Segametsad Okasmetsade ja lehtmetsade piir ei ole tavaliselt selgelt eristatav. Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud. Selle allvööndi põhjapiir ühtib laialeheliste puude levikupiiriga, lõunapiir aga okasmetsade lõunapiiriga. Segametsad hõlmavad Euroopas Läänemere-äärsed alad, Põhja- Ameerikas Suure järvistu ümbruse ning ulatusliku ala Kaug-Idas. Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on...
Ekvatoriaalne vihmamets Koostanud: Kelly Orgusaar Kolga-Jaani Põhikool 2010 Asend Vihmamest laiub ekvaatori lähistel o KeskAafrikas o LõunaAmeerika o KaguAasias Kliima Palav ja niiske. Aastaläbi ühesugune. Kraadid on ööpäevas jooksul 2526 vahel. Sademeid langeb aastas u. 2000mm. Taimestik Taimkate tihe ja lopsakas. Ühel ha võib kasvada 200 erinevat puu liiki. Rindeid on seal erinevaid. Puudel väänlevad liaanid. Epifüüdid ehk pealistaimed. Saprofüüdid ehk lagundajad (näiteks orhidee). Vihmametsa taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Taimede kohastumused Kõrgete taimede lehed on Lõhelised Teravatipulised Vaha...
OKASMETSAD Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) paras...
Laanemets Referaat KUUSK Kuusel on väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Kuused on sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Mõnikord võib pinnapealse juurestiku tõttu leida metsas sageli tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. See on seente töö. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei...
ning oma liikmete esindamine ja koolitamine Metsamajandamine Pärandkultuuri hooldus ja säilitamine Teede hooldamine ja korrastamine Kuivenduse hooldustööd Puhkemajanduse arendamine Kellele ja miks metsaühistu? Metsaühistu on metsaomanike endi poolt loodud ühing jagamaks kogemusi ning teadmisi metsade jätkusuutlikul majandamisel. Metsaühistu liikmeteks on erametsaomanikud. Läänemaa metsaühistu liikmeteks võivad tulla kõik erametsaomanikud, kelle mets asub Läänemaal või kes elavad Läänemaal ning omavad metsa mujal Eestis. Kas sinu mets on hooldatud või leiab sealt läbipääsmatu dzungli? Metsaühistuga tasub ühineda kui hoolid oma metsast. Hooldatud metsas on puud sirgemad ja kõrgemad ning lisaks küttepuudele kasvab seal ka palgipuud. Selleks , et tegu poleks dzungliga tuleks liituda metsaühistuga ja mets saab paremini hooldatud, kuna kõik koos on võimalik jagada oma teadmisi. Läänemaa metsaühistu
, , . 60 . . H 4 8 . x o o. T : 1. - . 25 27 . 1800 o . 80%. . 2. - 1800 3500 . , o . , , . 3. - a . . . . , . 50% . 6 . 1500 , 750 - , 100 - , 400 - , 100 - 60 .
metsast, samuti surevate või surnud puude raieks puidu kasutamise eesmärgil, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust. Lähtutakse põhimõttest, et sanitaarraiet ei tehta, kui raiutavaid puid on võimalik metsast eemaldada mõne muu raiega (näiteks harvendusraie). Sanitaarraiel raiutakse enamasti haigeid ja kahjustatud, aga ka surnud ja surevaid puid. Näiteks on vaja pärast suuri torme, kui ulatuslikel metsaaladel on puud ümber heidetud või tormi murtud, mets koristada. Putukkahjustuste puhul võib eesmärgiks olla kahjustuskolde likvideerimine. Enne sanitaar-lageraiet tehakse metsakaitseline ekspertiis, mille alusel raie käib. Üldiselt võetakse sanitaarraie ette vastavalt vajadusele ning peamiselt vanemates puistutes, raiudes ära näiteks kahjurite massilist paljunemist soodustavad puud. Laasimine Laasimisega saab tulundusmetsades parandada puidu kvaliteediomadusi. Okste eemaldamisega tüvelt suurendatakse oksavaba puidu osakaalu.
