arvestades taigavööndi suurust. • Iseloomulikumad asukad on Kobras paksu karvkattega kiskjad Jänes (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. • Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri Grisli puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa- Nugis alade veerežiimi. • Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Loomad Ondantra Põder Soobel Ahm Reban e Saarma s Linnud Käbilind Laanepüü Kassikak k Vint Punajalg- Tilder Tihane Inimtegevus
Mets on taimekooslus mis on kujunenud puude koos kasvamisel.esimed metsad olid kaasikud ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem. Niiskus jaotub metsas ühtlasemalt 24 h ja aastaringi. Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne- Puhmarinne- Pohl, Kanarbik Rohurinne-Palu härghein Samblarinne- Alpi põdrasamblik, Putukad- männiva...
PIRET SEEDRE MIS ON NIIT? Niit on rohumaa. Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidult niidetakse korrapäraselt heina. LOODUSLIKUD NIIDUD Rannaniidud mere rannikul Lamminiidud jõgede, järvede kallastel Looniidud paepealsetel aladel INIMTEKKELISED NIIDUD Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule ELUTINGIMUSED NIIDUL Tihe rohustu Sage niitmine, tallamine Tugev kamar Palju valgust Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul TAIMED NIIDUL Niidutaimed on: valgusnõudlikud viljakat mulda vajavad mitmeaastased taimed Niidutaimedel on varuained maa aluses osas: risoomis mugulas sammasjuures KÄPALISED Eesti orhideed Hall käpp Kaunis kuldking PUHMIKUD Kerahein Maarjahein PUTUKAD NIIDUL PUTUKAD m a r d ik a lis e d r it s i k a li s e d ä m b lik u lis e...
Nad erinevad paljuski teiste lindudega ning tunnen nende eripärasuste, elukommete ja viiside vastu huvi ning sooviksin neist rohkem teada. Loodetavasti omandan koolibrite kohta uusi huvitavaid teadmisi. 1 KOOLIBRID Koolibrid on koolibrilased. Nad kuuluvad lindude sugukonda ja pikatiivaliste seltsi. Nende pikkuseks on 8-10 cm ja nad kaaluvad 7-8 g. Nad on ühtlasi ka maailma väikseimad linnud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased) http://blog.audubon.org/cs/blogs/birdscapes/archive/2008/07/31/hummingbird- festivals.aspx KESKKOND Koolibri pesitsuskohad ulatuvad Mehhikost kuni Ameerika Ühendriikide lõunapoolsete alade, näiteks Arizonani. Harilikult võib teda kohata kanjonites ja sügavates jõeorgudes. Ta elab samuti kuivadel ja kivistel ning kõrbealadel. Nad eelistavad eluks pigem avamaastikku kui Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsi. Enamik koolibrilasi elab troopikas.
maal olin pakkus vanaisa mulle vahtramahla. Kohe varsti saab ka juba kasemahla ja seekord tahan olla esimene, kes seda maitsta saab. Majade ääres on märgata esimesi kevadlilli, kes oma nina lume alt välja pistavad ja päikest otsivad. Kindlasti ei lähe enam kaua, kui ka esimesed rohelised rohulibled juba paistma hakkavad ja kased hiirekõrvus on. Pühapäeval nägin üksikut toonekurge, kes jalutas teeääres, et jalgu soojendada soojal asfaldil. Ka kuldnokad ja teised linnud on juba kohal, aga neid laulmas pole veel kahjuks kuulnud. Isegi pardid Koreli ojal on lõbusamad ja hakkavad varsti pesa ehitama.On ju linnud ikka meile kõige peamised esimesed kevadekuulutajad. Nüüd lõpuks on kevad käes ja kaugel ei ole ka enam suvi.
Mälumäng 7-12.klassile ,,Loomad ja linnud" Klass: ................................................... 1. Kes on Läti rahvuslind? LINAVÄSTRIK 2. Kes on aarad? PAPAKOID 3. Millise linnu laskmine toob meremeeste uskumuse kohaselt väga halba õnne? ALBATROSSI 4. Millise tuntud multifilmi linnu teine nimi on Fauntleroy? PIILUPART DONALD 5. Mitu paari silmalaugusid on jaanalinnu silmadel? 2 6. Millise looma sõrmejälgedega on inimese omad väga sarnased? KOAALA 7. Miks tulevad mutid oma käikudest maa peale? ET OMA POEGADE PESA ROHUGA VOODERDADA 8. Mitu jalga on krabil? 10 9. Millist närilist aretasid inkad algselt toiduks? MERISIGA 10. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 11. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas emased või isased? EMASED 12. Miks ei saa elevandid hüpata? SEST NAD ON LIIGA RASKED 13. Mis on künofoobia? HIRM KOERTE EEST...
