Moskva Tehnoloogia Instituudis, aastatel 1941-43 töötas Naltsikis kunstiateljee meistri ning medõena. Õpingud jätkusid aastail 1943-45 Ordzonikidze (Vladikavkazi) Mäe-ja metallurgiainstituudis ning 1945. a Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel. 1946. a asus perekond Tartusse, kus ta töötas esialgu joonestaja-konstruktorina Arhitektuurivalitsuse projekteerimisbüroos. Aastail 1947-51 õppis ta peamiselt Alfred Kongo juhendamisel Tartu Riiklikus
Kõne Tere lugupeetud õpetaja ja kursusekaaslased. Tahan arutada teiega teemal ,,Mis juhtus tegelelikult 11. septembril kaksiktornidega?" Vaheajal juhtusin vaatama sarja, mis rääkis teooriast, et maailma kaubanduskeskus ei hukkunud tegelikult lennukite tõttu, mis neile sisse sõitsid. Selle vastu räägib palju fakte. Nimelt olid kaksiktornid tehtud voolujooneliselt terastrassiga, millel oli veel paks tuumik. Samuti rääkisid kaksiktornide arhitektid, et need olid planeeritud, nii et kui lennuk sisse neile sõidaks, siis nendega ei juhtuks midagi erilist. Kusjuures lennuk, mille järgi kavandati seda ohutumaks, oli oma aja suurim ning sisselennanud lennukiga väga sarnane. Ja hoone oli tehtud igast küljest kindlamaks. Seda tehti kuna tornide läheduses asuvasse hoonesse sõitis kord lennuk sisse tänu udusele ilmale. Nii kavandasid nad tornid nagu sääsevõrguna, et kui lennuk sisse sõidab, siis ainu...
Homework I live in Muuga, it's about 13km from the city center. Muuga belongs to city Maardu, it is like a little village between Maardu and Pirita and Lasnamäe. Here in Muuga, there are many little cottages and detached houses with yards. It is a very quiet and calm village. We have here only 3 food-shops, two really small ones and a bigger one ,,Maxima". Here is also being built a kindergarden. Near here we have a little staying place, something like a motel. We have a bus from the center, it takes nearly 35 minutes to get from the center to Muuga. Bus comes every 17-25 minutes, so it is quite comfortable. A lot of place to walk, go jogging and ride a bike.
Sisepoliitika: · Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem. · Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). · Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. · 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslik...
Lisaks põhiteenustele võidakse pakkuda klientidele järgmisi lisateenuseid: • kauba (saadetiste) käitlemine • kauba (saadetiste) kokkuvedu ja jaotus • kauba (saadetiste) füüsiline transport • saadetiste liikumise jälgimine • konteinerite rentimine, liising ja müük Suurtes konteinerterminalides teostatakse üldjuhul ka konteinerite remonditöid. 5. Millisesse terminalide suurusklassi kuulub Muuga sadama konteinerterminal? XXL terminal Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Terminalid:
Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna Vanasadam.........................................................10 Kokkuvõte....................................................................... 12 Kasutatud materjalid.......................................................14 SISSEJUHATUS
Vanasadam numbrites: 4 Territoorium 52.9 ha Akvatoorium 75.9 ha Kaide arv 23 Kaide kogupikkus 4.2 km Suurim sügavus kai ääres 10.7 m Suurim laeva pikkus 320 m Suurim laeva laius 40 m Terminalid 3 reisiterminali Vaade Vanasadamale 5 1.2 Muuga sadam Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu.