Metsandus referaat Elin Muttik 9.kl 2010 Mis on mets? Mets on ökosüsteem, kus valdavaks on puud. Taimegeograafiliselt kuulub Eesti parasvöötme segametsade vööndisse. See tähendab, et kõige tavalisemaks taimkattetüübiks on okas- ja lehtpuudest koosnev segamets. Et Eesti asub aga selle vööndi põhjapiiril, kasvab meie metsades okaspuid võrreldes lehtpuudega rohkem. Inimene oma tegevusega on seda vahekorda veelgi okaspuude kasuks muutnud. Mõni tuhat aastat tagasi oli peaaegu kogu Eesti kaetud metsaga, kuid
1. 1. 2. 2. 2. 3. 3. 4. 1. okasmets 5. 5. 5. 2. sega- ja laialehine mets 4. 3. lähistroopiline niiske mets 3. 4. troopiline 4. mets 5. ekvatoriaalne vihmamets http://library.thinkquest.org/08aug/01323/reg.html Kuidas maailma metsad jagunevad? Mitmeotstarbeline Tulundusmetsad
METSAMAJANDUS METSATÖÖSTUS METSAVARUD · Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru · Metsasus metsamaa pindala osatähtsus (%des) mingi piirkonnas üldpindalas Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). Food and Agriculture Organization of the United Nations ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi on mets: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). www.fao.org/forestry/en/ Riikide metsasus Metsa suhe rahvaarvu Suurema metsamaa pindalaga riigid maailmas (mln ha) 900 800 700 600 500
hoopiski aastate pärast. Luuletuses ütleb Ehin, et kuivõrd uskumatu see ei tundu ja isegi kui sa seda ei näe, ei saa sellest aru, siis tuleb sulle kõik tagasi, justkui kättemaksuks. See on üks minu lemmik luuletus Andres Ehini loomingust. "Kolmas" võiks olla Eesti rahva seas tuntud luuletus, kuna sellel on palju öelda. Ehk see muudaks ühiskonda, teeks selle paremaks ning kurjust ja pahelisust oleks vähem. Piiblimaa ja Eesti mets Jõhvikate vahel roomavad rästikud. Jõhvikate kohal liiguvad pilved. Jõhvikate all on turbane rabamuld. Jõhvikatest paremal kõrguvad männid. Jõhvikatest vasemal lösutavad laukad. Nemad, kes lähenevad isekallutajal, tõstavad turbatolmu. Oliivipuude vahel sammub pühak. Oliivipuude kohal ripuvad pilved. Oliivipuude all on oaasipind. Oliivipuudest paremal on kõrb. Oliivipuudest vasemal on palju vagu mehi ja naisi.
A.K.E. esitlused Saiaspetspets Freak456 meganoob888 Sisukord Laanemets Looduskaitsealad Linnaosa, kus elad Tänan tähelepanu eest! Laanemets Meganoob123 Laanemetsad Laanemetsa pinnas on väga viljakas ja sisaldab palju niiskust. Laanemetsades on temperatuurid kõikuvad eriti talvepakase ajal. Siis võib olla 5 kraadi kõrgem , kui naabruses oleval lagendikul. Tüüpilised laanemetsa taimed Laanemetsa 2 kõige tuntumat lille on Laanelill (taustal) ja Leseleht. Laanemetsades on kõige rohkem kuuskesi. Kuuskede kõrval on laanemetsades ka mändi , kaske ja ka teisi puuliike. Tüüpilised loomad Laanemetsades on putukatest üks tuntum kuusekoore all olevad Üraskid. Lindudest on kõige tüüpilisemad must-kärbsenäpp (vasakul) ja pöialpoiss (paremal). Toiduahelad Käbi Orav Karu Vihmauss Hun Jänes t ...
