Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Austraalia loomastik (0)

1 Hindamata
Punktid
Austraalia loomastik.
Tabasalu ÜG
Loomastik
Kukkur Ürg Kiskjad Linnud Kodu
loomad imetajad loomad
Kukkurloomad
Sellesse kirevasse loomarühma
kuulub ligikaudu 270 liiki
Kõhul "nahkne tasku kukkur Click to edit Master text styles
Sünnitab väljaarenemata pojad. Second level
Poegade areng jätkub kukrus, Third level
211 kuud. Fourth level
Hiliskriidiajastul olid Fifth level
kukkurloomad härjasuurused
loomad.
Kukkurloomade sigimine.
Enamiku imetajaliikide Sageli hukkub suur osa
järglased arenevad emaslooma pesakonnast, sest emal pole
emakas, kus nad saavad toitu piisavalt nisasid poegade
platsenta kaudu. toitmiseks.
Kukrusse roomavad
vastsündinud ise ja kinnituvad
nisade külge, piim pritsib neile
suhu.
Kängurudel sünnib tavaliselt
üks poeg korraga. Teistel
kukrulistel, eriti aga väikestel
liikidel on suured pesakonnad.
Koaala karu
Väga aeglane Click to edit Master text styles
Toitub ainult euka lüpti Second level
lehtedest Third level
Kütitakse karusnaha tõttu Fourth level
On looduskaitse all Fifth level
Välimuselt meenutab
mängukaru
Neid peetakse kõige
algelisemate imetajate
rühmaks
Nende kehaehituses ja
sigimises on ühisjooni
roomajatega. Ürgimetajad.
Tänapäevased emased
ürgimetajad munevad ja
hauduvad mune või
kaitsevad mune kukrus.
Pärast koorumist imevad
pojad piima piimaväljakult,
kuhu piim voolab
piimapooridest.
Kiskja.
Dingo
Ta ei ole Austraalia põlisasukas Click to edit Master text styles
Dingol on lihaseline ja võimas Second level
Third level
kehaehitus
Fourth level
Tema karvastik võib olla
Fifth level
erinevat värvi ­ alates
kuldkollasest kuni tumepruuni ja
mustani.
Ta ei haugu, vaid ulub ja kiljub.
Linnud
Austraalias on umbes 800 linnuliiki.
Kuukabarra ehk naeruhiidka
lur on vapilind
Koduloomad.
Küülikud ja lambad, kes on sisse toodud Euroopast.
Kasutatud materjal:
http://
www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kukkurloomad.htm
http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Kukkurloomad.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Crgimetajad
http://
www.miksike.ee/docs/referaadid2005/dingo_kaisaraudkepp.htm
www.google.ee
Vasakule Paremale
Austraalia loomastik #1 Austraalia loomastik #2 Austraalia loomastik #3 Austraalia loomastik #4 Austraalia loomastik #5 Austraalia loomastik #6 Austraalia loomastik #7 Austraalia loomastik #8 Austraalia loomastik #9 Austraalia loomastik #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor iKikumiisu Õppematerjali autor
Powerpoint estilus, Austraalia loomastikust.
Sisaldab 5 alaliiki loomastikust, ja lühitutvustusi loomadest.

Sarnased õppematerjalid

Känguru
6
doc

Känguru

Känguru Maailma suurim kukkurloom on esimene sümbol, mis enamikele Austraalia loomariigiga seostub. Tavaliselt teatakse ainult kängurut, kuid hüppavaid kukkurloomi on veel teisigi - vallabid, vallarood, potorood, pademelonid. Pildil on suurim kängurutest, punane känguru, kes võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Tugevate tagajalgadega 3-4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Känguru poeg kaalub sündides kõigest mõne grammi. Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes, püsivalt õnnestub emal poega kukrusse pugemisest

Bioloogia
Austraalia kliima-maastik ja loomad
5
doc

Austraalia kliima, maastik ja loomad

Austraalia Maastik Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi.

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun