Koherentsete lainete kohtumisel tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. See, kui suur on laineallikate faaside vahe, pole oluline, kuid tähtis on, et see oleks konstantne. Vastasel juhul interferentsi ei teki. 4. Mida nimetatakse interferentsiks? Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. Selliseid laineid nimetatakse koherentseteks. 5. Mis on optiline teepikkus ja käiguvahe? Kui n2 > n1, siis nimetatakse teist keskkonda optiliselt tihedamaks ja esimest keskkonda optiliselt hõredamaks. Optiliselt tihedamas keskkonnas on valguse levikukiirus väiksem ja mingi teepikkuse x läbimiseks kulub seal rohkem aega. Korrutist nx nimetatakse optiliseks teepikkuseks. Optiline käiguvahe 6. Avaldage käiguvahe juhul, kui valgus ei lange risti difraktsioonivõrele. 7
tugijaama vahel. Mobiiliside Tugivõrgu moodustavad statsionaarsed saate-vastuvõtujaamad, koos keskse arvutiga hoiavad need mobiiltelefonide liikumisel silma peal ja vajadusel vahetavad konkreetset telefoni toetava tugijaama paremat sidet tagava vastu välja. Mobiiliside Nii telefonidele kui ka tugijaamadele on kehtestatud turvalisuse piirid, mille ulatuses need seni teadaolevalt ei ole tervisele ohtlikud. Kõne edastamiseks rakendatakse raadiosageduslikke laineid, mida kiirgavad erineva võimsusega tugijaamad ning telefonid. Mobiiliside Eestis on raadioühenduse tagamiseks kasutusel mikrolained sagedusega 900 ja 1800 MHz, tugijaamade kiirgusvõimsus ulatub kuni 60 Wni ja mobiiltelefonide kiirgusvõimsus jääb vahemikku 12 W. Mobiiliside põlvkonnad 0G 0.5G 1G 2G 3G 3,5G 3,75G 1G(1) Enne seda oli ka 0G(Mobiil raadio telefon) Esimene Mobiiliside põlvkond Kasutas analoog raadiosignaali ,kui 2G
molübdeeni • Molübdeenil on kuues kõige suurem sulamistemperatuur. • Venelaste kosmoseprogramm Luna 24 avastas kuu pealt Molübdeeni. • Sakslased kasutasid Esimeses Maailmasõjas Big Bertha valmistamisel terases molübdeeni. • Kõige vähem esinevatest elementidest maakoores asub molübdeen 50. kohal. Huvitavad faktid (2) • Molübdeeni kasutati esimesel maailmasõjal ohtralt, kuid peale sõda seda enam ei olnud vaja, kuniks autotööstus hakkas laineid lööma ja seda oli jälle kasutusele vaja võtta. Huvitavad faktid (3) • Big Bertha Kasutatud kirjandus • http://www.rsc.org/periodic-table/element/42/molybdenum • http://molybdenumelement.weebly.com/fun-facts.html • https://www.livescience.com/34687-molybdenum.html • http://www.softschools.com/facts/periodic_table/molybdenum _facts/217/ • https://et.wikipedia.org/wiki/Mol%C3%BCbdeen • http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete- vajadused/mineraalained/molubdeen
1515. aastal esitas Mikolaj Kopernikus esimese heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese. 1. Mida on teada maa siseehituse kohta? Maa siseehituse kohta tuleb leppida kaudsete andmetega. a. Maakoor (30-100 km) b. Vahevöö (2900 km, rauast ja magneesiumist) c. Välistuum (5900 km, vedel, rauast ja niklist) d. Sisetuum (tahke tänu oma suurele siserõhule) On kahte tüüpi laineid, mis levivad maakera sisemusse: 1.) Ristilaine ei levi vedelikus (nt. veelained) 2.) Pikilaine levib läbi kogu Maa vastaspoolele välja (nt. õhu- ja helilained) 2. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade liikumine, maavärinad ja vulkaanipursked, inimtegevus. 3. Milline on Maa atmosfäär? Atmosfääri paksus on 100 km. Temperatuur langeb, kuna õhk hõreneb ja rõhk langeb. a
majanduslik edu. Lääne ühiskonna matkimine ei toonud teistele riikidele edu, ei arvestatud erinevate riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Sagenes korruptsioon ja arengumaade võlg kasvas, demokraatiale omast keskklassi ei tekkinud. Tänapäeval on olemas väga rikkaid riike, kus demokraatia ei kehti ning ka inimõigused mitte (Kuveit, Singapur, Saudi-Araabia), lisaks ka vaeseid, kus kehtib nö demokraatia musternäidis (Mali, Botswana) 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. Esimene laine – 1826-1922 – lõpetati totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis Teine laine – peale Teist maailmasõda – Lääne-Euroopas taastati demokraatia ning 1953-56 suurendas vabadust ka Ida-Euroopas Kolmas laine – algas diktatuuri langemisega 1974 Portugalis, seejärel Hispaanias, Kreekas, sinna mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud
a.j. hiinlane Chang Heng. Tema draakonikruus fikseeris küll ainult selle, et Maa väriseb. Elavhõbeda seismomeeter- valmistas itaallane Luigi Palmieri 1855.a , tänapäevase seismograafi esimese variandi loomiseni jõuti alles 1880 a. Inglase John Milne'i ja tema kaaslaste ühisjõul. Kaldun arvama, et täpsem skaala on Richteri skaala, sest seda kasutatakse just spetsiaalselt maavärina võimsuse hindamiseks. Ka seismomeeter on instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid, kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. 23. Joonis. Teen joonise samuti teisele lehele ja lisan selle failiga koos moodlesse üles. 24. Vulkanismil on ,,ülesehitav'' toime meie koduplaneedi ja elustiku arengus, vulkaanide tuhk on ütlematu väärtusega mulla omaduste parandaja ja mulla taastootja. (annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid), laavavoolused murenevad kergesti ja võivad mõne aasta