Brasiilia metsaseadus ja -poliitika Üldinfo · Pindala 8 515 767 km2 · Populatsioon 193 946 886 · Presidentaalne vabariik · SKT 2396 triljonit dollarit Metsainfo · Metsasus 62,4% (519 522 000 ha) · Põlismetsi sellest 91,7% · 1990-2010 vähenes metsasus keskmiselt 0,48% aastas. Kokku 9,6% (553 17 000 ha) · Peapuuliigid: Eucalyptus, Pinus, Acatia Toode Tulu (eurot) Küttepuu 38 620 590 Ümarpalk 190 811 604 Saeproduktid 148 277 835 Puusüsi 50 382 300 Paber 343 076 915 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 600000 500000 400000 300000 Avaliku sektori omanduses Privaatsektori omand...
Rakvere Gümnaasium 6.b klass Tim Leesnurm MUISTNE HIINA Referaat Juhendaja: Urve Peintjärv Rakvere 2011 Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul. Hiinat läbivat mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja suubuvad ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets. Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse. Algul kasvatati hirssi, kuid kui hakati tammisid ehitama kasvatati ka riisi rohkem. Riis vajab kasvamiseks palju vett. Kasvatati ka sigu,veiseid ja lambaid. Kasvatati ka siidiusse. Nende niidist kooti siidi. Siidi tegu hoiti saladuses. Tekivad riigid Umbes 1700 a eKr takkisid Huang He orus mitmed linnad. Elanikud oskasid teha pronksist relvi ja tööriistu
Siirdesoo, Vilsandi rahvuspark ja salumets Annaabi.com Saiaspetspets Sisukord Siirdesoo Salumets Vilsandi rahvuspark Tänan tähelepanu eest Salumets Saiaspetspets Sisukord · Tingimused salumetsa elukoosluseks · Puud · Arukask · Rohurinde taimed · Imetajad · Linnud · Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa elukoosluses · Salumetsa muld · Puurinne · Põõsarinne · Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse · Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas · Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu · Pihlakas-Pi...
keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline omada õiget ettekujutust metsast sest enam kui 48% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Umbes 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Seoses põllumaade rajamisega ja puidu kasutamise laienemisega hakkas metsade pindala vähenema. XVIII saj
Sp et sialis e etu d suurtalu talus kasvatatks e ühte kahte kultuuri või pe etak s e 1 2 loo m a. Teisi põllumajan du sliku tootmis e vorm e. I. ekst en siivn e teraviljatalu ***vihikus*** Metsamajandus. Metsi võib käsitleda kolm e st asp ek stist: 1) majan du sliku askp e kt m ets kui puiduallikas; se e n e d marjad ulukid; 2) ökoloo gilin e asp e kt keskkonn ak aits elis e d mets a d 3) m ets kui puhk e ala. 5 puuliikide rühma: 1. väärispuu d 2. kõvad lehtpuud 3. tarbepuit(oka s m e t s a d ) 4. vähevä ärtuslikud puuliigid 5. erikasutu s e g a liigid (n. Hevekautsiuk; apuu kiinapuu malaaria) Metsatüübid. I para sv ö öt m e okas m et s a d:
SALUMETS Tingimused salumetsas · Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. · Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi. · Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas. · Salumetsad on soojad ja niisked metsad. · Salumets hakkas Eestis levima 6500 aastat tagasi. Salumetsa levik · Salumetsa on Eestis umbes 5% kogu Eesti metsast. · Salumetsad on hakanud kahanema sellepärast, et inimesed on teinud põldusid nendest. · Rohkem on salumetsasid Haapsalus, Rakveres ja Võru piirkonnas · Vähem aga Hiiumaal , Põhja-ja Lõuna-Eestis Salumetsa rinded · Samblarindele on eriti · Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õista...
Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saares...
