ja käivitas relvastusprogrammi, hõivas demilitariseeritud Reini tsooni, sõlmis teistega Kominterni-vastase pakti. NSVL tahtis viia kommunismi kogu Euroopasse. Lääneriigid ei suutnud rakendada agressorite suhtes resoluutseid meetmeid. Alles hiljem seadsid Prantsusmaa ja Inglismaa sihiks Saksamaa-vastase liidu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et on nõus lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed Balti riikides, ida-Poolas ja Bessaraabias. 23.08.1939 sõliti MRP, Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungi leping, millega jagati omavahel Ida-Euroopa. Baaside leping *Kui uus maailmasõda puhkes, säilitas Eesti range neutraliteedi, et vältida riigi sattumist relvakonflikti. Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks sobivat ettekäänet. Selleks sai Tallinna sadamasse saabunud Poola allveelaev Orzel. Kreml kasutas juhtunut selleks , et süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises. Eesti välisministrile esitati nõudmine allkirjastada
august 1939; sõlmiti maailma suureks üllatuseks moskvas ja NSV liidu mittekallaletunigleping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt; lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata eg aosaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus; salajane lisaprotokoll; leping lahutas Ida-Euroop kaheks; NL sai saksamaalt loa Soome, Eesti, Läti ning bessaraabia anastamiseks, Poole pidi pooleks jagatama; MRP sõlmimine tähendas et uus MS võis alata Teise maailmasõja algus 1939-1941 Poola purustamine MRp-ga olid hitleril vabad käed poola ründamiseks; Hitler süüditstas poolat Saksamaa ründamises. Tungis 1.sept. 1939 sõda kuulutamata kallale; 3.sep. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siis sõõta veel ei sekkunud; Luftwaffe-saksa õhujõud; 17.sep.1939 tungis poolale kallale ka
Ta pakkus välja kokkuleppe, mis takistaks kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaale. Selle kokkuleppe kohaselt sai Saksamaa endale vaid Sudeedimaa. Ülejäänud Tsehhoslovakkia jagatakse Ungarlastele, varsti vallutab osa maast ka Poola. Üheks peamiseks põhjuseks oligi Müncheni kokkuleppe toimumiseks see, et Saksamaa esitas teistele Euroopa suurriikidele ultimaatumi ja seepärast olid Lääneriigid järeleandlikud. Müncheni kokkulepe soodustas II maailmasõja puhkemist. Kuidas sai MRP sõlmimine võimalikuks? Kahe suurriigi suhted hakkasid soojenema ning seepärast sõlmiti leping. MRP on NSVL ja Saksamaa mittekallaletungileping, mis sõliti 23.augustil 1939 Moskvas. Mõlemad riigid kohustusid hoiduma igasugusest agressiivsest tegevusest ja mitte toetama kolmandat riiki, kui see ühele lepinguosalisele kallale tungib, otsustati teineteist informeerida ühiseid huvisid puudutavates küsimustes ning mitte osaleda teise poole vastu suunatud grupeeringus
o Sõlmiti mereväe lepe Inglismaaga · Teraspakt mai 1939 o 35% piir ületati juba 1938 või varem o Itaalia ja Saksa liidulepe o Tähendas Versaille´i rahulepingu tühistamist · Suur-Saksamaa loomine MRP Molotov-Ribbentropi pakt o Kõik saksa keelt kõnelevad rahvad pidid elama · Saksa-NSVL mittekallaletungi- ja koostööpakt Saksa riigis o Mõlemale riigile vajalik leping?! o 7.03.1936 Reini tsooni hõivamine o Nimetus välisministrite järgi o Oli tuleproov kuidas Prantsusmaa reageerib?
II Maailmasõda Jüri Gümnaasium Koostajad: .... .... 2014 Sõja põhjused Saksamaa soovis oma ala tagasi, mille ta kaotas versailles' rahulepinguga sealkohas rikkudes rahulepingut Saksamaa sõjavägi jäeti peale 1 Maailmasõda liiga suureks. Austria Anslus Saarimaa tagasi võtmine Saksamaa võttis tagasi Saarimaa, mille oli kaotanud Verssailles lepinguga. 1935. aastal kehtestas üldise sõjaväekohustuse. NB! Pilt Saarimaast Ansluss 1938. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitler kohtus 12 veb 1938 Austria kantsleriga ja esitas ultimaatumi Nõudis vangistatud natside vabastamist Nende juhi nimetamits valitsuse etteotsa 11. märtsil 1938 esitas Hitler Schusch...