eelistavad lihtsaid loodusvorme. Jaapani aiad on oma põhiolemuselt ebasümmeetrilised ning hästi läbimõeldud. Jaapani aia iseloomulikud vormid on näiteks väravad, teemaja, paviljoni, pagood, laternad, kätepesunõu jt Põhielemendid kivid, vesi ja taimed paigutatakse väga hoolikalt. Kivide juures on tähtis nii nende suurus kui kuju. Kivid võivad jäljendada midagi konkreetset (mäge, rahnu, puid). Valged kivid või valge liiv sümboliseerib zeni- aias laineid ja sellega märgistatakse püha või tseremoniaalset kohta. Zeni-aed on esmajoones meditatsioonipaik. Jaapani aia põhielemendiks on ka vesi ja kui seda looduses ei olnud, imiteeriti seda liiva ja kruusaga. (Vanimate tähtsamate kujundusvormide hulka kuuluvad ka saared). Selle maa suur sademetehulk ja kõrge õhuniiskustähendab seda, et Jaapani aiandustraditsioonis käiakse veega heldekäeliselt ringi.( Aiatiigid, looduslikud veekogud, jõed, ojad).
vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Näiteks võib kõlar hakata ming kindla madalama koha pealt plärisema. 19. Laine on on võnkumise levimisprotsess ruumis. Lainete levimine: tekib häiritus keskkonna elastuse tõttu ja häiritus liigub ühest punktist teise. 20. Ristlaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga risti. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. 21. Laineid iseloomustavad suurused: Periood: millegi korduva muutuse tsükli kestus, tähis T, mõõtühik 1 sekund(s). Sagedus: võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus, tähis f, mõõtühik 1 herts(Hz). Lainekõrgus: on kõrgeim punkt, tähis h, mõõtühik 1 meeter(m). Lainepukkus: kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel, tähis lambda, mõõtühik 1 meeter(m). Levimiskiirus: on seotud lainepikkuse ja sagedusega. 22
Tema luuletustes on palju peidetud sõnumeid, millest ei pruugigi keegi muu aru saada kui ta ise. Talihommik Ma olin ammu unustanud juba, et rahu annab taevaserva hõõg, et talihommik vilistada lubab ja metsahärmas hingab sügav rõõm. Tuul uueks tormiks puhkab laante taga ning valgeid laineid vaikselt kannab nurm. Silmnäolt käib metsasihis umbne rada, all jalge vajub lume pehme murd. On puhkepäeva rahu kõikjal ringi, ees raiesmiku seisatama jään. Kriiks kostab metsamaja ukselingilt, üks eksind puhang riivab männi pääd. Siis mõne hetke vaatepiiril talub
Eesti on väike ja meid on vähe, aga tsiteerides veelkord Jakob Hurta, tuleb öelda, et kui eestlased ei saa olla suured rahvaarvult, siis tuleb saada suureks vaimult. Ilmselt ongi vaimusuurus üks eestlaste elujõu peamisi allikaid. Seda saab taotleda kultuuri ja hariduse läbi. Kui välismaalastelt küsida Eesti asukohta, siis nad ei pruugi vastust teada. Küll aga on suur osa neist kuulnud meie laulupidudest, helilooja Arvo Pärdist, muusikamaailmas laineid löönud Kerli Kõivust, tippsportlastest, eesotsas Mart Poomi, Andrus Veerpalu, Marko Asmeri, Baruto ja Kaia Kanepiga, poliitikas Eesti maailmakaardile toonud Lennart Georg Merist või supermodell Karmen Kassist. Ka eesti teadlased ja astronoomid on tuntud. Seetõttu võibki väita, et kuigi me ei saa ilmselt kunagi suureks rahvaarvult, oleme me saanud suureks vaimult. Olen kuulnud, et välismaalased kirjeldavad eestlasi kui tüüpilisi rahulikke põhjamaalasi, kes on
ruumis helilained. Infra- ja ultravalgus. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid kutsutakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Infravalgusega on seotud ka kasvuhooneefekt. Infravalgust kasutatakse näiteks värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks hõõguvatel sütel, soojusraviks, lasersides, sõjanduses (öönägemisseadmed). Väiksema lainepikkusega laineid nim ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Mida kõrgem on keha temp, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab. Päikeselt tuleva liigse ultravalguse eest kaitseb meid Maad ümbritsev osoonikiht, kus neeldub suur osa ultravalgusest. Ultravalgust kasutatakse solaariumides, meditsiinis (bakterite tapmine). Valguse interferents ja difraktsioon. Valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb, nimetatakse valguse interferentsiks
minema. 4 2 JUHI ROLL KOOSTÖÖ KUJUNDAMISEL 1. Meeskonna koostööd mõjutab oluliselt juhi hoiak. Palju oleneb juhi mõttesuunast kas see on suunatud positiivsele tulemusele või negatiivsele. Näiteks juhi positiivne või negatiivne meelestatus või kas või juhi hommikune tuju millega ta meeskonna ette astub. Meeskond tunnetab juhipoolt vastavaid mõtte laineid mida juht sel hetkel tunneb ja see kandub meeskonnale edasi. Kui juht mõtleb palju positiivseid mõtteid hakkavad ka alluvad enese teadmata mõtlema positiivselt. Või siis vastupidi. Mõttejõud on suur jõud mis on nakkav, kui ise millessegi väga palju uskuda ja pidevalt sellest mõelda siis see ka tuleb ja teised hakkavad ka su mõtet jagama; uskuma; mõtlema. 2. Juht räägib läbi ajakava, mille jooksul tulemus tuleb saavutada.
