Minu ja arvatavasti ka teiste pikkade inimeste jalad lihtsalt ei mahtunud sinna ära. Etendus jutustas vahvast ja õilsast rüütlist, kes elas maailmas ammu pärast rüütliaega. Ise kutsus mees end Don Quijoteks, kuigi tema päris nimi oli Alonso Quijana rüütliks, kes on pärit La Manchast. Don Quijotel oli isegi olemas oma kannupoiss, truu ja hea sõber, Sancho Panza. Koos reisisid nad ringi oma hobustel ja otsisid daame, keda hädast päästa, koletisi, kellega võidelda ja losse, kus ööbida ja kehakinnitust saada. Tegelikkuses olid asjad hoopis teisiti. Minu arvates oli antud etenduse mõte Don Quijote naljaaluseks tegemine. Rüütel ööbis kõrtsides, mis tema arvates olid kindlused ning võitles tuuleveskitega, mis tema arvates olid koletised. Lisaks oli Don Quijotel antud etenduse järgi oma südamedaam Aldonza ehk Dulcinea, kes tegelikkuses oli tavaline lõbunaine. Kõige rohkem meeldis mulle tegelastest Sancho Panza, keda mängis Ago Anderson. Ta nägi
1.Mis on Megaliitsed ehitised? Nim. mõni. tõenäoliselt seotud päikesekultusega Kromlehh on megaliitne ehitis. 2.Kus asus Mesopotaamia? Asus Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil 3.Millist kirja kasutati Mesopotaamias ja kuidas kirjutati? kiilkiri, mida vajutati kiilukujulise puuorgiga savitahvlitele. 4.Milliseid losse tead, mis on nendest säilinud ja mida kujutati nende reljeefidel? 5.Mis oli maailma esimene kriminaalkoodeks?Kirjelda. 6.Milline kuulus värav asus Babüloonia?Kirjelda. Istari värav: -peamine sissepääsukoht, oli pühendatud armastusjumalannale Istarile ja ehitati umbes 575 eKr kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajal -paiknes linna põhjapoolses osas kuningalossi naabruses. -Babüloni linnamüüri kaheksas värav (kokku oli neid 9). 7.Kuidas perioodiseeritakse Vanaegiptuse ajalugu
hilisemat piltmärkidega täiendatud silpkirja nn lineaarkiri A. Keel mida kõneldi on meile tundmatu ja tekstid, mille hääldus lineaarkirja A puhul küll enamvähem aimatav, seetõttu arusaamatud. Selge on ainult, et tegu polnud kreeka keelega, mis näitab, et toonased kreetalased polnud kreeklased. /.../ Samas on selge, et savitahvlid lineaarkirjatekstidega kujutasid endast arvedokumente, mis näitab losse bürokraatlike majapidamiskeskustena. /.../ Pole kahtlust, et kreetalased suhtlesid idamaadega, kust hangiti luksusesemeid, aga tõenäoliselt ka metalli. Kreetal arvestatavad metallileiukohad puudusid, vaske võis saada Kreekast ja Egeuse saartelt, kuid pronksi jaoks tarvilikku tina tuli hankida tõenäoliselt Aasiast ja kulda Egiptusest. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas C
Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et mõjutas peaaegu igat kunsti liiki. Kunsti üks põhilisi eesmärke oli teispoolsuses inimese elu sisustamine. Ei peetud tähtsaks losse põhirõhk oli templitel ja hauakambritel. Egiptlaste elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule kelle pärast tehti mattidega kaetud hauakamber. Tähelepanu all olid valitsejate haudehitised, kuna usuti heale õnnele seeläbi. Varaseim ülikute haudehitis oli piklik längusküljeline kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Peale mastabasid hakati astmikpüramiide ehitama kõrguse tõttu, et vaaraod saaksid peale surma rahval paremini silma peal hoida
ROMAANI KUNST Frangi alad: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Ristiusk ja rooma paavst. -> sakraalarhitektuur.Eestis ei ole romaani stiilis kirikuid. Itaalias kellatorn eraldi. Pisa ehituskompleks: Toomkirik, ristimiskabel, kellatorn (kampaniin). Itaalias hakatakse ehitama losse. Doodzide palee: itaalialoss e. palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale
Jaapani krüptomeeria, mis kasvab küll kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks, sellepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest. Kalandus Jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal on kala, kalandus on riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit
Kaunistatud tahvlite anumad suleti pitseritega. Nõu peale tehti märge selle sisu kohta. III aastatuhandel e.m.a. vallutasid Mesopotaamia akadid, kelle kuningas Sargon allutas sumerite linnriigid oma võimu alla. 18 saj.e.m.a. , suure valitseja Hammurapi ajal , sai tähtsaimaks kultuurikeskuseksBabüloni linn. Toimusid erinevad sõjad jne... Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari. Sai tavaks, et iga valitseja lasi endale palee ehitada. Need olid tohutud mitmesajast siseõue poole koondunud ruumist koosnevad ehitised, väljastpoolt akendeta ja piiratud sakiliste müüridega. Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu .Valitsejad olid kujutatud suurematena ja külgvaates. Osavalt edasiantud deitailidest hoolimata tunduvad inimesed nendel reljeefidel kohmakad. Hoopis elavamalt on
Kunstiajalugu Kreeta-Mükeene 2000-1000 a e.Kr Kreeta-Mükeene sambad ahenevad allapoole ning on toonilt tumedamad. Fresco(fresko)-maalimine märjale krohvile. Kunst kujutab väga palju MEREELU, loodust, mänge, õukondlasi. Ei oska võlvida. Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju losse, millest suurim on Knossose palee Kreetal. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesugustest ruumidest, mis asusid korrapäratult ümber suure neljanurkse keskõue. Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd.