sadam, Kuivastu sadam , Kunda sadam, Kuressaare sadam , Kurkse sadam , Kõiguste sadam, Kõrgessaare sadam, Kärdla sadam , Kärsa sadam, Käsmu sadam , Laaksaare sadam, Lahesuu sadam ,Lalli sadam ,Lehtma sadam , Lennusadam , Leppneeme sadam , Lindi sadam ,Lohusalu sadam , Loksa sadam , Lõunaranna sadam, Mahu sadam , Manilaiu sadam , Meeruse sadam , Miiduranna sadam , Miinisadam , Munalaiu sadam , Mustvee sadam, Muuga sadam, Mõntu sadam, Mölgi sadam, Naissaare sadam, Narva sadam, Narva-Jõesuu sadam, Nasva sadam , Nõva sadam , Orissaare sadam , Orjaku sadam, Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam , Paljassaare sadam , Patareisadam, Peetri sadam (Noblessneri sadam), Piirivalvesadam, Pirita sadam , Prangli sadam (Kelnase sadam), Puise sadam ,Purtse sadam ,Pärnu sadam, Ristna sadam, Rohuküla sadam, Roograhu sadam, Roomassaare sadam, Ruhnu sadam (Ringsu sadam),
4 Port of Tallinn Estonia has always been closely related to shipping and commerce, the Tallinn city development is directly dependent on the development of the port. State-owned Port of Tallinn was formed in April 1992, in 1996 it was changed to a public company, whose sole shareholder is the Republic of Estonia. Port of Tallinn consists of five harbors. These harbours are The Old City Harbour, Muuga Harbour, Paljassaare Harbour, Paldiski South Harbour and Saarema Harbour. All these harbours are navigable all year round. · Muuga Harbour biggest cargo harbour in Estonia. It is located 17 kilometers east from Tallinn, built on the coast of Muuga Bay. Muuga Harbour is the deepest (up to 18 m) and most modern ports in the Baltic Sea region. · The Old City Harbor one of the biggest and busiest passenger harbor in the Baltic Region
KURKSE 3.200 9103790 1997 3,990 m3 or 14 Eesti FINBEST 266 TEU sõlme Terminalid mida külastavad T & E ESCO Container Lines laevad ANTWERPEN DP World 742 BREMERHAVEN Eurogate, NTB FELIXSTOWE Trinity HAMBURG Eurokai, Burchardkai, UCT, CTT, CTA HELSINKI West Harbour MUUGA Muuga Container Terminal, kai 13 või 16 ROTTERDAM RST North Beatrixhaven, ECT Delta (kaubapraamiga) AARHUS Cargo Service 16 17 Uus konteinerterminal Kaljuranna sõnul on Tallinna Sadam töötanud Hiina suunal juba aastaid. Allkirjastatud ühiste kavatsuste protokolli kohaselt rajavad Tallinna Sadam ja Ningbo sadam Muuga sadama idaossa uue konteinerterminali,
Eduard Vilde Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada
Eduard Vilde 4. märts 1865 Pudivere 26. detsember 1933 Tallinn Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Pani Eesti rahva lugema. Alustas põnevusjuttude kirjutamisega, avaldas neid ajalehtedes järjejuttudena. 1985 ilmub romaan "Külmale maale", mis täistab kriitilise realismi jõudmist Eestisse.
Fifth level Reostuste põhjused Läänemerel 2010. aastal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis võib õnnetuse põhjustada? Laevaõnnetuste peapõhjus on inimfaktor suhtes 80:20 kõige muuga Kokkupõrge või karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi Õnnetusi soodustab karm talv, mis kaanetab mere ja teeb navigeerimise keeruliseks Tehnilised probleemid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis teeb naftareostuse Läänemerel loodusele hävitavaks Läänemere madal soolasisaldus,
Eesti tähtsamad kaubasadamad Tallinna sadam (AS) Muuga sadam Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Kaide arv 29. Süvis 18m. Paldiski Lõunasadam Põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne g...
Keila 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus...2 2.E.Vilde elulugu...3-5 3.E.Vilde looming...6-7 4.Kokkuvõte...8 5.Pildid...9 1. Sissejuhatus Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti
EDUARD VILDE 1865-1933 EDUARD VILDE Eesti esimene suur elukutseline kirjanik Fakte Eduard Vilde elust Sündis Virumaal, Simuna kihelkonnas 1865.a mõisa kupja perekonnas. Lapsepõlv möödus Muuga mõisas. Teda õpetas ja kasvatas ema, isa hoidis sellest kõrvale. Kirjaniku lapsepõlvekodu Muuga mõisas Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: “Kahe toaga lihtne korter, vastas vana lagunenud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega ja kõige selle
Eduar Vilde Eduard Vilde sündis 1865.ndal aastal Pudiveres. Ta ise Jüri Vilde oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalat peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. Aastal kolis pere Tallinna. Esimeseks kooliks oli tal koduõpilaste ring. Seejärel (1875) astus Eduard nn Kentmanni kooli. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi, ning Tallinna Kreisikooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õppis ühe semestri ning pääses kreisikooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta ka selle.