anisotroopne ning seetõttu tingib ka lainetuse märkimisväärse anisotroopia kogu Läänemere regioonis. On igati loomulik, et laineenergia voog on suurim Läänemere avaosas ja märksa väiksem poolsuletud Soome ja Riia lahtedes. Eelpool toodud analüüsis ja joonisel 5 on võrgupunktide ning neile vastavate rannalõikude keskmise energiavoo arvutustes aluseks võetud lained, mis saabuvad vaadeldavasse rannalõiku mere poolt ning ei ole arvestatud laineid, mille langemisnurk γ on olnud suurem kui 90 kraadi (valem (15)): P=Pscosβ=ρgHs2cgcosβ, kus Ps tähistab energia voo vektorit. Joonis 5. Laineenergia pikaajaline keskmine ranna poole suunatud voog Läänemere idaosas, Soome lahes ja Riia lahes ajavahemikus 1970−2007. 3.VÕRDLEMINE Võrdlemaks, kui suur on mistahes suunast saabuva laineenergia ressurss üksikutes võrgupunktides, on tabelis 2 toodud võrdlus nelja võrgupunkti kohta, mis esindavad ülal
vulkaanini ning purskamist maapinnale Vulkaan- mägi, mille sees on lõõridelaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda liigub(tõuseb maapinnale) magma, pursutatud kivimite ja gaaside massid Magma- maa sees olev sulakivimitest koosnev mass Laava- vulkaanist välja jõudnud magma, mis hakkab tarduma 10. Tead maavärinate tekke põhjusi, levikut, tugevuse mõõtmise eri viise (Richter, Mercalli skaala) milliseid laineid esineb, mida põhjustavad. Põhjused- -vulkaanipursked, - koobaste varisemine, -laamade erisuunaline liikumine (tekivad maakoore sisepinged) -inimtekkelised (lõhkamistööd) Richteri skaala- magnituudid Mercalli skaala-pallid (1-12) Võib esineda hiidlaineid e. Tsunamit, kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas ja see surub veemassi üles. Mida põhjustab: -ujutatakse üle suured alad -hävib taimkate, muutub ranniku pinnamood -mullad ja siseveekogud soolduvad -hävivad korallrifid
1. Punktmass:Teatud tingimustel võib jätta keha mõõtmed arvestamata ja vaadelda keha punktmassina. Taustsüsteem:Selleks, et uurida antud keha liikumist teiste kehade suhtes, tuleb kasutusele võtta taustsüsteem. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed. Nihkevektor: kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim liikumist, kus keha kiirus muutub mis tahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 4. Pöörlemise kinemaatika: Kõik jäiga keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seot...
Selgus, et paljud maasisesed geoloogilised protsessid, sealhulgas maavärinad ja vulkanism, tükeldasid litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. Maa koos Merkuuri, Veenuse ja Marsiga kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapniku- (O), räni- (Si) ja raua- (Fe) ühendite baasil. Kaugemad, nn hiidplaanedid (alates Jupiterist) koosnevad seevastu eelkõige vesinikust (H), heeliumist (He) ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevaist elementidest. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. See on praegu 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on moodustunud vedeliku ...
Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on digfraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi-Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul. Printsiip. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumse tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Kui võnkumine on jõudnud mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks võnkumiste levitajaks. Nii ongi iga lainefrondi punkt sekundaarlaine allikaks. Sekundaarlainete interfereerumise tulemusena tekib uus lainefrondi asend. Lõpmatu hulga lainete liikumise lihtsustamise eesmärgil jaotas Fresnel lainefrondi tsoonideks. Tsoonide asetus lainefrondil aa oleneb väljapunkti P asukohast, milles sekundaarseid laineid liidetakse
MLK 6004 Kvantmehhaanika 35 II OSA Lainevõrrand. Statsionaarsed olekud. 27. Schrödingeri võrrand Schrödingeri võrrand on mikromaailma mehaanika ehk kvantmehhaanika lainepõhivõrrand. Schrödinger lähtus oma võrrandi koostamisel üldisest lainevõrrandist, mis kirjeldab igasuguseid (hääle-, veepinna-,elektromagnet- jne) laineid ja sulandas selle de Broglie h seosega = . Saadud võrrand on diferentsiaalvõrand, s o võrrand, mis sisaldab p muuhulgas ka tuletisi. Diferentsiaalvõrrandi lahendid pole arvud, nagu algebralisel võrrandis, vaid funktsioonid, antud juhul siis leiulainet esitavad lainefunktsioonid. Kvantmehhaanika kirjeldab laineid. Nende lainete kuju ja ajalist käitumist iseloomustab nn lainefunktsioon . Teades osakesele mõjuvaid jõude, on võimalik leida
laadima. 3) 4) Peale kond. tühjenemist muutub vooluallikaks taas pool ja laeb kond. nagu alguses. Kõik hakkab otsast peale. Selline on elektromagnetiline vaba võnkumine, mis suubub kiiresti, kuna algenergia muundub pooli ja juhtmete takistuse tõttu soojuseks ning osa energiat kiirgub elmagnetlainetena välja. Pidev e. sumbumatu energia saamiseks tuleb võnkeringile energiat juurde anda pidevalt. Elektromagnetlained Mehaaniline võnkumine tekitab meh. laineid (ristlained, pikilained, helilained...) Laetud osakeste võnkumine tekitab elektromagnetlaineid. E- elektrivälja tugevus x-teljel mingil hetkel, B- magnetinduktsiooni väärtused x-teljel mingil hetkel Elektrimagnetlained koosnevad muutuvast elektri- ja magnetväljast, mille suunad on risti teineteisega ja levimissuunaga. Levimiskiirus vaakumis on võrdne valguskiirusega. Elektromagnetlainete skaala Lainenim
(2) Teises faasis muutub kaar heledamaks, sõlmub ja liigub kõrgemale. Kaarele tekivad sädemed, mis liiguvad mööda kaart. Poole tunni pärast kulgevad virmalised veel kõrgemale ja muutuvad eredaks. Algne roheline värv muutub eristatavamaks, ka võib näha punast värvi. See kestab ligikaudu pool tundi.(2) Kolmas faas on lühike, kuid mõjuv. Kaared liiguvad kiiresti üle taeva ning peale rohelise ja punase võib märgata ka siniseid ja violetseid laineid. Kui efektiivsus on suurim, võib maapinnale tekkida isegi varje. Tekivad seniiti ilmuvad valgusmüürid, mis omavahel ühinevad. See etendus kestab ligikaudu 10 minutit ning seejärel vajuvad virmalised loorina üle taeva. Üksikud sädemed liiguvad tohutu kiirusega üle taeva, see kestab umbes tunni. Seejärel võib hakata kõik otsast peale. Terve tsükkel võib öö jooksul korduda isegi 5 korda. (2) Virmalised esinevad igal pool, kus on geomagneetilised tormid, mis põhjustavad muutusi
Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal . (Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi.) Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Maavärinate mõõtmise skaala 1 palli - Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli - Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli - Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma
1. Loetlege tasakaalu liigid ja iseloomustage neid. Ebapüsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale. Püsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. Ükskõikne tasakaal. Süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. 2. Selgitage järgmiste mõistete tähendust: võnkumise hälve, amplitu ud, periood, sagedus, ringsagedus. 3. Tuletage sumbuvvõnkumise hälvet kirjeldav valem (7.10). Joonistage hälbe ajalist sõltuvust näitav graafik. 4. Defineerige mõiste ,,sumbuvvõnkumise relaksatsiooniaeg". 5. Mis juhtub võnkuva süsteemiga, kui sumbuvustegur saavutab krii tilise väärtuse (7.17)? Missuguse kuju võtab hälbe ajalise sõltuvuse graafik? 6. Mis on harmooniline võnkumine? Millised on tema tekkimise tingimuse d? 7. Tuletage har...
kuid võis leppida sellega, mis anti." Lemmikpaigas Kopenhaagenis veedetud aastad (1911 1916) olid väga viljakad. Siin ei sundinud keegi teda tagant ja ta võis töötada aeglasemalt. Kopenhaagenis loodud teoseist äratasid tähelepanu kõigepealt "Jutustused" ja näidend "Tabamata ime". Ometi ei söandanud Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnamõistmise toimkond Vildele nende tööd eest auhinda määrata, vaid pakkus talle ainult toetusraha. Sellest tekkis avalik tüli, mis lõi suuri laineid. Tüli tõukel kirjutas Vilde Kopenhaagenis eesti parima lustmängu "Pisuhänd", mille kohta Tuglas kirjutas: "Teose huumor on seevõrra avar, et pääseb mõjule ka võõral näitelaval, kus ei teata midagi meie kodustest pisiasjadest, mille vastu on sihitud komöödia pilge." 1919. a. jaanuaris sõitis Vilde Eesti Ajutise Valitsuse ülesandel Kopenhaageni, kus juhatas sama aasta oktoobrini "Eesti teadetebürood." Pärast Kopenhaagenist