juuni 1941 aastal kuulutada NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. 28.sept 1939 kirjutas Eesti baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris eesti 17 juunil 1940. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutsiooni". Juulis järgnesid riigivolikogu uue koosseisu valimised. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 4. Nõukogude okupatsiooni mõju
Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja
kutsuti allkirjastama. Saksal lubati okupeerida Sudeedimaa (AGA 1939MÄRTS OKUP SAKSA KOGU TSEHHOSL. Ja Slovakkia kont. Alla tsehhi liideti)Lepituspoliitika kulminatsioon. 1938 Kristallöö 1939 15 Märts Saksa väed Prahas, Tsehhoslovakkia okup. -Märts loovutas Leedu Saksale Klaipeda e. Hemeli -Märts Saksa hakkas nõudma et Poola loovutaks Danzigi ja kaotaks Poola koridori. Suurbrit. Ja Pr. polnud sellega enam nõus. -23aug. sõlmiti MRP (Moskvas) Mittekallaletungileping N.L ja Saksa vahel 10aastaks ja lubadus jääda neutraalseks, kui üks peaks alustama sõda kolmanda riigiga. Tegelikult sisaldas see veel lisaprotokolli, kus lepiti kokku Poola jagamises ja Ida-Euroopa jaotamises Saksa ja N.L vahel. MRP sõlmimisega muutusid Saksa ja N.L. liitlasteks 20aug. 1939 22juuni 1941 mil Saksa alustas sissetungi NSV Liidule. MRP päästis valla II MS Pärast MRP sõlmimist, võis Saksa kallale tungida Poolale(1.sept 1939). 17
MRP, baaside leping ja baaside aeg Saksamaa vihastas I maailmasõja rahulepingu ebaõigluse üle. NSVL tahtis Ida-Euroopat endavõimu alla saada. 23.august 1939.aastal kirjutasid Saksamaa ja NSVL välisministrid (Joachim von Rippentrop ja Vjatseslav Molotov) mittekallaletungi lepingule alla. Leping seisnes selles, et riigid kohustusid säilitama erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti...
!! ) 1920ndal aastal ja sellega lõppes Vabadussõda Rahvusvahelise õiguse kohaselt muutus Eesti alates (1918-1920) 16.17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19. juunil saatis Nõukogude juhtkond Eestisse Molotovi-Ribbentropi pakt eriesindaja Andrei Zdanovi, kelle ülesandeks oli 23 augustil 1939 sõlmiti MRP ehk riigipööre korraldada. Eesti Kaitseväelt võeti mittekallaletungileping, mille salajase protokolliga relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning jagati omavahel ära Euroopa. Saksamaal huvisfääri rahvakogunemised keelati. Nõukogude Liidu jäi Leedu, Lääne-Poola, Poolast läänepoole jäänud esindajad rõhutasid pidevalt võimalust minna üle Euroopa. Nõukogu Liidule Soome, Eesti, Läti, avalikule terrorile
· 21. juuli 1940 kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik · 6. august 1940 liideti Eesti NSV ametlikult Nõukogude Liiduga · 1940 sügis Berliinis sõlmitakse Kolmikpakt (Saksamaa, Itaalia, Jaapan) · 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale NSV Liidule · 1941 juuli-august Hitleri vastase koalitsiooni teke (Atlandi harta) · 7.12.1941 Jaapan ründas USA mereväelasi Havai saarestikus (Pearl Harbor) 5. MRP (ptk 11,11a) · NSV Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping · 23. august 1939 · Moskvas · Kehtis kuni 1949 · Lisa pakti juures määrati Ida-Euroopa jagamine · Molotov NSV Liidu välisminister · Ribentrop Saksamaa välisminister 6. Teherani, Jalta ja Potsdami konverents (toimumisaeg, riigijuhid, otsused) (õpik ptk 13) Teherani konverents: · 1943 · Stalin, Roosevelt, Churchill
c. tõstes liikmete tööviljakust d. alandades asendusressursside hinda e. tehes kõike varemloetletut Tagasiside Õige vastus on: tõstes liikmete tööviljakust. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC Tagasiside Õige vastus on: ressursi hinna ja MRP. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult b. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid c. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid d
,,Kuivõrd oli eestlastel valikuid II maailmasõjas" 20.sajandil mõjutas Eestit kõige enam II maailmasõda, mille tagajärjel kaotasime iseseisvuse pikaks ajaks. Eestis ei jäänud sõjast puutumata mitte keegi. II maailmasõja ajal sattus Eesti kord natsistliku, kord kommunistliku võimu alla. MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik.