(Maritime transport, 2014) Eestis asub Euroopa kõige idapoolsem meresadam, mis on 25 kilomeetri kaugusel Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisest piirist. Samuti on sadamates asuvad terminalid efektiivseimad Euroopas ning ka kaupade ümberlaadimine toimub kiiremini. Sadamad on kaasaegseima infrastruktuuri ja tehnoloogiliste lahendustega. (Meretransport, 2018) 12 2.2 Tallinna Sadam AS Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam on Muuga sadam, mis on üks moodsaimaid Euroopas. Territooriumi suurus on 524,2 hektarit, millest akvatoorium 752 hektarit. Suurim laev, mis sadamasse mahub on 300 meetrit pikk ning 48 meetrit lai. Sadama sügavuseks on kuni 18 meetrit ehk teenindada on võimalik kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadamas on võimalik laeva lastida-lossida ning ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti, külmutust nõudvaid kaupu ning teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu (ro-ro
Elulugu Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.(2) Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu.(4) Isa Jüri Vilde oli tagasihoidlik, suure kohustustundega, teenistuses viimseni aus mees, kuid sundijaks liiga pehme iseloomuga. Kuivõrd Vildele tema isa mõisaorjuse vaevad südamesse läksid, paistab novellist "Kupja Kaarli adjustaadid". Ei ole vist keegi läbituntumalt käsitlenud mõisateenija, eriti truu mõisateenija ja tänamatut saatust. Ema Leenu oli elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tal tulnud mõneti lepitada
Esiteks, mis kõige tähtsam, on see, et koolipäevad on väga pikad ja väsitavad. Kõik õpetajad peavad just nende õppeainet kõige tähtsamaks. Juba tunnis hoolikalt kaasatöötamine ja kuulamine, võtab päeva lõpuks täitsa läbi. Lisaks pikale ja raskele koolipäevale jäetakse veel kodus palju õppida. Selline päev tuleb kokku pikem kui täispikk tööpäev. Kuid mis saab huviringidest, vabast ajast ning puhkamisest? Tänapäeval ei jõuagi õpilane millegi muuga tegeleda, kuna kool võtab kõik vaba aja ära. Kas te ei arva, et pärast rasket koolipäeva on õpilane välja teeninud ka puhkuse? On tehtud küll palju seadusi õpilaste kasuks, kuid õpetajad üldiselt eiravad neid. Tihti on klassiruumid liiga külmad, seljakottide kaal üle maksimumi, mitu kontrolltööd päevas jne. Mõni õpetaja ei arvesta õpilastega ning kui kontrolltöö on juba kirjas mingis teises aines, siis nimetab õpetaja selle tunnikontrolliks. Ka
mahtu keskmine suurus on 750000 inimest kuus ja kaubamaht on keskmiselt 23000 kaubaveoühikut. Sellega on Tallink Läänemere juhtivaid reisilaeva firmasid, kasutuses on neil 15 alust ja opereerib kuuel erineval laevaliinil. 2017.aasta alguses alustab ettevõte Tallinna-Helsingi liinil seilamist uhiuue keskkonnasõbraliku LNG- kiirlaevaga. Pärast Soome ja Eesti peaministrite veeldatud gaasi (LNG) teemalist kokkulepet muutunud olukorras on Eesti piirkondliku LNG terminali parim asukoht Muuga sadam, Teatas nafta logistika firma VOPAK Eesti. Julgeolekuvaru tagavara arvestades ja trassitaristuga arvestades on LNG Muuga hea valik. Eesti ja Soome terminalid ühendatakse omavahel Balticconectori torujuhtme kaudu. Arvestades aga projekti muutunud iseloomu on Muuga LNG projekt kahtlemata palju soodsam lahendus, võttes arvesse olemasolevat sadamataristut ning vahekaugust gaasi põhivõrguni. Peale selle rahuldaks kohalik terminal peale valmimist kogu Eesti turu vajaduse.
