Eduar Vilde elulookokkuvõte (0)

Eduar Vilde
Eduard Vilde sündis 1865.ndal aastal Pudiveres. Ta ise Jüri Vilde oli kubjas . Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalat peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga . Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. Aastal kolis pere Tallinna.
Esimeseks kooliks oli tal koduõpilaste ring. Seejärel (1875) astus Eduard nn Kentmanni kooli. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi, ning Tallinna Kreisikooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama . Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õppis ühe semestri ning pääses kreisikooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta ka selle.
Eduard Vilde hakkas aega veetma peale kooli lugedes ja teatris käiies. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õppis ta Eesti kirjakeele selgeks ja hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. Aastal valmis ta esimene jutt „Kurjal teel“. 1882a sai ta ajalehe „Virulased“ töötajaks.
Vilde tegi ka katse omandada Tartu „Postimeest“ – see ei tulnud välja kuna ta lihtsalt ei viitsinud seda toimetada. Pärast seda asus E.Vilde tööle Riias. Seal oli tema peamisteks sissetuleku allikateks lühijuttude kirjutamie. Varsti asus Eduar aga jälle „Postimehe“ toimetusse. Seal pidi ta küll palju töötama,aga see ei pakkunud talle rahuldust.
1897.a Kolis Vilde Narva, kus Eduardit oli koheselt kutsutud „ Virmalised “ toimetusse. Seal aga langes kogu toimetamine tema kaela, millega ta vaikselt alla vandus .
10. nov ilmus esimene „ Teataja “ See ajaleht oli tugeva vasempoolse kallakuga. „Teatajas“ töötamise ajal saavutas EV suurima produktiivsuse. Vilde kirjutas palju nalja ja proosajutte.
Peale suurt streiki 1905 aastal kolis Vilde Helsinki ja hakkas toimetaja ajakirja „Kaak“, mille toimetamine ei kestnud kaua, kuna Vilde pidi põgenema.
Pärast pagulusperjoodi ja Veebruari revulutsiooni kolis Vilde tagasi Eestisse. Siin ootas teda pidulik vastuvõtt.
Vilde hakkas 1933 hoiatama kõiki uue liikumise, fašismi vastu. Tema silmahaigusele lisanuds veel haige süda ja 26dets 1933 Vilde suri.
Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. ( Mahtra Sõda, Jutustused, Mäeküla piimamees , Tabamata ime, Pisuhänd, Side )
Alustas loomingulist teed põnevus-ja naljakirjanikuma. Oli üks viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed koosnevad 33 köitest. Siinkohal tuleks ära mainida ja Vilde romaan „Mäeküla piimamees“, mis näitab psühholoogilise realismi kasvu kirjaniku loominugs.
Eduard Vilde oli esimene Euroopa rasemele küündinud Eesti kirjanik.