8 Perestroika mõjud Eestile Eestis saavutas perestroika oma haripunkti 1987. aastal. Perestroikale kaasa aitamiseks alustati Eestis ühenduste loomist. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus MRP-AEG. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp võitles selle eest, et Molotov-Ribbentropi pakt ja salajane lisa protokoll saaks avalikustatud. Samuti taheti pakti tagajärgi kaotada taastada Eesti iseseisvus. MRP pakti vastuseisuks moodustati selle 50.dal aastapäeval 600km pikkune katkematu inimekett Balti kett. 1988. aastal loodi Eestimaa Rahvarinne, see oli suurim kodanikualgatuslik rahvaliikumine. Liikumise ametlik nimi oli Rahvarinne Perestroika Toetuseks. Perestroika oli tugevaks ajendiks ja võimaluseks Balti riikide iseseisvuse taastamiseks. 1987-1988 aastatel toimus rida sündmusi mis viisid Baltimaid iseseisvuse poole
c. ei ole täpselt määratletav (ÕIGE) d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut 2. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul b. kahanev tulu c. alanevad MRC d. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel (ÕIGE) 3. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 4. Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: a. tõstes liikmete tööviljakust b. töstes täiendressursside hinda c. suurendades nõudlust toodetavale kaubale d. tehes kõike varemloetletut e. alandades asendusressursside hinda 5
ARVESTUSTEST 6.1 (Tootmisfaktorite turud. Töö-, kapitali- ja maaturg) 1. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000
teemadega. Oli märgata, et muudatused on saabumas kui · Loodi Molotav-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti nõukogude võim oli piisavalt tugev ja miski ei ennustanud Grupp (MRP-AEG)-23.08.1987 korraldas Tallinnas selle nii kiiret kokkuvarisemist. 1987-1988 mai Hirve pargis poliitilise meeleavalduse, kus räägiti avalikult MRP salaprotokollist. · Rahva initsiatiivil loodi Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) · Loodi esimene poliitiline erakond · Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP)- koos
b. töö pakkumise ja MRC – kõver kattuvad ja on täielikult elastsed c. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul d. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC – kõver on sellest kõrgema ÕIGE Küsimus 4 Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: Vali üks: a. ressursihinnast b. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse ÕIGE c. asendusressursi pakkumise elastsusest d. ressursi pakkumisest Küsimus 5 Küsimuse tekst Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR b. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid ÕIGE c. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult d. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid Küsimus 6 Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: Vali üks: a. kapitali MRP -st b. kõigest ülaltoodust ÕIGE c
Küsimus 1 1,00 punkti 1,00-st Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi hinna ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi piirtootlikuse ja MRC Küsimus 2 1,00 punkti 1,00-st Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu Küsimus 3 1,00 punkti 1,00-st Oletame, et 12
katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Itaalia ühines paktiga 1937, 1933.okt Saksa lahkub Rahvasteliidust.SUUR SAKSAMAA IDEE ELLUVIIMINE!! Ansluss 1938, Müncheni sobing 29.sept 1938, Tsehhoslovakkia likvideerimine, Klaipeda ühendamine Saksamaaga 1939märts, Teraspakt saksa-itaalia vahel 22.mai 1939, MRP 23aug.1939, Kolmikpakt 27sept.1940-Ühinenud rahvad Jaapan, Saksamaa, Itaalia hiljem ka Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Molotovi-Rippentropi pakt(mittekekallaletungi leping) 1939aug.LEPITUSPOLIITKIKA,MIKS? Ingl. Ja prants. Valisid kursi et sõda ära hoida, et teha Hitlerile järeleandmisi. Teherani konverents(1943)- Churchill, Roosevelt ja Stalin-Euroopas avada teine rinne.SUVESÕDA- relvastatud võitlus mida teostasid mitteregulaararmeed,NSV liidu vastu toimunud võitlus.(22.06-1941okt
E = Q/Q : P/P E< 1. E=1. E> 1. TR = Q *p TP = f(L,K) TP - firma koguprodukt; L kasutatud töö hulk; K kasutatud kapitali kogus AP = TP : L AP, MP muutuv ressursid on need ressursid, mille suurust saab muuta ka lühiperioodil MP = TP : L TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: 1. kui MP > AP, siis AP suureneb; 2. kui MP < AP, siis AP väheneb; 3. seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne; 4. seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; 5. kui MP on negatiivne, TP väheneb; 6. kui MP = 0, siis TP on maksimaalne Valemid: MC = TC : TP, TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP Täielik konkurents p = MR. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). (p > AVC). (TR > VC Sulgemispunktis MC = AVCmin p = ATCmin .kasumilävi e tasuvuspunktis (TR = TC). Mittetäie...