omanäolised ja haaravad. Konkreetne töö kandis nime `` Niced, Veenused ja Afrodited`` . Töö oli tehtud segatehnikas, põletusel oli kasutatud madalkuumust ja samuti oli töös kasutatud guasse. Veel võis näitusel näha akvarellmaale aastaaegadest. Need mind niiväga ei kõitnud kui Viive Väljaotsa tööd, kuid põnev oli neid sellegipoolest vaadata. Järgmisena külastasin Saaremaa Erakunstikool `` Annet``. Mis asub aadressil Lossi tn. 5 Kuressaare. Seal sai uurida Leili Muuga näitust`` Nostalgia``. Näitus avati 27.10.08 ja kestis kuni 26.11.08. Leili muuga on sündinud 14.11.1922 Altais, maima külas Venemaal. Leili Muugal on väga palju tõid Saaremaast ja just selle loodusest. Samuti kajastavad tema pildid palju talutöid. Isiklikult meeldis mulle eriti töö nimega `` Saaremaa maastik lammastega``, mis on valminud 1980 aastal. Töös on kasutatud akvarelle ja õlisid. Tema tööd tundusid kuidagi kodused ja omamoodi hubased
2 I 2 I 2 I 2 I 2 I 2 I 6 I 6 I 2 I 6 I 2 I 2 I 2 I 2 I 2 I 6 I 2 I 6 I 6 I 2 I 6 I 6 I 2 I 6 I 6 I 6 I 6 I 6 I 6 I 2 I 6 I 2 I 2 I 6 I 6 I 6 I 2 I 2 IIA 2 IIA 3 IIA 2 IIA Ahven Muuga lahe seirepüükides 2008.a. Juunis ja oktoobris SIlmASUURUS AA KUU PÄEV ALA1 ALA2 PÜÜNIS SILM LIIK 2008 6 28 SL MUUGA SV 22 AHV 2008 6 28 SL MUUGA SV 22 AHV 2008 6 28 SL MUUGA SV 22 AHV 2008 6 28 SL MUUGA SV 25 AHV
Meretransport Kerttu Geidik Geidi Steinberg 11b Mereveondus tegeleb kauba- ja reisivedudega üle mere üks odavamaid transpordiliike suured veokogused hooldus ja sadamate ehitus maksab suurem hulk maailma kaupadest meritsi Miinused Aeglane Kaup tuleb hiljem ümber laadida Plussid Mahutab korraga palju kaupa Odav Ei ole vaja spetsiaalseid teid Mereveondus Eestis Hästi arenenud Palju häid sadamakohti Aastaringne vedu Eesti suurim eksportharu 30 kaubasadamat Fakte Eesti mereveondusest Muuga sadam on Läänemere üks suurimaid ja moodsamaid sadamaid Kokku veeti 2003.a Eesti sadamate kaudu 47 miljonit tonni kaupa Tallink Asutati 1989.a Kauba ja inimeste vedu Liinid TÄNAME KUULAMAST !
ta ei mõelnud samuti sanatooriumis tulevikule Onu Gaston-Lilliani onu Tegelase analüüs Muutuvad tegelased oli peategelane Lillian ja Clerfayt. Lillian, kes peale sanatooriumist välja tulemist hakkas elu nautima. Lillian hakkas enda peale palju raha raiskama, ostis palju kleite ja ta hakkas elu nautima. Clerfayt aga oli alguses rallisõitja ja ei tahtud millegi muuga tegeleda aga ss tuli ta ellu Lillian ja peale nenede kohtumist hakkas Clerfayn rohkem pühendama oma aega Lillianile. Lihtne ja keeruline tegelane oli . Muutumatud tegelased oli teoses Hollmann ja Boris Volkov. Holmmann oli rallisõitja terve elu ja ta ei tegelenud millegi muuga, Boris Volkov oli ka terve oma elu sanatooriumis ja armastas koguaeg Lilliani. Lillian tahtis elada aktiiveset elu. Lillian sai kõigiga hästi läbi.Lillianil oli väga hea suhe Clerfaytiga, mees toetas
Fotoelement ja fotoelektronkordisti Koostasid: Tarmo Kõrs Helina Sepp Egert Muuga Fotoelement · Fotoefektil töötav seade. · Kasutusalad: automaatika, telemehaanika, toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel, kinos, televisioonis jne. · Tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. Õhutühi klaaskolb · Lihtsaim näide fotoelemendist. · Kujutab endast klaaskolbi mille sisepind on kaetud aine kihiga, mille väljumistöö on väike. · Kolvi keskel on traatsilmus anood.
rinnet ning paljudel puudel väänlevad ka ronitaimed ehk liaanid. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuligi. muld Vihmametsades on ferraliitmullad, mis on väheviljakad. loomastik Loomastik on vihmametsades kärarikas ning loomad on eredavärvilised. Elu on enamasti puudel. inimtegevused Põliselanikud tegelevad vihmametsas küttimisega, kalastamisega, korilusega ja ka palju muuga. Tänapäevased tegevusalad Tänapäevasteks tegevusaladeks vihmametsades on puuraie, maavarade kaevandamine ning turism. keskkonnaprobleemid Peamisteks keskkonnaprobleemideks vihmametsas on asulate laastamine, metsade häving ning see kutsub kaasa maapinna ärauhtumise ehk erosiooni.