meest omale. Alu taga elavale tuuslarile meeldis keskmine piiga ja ta röövis ta ära. Alevipoeg ja Sulevipoeg said sellest teada ja läksid tüdrukut päästma. Nad tapsid tuuslari ära, panid ta majale tule otsa ja läksid neiuga minema. Hiljem kosis Olevipoeg keskmise piiga omale naiseks. Kalevipoeg tahtis ilmaotsa sõita, selleks lasi ta omale uhke laeva ehitada. Laev tehti hõbedast, kallimast hõbekarrast, õhukestest hõbelaudadest, laeva nimeks pandi ,,Lennuk", et ta lennates lõhuks laineid. Endale käskis ta kullast kuue teha, ülemaile hõbekarrast, rahvale rauakarrast, vanematele vasekarrast, tarkadele terasest, et need kuued katki ei läheks. Kalevipoeg lasi laevale tuua laevamehi, sõjamehi, kasumehi, perepoegi, tarkasid, sõnamehi, tuuletarku, manatarku. Kui laev liikuma hakkas, hakkas Kalevipoeg laulma. Lennuk oli paar päeva purjetanud, kui Soome sorts lasi mõllavad tuuled lahti, Päikese ja taevatähed peitis udu sisse . Tänu tarkadele said nad edasi
mõnes etenduses. Lemmikpaigas Kopenhaagenis veedetud aastad (1911-1916) olid väga viljakad. Siin ei sundinud keegi teda tagant ja ta võis töötada aeglasemalt. Kopenhaagenis loodud teoseist äratasid tähelepanu kõigepealt "Jutustused" ja näidend "Tabamata ime". Ometi ei söandanud Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnamõistmise toimkond Vildele nende tööd eest auhinda määrata, vaid pakkus talle ainult toetusraha. Sellest tekkis avalik tüli, mis lõi suuri laineid. Tüli tõukel kirjutas Vilde Kopenhaagenis eesti parima lustmängu "Pisuhänd", mille kohta Tuglas kirjutas: "Teose huumor on seevõrra avar, et pääseb mõjule ka võõral näitelaval, kus ei teata midagi meie kodustest pisiasjadest, mille vastu on sihitud komöödia pilge." Vilde näidendid on püsinud teatrite repertuaaris tänaseni. E. Vilde enda elust on kirjutanud näidendi "Tervist, hr. Vilde!" kirjandusteatri "Varius" dramaturg ja lavastaja Heidi Sarapuu. 1917. a
kui sõidaks võõraid teid ja maid. Ons see minu oma rind? Käin ise võõraid teid ja maid. Millal kõrv mu üle vere Kõik ümber kirev, kuld ja küüt, erksalt kuulatusse vajuks? kui oleks rõõmud pihku püüt, Siis üks algav ootushere mu käsutada jalamaid. aimus tiineid tunde tajuks. Ju hõõgub päikses kõrvalest. Ärkaks jooks mu põlvekedras, Eest pudenenud piir ja perv: kustuks ööde suitsev tukk, lööb vastu laineid süameserv haljalt nagu uba kõdras ja lõokestesse kätetõst. ärkaks süda - kirev kukk!
ümber maakera, jõudes teisele poole planeeti 20 minutiga. Nende uurimine kõneleb meile küllalt palju maakera süvaehitusest. 1.2 Maavärinate tekkepõhjused Suur vene teadlane Mihhail Lomonossov oli esimene veneteadlane, kes avastav sellise loodusnähtuse nagu maavärina mõned põhjused. Tema on see, kes rajas aluse sellisele teadusele nagu seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja Maa siseehitusre uurimisega ning vaatleb maa-aluste tormise tekitatud elastseid laineid. Tänapäeval tegutseb Maakeral üle tuhande seismoloogiajaama, mis on varustatud spetsaalse ja väga tundlike mõõteriistadega. Teadlased on välja selgitanud mõned põhjused maavärina tekkeks ning need on: maakihtide nihkumine, varingud mägedes, vukaanipursked, maa-aluste koobaste ja tühimike kokkuvarisemine, tuule ja maerelainete mõju maapinnale, suurte veehodilate rajamine. Maavärina tekkepõhjused jaotatakse enam jaol kahte rühma: tektoonilised ja vulkaanipursete tagajärgsed. 1
Kui asteroidi või komeedi tahke aine Kivimeteoriidid sarnanevad maiste tardkivimitega. Eestis on meteoriite langenud: Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Simuna Laboruuringud võime modelleerida rõhu, temperatuuri Geofüüsikalised uuringud mõõdame mingit paranmeetrit ja teeme selle kaudu järelduse maa sisesehituse kohta ehk maa magnetvälja uurimine. Gravivälja muutused. Uuritakse neid laineid mis tekivad maavärinaga. Magnetsfäär magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. See sfäär kaitseb meid osakeste eest, et need ei satuks meie juurde ja see muutab elu maal võimalikuks. Atmosfäär õhuline Hüdrosfäär veeline Biosfäär Geosfäär Välimine kiht on maakoor, keskmine vahevöö ja sisemine on tuum. Välimine kiht: Tahke kiht on keskmise paksusega 40km. Moho piir ehk piir maakoore ja vahevöö vahel
Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümpusel. Saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut Faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloopPolyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke , allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjet...