Mälumäng 1-6.klassile ,,Loomad ja linnud" Klass: .......................................... 1. Kas lindudel on hambad? EI 2. Kas lind Kiivi saab lennata? EI 3. Kas öökullid saavad oma silmi liigutada? EI 4. Mis lind toob rahvajutu järgi lapsi? TOONEKURB 5. Missugustele lindudele meeldib näpata säravaid asju? HARAKAS 6. Meie metsades elutseb vaid üks kaslane. Kes? ILVES 7. Mitu jalga on krabil? 10 8. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas isased või emased? EMANE 9. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 10. Milline täpilise karvkattega loom on kiireim maismaal? GEPART 11. Kuidas kutsutakse isast siga? KULT 12. Kas elevandid saavad hüpata? Miks saavad/ei saa? EI, NAD ON LIIGA RASKED 13. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 14. Kas lindudel on arenenud maitsmismeel? EI 15. Kes on suurim imetaja maal? SINIVAAL 16. Kuidas...
* Miks linnud talvel jää peal istuvad, aga mitte lume peal? Külmimine *Paksu lume korral nad seal ei ole. *Külmumisel eraldub soojust, soojusülekanne toimub madalama temperatuuri suunas *Külmetamise käigus 1 g vette eraldub 70 kalorit soojust. Kõvade külmetamise korral jää pakseneb, toimub soojuse eraldumine, ja linnud soojendavad ennast jää peal. * Miks linnud talvel jää peal istuvad? *Pildid http://ppk.edu.ee:82/wp-content/uploads/2011 /01/Fyysika-meie-ymber.pdf https://him.1september.ru/2003/47/28.htm http://www.prosv.ru/ebooks/Gumaev_Fizika_9-1 0kl/5.html *Kasutatud kirjandus:
07.04.2010 Relika Viilas TA-08 Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tii...
.................................................................................. .2 SISSEJUHATUS............................................................................................. .3 1 IMETAJAD............................................................................................. 4 1.1 Imetajate üldiseloomustus.........................................................4 1.2 Imetajate anatoomia..................................................................5 2 LINNUD................................................................................................. 62.1 Lindude üldiseloomustus...........................................................6 2.2 Lindude anatoomia....................................................................7 3 ROOMAJAD.......................................................................................... 8 3.1 Roomajate üldiseloomustus.......................................................8 3.2
Mõne ajapärast maanduvad nad mõnele teisele põllule tükk maad eemal. Nii on nad meie kaaslasteks nädalaid. Siis aga ühel päeval ei hooli nad enam Eestimaast ja järjest rohkem rivistub neid taeva alla kolmnurkadesse, kõigil üks suund- kevadel põhja, sügisel lõuna poole. Kõik need kureparved ongi läbirändajad. Nende päris kodu on kusagil põhja pool. Meil nad teevad ainult vahepeatusi, et puhata ja jõudu koguda. Binokkliga võib sügisel märgata,et kõik linnud parves pole ühesugused. Punakuklaliste hulgas on osa pruunipäiseid. Need on selle aastased pojad, kes on peaaegu vanalinnu suurusteks sirgunud. Kui kuulate tähelepanelikult, siis märkate, et uhke kluugutamise asemel nad hoopis piiksuvad. Seevastu kevadeti on sookurgedel kange tantsuhimu. Kui neid keegi ei häiri, moodustavad nad tihti ringi ja alustavad hüpeldes ja tiibu lehvitades tantsu. Aegajalt viskavad pea kuklasse,
1928. aasta suvel alustas Matsalu lindude uurimist E. Kumari kes tegi väga põhjalikke
vaatlusi lahe rannikul, saartel ja roostikus. Oma uurimiste tulemused võttis ta kokku esimese
auhinna pälvinud üliõpilasvõistlustööna ja raamatuna <