2. Tallinna sadam Riigiettevõte Tallinna Sadam moodustati 1992. aasta aprillis. 1996. aastal muudeti riigiettevõte aktsiaseltsiks, mille ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik. Tallinna Sadam on üks neid iidseid sildumiskohti, mille ajalugu saab aastatuhandetega mõõta, aga kui mitmega täpselt, ei tea täna enam keegi öelda. Tallinna sadam on jaotatud kuueks: Vanasadam, mis on Eesti Suurim Reisisadam, Vanasadama Jahisadam, mis on uus väikelaevadele mõeldud külalissadam Tallinnas, Muuga sadam, mis on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, Paldiski Lõunasadam, mis on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, Paljassaare sadam, mis on kaubasadam ja Saaremaa sadam, mis on spetsiaalselt kavandatud-ehitatud reisilaevade teenindamiseks. 2.1. Tallinna sadam 1800-1910 1870. aastal pikendas Balti Raudteeselts oma liine misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu sellele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam,
KIILI BETOON OÜ Kiili vald Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Betoonist kivide, kõnniteeplaatide, torude, postide tootmine PÄRNU BETOONIMEISTRID AS Pärnu Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine VMT BETOON AS Viljandi Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine PAMAKO BETOON AS Jõgevamaa Ametlik tegevusala: Valmis betoonisegu tootmine, Betoonimistööd, Muu kaubavedu eriautodega, eriveokitega KEILA BETOON AS Keila Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Valmis betoonisegu tootmine ROPKA-BETOON AS Tartu Ametlik tegevusala: Betoon-, kips- ja tsementtoodete tootmine HC BETOON AS Tallinn Ametlik tegevusala: Valmis betoonisegu tootmine LASILA BETOON AS Lääne virumaa Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Betoonist konstruktsioonielementide tootmine, Üld- ja tsiviilehitustööd, Teede ehitus, remont ja hooldus. Pinnakattetööd ja märgistus, Ehitusmasinate ja -seadmete ...
· paremale · vasakule 6. Kui hästi teate, millisesse kategooriasse sõiduk kuulub? · väga hästi · hästi · ei oska öelda · keskmiselt · halvasti 7. Miks on lastel probleeme ohutu käitumisega liikluses ? ... 8. Kuidas Te kõige enam liiklete? · jalgsi · autoga · bussiga · jalgrattaga · millegi muuga 9. Kuidas Teile sobib Eesti liiklus? · väga rahul · üsnagi rahul · ei oska öelda · ei ole rahul 10. Kas olete kunagi sattunud liiklusõnnetusse? · jah, mitu korda · jah, ühe korra · ei Aitäh!
Arvutimaailma võlu ja vaev Arvutimaailma võlu seisneb selles et meie riik on juba väga palju arenenud nende osas ja me kasutame igapäevaselt arvuteid või siis telefone või tahvelarvuteid. Arvutite vaev on, et seal saab ka mänge mängida mis söövad sõna otseses mõttes su rahkoti tühjaks. Kui sa ostad kas Steami, Uplay, Origin või kusagilt mängu poest mõne mängu siis iga kord väheneb sul raha ja mõni kord sa ostad selle mängu ja see lihtsalt seisab sul ja sa mängid seda 1-5 korda ja sa oled sellest lihtsalt tüdinud siis saad aru alles kui mõtetu ostmine see oli. Selle pärast peadki enne kas Youtubest või sõbra käest küsima kui hea see mäng on ja kas see sulle õldse sobib ja kas su arvuti üldse selle jaoks võimeline on, kui sul arvuti selle joaks võimeline ei ole püole ka sul selle mänguga midagi teha ja teiseks sa pead vaatama kas sul üldse on vaba aega nende mängude mängimiseks, sest sul peab olema kõige muuga kõ...
Röntgenravile naistekliinikus pani aluse hilisem oftalmoloog Ernst Saareste-Saarberg. 1926. aastast töötas samas radioloogina Jüri Haldre-Grünthal. Kuna röntgenitehnika arenes kiiresti ning oli kallis, hakati J. Haldre ja ülikooIi mehaaniku Jaan Muuga eestvõttel kodumaist aparatuuri ehitama, mis osutus tunduvalt ökonoomsemaks. Selleks käidi tutvumas Frankfurdis M. ä. Holfelderi kanooni ja Berliini Siemensi vabrikus röntgeniaparaatide ehitusega. 1929. a. valmis naistekliinikule J. Muuga ehitatud Holfelderi kanooni tüüpi röntgensüvaravi aparaat, mis töötas seal kuni 1958. a.-ni. J. Muuga ja peenmehaanik Hugo Masingu valmistatud röntgenaparaate oli veel teises sisehaiguste kliinikus, närvi- ja lastekliinikutes. 1931. a. kaitses J. Haldre doktoridissertatsiooni röntgenoloogia alal ning hakkas alates 1932. a. sügissemestrist õpetama radioloogiakursust tulevastele arstidele. 1935. a. õnnestus ülikoolil
haritud. Inimesed hakkasid linnastuma, aga tänu sellele levisid haigused palju rohkem ja kiiremini. Kuna tekkisid vabrikud olid kaubad kättesaadavamad ning nende hind ka madalam. Mitmed vabrikandid võtsid vastu otsuse, et palgatööliste palgaks on vabriku poest tasuta kaup. Aja jooksul tõi see kahju ikkagi vabrikantidele. Tehti ka teisi otsuseid. Üks suurimaid oli see, et tööliste tööpäev lühendati 8 tunnini. Nii jäi töölistele ka vaba aega muuga tegelemiseks. Sai käia teatris, raamatukogus ja muudes kultuuriasutustes. Üheks suureks leiutiseks oli elekter. Kõik elu muutus sellega tohutult. Tänavad olid valgustatud, tekkis kinokunst, võeti kasutusele patarei ning täiustusid sidepidamisvahendid. Kujunesid välja poliitilised õpetused. Töölisklassi eelistatuim oli sotsialism, sest neil oli tekkinud oskus valida ja otsustada. Neile meeldis sotsialismi idee ehk ühiskond olgu õiglane.