koosseisu. Laura on võitnud saate ,,Kaks takti ette" ja osalenud kolm korda Eesti Eurovisioonil. Veel on lauljatar käinud Ameerikas dzässi õppimas. Käesolev aasta oli Laura jaoks edukas. Ta andis välja debüütalbumi ,,Muusa" ja tuuritas koos Raivo Tafenauga mööda Eestit. Praegust hitti ,,Lihtsad asjad" , võib julgelt nimetada dzässivarjundiga poplauluks. ,,Sellel suveööl pole torme tuuli, sel suveööl pole laineid suuri.." Just nii algab ilmatüdrukust lauljatar Niki uusim hitt. Esimene laul ,,Sa oled see kes jääb" on vene lauljatari Sanna Friske lugu. Niki laulude läbivaks teemaks on armastus ja ilm. Tema muusika on miks klubimuusikast ja popmuusikast ning see on nn ,,lollikindel" peomuusika. Rääkides popiprintsessidest tahaksin siinkohal ka ära nimetada mõned tüdrukutebändid. Laul ,,Helista mulle mobiilile" oli kõigi u 10 aastaste tüdrukute lemmik lugu bändilt Ice- Cream
aladel, kus on iseloomulik kestev kõrge veeseis, rabametsad levivad turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kõdusoometsad on tekkinud soometsadest, mida on pikaajaliselt kuivendatud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on mänd, kask ja sanglepp. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi, neist 38 puu-ja põõsaliike. Eestis kaitsealuseid liike on leitud 29. Soomaal on kaunid kõik aastaajad. Juuni tipphetked on ajal, mil siniseid laineid löövad luhal siberi võhumõõgad . Lõhnavad ööviiulid. Juulis puhkevad õide niidu-kuremõõgad. Samblaid on leitud 193 liiki. Suur on inimtegevuse suhtes tundlike samblaliikide arv. Seeni on leitud 360 liiki. Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 185 , neist ligi 150 on kohatud Soomaal pesitsemas. Soomaa rabad on Eesti ühed olulisemad pesitsusalad meil ainult rabades pesitsevatele rüütadele, väikekoovitajatele ja mudatildritele. Haruldastest lindudest ja rangelt
Siis tegi Rutherford lihtsa, ent geniaalse katse abil kindlaks, et alfaosakesed on heeliumi aatomid. Rutherford võttis suletud toru, mille mõrlemas otsas olid metallist elektroodid ning paigutas selle kõrvale aine, mis kiirgab alfaosakesi (radoon). Mõne päeva möödudes märkas Rutherford, et elektroodide vahel on kõrge pinge ning veendus, et torus olid heeliumi aatomid. Samuti tuvastas Rutherford, et on kolme tüüpi radioaktiivseid laineid ning andis nimed alfa-, beeta- ja gammakiirgusele. Samuti defineeris ta nende kiirguste erinevused. Gammakiirgus, mis on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega on neist kõie ohtlikum ja läbistavam. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga footonitest ning tekib näiteks tuumaprotsessides või 7 elementaarosakeste annihileerumisel. Beetakiirgus on beetaosakestest
Hera oli armukade jumalanna, kes kiusas taga Zeusi lapsi, kes olid teiste jumalannadega ja surelike naistega. Zeusi ja Hera tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge, jumalate kodu. Kord oli Zeus vihane sellepärast, et Hera kohtles halvasti kangelast Heraklest ning riputas Hera Olümpose mäe tippu ja sidu jalgade külge raskused. Poseidon oli Kreeka mere- ja vetejumal. Merejumala raevuhood olid hirmuäratavad, eriti kui ta tekitas laineid oma maagilise kolmhargiga, mis oli kink kükloobidelt. Poseidon põhjustas ka maavärinaid. Ta elas Egeuse mere all palees, millest ta ratsutas välja kaarikus, mida vedasid majesteetlikud merihobused. Poseidoni naine oli merenümf Amphitrite. Poseionil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolevustega. Enamik Poseidoni lapsi pärisid oma isa ägeda iseloomu. Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga.
Kalevipoeg nägi ilusat saarepiigat. Nad armusid teineteisesse. Neiu kukkus ehmatusega merre. Kalevipoeg hüppas järele, aga piigat ei leidnud. Saaretaat ja tema naine leidsid merest noore tamme, kotkamuna, raudkübara, kala ja hõbekausikese. Tamm kasvas nii suureks, et hakkas päikest varjutama. Munast ilmale tulnud kotka tiiva all oli väike kirvega mehike. See raius puu maha. Puust sai sild Viru ja Soome ranna vahel. IV Kalevipoeg Soomes. võimas käsi lõhkus laineid ja kange mees ujus väsimatult Soome poole. Kui ta kaldale jõudis istus ta kivi peale ja vaatas enda ümber, aga ei ühtegi hingelist. Ta hakkas Tuule targa talu poole minema. Kalevipoeg vaatas üle õue värava ja nägi seal Tuuslarit maas magamas. Kalevipoeg läks tammikusse, võttis ühe tamme ja tegi sellest endale nuia ning läks Tuuslarile kallale. Tuuslaril polnud enam kuhugi minna ja hakkas vastu ., viskas udusuled õhku ja puhus need õhku keerlema ning hakkas salasõnu sosistama
INIMENE JA ELEKTRIVÄLJAD Tsiviliseeritud maailm kujutab endast tohutut energiaookeani, mille moodustavad arvutud tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused. Sadakond aastat tagasi eksisteerisid vaid looduslikud kiirgused ja geostatsionaarsed väljad. Tänapäeval oleme ümbritsetud moodsate tehniliste vahenditega, mis saadavad pidevalt välja erinevaid elektromagnetilisi laineid ja kiirgusi. Kuna elektromagnetlained läbivad hoonete seinu( kui need ei ole ekraniseeritud), riietuse ja inimese keha, siis praktiliselt pole kaitset nende eest ja me oleme kogu ööpäeva jooksul kiirguse mõju all. Väikeste koormuste korral jäävad mõjud tähelepanuta, kuid teatud läve ületamisel kaasnevad kahjulikud nähtused. Elektrosmog= keskkonna saastamine elektromagnetiliste lainete ja kiirguste poolt. Tehniliste
kunst säilitanud oma salapära. Uskumused Kofuni perioodil (300600 a.) kaotasid tätoveeringud Jaapanis senise tähenduse ja tätoveerimine määrati karistuseks kuritegude eest. Praegugi seostatakse Jaapanis tätoveeringuid maffia ja kurjategijatega. Euroopasse jõudis tätoveerimine maadeuurimise aegu. 18. saj. lõpul tõi kapten Cook Vaikse ookeani retkelt kaasa paksult tätoveeritud polüneeslase Omnai. Polüneeslane lõi Londoni kõrgkihi seas selliseid laineid, et nood hakkasid endalegi nõudma tätoveeringut. Tätoveeringut omasid ka sellised ajaloolised isikud nagu: kuningas Georg V, Rootsi kuningas Oscar ja ka Winston Churchilli ema. Tätoveering oli sajandeid ülikulukas lõbu, mida tavainimene endale lubada ei saanud. Teise maailmasõja saabudes sai tätoveeringust sõjaväelase tunnus, mis viitas riigitruudusele. Pärast sõda levis tätoveerimine laiali ning iseäranis tuntud oli selle poolest Hollywoodi staarid.