Aasristik Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik, millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusea...
Olulist mõju avaldavad ka metsade külastatavus, süttinud metsatulekahjude avastamise kiirus, tuletõrjujate tegutsemise kiirus ja 1 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]. 2 http://www.koolielu.edu.ee/112/112/60.htm (10.04.2010). 3 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]. 4 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 101. linnaelanike seas tehtav selgitustöö.5 Kuna metsatulekahjude kohta Eestis ei ole märkimisväärselt palju allikmaterjale, tekkis huvi ja soov koostada olemasolevate kirjutiste põhjal kokkuvõttev ning süstematiseeritud materjal metsatulekahjude kohta Eestis. Töö koostati kasutades refereerimist ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist,
2. Tootmistegurid Jagunevad kolmeks: Maa - looduslikud resursid (nt. maa, mets, maavarad jne) Tööjõud - kõik inimestega seotud resursid (nt. rahvaarv, kogemused, haridustase) Inimkapital - üha enam räägitakse sellest, mis tähendab, tööjõu hulk pole tähsaim, vaid kvaliteet Kapital- tootmises vajalikud masinad, seadmed, tehased 3. Ressursside efektiivne kasutamine Tähtsaim on inimese heaolu ja tema kõrge elukvaliteet Et ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus
Dear Kaisa, 09.10.2011 Hello! How is it going in Estonia? If you remember I'm in Canada and that is why I'm writing you. I miss you and all classmates. Tell hey them from me. The School where I am studying is Académie Ste. Cécile International School. I can take music, drama and languages courses. That is really interesting and I like here. All the classmates are really friendly and understanding. The family where I am living with is big. There is a mother and father, two sons and one daughter. They are really nice. I get along with their daughter whose name is Carlis. My English is better than before and I am more confident. This is a positive experience. I hope you are okay and I hope to hear from you soon. Best wishes, Mari Mets
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, milles käsitletakse ülaltoodud teemasid.
e Jaapani merd Vaiksest ookeanist. olmas tase Saarestiku moodustab 4 suurt saart: Honsiu, Neljas tase Viies tase Hokkaido, Kiusiu ja Sikoku, mitu saareahelikku ja tuhanded väiksemad saared. Suurim, Honsiu, katab üle 60% kogu Jaapani maismaast. Rohkem kui poolt ala katab mets, kusjuures põhjaosas valdavaks okas- ja segametsad, lõunas kasvavad igihaljad taimed. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks saarel on talved külmad ja sajab palju lund.
Põllumajandusorganisatsiooni (UN Food and Agriculture Organisation (FAO)) poolt metsaressursside hindamise protsessi (Global Forest Resources Assessment) käigus. Eestis on umbes 2,3 mln hektarit metsa, millest majandatavaid metsi on umbes 1,5 mln hektarit, mis teeb umbes 70%. Kolmandik on aga erinevate kaitsereziimidega metsad. Euroopas oleme 4. Kohal metsasuse poolest. Eesti osakaal maailma metsade aastases raiemahus on umbes 0,17 %. Metsal on omad püsiväärtused, nagu see, et mets on paljude elusolendite kodu, mets annab meile toitu, nagu marjad ja seened ning jahisaadused, metsast saame tervist kasutades sealseid vaba aja veetmise võimalusi, metsa soodes ja rabades on tagatud puhta joogivee varude säilimine. Kõike seda tuleks hoida ja säilitada tulevastele põlvedele. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: - säästlik metsa majandamine, mis tagab metsade bioloogilise mitmekesisuse, metsade
juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Uuendusraied Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine -- protsess, mille käigus mets kogu aeg muutub (suktsessioon) ja uueneb. Metsamajandus kasutab hooldus- ja uuendusraiete kaudu metsamaa võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara puidu ühiskonnale tarbitavaks. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks
Metsarinded Koostaja: Helena Ajaots Puurinne Puurinne on kõige kõrgem rinne metsas. See on viies rinne metsas. Puurinde alla kuuluvad puud. Näiteks: mänd, kuusk, vaher, kask, tamm jne. Vanemas eas puude kasv kõrgustesse aeglustub ja Kuusk puuderindes võivad enam-vähem ühe kõrgused puud olla üsna erineva vanusega. 100 Aastase kuuse latv ei ulatu palju kõrgemale kui 60-aastase kuuse ladvast küll aga on tüvi jämedam. Metsas on ka noori puid, kes on kasvult madalamad. Mänd Põõsarinne Põõsarinne on metsas neljas rinne. Ta on puurindest korrus all pool. Põõsarinde alla kuuluvad Sarapuu oks põõsad. Sarapuu on nime poolest puu, aga päris puudega ei suuda ta kasvus võistelda. Ta kuulub põõsarinde alla. Põõsarindes kasvavad näiteks: Sarapuu, ...