pinnasest väljakraapimiseks ja üldse kiletiivalistest toitumiseks on tal kujunenud välja erilised kohastumused. Herilaseviu küüned on lamedad ja laiad, ta võib kiirelt ja osavalt ka mööda maad liikuda, et saaki jälitades pesani jõuda. Herilaseviu nägu katvad suled on jäigad, mis takistavad kiletiivaliste astlatel nahani jõudmist. Viu ei toitu ainult kiletiivalistest, tema toidulaual on tähtsateks komponentideks ka kahepaiksed, roomajad, hiired, sipelgad ja kuni pardisuurused linnud. Kui herilasi napib, võib suleliste osakaal tõusta menüüs kuni 25%-ni. Linnu elukoht Pesa ehitab kuivadest okstest peamiselt kuuskedele, kaskedele, ka mändidele, või siis kasutab kulliliste ja vareste vanu mahajäetud pesi. Herilaseviu kasutatava pesa 4 tunneb ära selle järgi, et selle servadel on peaaegu alati värskeid oksi. Täiskurnas on
Kuivematel mätastel kasvavad ka põdrasamblikud, mis konkureerivad sammaldega. Raba puurindeks on enamasti mänd, mis on küll kidur ja jändrik. Mõni männi kasvuvorm võib olla ka selline, mis kasvab kogu elu ladvani mattununa samblas. Kooslusi moodustavad nad samuti sammalde ülevõimu nõrgenemisel. Sellisel juhtul tekivad puisrabad ja rabaservas tihenevad rabamännikuid, seal kujuneb kõrgem puhmarinne sookailust, hanevitsast ja sinikast. Rabas pesitsevad haruldased linnud ja putukad, kes leiavad varju raba taimkattest. Seal kohtab peaaegu kõiki Eesti suuremaid imetajaid. Leidub põtru, valgejänest, hunti, mäkra, metssiga, rebast, metskitse, uruhiirt, sookurge, arusisalikke, harvem rästikuid ja vaskusse. Kahepaiksetest on rohukonni, rabakonni ja harvemini veekonni. Kalu on aga vähem, peamine on ahvem, vahest leidub ka haugi. Seal on üle 1000 erineva putukaliigi, palju
Haudumist alustatakse tavaliselt pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad eri vanusega ja nooremad tavaliselt hukkuvad. Emane haub kurna 3234 päeva. Sel ajal toob isaslind talle toitu, hiljem ka poegadele. Pojad lennuvõimestuvad 5157 päeva vanuselt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Lumekakk) Eluviis. Lumekakk on ainus kakk, kes peab 'ametlikult' jahti päeval, harvemini ka öösel. Teised kakud on rohkem öise eluviisiga. Lumekakud on territoriaalsed linnud ning teiste lumekakkudega ei sotsialiseeru.. Lumekakud peavad jahti kõrgel postil istudes. Kui nad on saagi leidnud, lendavad nad hääletult temani ja püüavad saagi kinni kas õhust või teevad ka maapinnal enne püüdmist mõned sammud. Väiksema saagi neelab tervelt alla, suurema rebib enne söömist tükkideks. Kui kaku kõht on täis, siis jätab ta saagi istumispuule 'mustadeks päevadeks'. Lumekakk häälitseb ainult pesitushooajal, muul ajal on ta peaaegu vaikne.
Siniraag Siniraag on kantud Eesti punase raamatu eriti ohustatud liikide lehele ja kuulub II kaitsekategooriasse. Tegemist on ka Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa ning Berni ja Bonni konventsiooni II lisa liigiga. Välimus Siniraag on I kategooria kaitsealune liik. Siniraag ehk rahvaliku nimega Saksamaa vares on üks silmatorkavamaid liike meie linnustikus. Eri toonides küütlevad sinised sulepartiid tiibadel, sabal, peas ja keha alapoolel moodustavad kontrasti erksa kaneelpruuni tooniga linnu seljasulestikus. See eksootiline värvipalett avaldub eriti siniraagu lennupildis, kui kõik need erksad värvid vaheldumisi välgatavad. Isas- ja emaslind on välimuselt väga sarnased, kuid isaslinnu saba äärmisi siniseid sulgi ehivad pisut välja ulatuvad mustad tipud. Tema nokk ja tiivad on tugevad nagu varestel. Kuna ta ka suuruselt hakki mee...
LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Ussilakk Jänesesalat Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum p...
1 Viimsi Keskool Referaat Läänemeri Magnus Kruusing Juhendaja õp Merike Sepp Viimsi 2009 2 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Kalad ..............................................................................................................................................3 Linnud..................................................................................................................................4 Keskkonnatingimused läänemeres.......................................................................................5 Taimestik......................................................
Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Sellise jaotuse võttis XVIII saj. lõpul kasutusele prantsuse loodusteadlane (J. B. Lamarck). Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab jagada viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad moodustavad igaüks omaette süstemaatilise üksuse - klassi. Kalade klassi aga eraldi ei ole: sellesse rühma kuuluvad erinevate süstemaatiliste üksuste veelise eluviisiga selgroogsed. Selgroogsed: Linnud, Inetajad, Kalad, Kahepaiksed, Roomajad. Kalad elavad üksnes veekeskkonnas. Kahepaiksed tegutsevad põhiliselt maismaal, kuid paljunemiseks vajavad nad veekogu
Kodukakk Kodukakk (Strix aluco) on peaaegu varese suurune, väga suure ja ümara peaga lind. Kodukakul leidub kaks sulestikuvormi roostepruun ja tuhkhall, üksikud linnud on ka tumepruunid. Kodukaku silmad on tumedad ja nokk kahkjaskollane, saba on lühike, sellest tulenevalt annab istuva kodukaku puhul tooni tema suur pea, mida suudab ta pöörata 270° Kehapikkus on neil 4045 cm. Isaslindude keskmine kaal on kirjanduse andmeil 420 g ja emaslindudel 600 g. Vanalindudel on kaks värvusevarianti: pruun ja hall. Mingil määral on see seotud geograafilise elukohaga. Hallide isendite ülapool on üldiselt hall, ookrivärvi märgistega
LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; ...
Vanasõnu lindudest Kured läinud kurjad ilmad, haned läinud hallad taga, luiged läinud lumi taga. Kui talvel linnuke aknale istub, peab talle süüa andma, muidu sureb keegi perekonnast (Türi) Ei pea viimast viljapead põllu pealt ära noppima: taevaaluste linnujagu peab alles jääma. (Kaarma) Varblasi ei tohi eemale peletada, veel vähem kinni püüda või surmata see toob otsekohe suurt lambaikaldust. (Kadrina) Kevadistele rändlindudele tuleb öelda: "Tere, tere, linnukesed, tulite jälle meile tagasi!" (Kadrina) "Teretere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja!" Nii öeldi kevadel lindudele, kes tulid. (Kodavere) Ära kulli sega, kui ta üleval hiirt, ussi või rotti passib. (Saaremaa) LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu) Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Ku...
MUSTRÄSTAS Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mustr %C3%A4stas http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/8li nnule/mustr.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TURMER 2.htm Punane raamat Tallinn ,,Valgus" 1982 lk 204 Musträstas... Pojad Levik ...ehk turdus merula on levinud peaaegu Musträstas muneb pessa 3-5 muna, Musträstas on levinud Euroopas ja Loode kogu Euroopas, v.a Põhja-Skandinaavia ja tavaliselt 4. Munad on sinakasrohelist Aafrikas, Väike- ja Kesk-Aasias, Põhja- suurem osa Soomest. värvi punakuspruunide tähnidega. Pojad Indias ja Lõuna-Hiinas. Eestis on kooruvad tavaliselt paari päeva pärast. musträstas tavaline, kuid väikesearvuline Välimus ...
poole, seda vähem on värvulisi nii absoluutselt, kui suhteliselt. Vaatamata tunduvatele erinevustele väliskujus ja bioloogias on nad kõik väga ühelaadsed. Paljudel juhtudes ei õnnestu leida piisavalt põhjendatud kriteeriume, et jaotada seltsi sugukondadeks või et määratleda nende mahtu süsteemis. Suurema osa värvulistest moodustavad laululinnud. (Ling, R 1980; Eneke 1986 ) Välimus Värvulised on keskmise suurusega või väiksed linnud. Välimuselt on värvulised mitmekesised. Noka kuju on neil väga varieeruv, sagedamini enam-vähem sirge, ent leidub ka pikka paindunud, lühikest massiivset, mõnikord kolmnurkset ülalt-alla suunas lamendunud laia nokalahuga nokka. Jookse ja varbad on mõõduka pikkusega , varbaid on neil neli, esimene on neist tahapoole suunatud. Küünised on kõverad ja ainult tagavarbal võib mõnikord olla pikk enam-vähem sirge küünis. Tiivad
................. 9 Tutt-tihane (Parus Cristatus)........................................................................................ 10 Eesti linde mõjutavad tegurid.......................................................................................11 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................................12 2 Kes on tihased? Selgroogsete hulgas on klass Linnud (Aves) liigirohkuselt teine. Eestis elab 328 liiki linde. Need jaotuvad 20 erinevasse seltsi, 63 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga. Tihased kuuluvad väruliste seltsi. Eestis elab kaheksa liiki tihaseid. · Sinitihane · Sabatihane · Musttihane · Rasvatihane · Põhjatihane · Sootihane · Kukkurtihane · Tutt tihane (Linnud ,,Eesti selgroogsed") Tihased on kiire kohanemisvõimega ja neid on võimalik ka õpetada.
Kõrvukräts (Asio otus) Kõrvukräts (varem ka kõrvukas räts) on Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas elav kakuline. Kirjeldus Kõrvukräts on hakist veidi suurem pruunikaskollane lind. Linnu saba on sama pikk, kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Linnu pead ehivad sulgedest kõrvad, mis linnu rahulikus olekus on langetatud ja seetõttu raskesti märgatavad. Linnu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, silmad ise on oranzpunased. Kõrvukrätsu nokk on must nagu küünedki. Kõrvukrätsu keskmine kaal on 290 g ja tiibade siruulatus 84-95 sentimeetrit. Elupaik ja pesitsemine Kõrvukräts on kultuurmaastiku lind, kes pesitseb põldudevahelistes metsatukkades, taluparkides ja kõrgetes kuusehekkides, sageli ka aedlinnades ja linnaparkides. Kõrvukräts on avaspesitseja tehes oma pesa kaelustuvi, vareslaste või orava mahajäetud pesadesse. Pesas on 3-7 valget muna. Eestimaal on täiskurni leitud alates mä...
Tugev ühtekuuluvustunne Rändlind See suur lind (kaalub kuni 12 kilo) on üleni valge, ainult kühm, alanokk ja jalad on mustad. Ülanokk on helepunane. Ujudes hoiab kaele rõngasjalt kõverana, nokk allapoole suunatud. Oma tiibu tavatseb ta sageli kilbina selja kohale kergitada. Kühmnokk-luik on väga vaikne lind. Hahk Tüüpiline merelind Pesitseb maismaal kolooniatena Toiduks on karbid ja pisivähid Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ning emaslind ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partidega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks. Kalastik Räim Kilu Tursk Lest Lõhe, meriforell, angerjas Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Toiduks plankton Koeb kevadel 1-15 m sügavuses Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks Kilu
tähendab, et sa oled talle liiga lähedal. Õpi tundma loomade hoiatus- või ärevushäälitsusi. Hoidu häirimast poegadega loomi/linde. Ärritunud loom võib oma järglaste kaitseks inimest rünnata, kuid võib ka lihtsalt põgeneda ning kui ta järglaste juurde ei naase, saavad omapäi jäetud pojad kergeks saagiks kiskjatele või surevad nälga. Pesitsevate lindude pildistamine peaks jääma lindude bioloogiat ja pesitsuskäitumist tundvate inimeste tegevuseks. Sageli on linnud tundlikud häirimise suhtes, arvestada tuleb ka asjaoluga, et kiskjad on väga tähelepanelikud nii võib linnupesa varjamatu jälgimine juhtida röövloomade tähelepanu pesa asukohale. Nahkhiirte pildistamine pesitsuskolooniate, ööbimispaikade ja talvitumispaikade läheduses ei ole soovitatav, kuna nahkhiired on häirimise suhtes väga tundlikud ja võivad elupaiga häirimise tõttu maha jätta. Valge-toonekurg on reeglina inimtegevusega harjunud ja piisab mõõdukast
kõrgemaks. Geograafilised objektid Nigula LK alal voolab Pärnu jõgi, Reiu jõgi, Audru jõgi, Raudna jõgi, Halliste jõgi ja Sauga jõgi. Suurematest linnadest Pärnu, Sindi, KilingiNõmme ja Viljandi. LK ala asub Pärnu madalikul, Sakala kõrgustikul ja hõlmab väga paljusid soid. Nigula Raba Rajamise eesmärk Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. Alates 1965. aastast on Nigulas tegeletud jõhvika kultiveerimisega ja sellealaste uuringutega. Loodud on Nigula kollektsioon -- Eesti jõhvikavormide genofond. Nigula LK piltidel Huvitavat Nigula Metsloomade Taastuskeskuse (metsloomade turvakodu) tegevus algas 1993. aastal. Esimene abivajav asukas oli noor hiireviu, kelle pesa ja kaaslane olid hävinud metsaraietööde käigus
Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger ...
ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres järglasi, kuna siin on liiga väike soolsus. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Need kalaliigid on Läänemeres väga levinud. Läänemerest püütakse kõige rohkem räime, kilu, lesta ja turska. Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Tüüpilised merelinnud on hahk, merisk ja jääkoskel. On ka selliseid linde, keda võib kohata nii järvede kui ka mere ääres. Sellised linnud on kajakad, luiged ja merikotkad. Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra.
Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...
TurkuDalarnaOsloHardangeri joonel. Nominaatvorm A. a. atthis asustab Venemaad ja Siberit ning lõunapoolset Euroopat ja Põhja- Aafrikat. Kaug-Idas, Kagu-Aasias ja Indias elutseb vähimate mõõtmetega A. a. bengalensis Gm., Jaapani saartel aga A. a. japonicus Bp. Jäälinnu alamliike võrreldes ilmneb selgesti Bergmani reegel: jahedamas kliimas elutsevate taksonite mõõtmed on suuremad kui soojemate alade omadel, samuti Alleni juhis: põhja pool levinud linnud on tumedama sulestikuga. Esimesena on jäälindu Liivimaal maininud Jakob Benjamin Fischer (1791) oma Liivimaa looduskirjelduse neljandas osas: tegu on siin jõgede ääres elutseva ja sügiseti lahkuva liigiga [4]. Lõunapoolsemates Balti provintsides paistab jäälind juba varem tuntud olevat nii on teda sealsete lindude seas oma joonistel kujutanud cand. Weber. Ernst Wilhelm von Drümpelmann (1811), kes mainib teda Liivimaal suurte ja väikeste vooluvete kallastel elutseva, aprilli
Kaljukotkas Karolin ja Karmen 7.Klass 2014 Tutvustus Maakotkas, laanekotkas Haugaslaste sugukond Röövlind Põhivärvus pruun Sulistunud jalad 2,9-5,4 kg Üldpikkus kuni 82cm Tiibade siruulatus 2,2m Levik ja arvukus eestis Üle Eesti Suuremad loodus- massiivid 40-50 paari Elukoht Metsa-raba loodusmaastikud Männid Põlised pesapaigad Eluviis ja paljunemine Elavad paaridena Paigalinnud kahemunaline kurn Koorumine aprillis Ohtustatus Pesitsuspaikade häiritus Putukatõrjevahendid I kategooria kaitstav lind Mida tehakse nende kaitseks? Pikaajaline tegevuskava Range kaitsekord Kasutatud kirjandus http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/kaljukotkas http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR.htm https://www.riigiteataja.ee/akt/13172909
Tallinna Inglise Kolledz Topic United States of America Mari-Liis Pakats Tallinn 2007 2 Introduction..................................................................................................................4 Geographical Position..................................................................................................4 Geographical Regions..................................................................................................5 Climate ........................................................................................................................6 Natural Resources........................................................................................................ 7 History..........................................................................................................................8 Culture.................................................
1.Sood on väga suured magevee hoidlad. 2.Sood on tähtsad hapnikutootjad. 3.Taimede ja loomade kasvukoht ja elupaik. Soo arengujärgud 1. Madalsoo 2. Siirdesoo 3. Raba 1)Madalsoo Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo taimed: 1. Soopihl 2. Soovõhk 3. Kollane võhumõõk 4. Ubaleht 5. Soo-neiuvaip 6. Peetrileht Madalsoo linnud: 1. Sookurg 2. Tikutaja 3. Soo-loorkull 2)Siirdesoo * Siirdesoo on soo teine arengujärk * See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. 3)Raba ehk kõrgsoo * Raba on soo viimane arengujärk. * Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. * Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Rabataimed: 1. Tupp-villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4. Huulhein 5. Kanarbik 6. Vaevakask 7. Küüvits 8. Hanevits 9. Harilik kukemari 10
tagasi................................................................................6 Unenlagia - 90 Miljonit aastat tagasi.........................................................................................7 Archaeopteryx - 150-148 Miljonit aastat tagasi......................................................................7-8 Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat tagasi................................................................................8 Tänapäeva linnud - 65 Miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.......................................................9 2 Sissejuhatus Lindude eellased eraldusid Keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest. Millisest diapsiidide rühmast ja millal linnud täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi uusi fossiile pidevalt leitakse. Pikka aega valitsev seisukoht on olnud lindude pärinemine Dromeasauridae hulka kuulunud dinosaurustest
LOOMAD • loomad ja linnud on väga lärmakad • elavad puudel • kaitsevad oma territooriumi • on öise eluviisiga loomi • erksavärvilised Nt: anakonda; alligaator; laiskloom; puuma; sipelõgija; aara Ekvatoriaalsed vihmametsad KLIIMA TAIMED levivad ekvaatoripiirkonnad • kasvavad aasta läbi kuuma ja troopilise kliimaga aladel • puud kasvavad korrustena aastane sademete hulk üle 2000mm • plankjuured; tugijuured tõusvad õhuvoolud • võrad läbi põimunud rohkesti jõgesid, järvi (Amazonase ja • igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • le...