Selgita oma seisukohta: V: Jah , neil oli võimalus loobuda ,aga nad ei teinud seda ,kuna ei soovinud sõda . 6. Millisel riigil oli NSV Liiduga vastastikuse abistamise pakt juba sõlmitud? Selgita, miks nimetatud riik lepinguga nõustus? V:Saksamaal oli NSV Liiduga sõlmitud Molotovi Ribbentropi Pakt . Nõustus ,kuna Saksamaa soovis Venemaaga suhteid parandada ja siis hiljem Vallutada . 7. Kas NSV Liidu agressiivne tegevus Ida-Euroopas oleks olnud võimalik juhul, kui MRP ei oleks sõlmitud? Põhjenda oma seisukohta: V: EI, kuna Venemaad oleks ähvardanud see ,et Saksamaa tungib talle kallale ja ,kuna MRP oli sõlmitud siis polnud Venmaal suuremat ohtu karta. Töö allikaga 2. 1939. aastal, kui NSV Liit alustas Soome Vabariigi vastu sõda, pöördus Soome valitsus Rahvasteliidu poole nõudega kuulutada NSV Liidu kallaletung Soomele agressiooniks. Rahvasteliidu järelepärimisele vastas NSV Liit telegrammiga, milles õigustati oma tegevust.
Fosforiidikampaania-protest fosforiidi kaevandamise vastu. MRP-AEG-Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagarjed. IME-ise majandav Eesti, majandusprogramm, et oleks Nõukogude liidust sõltumatus. EMS-Eesti Muinsuskaitse selts, massiorganistatsioon, mis loodi demokraatlikel põhimõtetel 1987a. ERSP- Eesti Rahvusliku sõltumatuse partei, 1988.a loodud esimene poliitiline erakond. RR- rahvarinne, lühikese ajaga kujunes kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Eestimaa laul-lauluväljakul aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV töötajate internatsionaalse liikumise. Seuveräänsusdeklaratsioon -16.nov 1988.a võeti Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu see, millega sätestati seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-enneolematu protestiakt...
plaanimajandus + majanduslik allakäik massiliikumine 7. Missugused sündmused toimusid Eesti Vabariigi taasiseseisvumise käigus? 1986-1987 nn fosforiidikampa, st protestiliikumine Virumaale kavandatava fosforiidi kaevanduse vastu 1987 august MRPAEG loomine eesmärgiga tuua päevavalgele MRP salajase lepingu sisu 23.august Hirvepargi meeleavaldus MRP vasu IME programmi algatamine detsember Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine 1988 aprill Rahvarinde loomine perestroika toetuseks
TEINE MAAILMASÕDA KT. SÜNDMUSED: 1) Austria ansluss Aeg: 1938a. 13.märts. Põhjused: · Austria oli saksakeelne maa, seal oli palju Hitleri pooldajaid · Euroopa ei aimanud Saksamaa ohtu. · Majanduslikult kehval järjel. 2) Müncheni konverents: Aeg: 1938a. 29. sept. 3) MRP = Molotovi ja Ribbentropi pakt. Aeg: 1939a. 23.aug. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri aga Soome, Eesti, Läti, Poola isaosa ja Bessaraabia. 4) II MS. Algus: 1939a. 1.sept. (Saksamaa tungis Poolasse) Lõpp: 1945a. 2.sept. (Jaapan kapituleerus) Põhjused: · NSV Liit tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Inglismaal ja Prantsusmaaga
1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus- MRP-AEG ehk Molotovi- Ribbendropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. MRP-AEG eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tegelik sisu. Taheti, et tunnistataks okupatsiooni Baltimaadel. Moskva seda aga ei teinud ja ei teegi, sest muidu võiksid mitmed riigid nõuda Venemaalt okupatsiooniaastate eest hüvitisi kuid paljud rahvad tahaks arvatavasti vaid ülestunnistust. Moskvale surve avaldamiseks MRP tunnistamisel koostati 2miljoni inimesega Balti kett e. inimkett Tallinnast Vilniuseni, 1987. aasta lõpul, peale Hirvepargis toimunud MRP-AEG meeleavaldust, loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitses Selt ehk EMS. 1988 aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- esimene poliitiline erakond ehk ERSP. EMS ja ERSP juhtimisel korraldati mitmeid massiüritusi, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988
· Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi maailmas 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 · Versailles'i süsteemi tühistamine · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping? Kuna paktil oli salajane lisaprotokoll, mille kohaselt olid diktaatorid Ida-Euroopa ära jaganud ning hiljem müüs Saksamaa Leedu NSV Liidule, sellega võis alata teine maailmasõda 4. Mida sisaldas MRP pakt, mida selle salajane lisaprotokoll? MRP mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne teise riigiga sõtta astub. Pakti salajases protokollis jagati omavahel mõjusfäärid:
„ II MAAILMASÕDA“ Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? sõjaväge 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor’
riigid omavahelisse sõtta ässitada. • 1939 aasta suvel kauples NSV Liidu juhtkond silmapetteks SB ja Prantsusmaaga Hitleri-vastase koalitsiooni loomise üle, nõudes muu hulgas õigust Baltimaadesse, Poolasse ja Rumeeniasse oma vägede saatmiseks, seega need okupeerida. • Lääneriigid olid nõus Balti riigid ohvriks tooma, millega lootsid nad et loodav liit jääb ära. Kõik peale Poola olid sellega nõus. • 23. augustil 1939 kirjutati alla MRP lepingule ja salajasele lisaprotokollile. • Selle kokkuleppega jagati kogu Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades. Poola otsustati jagada pooleks. • 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II MS. ... JA EESTI • Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. • Kuna Skandinaaviamaadel polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, loodeti Saksamaa toele,
Balti kett http://www.thebalticway.eu/wp-content/uploads/2014/06/gallery.jpg Balti kett Oli suur poliitiline meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989 aastal, nii Eesti kui ka Läti ja Leedu aladel. Baltimaad olid kaotanud vabaduse pooleks sajandiks. Sellega taheti näidata maailmale, kui suur on Baltimaade vabadustahe. Taheti ka tähelepanu juhtida MRP salaprotokollide, mis tõi kaasa Baltimaade okupeerimise, suure NSVL poolt. Balti kett Katkematu inimkett Tallinnast läbi Riia Vilniusse. Oli 620 km pikkune 2 miljonit inimest, 400000 Eestist http://balticchaintour.com/wp- content/uploads/2011/04/image0006.jpg(21.05.2017) Sel samal nädal ilmunud lehes Reede on kaanel kirjas: ,,Me nõuame: Vabadus! Vabadus! Vabadus!“ Seal ilmus ka
TP tähistab firma kogutoodangut ja 5. L kasutatud tööühikuid. MRP = MP * MR, kui MP on negatiivne, TP väheneb; MRPL = TR : L, kus MRPL = tähistab töö piirprodukti tulu ja 6.
7) LISAD 8) KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark“ ja „laulev revolutsioon“. Hüpotees: Areng toimub lihtsamast keerulisemale ehk antud töös : rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest – fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu venemeelsete valitsusjuhtide väljavahetamine 1988 , mineviku- kuritegude hukkamõistmist MRP – AEG poolt. Käesolevas töös kirjeldatakse rahva „ärkamisaja“ alguses toimunud „fosforiidisõda“ ja avalikustamise algust Eestis. Keskkonna saastatuse tase oli Nõukogude Eestis rangelt salastatud. Avalikustamise tingimustes hakati loodushoiu probleemidest rohkem rääkima kui 25.02.1987: Nõukogude Lidu Mineraalväetiste Tootmise Ministeeriumi mäekeemia tootmiskoondise ülem Juri Jampoli andis intervjuu saates „Panda“ ja
territooriumi. 1930. aastate lõpuks tugev Punaarmee ja võimas sõjatehnika. Jossif Stalin Kui Saksamaa võtab uueks sihiks Poola, saab lääneriikide kannatus otsa. Suurbritannia ja Prantsusmaa hakkavad otsima Hitleri-vastast liitlast ja soovivad sõlmida liidulepingu Nõukogude Liiduga. Paraku läbirääkimised kukuvad läbi. MRP Samal ajal Nõukogude Liidu ja Saksamaa lähenemine 23. augustil 1939 sõlmitakse MOLOTOV- RIBBENTROPI PAKT ehk MRP. Osapooled: Nõukogude Liit ja Saksamaa Lepingu sisu: Mittekallaletungileping: teineteist ei rünnata 10 aasta jooksu. Salaprotokoll: Ida-Euroopa jagati mõjusfäärideks. Eesti jääb Nõukogude Liidu mõjusfääri! MRP tegi NSVL-ist ja Saksamaast poliitilised liitlased. 1. septembril 1939 tungib Saksamaa läänest Poolasse- algas Teine maailmasõda. 3. septembril 1939 kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17
EESTI RIIK JA RAHVAS II MAAILMASÕJAS 1. Iseseisvuse kaotamine MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP)… 1930-ndate aastate teisel poolel valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Sa...