1910-rajati vilsandi saare majakavaht artur toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon 1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1925-loodi hiiumaal tahkuna poolsaarele jugapuude kaitseala 1927-võeti kaitse alla kuressaare lähistel asuv linnulaht 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1930-võeti kaitse alla abruka saare laialehine mets 1933-hakkas ilmuma LUSi ajakiri eesti loodus 1935-võeti vastu esimene eetsi looduskaitse seadus 1936-alustas tööd esimene riiklik looduskaitse inspektor Gustav Vilbaste-koostas esimese kaitsealuste objektide loendi, algatas. 1938-teine looduskaitseseadus 1947-moodustati 7 jahikeeluala, vigala, matsalu, vilsandi jne. 1957-võeti vastu esimene looduskaitse seadus toonas Nkogude liidus. 1960-ilmus ,,looduskaitse teatmik" 1966-asutati eesti looduskaitse selts(EKLS)
151 väljaraiumine metsast, mõnel pool ka maavarade kaevandamine. 152 153 7. Keskkonnaprobleemid 154 Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt 155 vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, 156 samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse 157 rajatakse uusi teid ja asulaid ning metsade laastamine üha suureneb. Meie 158 oleme harjunud teadmisega, et kui mets maha võtta, siis kasvab sinna 159 mõnekümne aasta pärast asemele uus mets. Vihmametsad aga ei kasva 160 endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti. Miks see nii on? 161 Igapäevased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti 162 välja. Kui neid mahalangenud lehtede ja surnud puude kõdunemisel pidevalt 163 juurde ei tule, muutub muld paari aastaga täiesti viljatuks. Nii see juhtubki, kui
2 Brasiilia 8 Indoneesia 3 Kanada 9 Peruu 4 USA 10 India 5 Hiina 11 Boliivia 6 Austraalia 12 Columbia Suurima metsamaa pindalaga riigid Euroopas (mln ha) 1 Rootsi 5 Saksamaa 9 Norra 2 Soome 6 Itaalia 3 Prantsusmaa 7 Ukraina 4 Hispaania 8 Poola § Majanduslikust seisukohast on kõige väärtuslikumad okasmetsad, kuid nende osatähtsus on langenud poole võrra. § Enne langetamist peab mets olema 60-80 aastat kavanud, alles siis saab väärtuslikku ja mitmekülgselt kasutatavat puitu. § Metsade majandamine tähendab nende väetamist ja kuivendamist, metsaistutust, võsa- ja harvendusraiet ning palju muid töid § Metsatööstus on puidutööstuse üks allharusid, selle toodangu moodustab tarbe- ja küttepuit. § Tarbepuit: saematerjal, paberipuit, vineeripakud § Eesti üks suuremaid ja moodsamaid
Agr.ühiskond:tegevusalad-korilus, põllundus, kalandus, jahindus, ressursid- maa, vesi, mets, vajalik suur ala, tehnoloogia-algeline, suur käsitsitöö osakaal, töökorraldus-tööd teeb üksikisik,suur mõju tradits. tööviljakus-väike, ülejääke ei teki, tootmise eesmärk-iseendale tarbimiseks, elatusmajandus. Maailmamajanduses valdavalt ei osale.Industr.ühisk:tegevusala-tooraine töötlemine, teenindus, ressursid-maavarad, tehnoloogia- masinatöö,töökorraldus-toimub tööjaotus nii töölise kui regioonide tasandil,
Nimi Kliima Muld Taimed Loomad Inimene Muu Vihmamets niiske, palav, ferralliitmuld, suured õied, anakonda, küttimine, konkurents, epifüüt(õhujuured), ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, ...