Tartu Tamme Gümnaasium Triinu Kangur Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga Uurimistöö Juhendaja: Tartu Tamme Gümnaasiumi õppealajuhataja Merle Ööpik Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................
Viljakas ja niiske muld Lubjavaene muld Alustaimestik on vaheldusrikas Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp Käbilind Pöialpoiss Ürask Laanesipelgas Muld peab säilima viljakas ja niiske. Minimaalsed temperatuuri erinevused päeval ja öösel Päikesevalgust vähe. Tingimuste muutumisel: Väheneb liigirik...
Eesti. -Eestlaste rahvustoidud Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Eestile omane teraviljatoit on ka kama. -Eestlaste enam levinud kombed (jaanipäev) Üldlevinud kombe kohaselt tõi vanasti igaüks midagi jaanitulle viskamiseks kaasa. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja seejuures sooviti midagi. Kari aeti jaanipäeval varakult koju mitte ainult peoõhtu pärast, vaid ka nõidusekartuse tõttu. Usuti, et kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. -Eesti tähtpäevad 1. jaanuar – uusaasta 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 25. märts – suur reede 27. märts – ülestõusmispühade 1. püha 1. mai – kevadpüha 15. mai – nelipühade 1. püha ...
pajust o Paremates kasvukohtades esineb põõsaid sarapuu, kuslapuu, rododendron jt o Rohu ja samblarinne on rikkalik Puud: o Pöök o Hikkoripuu o Vaher o Paju Põõsad: o Sarapuu o Kuslapuu (marjad mürgised) o Rododendron Loomad: o Tüüpilisemad on seemnetest, pähklitest,tammetõrudest ja ka kõigesööjad imetajad o Kiskjaid ja ulukeid on küttimise ning tiheda asustuse tõttu väheks jäänud o Linnud on enamasti seemnetest ja pähklitest toituvad, nad aitavad kaasa lehtpuude levikule o Rändlinnud on enamasti putukatoidulised o Loomad on kohastunud aktiivse elvuviisiga, vaid osad neist jäävad talveunne. Imetajad ja kiskjad: o Metsnugis o Metssiga o Metskass Linnud: o Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi sabatihaste salgad. Need püsivad koos tänu sellele, et linnud peavad häälitsedes omavahel sidet. o
Ta puhkab veidi aega enne lendu, oodates, kuni pehmed tiivad sirguvad ja kõvemaks muutuvad. Kogu sellist muutumist nimetatakse moondeks. Paljud parasvöötme metsade putukad elavad talve üle nukuna. Kevadel väljub nukust täiskasvanud putukas. Putukaid on väga erinevaid. Mõnede putukate valmikud elavad mitu aastat ja nii võib puurindes üheaegselt kohata nii vastseid, nukke kui ka valmikuid. Linnud ja teised loomad Puurindes elab ning toitub palju teisi loomi. Neil kõigil on oma territoorium, mida nad kaitsevad võistlejate ehk rivaalide eest, kes konkureerivad sama toidu, pesapaiga või paarilise pärast. Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi sabatihaste salgad. Need püsivad koos tänu sellele, et linnud peavad häälitsedes omavahel sidet. Rähnid söövad tõuke, kes puude sisse käike uuristavad. Rähni jalal on kaks ette- ja kaks tahapoole suunatud varvast
Peamisteks saasteallikateks on ehitustööd ning transpordisüsteem, sealhulgas mootorsõidukid, lennukid, rongid. On teada, et mürareostus häirib loomade elutegevust. Näiteks linnade läheduses elavad punarinnad (Erithacus rubecula) eelistavad laulda öösiti, kuna siis on vaiksem. Veel on täheldatud, et müra muudab loomadevahelise kommunikatsiooni valjemaks, seda nähtust nimetatakse Lombard-i effektiks. Kuid kuidas täpsemalt muudavad linnud oma käitumist, kui pesitsusalad on müraga reostatud ning kas on märgata ka lindude pesitsusalade taandumist üha valjeneva helireostuse ees? Negatiivse mõju tuvastamise korral tuleks tulevikus jälgida, et olulised lindude pesitsusalad ei kannataks mürareostuse all. 4. Eesmärk Töö eesmärgiks on näha kas helireostus mõjutab lindude valikut pesitsuskohtade suhtes ning kui tugev oleks see mõju. Huvi pakuks ka liikidevaheline erinevus millised liigid on müra suhtes
Slide 1 TERAVILJAPÕLD (TAVAKASUTUS, MONOKULTUUR) EMÜ 2011 Slide 2 Taimed Teraviljad Umbrohud Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad
kui ka tihedas põlismetsas. Lindude elupaigad on mitmekesised: puistulinnud metsis, laanepüü, kakud, rähnid, kägu; veekogudel ja nende kallastel elavad kurvitsalised, partlased; avamaastikul pesitsejad kiivitaja, koovitajad, rukkirääk , lõokesed; inimasulas ja mujal kodutuvi, kuldnokk jne. Linnud on väga olulised nii Eesti maastike kui kogu ümbritseva keskkonna mitmekesistajad. Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu ja metsamajandusele otsest kasu. Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud peaaegu kõikides meie ökosüsteemides olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele.