II Maailmasõda (1.sept 1939 2. sept 1945) Põhjused: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Rahvasteliit. Lääneriikide suutmatus peatada Hitler ja tema agressiivne välispoliitika. Sõjalise liidu kujunemine Saksamaa-Itaalia-Jaapan. MRP: 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Lubati üksteist mitte rünnata ja mitte osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja
Teine maailmasõda (01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia) ❧ 1936: Kominterni-vastane pakt (Saksamaa ja Jaapan) ❧ Saksamaa ühendas Saarim...
Sudeedimaa. 1939a. kevadel okupeerisid sakslased kogu Tsehhimaa ja Slovakkiast sai vasallriik. c) Märts 1939a. Saksamaa võtab Poolalt Gelanski sadama ja Leedult Klaipeda sadama piirkonna. 3) Milline oli Poola olukord ? Nii Nõukogude Liit ,kui ka Saksamaa tahtsid allutada Poola enda maaalaks. · Saksamaa soovis näha poolat oma ustavate vasallide hulgas. · Nõukogude Liit soovis võimu laienemist Euroopas · Poola soovis säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust 4) MRP ehk MolotovRibbentropi Pakt. Sõlmiti 23.augustil 1939a. , selle kohta et Nõukogude Liit ja Saksamaa säilitavad erapooletuse ,kui üks astub sõtta mõne kolmanda riigiga. Mitte kallale tungi leping sõlmiti 10.aastaks. Lepingule lisati sala protokoll ,milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Euroopas. Selle alusel läksid Nõukogude Liidu mõjusfääri Soome ,Läti ,Eesti ,Poolaidaosa ning Bessaraabia. Saksamaa huvipiirkonda Poolalääneosa ja Leedu.
aastal 1. septembril ning Eestil tuli langetada palju otsuseid sealhulgas ka see kasvõidelda iseseisvuse eest või sõlmida baaside leping, mis tähendas vastastikust abistamist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Enne Teise maailmasõja algust 23. augustil 1939. aastal sõlmisid kaks pikalt vaenujalal olnud riiki Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi pakti (MRP). Niinimetatud mittekallaletungi pakt nende kahe sõjalise liitlase vahel sisaldas tegelikult palju enamat. MRP kaasnes ka salalajne lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa, Eesti läks Vene huvisfääri. See tegi võimalikuks iseseisva Eesti hävitamise. Lisaprotokolli olemasolust saadi muidugi teada ning Eestil ei jäänud midagi muud sõjavältimiseks ettevõtta, kui sõlmida Baaside leping. Miks otsustati üheselt, et Eesti puudub võimalus Nõukogude Liidule vastu hakata? Olime neid ju ka enne tagasilöönud. Kuid seekord oli olukord teine. Esiteks heitis tumeda varju MRP. Nõukogude
Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambel Rodeo saatel. Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 MRP-AEG(Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, mis tõi paljude teadvusse esmakordselt Molotovi- Ribbentropi pakti olemasolu. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga. Laulev revolutsioonil tantsiti rahva tantse ja lauldi rahva laule. Naistel olid rahvariided seelikud ja valged särgid, meestel olid püksid ja pluusid. Peol peeti tähtsaid kõnesid. Laulev revolutsioon jutustab erilise loo Eesti rahumeelsest eraldumisest Nõukogude Liidust
Gorbatšov ja algab perestroika(majandusreform) ja glasnost (avalikustamine) 1986 avalikustas Moskva kava Eestisse fosforiidikaevanduste rajamiseks 2. 1987 kevad fosforiidikampaania august MRP-AEG (Molotovi-Ribbentriopi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) eesmärgiks avalikustada 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagajärjed Balitmaadele 23. august Hirvepargi poliitiline meeleavaldus kõneleti avalikult MRP sobingust esimene režiimivastane massimeeleavaldus järgnes propaganda osalejate mustamiseks aasta lõpp loodi EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts) esimene demokraatlik üle-eestiline massiorganisatsioon 3. 1988 aprilli algus loominguliste liitude ühispleenum loomeinimesed lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi esitati nõudmisi keskvõimule aprilli keskpaik ERR (Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks)