huvide/soovidega, defitsiit (nappis esmatarbe kaupu); leidus NSVL, Saksamaa, praegu Valgevene ja P-Korea turumaj. - müüjad, ostjad vahetavad kaupu, teenuseid vabalt kokkulepitud hindadega; on erafirmad, konkurents, riik sekkub võimalikult vähe, loomariiki moodi; leidub Holland, Singapur segamaj. - kõrvuti era- ja tugev riiklik sektor, riik reguleerib suuremal/vähemal määral (maksud, seadused); leidub Eestis (E Energia, E Air, Muuga Sadam) Valdkonnad, mis ei tooda kasumit on teedeehtus, haridus, ühistransport Turutõke on olukord, kus ei teenita kasumit. Riik sekkub maj. 4 viisil: võib reguleerida teatud kaupade hindu (tollimaks, aktsiis), kvaliteeti (toit, ehitus), kvantiteeti võib tegeleda tootmisega (Estonian Air, E Energia) sotsiaalsetel eesmärkidel rajab riik koole, lasteaedu, raviasutusi jne võib mõjutada majandust maksude (aktsiis), subsiidiumitega (juurdemakse põllumeestele)
impulssite kaja. Kuidas see töötab? Kajalood kastutatakse spordi, kaubandus ja harrastuskalapüükides. Tegu on seadmega, mis saadab paadi alla paigutatud kiirguri (anduri) kaudu impulsse (helilaineid) ning arvestab, kui kaua kulub aega signaali jõudmiseks veekogu põhjani ja sealt tagasi kiirgurini peegeldumiseks. Mida lühem on signaali tagasijõudmiseks kulunud aeg, seda madalm on veekogu. Kui impulsse on rohkem kui üks, siis võib arvata, et tegemist on kalaga või muuga vees oleva objektiga. Kes kasutab? Kajaloodid jagunevad enam-vähem kolme rühma: *Sügavusmõõtjad : Näitab ainult vee sügavust ( kasutatakse tavaliselt purjetamisel ) *Kalaleidjad : Mõõdab sügavust ja joonistab ekraanile ka põhjareljeefi koos kaladega ( kasutatakse harrastuskalapüügis) *Proffesionaalsed: Näitavad kõik võimalikult täpselt. Alustades vees hüljuvatest taimedest kuni räimeparvedeni ( kasutavad elukutselised kalurid ) Kui ma oleks tehnoloog või teadlane, siis ma
APPLE`I TÖÖTAJAD 25. septembri 2010 seisuga oli Apple'il 46 600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutist, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma. 2013. aastal otsis Apple Euroopast oma klientide andmete hoiustamiseks serveriparkide asukohta. APPLE SERVERID Serveriparke plaaniti rajada Iirimaale, Taani ja Eestisse. Eestis tegeles Apple'ile serveripargi koha otsimisega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse moodustatud kolme- neljaliikmeline meeskond. APPLE EESTIS Kaaluti Paldiskit ja Muuga tööstusparki. Apple'i insenerid käisid kaks korda Eestis. Veebruaris 2015 teatas Apple, et rajab oma serveripargid Iirimaale ja Taani.