kõrgusel. Meil pesitseb musträstas kaks korda suve jooksul. Pesas on 36 muna, mida haub emaslind. Haudevältus on 1114 päeva. Pojad kooruvad 35 päeva jooksul. Toidulaud. Toiduks on marjad ja seemned. Harvem ka putukad ja ussid. Arvukus. Eestis pesitseb 150250 tuhat paari, Euroopas 4082 miljonit paari. Kuldnokk Kuldnokk saabub tavaliselt märtsis, harvemini veebruaris. Äraminek algab juuli lõpust ja kestab oktoobrini. Üksikud linnud võivad ka talvituda. Kuldnokk on levinud kogu Euroopas ,Siberi metsa ja stepivööndis kuni Irkutskini, Väike Aasias, KeskIdas, Kaukaasias ja Kesk Aasias (v.a. kõrbealad). Eesti kuldnokad talvituvad peamiselt Hollandis ja Belgias. Kuldnokal on must metalse läikega sulestik, mis seljal ja rinnal üle külvatud väikeste valgete tähnidega. Talvises sulestikus on valged tähnid suuremad ning neid on rohkem, kattes kogu keha ja pea.
Austraalia loomastik. Tabasalu ÜG Loomastik Kukkur Ürg Kiskjad Linnud Kodu loomad imetajad loomad Kukkurloomad Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki Kõhul "nahkne tasku kukkur Click to edit Master text styles Sünnitab väljaarenemata pojad. Second level Poegade areng jätkub kukrus, Third level 211 kuud. Fourth level Hiliskriidiajastul olid Fifth level kukkurloomad härjasuurused loomad.
lõhe Atlandi tuur säga harjus Kahepaiksed · Eestis leidub 11 liiki kahepaikseid 2 liiki sabakonni 9 liiki päriskonni Kahepaiksed harivesilik juttselg-kärnkonn rohekärnkonn mudakonn Roomajad · Eestis leidub 5 liiki roomajaid 2 liiki madusid 3 liiki sisalikke Roomajad kivisisalik rästik nastik vaskuss Linnud · Eestis on kohatud 368 linnuliiki (2008) u 200 liiki on Eestis regulaarsed haudelinnud u 35 liiki on regulaarsed läbirändajad · Eesti rannikumeri on tähtis veelindude pesitsusala (Matsalu, Puhtu, Vilsandi) Linnud siniraag jäälind vaenukägu peoleo Linnud soopart sarvikpütt järvekaur tutkas Linnud merikotkas kalakotkas kassikakk karvasjalg-kakk
lubikestaga muna koorub noor lind Linnupojad jagunevad kaheks: pesahoidjad (sulgeteta, silmas pole avanenud, vajab hoolitsust, kuldnokk) ja pesahülgajad (koorudes sulgedega, silmad avanenud, suudab vanemale järgneda). Linnud söövad selgrootuid loomi, putukaid planktonit. Röövlinnud söövad ka teisi linde ja väiksemaid loomi. Põhilised lennuviisid on purilend, rappelend ja sõudelend. Enesekaitsek moodustavad linnud kolooniaid, neil on kaitsevärvi sulestik, nad suudavad kiiresti põgeneda või võtavad hirmutamisasendi. Lindude elupaikade levik ja ränne Metsade ja parkide linnud: nende varbad on sellise ehitusega, et võimaldavad vaevata istuda peenikestel puuokstel. Rähnil erinevalt teistest lindudest on tugevad sabasuled ja jalal kaks varvast ette suunatud ja kaks taha suunatud. Niitude ja põldude linnud: kuna peitumiskohti on vähe, on lindude sulestik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