1.Millal sõlmiti MRP?Mis oli selle sisu? Mis oli kirjas salaprotokollis? (5p) 2.Kes olid? 1. Karl Säre 2. Johannes Lauristin 3. Karl Talpak 4. Jüri Uluots (4p) 3.Iseloomusta ENSV võimustruktuuri?(8p) 4.Mis olid hävituspataljonid? (3p) 5. Too näiteid repressioonidest ja genotsiidist saksa okupatsiooni ajal?(4p) 6. Too näiteid eestlaste sõdimise kohta Punaarmee poolel?(3p) 7.Mille pooles on ajalukku läinud järgmised päevad?(3p) 1.9.03.1944? 2. 22.09.1944? 3.14.06.1941? 1.)23.08.1939 sisu: mittekallaletungileping,Et NL ja Saksamaa jagavad võrdselt ära Ida-Euroopa nii,et kumbki teineteisele kallale ei lähe. *Salaprotokolli sisu: NL ja Saksamaa jagavad omavahel Ida-Euroopa ära NL saab -->Eesti,Läti,Soome,Ida-Poola,Bessaraabia Saksamaa saabLeedu,ülejäänud Poola 2.)1 Karl SäreEKP 1 sekretär 2. Johannes LauristinÜlemnõukogu esimees 3. Karl Talpak soomepoiste vaimne juht, Suursõjas silmapaistnud kapten 4. Jüri Uluotsprofessor,peaminister 3.)ENS...
maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 3. Millised alad okupeeriti Saksamaa poolt peale 1.sept. 1939 1940 ? Poola, Taani, Norra, Pariis, Põhja- ja Lääne-Saksamaa 4. Millised alad okupeeris NSVL MRP salajase lisaprotokolli järgi? Eesti, Läti, Leedu, Poola, Karjala(Soome), Bessaraabia 5. Talvesõja puhkemise põhjused ja tulemused. NSVL tahtis baaside lepingut, aga Soome keeldus sellele alla kirjutamast. Tekkis Mainila juhtum,
See oli bluff sundimaks NSV Liitu suur oma relvastuse koormat. G liidrina 85-91 Noorim NSVLi liider.NSVL viim dikt. Tema pol õhutas opositsiooniliikumisi. Talle oli täh suh parand-majandusabi saamine ja relvastuskoorma väh. G tahtis teha ümberkorraldusi NSVLis, eesmärgiga seda koos hoida. Tahtis päästa NSVL. Muud 80.NSVLis väh tsensuur, presidentaalse valitsemissüst keht, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse (Rahvasaadikute Kongress). VAB-LIIKUMINE 87 nõud Baltimaad MRP salaprotokollide avalik ja tüh,88-loominguliste liitude pleenumid,haritlaskonna liitumine vab.võitlusesse,88-laulev rev.nõuti Eesti vab,toodi välja s.m.v lipp,Laul rev.levis Lätti,Leetu, 89. Balti kett. Brez doktr NSVL välispol dok.al. Praha kevadest 68.Lõpp-87,Kesk-ja Ida-Eur tug-s opo-liikumine,nad otsustasid kom diktatuurival. loobuda,moskva ei takistanud sündmusi. Ungari toim meeleavaldused, 89 avati piir Austriaga, kirj alla kokkuleppele et muud põhiseadust ja kuulut
Baaside aeg Eestis Saksamaa ja Venaamaa sõlmisisd 23.augustil 1939 Molotov.Ribbentropi pakti(MRP), mille kohaselt nad jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai Leedu ja osa Poolast ning Venemaa sai Ida-Poola, Eesti, Läti ja Bessaraabia. MRP tegi NSVL ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse ning 2 nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistab Teise maailmasõja algust ning 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. Kui maailmasõda puhkes, säilitas Eesti neutraliteedi, jäi erapooletuks(ei avaldanud Poolale kaastunnet, ega tauninud Saksa rünnakuid Poola vastu)vältimaks Eesti sattumist relvakonflikti. N