ning töö sai lõpetatud teise väljaandega hiljem 1985 aastal. Need väljaanded sisaldavad üksikasjalikku iseloomustust kõigist kodumaistest ja sisse toodud taimeliikidest, mis on registreeritud Küprosel. Näiteks Eukalüpti liigid kuuluvad riiki sisse toodud liikide hulka. Erametsades majandamist ei toimu, sest kliima tõttu neil majanduslikku väärtust pole. Ainult riigimetsad on majandatavad. Me saame metsi jagada järgmisteks tüüpideks: 7.1. Kõrge mets katab 171.615 hektarit (18,55 % Küprose maismaast). Põhilisteks liikideks on kreeta mänd (Pinus brutia), mis on kõige enam levinud, Foto musta männi puistust Foto Kavo Greko Rahvuspargist must mänd (Pinus nigra), levides ainult saare kõrgemate mägede ümber, Troodose tipul, endeemne küprose seeder (Cedrus libani var. brevifolia) ja mitmed laialehised liigid saare jõgede kallastel, nagu näiteks saared, paplid, akaatsiad, eukalüptid jne. Kõike need liigid
METS Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne
Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küt...
riigivõim, eestlane on oma põhiiseloomujoontelt ikka ühesugune. Needsamad põhiiseloomujooned on aga ühel või teisel moel seotud peremehetundega, vaikse ning järjekindla sooviga toimetada oma Eestimaal ise, oma maalapikesel ning elamispinnal ise, tülitamata teisi ja vastu hakates tülitajatele. Ei ole see suurt teistmoodi meiegi sajandil. Kuidas seda arvamust lahti seletada? Kunagi ammu olime metsarahvas ning elasime Põhjala hõredalt asustatud põlislaantes. Mets oli meie sõber, kus liikusid ringi saakloomad ning sai tarbepuitu. Hädaaegadel pakkus mets kaitset ja varju. Tõenäoliselt sealt on pärit eestlase arusaam inimese ja looduse võrdväärsusest ning soov oma elukeskkonda kaitsta. 1980-tel oli fosforiidisõda. Tänapäeval toob iga nädal mõne televisiooni- või ajaleheuudise, kuidas koondutakse kellegi vastu, kes soovib kaevandada lubjakivi või turvast, ehitada ranniku tuulegeneraatoreid täis või ehitada tuumajaama. Oma isiklikust
Salumetsad Sissejuhatus Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla.Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. See koosneb harilikustkuslapuust, sarapuust, toomingast, näsiniinest, magedast sõstrast ja lodjapuust. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on r...
seadusandlusele ja tavadele. Periodiseering: Esimene periood 8. sajand - 12. sajand Teine periood 13. sajand - 16. sajand Kolmas periood 17. sajand - 1725) Neljas periood (1725-1798) Viies periood (1798-1832) Kuues periood (1832-1888) Seitsmes periood (1888-1917) Kaheksas periood (1917-1991) Üheksas periood 1991 tänapäev Esimesel perioodil kasutati metsi Venemaal vabalt ilma piiranguteta ja polnud ka seadusandlust ega muid piiravaid tegureid, samas neid polnud ka vaja. Mets oli pühapaik. Ajaloodokumentides on maakategooriaid mainitud väga harva, sest mets oli kui looduse loomulik osa. Rohkem eraldati metsamaad ja muud maad stepialadel. Esimesed seadusandlikud aktid pärinevad kümnenda sajandi algusest. Omandi õigusest ja piiridest hakati rääkima 11. sajandi alguses, kui omandi hulka hakati arvama ka metsa ja muud maid. Tehti seda märkimise teel puudele puudele kividele. Esimene kirjalik seadusandlik akt, mis on säilinud pärineb 1134. aastast.
