Renessans (0)

Maalikunst : peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel .
Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt
joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli( venuse
sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi
pilte. “kevad”( Primavera ”).
Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma ,
suuremaid tellimisi esitas paavst . Alustati Rooma Peetri kiriku
ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante . Kuna ehitus
kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid
arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor
Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal
saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid
seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige
sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi.
Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo,
raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian .
Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja
omas laialdasi teadmisi loodusteadustes, tehnika ja arhitetuuri
vallas. Leiutas sfumaato. Teostest hinnatakse mona lisat , püha
õhtusöömaaega ja maarja kuulutust. Kujutab enamasti teisi,
kuid on teinud ka autoportree.
Michaelangelo buonarrotti: silmapaistev maalikunstnik ,
skulptor ning arhitekt. Maalis sixtuse kabeli laele 9 stseeni
esimese moosese raamatust. Oli vatikani peaarhitekt.
Hinnatakse püha perekonda, madonna lapsega, aadama
loomist, viimset kohtupäeva ja taavetit(skulptuur). Kujutab
teisi kuulsaid persoone. Kujutas kauneid ja terviklikke
kaasaegseid inimesi.
Raffaello santi : maalis rida madonnapilte, kaunistas
vatikani piduruume. Hinnatakse sixtuse madonnat,
ateena kooli, disputat, neitsi maarjat ja jeesuslast
püha ristija johannesega. Kujuta enamasti teisi kuulsaid
oersiine, kuid on joonistanud enda autoportree “ateena
kooli” nurka.
Veneetsia : kunstnik giorgone: “magav veenus ”, tizian
lõi portreesid mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale.
Läbipaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon.
Manerism kujunes välja itaalias ja hakati matkima
suurmeistrite, eriti raffaeli ja michaelangelo teoseid.
Prantsuse kunst 16saj: tänu francois esimesele, kes
käis vallutusretkedel itaalias, jõudis renessansskunst ka
prantsusmaale. Kuninga kutsel läks sinna elama ka
leonardo da vinci. Parimad renessanssnäited on peamiselt
16.saj Loire 'i jõe äärde oondunud arvukad lossid. Losse
iseloomustavad katuse osas metsana tõusvad tornid ja
tornikesed, katuseaknad. Nt Chambordi loss. Pariisis
alustati aastal 1546 Louvre lossi ehitust, mis sai valmis
alles sajand hiljem. Tänu Jean Clouet'ile teame milline
Francois esimene välja nägi.
Renessanss saksamaal: 15.saj valitses saksamaal kunstis
keskkaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris
on trükigraafika leiutamine. 15.saj võeti seal kasutusele
puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika-vasegravüür.
Esmakordselt võeti kunstis kasutusele paber. Selle tehnika
kõige paremaks edendajaks oli Albrecht Dürer- nt
“apokalüptilised ratsanikud ”
madalmaade kunst: madalmaade kunstile iseloomulik palju
tugevama keskaja mõju, ei saa rääkida antiikeeskujudest nagu
itaalias. Kunst oli rahvalikum, esiplaanil inimeste võrdsuse
ja õigluse ideed. Olulisemaks maalitehnikas tahvelmaal -
altarimaal. Madalmaades võetakse 15.saj kasutusele õlivärvid,
mis andis erksavärvilise tulemuse ja võimaldas hästi edasi anda
üldplaani detaile. Jan van Eyck koos Hugart von Eyckiga.
Jan van Eycki kuulsaim maal on “arnolfini abielupaar ”
(meeleheitel koduperenaistest). Hierymos Bosch : “lõbude aed”
Pietr Brueghel vanem-maalis talupoegi,tavalise eluolu juures
(olustikupildid). Nt “Jahimehed luures”.