Lipp on alati propotsioonis 2:3 2.2. Lipu päritolu ja tähendus Kreeka praegune lipp on ametlikult vastu võetud 22. Detsember 1978. Rist lipul sümboliseerib Kreeka õigeusu kirikut ja ülekaalus religiooni Kreekas. Lipu üheksal triibul on samuti oma tähendus. Nimelt lipul on triipe täpselt nii palju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu sinine värv sümboliseerib merd ja valge värv ookeanis olevaid laineid. 2.3. Kreeka vapp Kreeka vapp (kreeka ) on Kreeka riigivapp. See on pragusel kujul kasutuses 7. juunist 1975. Helesinisel vapikilbil on Kreeka lipult tuntud valge rist. Vapikilpi ümbritseb loorberipärg. Vapi sümboolika määrati kindlaks 1822. aastal, kuid ajaloo jooksul on kujundust korduvalt muudetud. 3. Kreeka geograafline asend Kreeka asub Euraasia mandril ja maailmajaoks on Euroopa. Täpsemalt asub Kreeka Kagu- Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nid...
Piirsoo: lümfoidsetes rakkudes toimuvad DNA ümberkorraldused ja rakud kaotavad osa DNAst deletsioonide tulemusena. See loob võimalused geneetilisteks variatsioonideks antikehade (toodavad B-lümfotsüüdid) ja T-rakkude retseptorite loomisel. 10. Millised on fluorestsents-mikroskoobi iseärasused ja kasutamisvõimalused? (М84) 49 ! Flouresents ained on võimelised neeldama kindla lainepikkusega valguslaineid (UV), siis ergastama ja kiirgama pikema lainepikkusega laineid. kasutatakse UV-kiirgust. Kasutades fluorokroomidega märgistatud antikehasid - immundiagnostika. ! 11. Millisteks uuringuteks ei sobi kasvajalised rakukultuurid? Miks? (М97) 60 ! Näiteks kui soovitakse uurida kindlat koe- või rakuliiki (neuronite või hepatotsüütide spetsiifilisi funktsioone ei saa uurida kartsinoomirakkudel). Või kui uuringus on oluline normaalne karüotüüp. Miks - mutatsioon muudab kogu raku elutegevust nii põhjalikult, et sealt ei saaks mingeid järeldusi teha.
LK 15 Mida näeb vanamees öösiti unes? Miks ta ei näe enam torme, naisi, suuri kalu, jõukatsumisi ega oma naist? Nägi unes oma nooruspäevade Aafrikat, tolle kaugeid kuldseid ja valgeid randu, - nii valgeid, et need ta silmadele haiget tegid, nägi tema kõrgeid neemi ja suuri pruune mägesid. Igal öösel elas ta nüüd sellel rannikul, ning oma unenägudes kuulis ta murdlainete mühinat ja nägi, kuidas pärismaalaste paadid neid laineid murdsid. Nüüd nägi ta veel ainult kaugeid maid ja rannikuil hulkuvaid lõvisid. Need mängisid seal nagu noored kassid videvikus, ja ta armastas neid nagu ta armastas poissigi. Kuid kunagi ei näinud ta teda unes. LK 17 Mida sööb vanamees hommikul ja mida võtab päevaks merele kaasa? Vanamees jõi vaid kohvi. See oli kõik, mida ta sai kogu päeva kestel ja teadis, et peab selle ära jooma. Juba ammu ei hoolinud ta söögist ega kandnud endaga kunagi kaasas lõunaoodet.