Ühelt kanalilt saab enamasti vaadata nii uudiseid, meelelahutuslike saateid kui ka dokumentaale. Raadiokanalitega on asi lihtsam, on kas muusika või uudised, jutusaated ja intervjuud. Reklaamide osakaal on väike ning võrreldes televisiooniga on neid kordades vähem. Jällegi muudab see raadio inimesele meeldivamaks. Tänu raadio heale kättesaadavusele ja visuaali puudumisele on see suurepärane võimalus kuulajale samal ajal millegi muuga tegeleda. Vaevalt istub keegi kodus diivanile ja hakkab raadiot kuulama, seda tehakse ikkagi enamasti millegi muuga samaaegselt. Kõige levinumad ajad raadio kuulamiseks on ilmselt hommikud, mil inimesed kodus raadio saatel toimetavad ja tööle sõidavad. Üks hea omadus raadio kuulamise juures on ka see, et inimene saab kuulata valikuliselt. Pidevalt taustaks mängiv raadio enamasti ei sega, seda kuulatakse tähelepanelikult vaid siis kui selleks soovi on
määratletav otseselt. See tähendab, et on võimalik otseselt määrata püünisesse sattunud kalade hulka ja nende liigilist/pikkuselist koosseisu. Tavaliselt loetakse püünis külladaselt selektiivseks, kui peamisele püügiobjektile kehtestaud alammõõduga L min võrdse pikkusrühma saaki jäämise tõenäosus on kuni 25 %, seda tähistatkse: L25% < L min Töös kasutan Eesti Mereakadeemia professori Ahto Järviku poolt antud andmeid ,mis on tehtud Pakri + Muuga lahest aastatel 2007-2009 2 Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 59 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranzid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast,
) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal Pähkel, intarsia, kullatud pronks. · Austria ja sveitsi kunst- Vene meister Raamatukapp. XIX saj. II pool. Materjal tamm, klaas. Kuulunud kunstnik C.T. Von Neffi kogusse Muuga mõisas. Kumu kunstimuuseum 1. Soome arhitekt Pekka Vapaavuori (''Circulos'' makett 1993-94) 2. Arhitektuur- Kaasaegne Kunsti Muuseum 3. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. 4. Skulptuur: · Jaan Koort (1883-1935) Metskits (1929) Materjaliks pronks. · Edgar Viies (1931-2006) Pegasus (1963) Materjaliks alumiinium, poleer 5. Maalikunst:
JÄGALA JÕGI 2015 http://blog.toomasili.com/index.php?showimage=112 Jägala jõgi Voolab Põhja Eestis Jõe pikkus on 98,9 km Algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Suubub Ihasalu lahte Jõe lang (82 m) on suurim alamjooksul 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga Pandivere kõrgustik Ihasalu laht Jägala jõgi suubub Muuga ehk Randvere lahte madalasse kagusoppi http://entsyklopeedia.ee/meedia/ihasalu_laht1/muuga_sadam Jägala jõgi 1975. aastast on ühendatutd Tallinna veevarustussüsteemiga Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/36-jagalaj.jpg Jõel asuv Soodla kivisild Asub Harjumaal Anija vallas Ehitati1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa
· Enamus nendest laevadest peatuvad Tallinnas Helsingis, Stockholmis, Peterburis ja Kapellskäris · Tankerid on tavaliselt kahepõhjalised(mõned üksikud ühepõhjalised) Suurimad sadamad · Läänemeres on Üle 200 sadama · Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. · Peamised sadamad on Peterburis, Tallinnas, Riias, Ventspilsis, Kielis jne.Primorsk, Saint Petersburg ja Muuga olid suurimad sadamad läänemerel 2008. aastal · Balti riikidega võrreldes on Eestis üks suuremaid kauba kui ka reisijateveo sadamaid · https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1tJxoqk Vtc_WmjCiIbHcvX75IDcM&hl=en_US&ll=57.15747147515 3805%2C20.467529000000013&z=4 Naftalekked Läänemeres · Aastatega on kasvanud väikereostajate osakaal · Laastab rannikualasid, ohustab veelinde, kalu ja kalade kudemispaiku · Linnud surevad alajahtumise, uppumise, nälja või
Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada
Maardu- eile, täna ja homme Mõeldes Maardule, mõtlen kui Euroopa väikelinnast, erinevate rahvuste linnast, oma kodulinnast, kus olen üles kasvanud. Igaüks meist näeb Maardut oma vaatepildis erinevalt. Inimestel on erinevad huvid, noorematel ja vanematel erinevad vajadused. Maardul on pikk ajalugu, millest kõnelevad veel tänapäevalgi looduse iseäralikud pinnavormid, kus kunagi kaevandati fosforiiti või hiigelsuur hüljatud keemiatehase kompleks-meenutades meile kunagist tööstuselu. Kaugemasse aega saab mõttes rännata, kui jalutada Rootsi-Kallavere küla vahel või minna uudistama Maardu mõisa uhkeid hooneid. Läbi ajaloo on Maardu olnud tähtsaks transpordi sõlmpunktiks ida ja lääne vahel. Täna randuvad Muuga sadamas suured kaubalaevad ja kolossaalsed tankerid. Pea sama tähtis on raudteetransport- mille olulisus planeeritava Rail Balticuga veelgi kasvaks. Maardul on hea bussiühendus Tallinnaga ja tulevik...