Laulud olid väga pikad, enamasti kestsid rohkem kui ühe päeva. Mõnikord kulus ka nädal, et jutustada väga pikka lugu. Tuntuimateks eeposteks on ,,Rolandi laul'',,Laul minu Cidist'',,Nibelungide laul'' ja ,, Lugu Igori Sõjaretkest'' Omaette kirjandus suunana võib vaadelda rüütlikirjandust ehk kurtuaasset kirjandust. See tekkis selletõttu, et 12 sajandil muutus aadlitiitel päritavaks ning rüütlid said rikkaks. Nad elasid oma kommete järgi, ehitasid erinevaid mõisi, losse, häärbereid. Kuna lihtsajoonelised kangelaslaulud ei olnud piisavad, et rahuldada rüütlite esteetilisi soove, kasvas välja rüütlilüürika. Põhiteema oli armastus. Tähelepanu pöörati vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi ja stroofistruktuuridele. Luulezanreid oli erinevaid. Sekstiinile on iseloomulik mänglev, virtuoosne sõnastus ja värsiehitus. Armastusteemalist 3-7 salmist ja refräänist koosnevat teost nimetatakse kantsooniks
oli kõikide jaoks suur üllatus. Ameerikas kogub siiani kuulsust lauljatar Kerli Kõiv, kelle lood on edetabelites olnud kõrgetel kohtadel. Eesti on maailmakaardil väga suur tänu oma laululembusele. Eestit külastab iga aasta paljud välismaalased, sest siinne kultuur ja loodus on väga omapärane. Suurim turistide tõmbekoht on Tallinna vanalinn, sest see on Euroopas üks paremini säilinud keskaegne linn. Samuti on Eestis palju mõisaid ja losse, mis esindavad erinevaid arhitektuuri stiile. Eesti loodus on alati teistele rahvastele silmatorkav olnud. Meil on väga palju metsa, millest suur osa on ligipääsetav; üle 1500 saare; imelised rannad, mis on küll inimtühjad, aga võrreldes teiste rahvaste ülikiire linnastumisega, on see väga suur väärtus. Eesti metsades elavad loomad ja linnud, keda teiste riikide metsades ei kohta. Eesti on eriline maa ja see on teada ja tuntud kogu maailmas.
kirglik 5.dekoratiivne 6.kergemeelne (nt.maalid) Ehituses: 1.voluudid 2.kolossaalorder (sambad läbi 2 korruse) 3.siseruumiks avar saal (vahel ovaalne) 4.kuplid 5.kolmnurkviiil 6.kaunistuseks maalid ja kujud 7.illusionistlik laemaal (võib olla) 30.Milline maa ja valitseja olid Euroopale eeskujuks? Prantsusmaa, Louis XIV 31.Milline loss oli Euroopa valitsejatele eeskujuks? Versailles 32.Nimetada tuntud paleesid ja losse baroki ajast. 33.Mis on illusionistlik laemaal? 34.Nimeta tuntud kirikud Euroopas. 35.Milline tuntud seiklusromaan räägib sellest ajast? Alexandre Dumas vanema - „Kolm musketäri“.(+„Kakskümmend aastat hiljem“) 36.Nimetage tuntud barokiheliloojaid. J.S.Bach, G.F.Händel, A.Vivaldi, A.Corelli,(aga ka vähemtuntud Leonardo da Vinci (1690-1730)
lõi portreesid mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Läbipaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Manerism kujunes välja itaalias ja hakati matkima suurmeistrite, eriti raffaeli ja michaelangelo teoseid. Prantsuse kunst 16saj: tänu francois esimesele, kes käis vallutusretkedel itaalias, jõudis renessansskunst ka prantsusmaale. Kuninga kutsel läks sinna elama ka leonardo da vinci. Parimad renessanssnäited on peamiselt 16.saj Loire'i jõe äärde oondunud arvukad lossid. Losse iseloomustavad katuse osas metsana tõusvad tornid ja tornikesed, katuseaknad. Nt Chambordi loss. Pariisis alustati aastal 1546 Louvre lossi ehitust, mis sai valmis alles sajand hiljem. Tänu Jean Clouet'ile teame milline Francois esimene välja nägi. Renessanss saksamaal: 15.saj valitses saksamaal kunstis keskkaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15.saj võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika-vasegravüür.