Millest sõltus Eesti Vabariigi iseseisvus? Eesti vabariik kuulutati välja 1918. aastal 24. veebruaril. Eesti kaotas iseseisvuse 1940. aastal. 20. sajandi lõpul kujunes välja Euroopas olukord, kus Eesti sai taastada om iseseisvuse. Millest sõltus Eesti vabariigi iseseisvus? Mina arvan, et esimeseks suureks asjaoluks oli Endel Lippmaa töö Ameerikast toodud salaprotokollide koopiatega. Tänu nendele paberitele saadi Gorbatsov nurka suruda ja temalt tõde MRP salaprotokollide kohta teada saada. Peale tõe välja tulemis taheti Balti riikides salaprotokollidesse kirjutatut tühistada, ehk okupeeritud riikie taheti teha iseseisvateks. Õnneks see ka õnnestus ning nüüd on Balti riigid iseseisvad. Teine asjaolu oli see, et NSVL hakkas lagunema. Ta hakkas lagunema, kuna riigipöördekaatse kukkus läbi. 8.detsembril 1991 aastal sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina Minskis SRÜ ehk Sõltumatute Riikide Ühenduse. Veidi hiljem liitusid sellega
hävitada, eesotsas juutide ja venelastega. Need motiivid ja üksikisikute ambitsioonid viisidki Saksamaa ja NSVL sõjaks valmistuma. Maailmasõjaks kujuneski see just seetõttu, et tekkis huvide kokkupõrkumine nii fasistlik Saksamaa kui ka kommunistlik NSVL tahtsid kehtestada oma ülemvõimu Euroopas. Eelis oli selle käes, kes enne ründas. Nagu öeldakse, kes keda. Paljud ajaloolased ütlevad, et II maailmasõda oli NSVL ja Saksamaa vahelise MRP realiseerumine. Molotovi- Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. See jagas Euroopa mõjusfäärideks ehk otsustati, kes kui palju saab. Sellise dokumendi olemasolu lõi tee maailmasõja puhkemiseks, kuna sellega otsustati paljude riikide saatus, mis ei meeldinud kõigile. Poola oli liitlaste kaitse all,
sündmused. Uurimusliku töö eesmärgiks on anda ülevaade Balti ketist, sellele eelnenud ja sellega seotud hilisematest sündmustest. 3 1. Taust 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt 23. augustil 1939 allkirjastati Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (edaspidi MRP), tuntud ka Hitleri-Stalini paktina, mis oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (edaspidi NL) vahel. MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Ida-Poola NSV Liidule ning Saksamaale jäid Leedu ning Joonis 1. MRP järgi jagatud Ida-Euroopa ja tegelikud muutused. Pilt: Peter Hanula ülejäänud Poola alad. (Joonis 1) 28. septembril sõlmiti lisaks sõpruse- ja piirileping, millega loovutas Saksamaa Leedu alad NSV
kutsuti esimest korda rahvast üles omariikluse taastamisele. 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu:eesti keele riigikeeleks (keeleseadus), 24.veebruar iseseisvuspäevaks, senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli 1989 aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise e.kodanike komiteede liikumise
Teine maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktide kujnemine 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locardo lepingu täitmisest. Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat. Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas...
(kuupäev, kuu, aasta) – 12.03.1934 liideti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu (kuupäev, kuu, aasta) –28.09.1939 algas sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel (kuupäev, kuu, aasta) –22.06.1941 10) Kuidas viidi ellu MPR salajases lisaprotokollis Poolat puudutavad kokkulepped? NSVL ja Saksamaa huvisfäärid jagati suurriikide vahel, mis tähendas vastava piirkonna tagasivallutamist kumbagi suurriigi poolt 11) Kuidas on omavahel seotud MRP ja baaside leping? Baaside leping andis õiguse rajada sõjaväebaasid ning MRP aga jagas väiksemaid riike, mille eesmärk oli need hiljem vallutada. 12) Mida tähendab väljend kummaline sõda? Kumbki pool polnud väga aktiivne oma sõjategevuses. 13) Reasta tähed sündmuste toimumise järjekorras! A. Juunipööre B. Massiküüditamine C. Eesti liitmine NSV Liidu koosseisu D. baaside lepingu sõlmimine E. MRP sõlmimine F. Riigivolikogu valimised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