Talurahva vabastamise seadused (1802 – 1804 a. talurahva seisukohast) Nende seadustega kuulutati talupojad isiklikult vabadeks, talurahvaseisusse kuuluvateks isikuteks, kelle suhted mõisnikega pidid rajanema pooltevahelisel kokkuleppel. Maad talupoegadele kaasa ei antud, maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentijaiks. Kuna vastsetel rentnikel eriti muuga maksta ei olnud kui oma tööga, siis tähendas see, et teoorjus säilis või isegi raskenes, sest 1804.a seadustega koormistele pandud piirid kadusid. Ilma maata priikslaskmise teine loogiline tagajärg oli, et kadus talupoegade õigus oma talu pärandada. Seetõttu tekitas vabastamine vastakaid tundeid ja paljud leidsid põhjust pärisorjust hea sõnaga meenutada. Ka polnud vabadus täielik. Näiteks võisid talupojad küll teise
Ta on leidnud selle, mida ta tahab ja millest hoolib, ühesõnaga tal on omad põhimõtted.Kuid jääb arusamaamatuks kas tal ikkagi suudab Fausti õigele teele saada või läheb kõik vastupidi keerab ta pea sassi.Faust kohtub taevas tegelasega Margareta ,kellesse ta armub ja on õnnelikult koos.1 osa lõppeb siiski õnnelikult.Faust ja Mefidtofeles tegid lepingu, mis aitas Faustil ennast leida.leping (Mille sisu oli ,et kas Faust murdub maailma lõbude ja kõige selle muuga kaasnevate mugavuste ees või jääbki masendusse)lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks.Faust leidis oma elu mõtte ja elurõõmu,millele aitas kaasa kindlasti Margareta,
korrashoid kallis · Vajab palju tööjõudu Fakte · Esimesi autosi nähti Eestis 19. sajandi lõpul · Esimesed bussid pandi käiku 1920. aastatel · Eesti maanteede kogupikkus on umbes 50 000 kilomeetrit · Sellest on kõvakattega umbes 10 000 kilomeetrit Meretransport Plussid: · Odav · Mahub korraga palju kaupa · Ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused: · Aeglane · Kaup tuleb pärast ümber laadida Fakte · Muuga sadam on Läänemere üks suurimaid ja moodsamaid sadamaid · Kokku veeti 2003.a Eesti sadamate kaudu 47 miljonit tonni kaupa Jõetransport Plussid: · Odav · Ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused: · Kaup tuleb pärast ümber laadida · Liikumisvõimalused piiratud · Aeglane Fakte · Eestis on laevatatavaid siseveeteid vähe · Laevatatavad on vaid Emajõgi Peipsi Võrtsjärv
Samuel Johnson on öelnud, et inimene peaks lugema seda, mis teda huvitab, kohustuslikust kirjandusest pole eriti palju kasu. Abstraktne-assotsiatiivne lugeja-see olen mina. Abstraktsed- assotsiatiivsed lugejad on need, kes otsivad raamatuga mingisugust sidet, mis neid seob. Huvi aga on koondatud reprodutseerimisele. Mina olen elava kujutlusvõimega ning minu ja raamatu vaheliseks sidemeks on samastumine, kogu aeg raamatuid lugedes meeldib mulle ennast siduda peategelasega või kellegi muuga, kes peab sangarlikke võistlusi ja vapraid tegusid. Minu üks lemmikumaid raamatuid on ,,Harry Potter ja tarkade kivi", raamat, mille autor on inglise kirjanik Joanne Kathleen Rowling, ja loomulikult ka teised sama sarja lood, nagu ,,Harry Potter ja Azkabani vang", sest seal on nii palju põnevust ja seiklust, just see on see nende raamatute juures, mis mind neid lugema tõmbab. Kui ma seda raamatut lugesin, siis ma kujutasin ette, et mina
et ma tulen igal hommikul kooli sooviga, et õppida täna midagi uut ja huvitavat. Käimine aga seda, et on teatud kamp inimesi keda absoluutselt ei huvita tema hinded, korralik lõputunnistus, või eksamid. Tegelikult on selliseid niinimetatud käijaid väga palju. Täiesti julgelt võin väita, et enamus meie klassi poisid on sellised. Nad veavad ennast vaevu kohale, hilinevad tundi üle 10 minuti, istuvad siis enda kohale ning hakkavad siis tegelema hoopis millegi muuga. Kes tegeleb söömisega, kes magab, kes räägib nädalavahetuse seiklustest jne. Ja kui õpetaja julgeb öelda talle, et ära sega või hakka tööle- tuleb sealt vastuseks vaid vihane pobin, et ta ju on tunnis, mida veel vaja. Minu meelest on koolis õppimine väga tähtis, sest mida paremad hinded ja teadmised sul on, seda kergem on edasi pääseda järgmistesse koolidesse. Minul on plaanis minna tulevikus õppima õigusteadust, sest vähemalt praegu tundub see mulle üsna meelepärane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