külasid. Siin on järske mäekülgi ja lopsakat taimestikku. Ja kahtlemata Aadria ranniku kroonijuveel imeline Dubrovnik. Rannikutüübi nimi pärineb Horvaatia lõunaosas asuvast endise Rooma provintsi Dalmaatsia nimest . Dalmaatsia rannikul võib näha Rooma-aegseid linnu libedate lubjakivist tänavaplaatidega ning maitsta saab kohalikke veine. Dalmaatsia on olnud nii Veneetsia riigi kui slaavi hõimude võimu all, ka Austria-Ungari keisririik on rajanud Aadria kaldale losse ja linnu. Nii nimetatakse ajaloolist piirkonda Horvaatias Aadria mere ranniku kesk- ja lõunaosas . Vanade külade minevikuhõng sisemaal jutustab selle lihtsa ja sõbraliku rahva ajaloost. Inimkäte ja aastasadade meistriteos linn, millele võrdset ei ole kusagil maailmas. Dubrovniku regioon langeb oma piirides suuresti kokku ajaloolise Ragusa vabariigi territooriumiga ja veel tänapäevalgi saab rändaja siin seigeldes aimu kunagisest Dubrovniku hiilgusest
lõi portreesid mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Läbipaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Manerism kujunes välja itaalias ja hakati matkima suurmeistrite, eriti raffaeli ja michaelangelo teoseid. Prantsuse kunst 16saj: tänu francois esimesele, kes käis vallutusretkedel itaalias, jõudis renessansskunst ka prantsusmaale. Kuninga kutsel läks sinna elama ka leonardo da vinci. Parimad renessanssnäited on peamiselt 16.saj Loire'i jõe äärde oondunud arvukad lossid. Losse iseloomustavad katuse osas metsana tõusvad tornid ja tornikesed, katuseaknad. Nt Chambordi loss. Pariisis alustati aastal 1546 Louvre lossi ehitust, mis sai valmis alles sajand hiljem. Tänu Jean Clouet'ile teame milline Francois esimene välja nägi. Renessanss saksamaal: 15.saj valitses saksamaal kunstis keskkaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15.saj võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika-vasegravüür.
Poussin ,Claude Lorrain , El Greco, Velázquez. · Barokk oli maaliline. El Greco - Toledo äikese eel Arhitektuur: · Ehitise tähtsaimaks osaks nuutus Fasaad, mis kuhjati üle igasuguste dekoorielementidega. · Barokk- kirikud on valguseküllased ja avarad. · Siseseinad kaeti sageli värvilise marmoriga, maalidega ja skulptuuridega. · Ehitati palju suurejoonelisi losse, kujundati avaraid väljakuid ja rajati pügatud puudega sirgete alleedega parke. · Eestis Barokki stiilis ehitised on : Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis. Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis. Teater: · Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Ooper tekkis 16. sajandi lõppus. · 1637. a
Vormi ja valguse-varju kujutamisele rõhku ei panda. Tarbekunst: metallesemed, kaaluvihad, pisiskulptuurid, keraamika - vähe kaunistusi, otstarbeka vormiga. Hiina Arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. iseloomulik on katusevorm ja mitmekorruselised katused (materjaliks glasuuritud savist katusekivid). Kõige olulisemad ehitised olid müürid (Suur Hiina müür), nendega ümbritseti ka losse. Skulptuur: keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Oskus materjali omapära ära kasutada. Peen ja puhas detailide töötlus. Rõhutavad tabavalt inimeste hingeelu isikupära, kehavormid on skemaatilised. (sõdurifiguurid) Kalligraafia: peeti vaimseks loominguks. Kuulud ülemkihi hulka (sellist maalikunsti ei esitatud avalikult, vaid ainult kõrgemas seltskonnas). Maalikunst: tusi-ja akvarellimaalid. nõudis äärmist kindlust ja osavust.