METSADE KAITSE Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................lk. 3 1. Mis on mets?.....................................................lk. 4 2. Metsade tähtsus.................................................lk. 5 3. Kuidas metsa kaitsta?.......................................lk. 6 Kokkuvõte ..............................................................lk. 9 Kasutatud materjalid..............................................lk. 10 Sissejuhatus
kannatada, vaid ära läinud. Minnes olla ta sajatanud: ,,Kadugu tüdruku häbi ja härjakasv!" Sest ajast ollagi härjakasv kängus ja tüdrukud ei olla enam nõnda karsked ja kasinud kui enne. Pealegi tekkis rahva suhu jutt: Mägiste metsas elab vanapagan. Venda ise muretses kavalal kombel võõraid inimesi hirmutades selle eest, et seda juttu põhjendatuks peeti. Kardeti isegi, et iga murtud oksakene hädaohtu ja haigust toob. Aegamööda sai Mägiste mets lossielanikkude meelest veelgi kardetavamaks. Ühed ütlesid, seal elab vanapagan, teised jälle, seal elab hirmus nõid. Ebausk ja hirm nõiduse ees oli suur, - nõnda ei olnud Vendal midagi karta. Maimu sirgus aasta-aastalt pikemaks ja pikemaks, ilma et ta kellegi muu omavanusega kokku oleks puutunud, kui ainult oma piimavenna, Kaski poja Jutikuga. Temaga oli ta sagedasti mänginud ja nad armastasid teineteist kui õde ja vend. Munk
Lõuna-, põhja- kui ka keskosas on aastane sademete hulk 500-1000 mm. Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Igal pool ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega. Kirde-Hispaania on suhteliselt mägine, mille tõttu ei ole seal suuri põllumajanduslikke kasvatusi. Kesk- ja Lõuna-Hispaaniat iseloomustavad liigkuivad alad
Forestry and the Forest Industry in Japan Today I'm going to do a presentation about a book called ,,Forestry and the Forest Industry in Japan", edited by Yoshiya Iwai. --------------------- Participants in private forestry are classified into six categories: forestry households; companies; shrines and temples; joint holdings; various groups and cooperatives; and habitual joint holdings. Except for shrines and temples, these groups manage forests to produce income. In general, these forests are not very large: the average forest area per establishment was 3.7 ha in 1990. Groups operating forests of less than 100 ha control 67% of the total area. Hence forests are not necessarily owned by a few large concerns. Private ownership of forestland was officially permitted after the Meiji restoration of 1868, which marked the end of feudalism. Previously, forestland was legally owned collectively for the use of local comm...
Austraaliasse on rebane sisse toodud 19. sajandil. Rebase liigid Rebase perekonda kuulub 11 liiki: aafrika liivarebane ehk kahvatu rebane, afgaani rebane, bengali rebane, fennekrebane, kapi rebane, kääbusrebane, korsak, rebane ehk punarebane, tiibeti liivarebane, väle rebane ja liivarebane. Rebase elupaik Rebase eelistatuim elupaik on kultuurmaastik väikeste metsatukkadega, kuid rebase elupaigad võivad olla väga erinevad, nagu mets, tundra, taiga, stepp, kuigi rebane väldib suuri metsamassiive, elutseb ka võsas ja soos. Tegelikult rebasele sobivad paljud elupaigad alates soolapaduratest ja liivaluidetest ning lõpetades mäetippudega. Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides tegutseb rebane ka eeslinnades. Inimeste lähedus pakub rebastele väikesel alal palju toitu, nagu inimeste toidujäätmeid. Inimeste lähedus toob kahjuks kaasa ka rebaste surma, kuna inimesterohketes kohtades nad võivad auto alla jääda
Arvestuslik töö imetajatest ja roomajatest Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8. Millised imetajad on Eestis looduskaits...