1. Barokk kunstis kasvas välja renessansist, sai alguse 17-18 saj. Iseloomulikud jooned arhitektuuris: kuld, kõrged tornid, Versaille loss, (prantsusmaa), Talvepalee (venemaa), ovaalsed aknad, keeridsambad. Ehitati palju losse ja kirkuid. Iseloomulikud jooned maalikunstis: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad värvid kuulsamad kunstnikud: Michelangelo, Ruben Van Dyek 2. Barokk muusikas homofoonia, Jackob Peri, Monteverdi, Händel, Bach, ilmalik muusika vokaal, tanstusüit. Vokaalmuusika suur tähtsus, kuid üha enam tõusis selle varjust instrumentaalmuusika.Pärit itaaliast. Ilmaliku muusika esiletõus. 3
kujutise loomine. N: karu, kotkas tootemi kujul Selle aja kuulsaim ehitis Stonehendge'i kromlehh. 3000 e.m.a 4.MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR I kõrgperiood IVIII saj. Ekr, Sumeri linnriigid kiilkiri. Ja II aastatuhat akaadi hõimud vallutasid sumeri alad ja võtsid kultuuri. Igal linnal oli oma jumal. Kehastas loodusjõude. Levinud templid e. tsikuraadid. Funktsioon polnud ainult religioosne. Tehti losse kindlusi ja templeid põhiliselt.(kuulsaimad Marduki tempel, Sargon II loss, Ishtari värav). Ehitati kõrgetele alustele hooneid, üleujutuste vastu. Nägi välja nagu torn, mille otsas oli tempel. Täitis majanduslikku ja hariduslikku funktsiooni. Ehitisi on vähe säilinud, sest ehitusmaterjalidena kasutati päikses põletatud savitelliseid. Suureks täienduseks olid kaared ja võlvid. Skulptuur enamasti
pisikeste iluvalede. 2.Nipernaadi tänapäeval. Minuarvates võib tänapäeva Nipernaadisi leida poliitileses seltskonnas, kus kogu teema käib inimestele valetamise ümber, et kergeusklikud inimesed oma haardesse püüda.Inimesed usaldavad poliitikuid, sest nad loodavad, et tänu nende lubadustele läheb maailm paremaks ja inimesed saavad rikkamaks. Selle koha pealt saab paralleele tõmmata Nipernaadiga, kus ka tema lubas tüdrukutele suuri losse ja talusi.Niiet minuarust asuvad tänapäeva Nipernaadid erakondade esiotsades ja riigikogus. 3.Don Quijote/Don Juan sarnasused, erinevused. Don Quijote oli mees, kes rändas sammuti mööda ilma ringi, aga temal oli kinniidee, et tema on rüütel.Nipernaadi aga seikles ja seikles, et võluda naisi. Don Juan oli ka rändaja, aga tema mitte ainult ei võitnud naiste südameid vaid kasutas naisi ka füüsiliselt ära.See eristab Don Juani Nipernaadist-Nipernaadi
varsti küll eelneva kahe peamise usundiga segunedes. Arhitektuuri omapära Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab võrreldamatut paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kivist ehituskunsti iseloomulikeim esindaja on müür. Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu.Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Iseloomulikeks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks ning eriline katusevorm ja mitmekorruselised katused. Ehitised on kaunistatud ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähe ja needki sarnanevad puitehitistega. Kiviehitistest olid olulisimad müürid. Budismi levik tõi
Ra oli päikesejumal. Horos oli kullipeaga. Kaitses vaaraode võimu. Osiris valitses surnuteriigis. Pühad loomad olid sõnnikumardikas ehk skarabeus ja härg Apis – must kuid valge laiguga. Templeid püstitati jumalate auks. Teadus, kirjandus. Kalendri koostamise tingis vajadus määrata täpselt üleujutuse ajad. Aasta jagunes 12-kuuks, igaühes 30 päeva, millele hiljem lisati veel 5 päeva. Aritmeetika ehk maamõõtmise ja geomeetria arengu tingis vajadus kanaleid rajada, losse ja püramiide ehitada. Loodi mitmeid kirjandusteoseid, hümne ehk ülistuslaule jumalatele, õpetussõnu, seikluslikke lugusid jm. Sinuhe jutustus on tuntuim Muinas-Egiptuse kirjandusteos.
keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase, musta ja kollasega; olid eelkõige ruumide liigendamiseks. Keerukas ehitis- labürint
Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomulik kiri unustati, rahvaarv vähenes, välissuhted katkesid, losse ei taastatud, rajati kolooniaid. Tsivilisatsiooni uus tõus ehk arhailine ajajärk Aeg 8-6.saj. e.m.a. Tegevusalaks karjakasvatus, põlluharimine. Iseloomulik - Seaduste üleskirjutamine, ühiskonna kihistumine, välissidemete taastumine. Linnriigid: Sparta, Korintos, Ateena. Kreeka-Pärsia sõjad 5. Saj e.m.a. Tegevusala Pärslased alistasid Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad. Iseloomulikud tunnused -
piiskop. Forbes ostis selle ehitusjärgus oleva lossi vaesunud Mortimeri perelt aastal 1610. Forbesi pere elas selles lossis ligi kolm pool sajandit, 1963 aastani, mil loss kingiti organisatsioonile "National Trust for Scotland". Sarnaselt läheduses asuvale Muchallsi lossile on ka Craigievari loss disainitud L-põhjalisena. Craigievar on tuntud oma erakordselt meisterdatud laekaunistuste poolest. Craigevari, Muchallsi ja Glamisi losse peetakse ilusamate lagedega lossideks Sotimaal.Forbesi pere sai väga hästi läbi perekond Burnettidega, kes rajasid nii Crathesi lossi ja Muchallsi lossi. Lossil oli algselt rohkem kaitsvaid elemente, sealhulgas müüriga ümbritsetud hoov, nelja ümmarguse torniga, millest ainult üks ümmargune torn on tänaseks alles. Torni kaarjal uksel on säilinud nikerdatud initsiaalid Sir Thomas Forbes ja William Forbes.
Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda .Suheldi tihedalt teistega ja rajati oma tugipunkte ka väljaspoole Kreekat. Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid Kreeta nn. minoiline ja Kreeka mandri mükeene kultuur on mitmes suhtes täiesti ühesugused.
Kreeta lossid olid vabameelsemad, kui Mükeenel. Kreeta lossides paiknesid eriotstarbelised ruumid korrapäratult ning need ruumid paiknesid ümber ristküliku kujulise keskõue. Need lossid polnud valmistatud sõjaks. Kreetlasedel oli losside ümber kujunenud suured linnad. Mükeene lossid erinesid Kreeta omadest küllaltki. Mükeenes olid kindlustatud lossid, sest nendel tuli ette ka rünnakuid mille eest nad ennast kaitsma pidid. Üks parimaid ja hästi kindlustatud losse oli Mükeene. Mükeene kultuuris polnud ka losside ümber suuri linnu nagu seda oli Kreetal ning võib arvata, et Mükeenes oli iga loss nagu omaette riik, kus lossi eesotsas oli kuningas ja sõjapealik, kellele allusid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti moodustasid eliitkaarikuväe. Kreeta ja Mükeene kultuurides mõlemas kujutasid linnad tsivilisatsiooni näo, kuid nende linnad olid erinevalt asetatud. Kreeta kultuuris olid suured linnad ümber lossi ning loss ja linn oli
katoliiklusele Tallinna Toomkiriku altar ja ka laemaale ümbritseb stukkraamistus. Sellel ajal ehitati kantsel, altarid Simunas ja Stukkdekoor on võimsaid ja Vigalas. Ackermani stiil erineva kõrgusega ornamentaalne ja luksuslikke losse on lähemal Lõuna figuraalne reljeef. Praegu tegutseb seal Barokk Eestis oma võimu ja - Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti suuruse Euroopa Kunstimuuseumi filiaal. näitamiseks. maalilisele b
relvakäsitsuskunsti. Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Arvan, et rüütlid polnud kuigi edukad just oma liiga sirgjoonelise taktika tõttu, kuna nii olid nad kergemini haavatavad ning nii kippus lahing muutuma rüütlite omavaheliseks kahevõitluseks, siis oleks olnud vaja teistsugust paigutust ja paremat organiseerimist. Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes, mis olid puust või kivist tornid ümbritsetud puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid elatuslikkeks kivist kindluskompleksideks, kus keskel asus kindluselamu ning mida piirasid eelkindlused.
kujunes IV sajandil eKr ning mis hiljem jagunes mitmeks sõltumatuks riigiks, oli oma võimsuse tipus III sajandil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Vana-Hiina tsivilisatsioon 1)Esimese suurema riigi (1500.a eKr 1000.a eKr) eesotsas oli preesterkuningas, kelle võimu alla oli koondatud mitmed kogukonnad. Tema alluvateks olid aristokraatlikud võimukandjad ja ennustuspreestrid, kes täitsid tema korraldusi ning vajadusel nõustasid teda. Kuningad lasid ehitada hauakambreid ja losse. 2)Kodusõdade periood 1000.a eKr -221.a eKr 3)Shi Huangdi paneb aluse keisririigile. Keisririigi eesotsas oli keiser, kellel oli piiramatu võim. Ta oli ka seaduseandja ja riigi ülempreester. Ta tegeles ise riigi valitsemisega vähe, lastes seda ametnikkonnal teha, ise samal ajal palees puhates. Seadusandlik kogu oli keisririigi puhul tuumaks. *Eunuhhid hoolitsesid keisri naiste ja keisrinnade eest.
Vanakreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel Kreeka kultuur arenes välja juba 2000 aastal eKr Kreeta saarel. Seda tunneme me Kreeta- mükeene kultuurina. Edasi levis kultuur ka mandri-Kreekasse, kus hakati ehitama losse ja võeti kasutusele ka kiri. Vana-Kreeka kultuuris võib edaspidi mainida mitut erinevat ajajärku,millest hellenismiperiood 338-30 eKr lõpetab Vanakreeka ajastu. Vanakreeka kultuur on selget mõju avaldanud ka paljudele Euroopa riikide kultuuridele. Mida kõike teame me siis Vanakreeka kultuurist ja mis on säilinud ka tänapäevani? Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud
kivi. Kromlehh keerukam ehitis, mis koosneb menhirist ning dolmenist. MESOPOTAAMIA Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Eufrat ja Tigris, viljakus ainult jõgede ümber. Tekkis tsivilisatsioon, kuna kliima oli elamiseks üsna raske ja oli vaja inimesteorganisatsiooni. Esimestes riikides tegid suurema osa tööst ära orjad. Kindla käega valitseja, kes organiseerib põllumajandust. Valitseja laseb ehitada losse, sai tavaks, et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. Enda võimu tugevdamiseks on religioon. Jumalad annavad valitsejale nõu, ütlevad, mida teha, kaitsevad. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Sumeri-Akadi tsivilisatsioon (esimene)
konfliktiohus. Mükeene hiilgeajast 13. sajandil pärinevad linnamüürid Mükeenest, Arnest, Tirynsist ja mujalt. Ehitised olid nii võimasad, et ehitajateks peeti klükloope. Pildil on Mükeene linnamüür, mis on ehitaud neljast hiiglaslikust kivirahnust. Minose mõju ei ulatunud Mükeene arhitektuurini ning Mükeene lossid erinesid Kreeta õhulistest ja valguseküllastest lossidest. Peamise ehitus materjalina kasutati kivi, mis muutis ehitised raskepärasemateks. Ehitati losse, mille südameks oli megaron. Eluhooned oli jaotatud risttahuka kujuliselt kolmeks ning oli suunatud lõunast põhja. 5 Esialgu maeti surnud kaevushaudadesse, kuid need asendusid 16. sajandil kamberhaudadega ja nendest arenenud suurejoneliste kuppelhaudad. Kuppelhaua puhul kaevati esmalt veidi kaldus käik, dromos. Dromos lõppes ukseavaga, mis viis hiiglaslikku ümmargusse kividest laotud võlvitud hauakambrisse. Sellise plaaniga hauakabreid kutsutakse tholosteks
Linn ja loss moodustasid terviku. Knossos ehk Minose palee. Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusaadav, majapidamisaruanded) Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika
Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Pärisbarokk: skulptuur Barokkarhitektuuri juurde kuulus lahutamatult ka skulptuur. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi
Alles viimase paari aastakümne väljakaevamised on näidanud, et Kreetas on omal ajal valitsenud ütlemata kõrge kultuur, mille tugeva mõju all seisis Ateena, võib- olla ka poliitiliselt. Säärasel juhul oleks siis müüdi sümbolistliku külje taga õige sisu. Kreeta väljakaevamisi on toimetatud Arthur Evans. Hilisemail aastail on ka ameeriklased seal kaevanud. Kaevamistega on paljastatud hulk linnu, losse ja kultuskohti - kõik väga rikaste leidudega. Saare keskkohalt põhjarannalt on välja kaevatud uhke Knossose kuningaloss. Teine tähtis - Phaistose - loss asus saare lõunarannal mitte kaugel Knossosest. Knossose lossiplaan Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda
kantavad (horisontaalsed) osad on tasakaalus.Tasaselt krepidomalt kerkivad vertikaalsed sambad, mille vertikaalset suunatust rõhutavad kannelüürid. Vertikaalse suuna katkestab horisontaalne arhitraav. Tung ülespoole jätkub triglüüfide vaokestes. 3nurkne viil liidab kogu ehitise harmooniliseks tervikuks.Harmoonia valitseb üksikosade ja kogu ehitise vahel detailid ei varjatervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. Hellenistlikul perioodil hakati peale templite ehitama losse, teatreid, raekodasid, muid avalikke hooneid. Esineb stiilide segu joonia stiili kõrval kasutatakse korintose stiili. Ehitatakse nii klassikalisi kui ümartempleid. Kujuneb välja teatrite ehitusstiil, kuulsaim Epidaurose teater. Sel perioodil ehitati tänaseks hävinud Halikarnassose(353eKr.) mausoleum, mis oli hauakambriks (maailmaime).
kirjutatud silpkiri; pole desifreeritud ). Peamine allikamaterjal Arheoloogilised allikad ja müüdid. Kreeta kultuur oli lossidetsivilisatsioon: Lossid ( tuntuim Knossose ) olid: ehitatud ümber keskse väljaku; keerulise plaaniga ( müütides labürint? ). majanduselu keskus ja kultuspaigad ( laoruumid, käsitöökojad, majapidamisdokumendid ). poliitilise elu keskus ja kultusepaigad ( väljaspool losse pole templeid leitud ). Tsivlilisatsioonil puudusid sõjakad jooned: lossid olid kindlustamata valitsejad polnud arvatavasti sõjapealikud jahistseenide, kindlustuste ja relvade puudumine Kunsti iseloomustavad: rahu ja rõõmsameelsus temaatikaks loodus, usupidustused, sport jne Naise arvatav domineerimine ühiskonnas: Jumalad naissoost naiste rohke kujutamine kunstis naisvalitsejad Usundile omane: härjakultus
Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne.Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi.Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest.Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. 7. Kirjelda Saksa baroki arhitektuuri ja nimeta hooneid. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad
1.Kuidas periodiseeritake kreeka kunsti? Arhailine= 600-480eKr, Klassikaline= 480-323eKr, Hellenistlik= 323-30pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8.Miks on vana-kreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Sest Kreeka templites avalduvad kõik need jooned,mida tavaliselt omistatakse arhitektuurile 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks seal? Lõuna-Itaalias, sest seal asusid kreeklaste kolooniad 2.Kus arenes välja joonia stiil? Väike-Aasia rannikul 3.Mida tead Efoses...
uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karl Suurele allusid suured maa-alad. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, vaid väga vähesed oskasid lugeda ja kirjutada. Siiski oskas Karl Suur kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda haritlasi ja laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl lasi endale püstitada mitmeid losse, kuid meieni on säilinud ainult Aacheni lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks oli San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt väga väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi ehitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, millel oli omapäraseid jooni. Eriti torkavad silma kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid
Muusikaajalugu Antiikmuusika oli ühehäälne, seotud jumalatega, kunstiliigid eksisteerisid koos (sõna, muusika, moodustasid ühe terviku) Keskaja muusika 5.-15. sajand Keskaja algust tähistab orjanduslike riikide kokkuvarisemine; orjade ülestõusud; suur rahvasterändamine; sõjad, mille käigus hävitati ehitisi, losse, amfiteatreid ja Euroopas hakkas valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1
Eestis elab paartuhat armeenlast ning tegutseb Armeenia Rahvusühing. Aserbaidzaan 2008.aastal toodeti seal 45 miljonit tonni naftat. Keskmine aser saab kuus palka 3000-4000 krooni, kuid kahetoalise korteri üüri eest tuleb kuus välja käia 10 000krooni. Austria Austria on tuntud suusakuurort. Austerlased on väga punktuaalsed. Näiteks kui rong hilineb 5 minutit teavitatakse sellest platvormidel viisaka vabandusega. Belgia Belgias on ruutkilomeetri kohta rohkem losse, kui kuskil mujal maailmas. Belgias elab äärmiselt palju tumedanahalisi sisserännanuid. Bosnia&Hertsegoviina Bosnia pealinnas Sarajevos tapeti 28.juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand ja see oli üks suurimaid esimese maailmasõja põhjuseid. Bulgaaria Bulgaaria inimestega suhtlemisel peab teadma seda, et kui nemad noogutavad siis on see eitus ja kui raputavad pead siis tähendab see jaatust. Bulgaaria on üks Euroopa juhtivatest turismiriikidest.
Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. Louvre Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Seda on lammutatud, suurendatud, täiendatud, lisatud tiibhooneid jne. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana.
Flandria maalikunst- esindajad Väga äärmuslik barokk. Kõige kuulsam esindaja on Peter Paul Rubens, kes armastas inimese ja looma vastandamist. Tema kuulub väheste kunstnike hulka, kes olid kuulsad oma eluajal. Kuulsaimad tööd näiteks „Kolm graatsiat“, „Clara“, „Ristile tõstmine“ Teine kuulus esindaja on Anthonis van Dyck, kes on paraadportree rajaja. Jakob Jordaens „Oakuninga pidu“ – kujutab tavaliselt talupoegi. Prantsuse arhitektuur Ehitati palju losse, iseloomulik joon oli kõrged katused. Esindajaks Caude Perrault. Ehitati Versailles’ loss. Naturalistlik suund Esindajaks Caravaggio. Kujutati rohkem lihtrahvast ning religioosseid pilte. Teosed olid lihtrahvale selgemad. Kõige iseloomulikum asi oli „keldriluugivalgus“
millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga ehitanud üles moodsa riigi. Araablaste vallutused ajaloos Vallutati naabermaid, et saada elamiseks sobivat pinda Koraan kutsus muhameedlasi võitlema islami usu levitamise eest Rünnati Bütsantsi ja Pärsia riiki Vallutati ka Hispaania, Põhja-Aafrika, Afganistan, Kesk-Aasia ja suur osa Kaukaasiast Uueks pealinnaks sai Damaskus, kuhu rajati uhkeid losse kaliifidele 8.saj said Mesopotaamia asevalitsejad Damaskuse üle võimu ja riigi uueks pealinnaks sai Bagdad 9.saj tekkisid mitu omavahel tülitsevat kalifaati 11. saj tõusid türgi- pealikud võimule Kesk- Aasia linnades ja vallutasid Pärsia, Mesopotaamia ja Bagdadi KULTUUR Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela- Aasias asuv poolsaar. Poolsaart piiravad läänes Punane meri, idas Araabia meri,
Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma
anti edasi usulisi elamusi ja sündmusi. Skulptuuridega kaunistati sakraalehitisi. 8. Mida kujutatakse Bayeux' vaibal? Millist kompositsiooni (ülesehitust) on kasutatud, et ära mahutada kogu mitmekesine sündmustik? Bayeux' vaibal kujutatakse Inglismaa vallutamist William Vallutaja juhtimisel normannide poolt 1066. a. Vaip on mõõtudega 0,5*70m ja tegemist on tikitud piltvaibaga, millel on kujutatud 1500 inimkuju, hobuseid, losse ja laevu. 9. Võrrelge omavahel romaani ja gooti kirikut. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad? Romaani stiilis kirikul on ümarkaared, väikesed aknad ja seetõttu vähe valgust. Ristvõlv väga raske, sellest ka seinad massiivsed ja piilarid jämedad. Gooti stiilis kirikul teravkaared, hiigelsuured aknad vitraazidega. Nii romaani kui gooti stiil andsid edasi oma ajastu meeleolusid ja arusaamu. Põhiplaanilt ei erine
tööstuslikku seedrit, mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi(parasvöötme ja lähistroopilise). Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest. Riik läbib mitut agrokliimavöödet, enamus asub siiski parasvöötmes ja niiskes lähistroopikas. Vegetatsiooniperiood on vastavalt 7 ja 8- 10 kuud, viimasel juhul võib saada ka kaks saaki aastas
valitseja Muhammad Ali reformieelne poliitika. Ta hindas kõrgelt haridust ja kultuuri ning Egiptuses hakati rajama ilmalikke koole, palju noori saadeti ka Euroopasse õppima. Areng oli kiire ja enamus egiptlasi pooldas islami kaasajastamist. Pärsias säilis keskaegne ühiskonnakord kaua. Uusi ideid ei võetud kasutusele ega kuulma, pidurdus hariduse ja teaduse areng, kirjandus ja kunst järgisid klassikalise islamikultuuri radu. Poeesias domineeris usuteema. Pealinna ehitati losse moseesid, sildu, aedu, paviljone, kaarväravaid. 19 sajandil hakkasid Pärsiasse tungima Euroopa kultuuri mõjud käivitati trükipress, ilmus esimene ajaleht. 19 sajandi II poolel avati Teheranis Teaduste Maja, mis oli polütehniline kool, jagati peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi. Pärsia kirjavarasse ilmusid uued teemad (rahvuslus, demokraatia, sotsiaalne õiglus) ja uued vormid (romaan, lühijutt). Uued usuliikumised 18 saj
3) rahvuslik arhiiv. Hakati koondama kunstiväärtusi kunstimuuseumi, tekkis rahvuslik arhiiv. Nendega tagati ka kunstiteoste säilitamine. Alguses oli rõhk ainult hävitamisel. Mõisteti, et palju on ka seda, mis vääriks säilitamist. Feodaalse kultuuripärandiga võitlemiseks 1. Aastal 1790 moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1973. aastast Kunstide Ajutine Komisjon 2. 1789. aasta suvel ründasid ja põletasid talupojad aadlike losse, et hävitada dokumente, et takistada feodaalsete koormiste sissenõudmist 3. hävitati osa maale, sest nendel oli jäädvustatud kuningaid ja nende perekonnaliikmeid 4. dokumentide, arhiivide hävitamine, raamatute hävitavime Katoliikluse mõju vähendamiseks 1. Surmade ja sündide registreerimine läks riigi kätte. 2. Laulatused läksid riigi kätte. Tekkis kodanlik abielu ehk abiellujad olid registreeritud riigiametis. 3. dekristianiseerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