Tartu Katoliku Hariduskeskus Brigita Maria Raave Kirg Tasakaal ja Lootus Loovtöö projekt: kunstiteos Juhendajad: kunstiõpetaja Elis Mets kunstnik Niina Frienberg Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus Töökäik Tekkinud raskused Kokkuvõte Kasutatud allikad 1 Sissejuhatus Käesolev loovtööks koosneb maaliseeriast, kus on kolm 50x60cm maali, pealkirjadega „Kirg”, „Tasakaal” ja „Lootus”. Maalidel on kujutatud ühte ja sama portreed erinevas koloriidis.
Lambakasvatus Lammaste pidamine 1.Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2.Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse. Sel juhul rohusööda (silo või hein) söötmine jalutuslalal, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises 3. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil varjumise võimalus hoones või mujal (mets, kadastik, kergehitis). Poegimis periood Poegimisperioodil varjumise võimalus kohustuslik, et vastsündinud talled oleksid röövlindude ja – loomade eest kaitstud, Sügavallapanul ruum- poegimiseks ja individuaalsulgude paigutamiseks (utt + sündinud talled) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud, võsa jm) lume puhul lammaste...
Samas riik võib olla halb metsamajandaja Ei suuda vastata nõuetele ja halb ja ei suuda koguda tulusid Samuti võivad riigitöötajad olla omakasupüüdlikud maksustamisel ja rendi kogumisel Kuna riigile kuuluvad metsaalad on suured, ei ole ka sama knowhowd kui kohalikul metsamajandajal oleks Kombineeritud majandamine Kui metsade seisukord on juba valitsuse käe all halvenenud, on kasutatud ka jagatud majandamist kohalikega. Näiteks Indias ja Nepaalis Kui mets kuulub ainult riigile, võivad kohalikud käituda seal mitte heaperemehelikult ja hävitada vara Kui riik ei saa hakkama ja suurtele korporatsioonidele ka majandamist anda ei taha, on võimalus anda majandamine väikestele firmadele Väikeste firmade majandamine on väga populaarne Euroopas. Kui sellised väikefirmad puuduvad, siis on levinud ka Common Property Resources ( CPR) Kogukonna kontroll koos õigete vahenditega tagab hea tulemuse) Tänan
Kaks tuntumat Saaremaal Sõrve poolsaarel. -Kivikirstkalmetega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistised-väikeselohulised kultusekivid,rändrahnud mille peal olid süvendid. Põllunduse eduasammud. - Varem kõplapõllundus väikestel maalappidel; metallkirved aletamine (mets raiuti maha, põletati, tuhk väetiseks, kündi polnud vaja; alemaa viljakus mõne aasta järel langes lasti mets peale kasvada) -Neil aladel kus mullakiht oli õhuke,kasvas mets aeglaselt. -Hakkas levima söödiviljelus(mõnda aega haritud maa jäeti sööti, kasutati karjamaana, peagni hariti uuesti üles) -Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks.Eluasemed püstitati sageli maade lähedusse. Tõususajand. - Vanem e rooma rauaaeg (hiiglasuur Rooma impeerium mõjutas kogu Põhja-Euroopat) - tõusuperiood - Peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja põlluharimine (jõukus, rahvaarvu kasv, asustus tihenes)
1. Mis on algtihedus ja miks on seda vaja järgida? Algtihedus on istutatud seemikute, istikute ja heistrike või külvikohtade arv hektaril. Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