Geo KT Litosfäär Kordamine KT-ks litosfäär 1. 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 1. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), ...
arvestab spektraalsust. Ühik 1lm luumen. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Ühik 1cd kandela. 80. Mis on valgustatus? Ühik SI-s. Mis on heledus? Ühik SI-s. Valgustatus on pinnale langeva valgusvoogu iseloomustav suurus. Ühik 1lm/1m2=1lx luks. Heledus on pinnalt kiirguva valgustugevust iseloomustav suurus. Ühik 1cd/1m2=1nt nitt. Heledus iseloomustab kiirgavat pinda. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks loomulik valgus pole koherentne. Interferents on lainete liitumine. See on samasihiliste võnkumiste liitumine. Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama sageduse (monokromaatse) ja püsiva faasivahega lainete puhul. Reaalsed valgusallikad ei kiirga kunagi monokromaatseid laineid vaid kiirgajaks on aatom, mis kiirgab kaootiliselt valgusfootoneid. Aines kiirgavad kõik aatomid kaootiliselt ja seetõttu on erinevate kiirgusaktide algfaasid erinevad
arvestab spektraalsust. Ühik 1lm luumen. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Ühik 1cd kandela. 80. Mis on valgustatus? Ühik SI-s. Mis on heledus? Ühik SI-s. Valgustatus on pinnale langeva valgusvoogu iseloomustav suurus. Ühik 1lm/1m2=1lx luks. Heledus on pinnalt kiirguva valgustugevust iseloomustav suurus. Ühik 1cd/1m2=1nt nitt. Heledus iseloomustab kiirgavat pinda. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks loomulik valgus pole koherentne. Interferents on lainete liitumine. See on samasihiliste võnkumiste liitumine. Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama sageduse (monokromaatse) ja püsiva faasivahega lainete puhul. Reaalsed valgusallikad ei kiirga kunagi monokromaatseid laineid vaid kiirgajaks on aatom, mis kiirgab kaootiliselt valgusfootoneid. Aines kiirgavad kõik aatomid kaootiliselt ja seetõttu on erinevate kiirgusaktide algfaasid erinevad
) Veeliinide purunemine takistab kustutustöid. · Maamasside liikumised. Konkreetsetel juhtudel võivad osutuda peamisteks. Ebatasane reljeef: maalibisemised. Märg pinnas: vesiliivastumine (Niigata Jaapanis, · 1964). · Tsunamid ja üleujutused. Tsunamid eriti ohtlikud Vaikse ookeani rannikualadel. Ookeanialuse või rannikulähedase maavärina korral põhjustab ookeanipõhja järsk liikumine kindlast punktist eemalduvaid laineid. Avaookeanil pole tavaliselt ohtlikud (lainepikkus suur; liikumiskiirus võib olla 1000 km/h ringis), rannikule jõudes murduvad - murdlainete kõrgus võib olla üle 15 m. Kiire teabelevi võimaldab teatada tsunami saabumisaegu. Maapinna vajumine rannikualal võib põhjustada üleujutusi. Vastupidiselt: maapinna tõus võib muuta sadamarajatised kasutuiks. Ennustamine Seismilised pausid. Piki peamisi murranguvööndeid on fikseeritavad alad, kus hiljuti
Poolel teel tuli isu midagi hamba alla osta. Poes vaadati teda kuidagi kummaliselt. Peeglisse vaadates nägi Priit, et grimm oli peale ununenud. 5 Maria Soomets: No... Priit lasi väiksena Alus suure tiigi veest tühjaks... Ei vaja vist kommentaare. Lavastajadebüüt Ugala menukas noor näitleja Priit Võigemast tegi 2004. aastal lavastajadebüüdi laineid löönud vene näidendiga "Terrorism", mis heidab ootamatu pilgu hetkel kuumale terroriteemale. Esietendus septembris Provotseeriv pealkiri annab vendade Vladimir ja Oleg Presnjakovi näidendi sisule selge viite. Ühes elumajas aset leidnud tohutu plahvatuse tagamaadest pajatavat lugu mängitakse Moskva Kunstiteatris ja paljudes teistes Venemaa teatrites. Tükk on jõudnud ka välismaale, näiteks esitab seda Inglismaal Royal Court Theatre, kes on spetsialiseerunud olulistele
Ta jälgis tomograafi abil, millised muutused leiavad ajus aset nõelraviseansi ajal. Tehti kindlaks, et asetades nõel mingisse kehapiirkonda, aktiviseerub ajus ravitavale piirkonnale vastav punkt. Nõnda tehti kindlaks, et asetades nõelad näiteks vasakusse jalga ja randmesse, aktiviseerus ajus kuulmist reguleeriv punkt. 2. Närviprotsesside erutus ja pidurdus abil saab uurida näiteks loomi ja nende käitumist. Saates loomadele väliskesskonnast nende närvisüsteeme erutavaid laineid saab uurida, mis neil viga on, mis neile vaja on, mis meeldib jne. 3. Inimeste lihtsad eelistused, maitsed aitavad uurida aju poolkerade asümmeetriat. Nende uuringute abil saab analüüsida inimesi, kes on õnnetuste tagajärjel kaotanud näiteks kõnevõime. Samuti võib seda psühholoogilist meetodit kasutada kasvõi karjääri valimisel. Kui on teada, et inimene on vasakukäeline ja tal on tugev kujutlusvõime, võime uuringute põhjal eeldada, et ta on
kinnitab, et ta suudab tekitada eetrilaineid, mis on võimelised läbima ükskõik missuguseid takistusi. Seega ta võiks siis oma kiiri saata läbi mägede ja kaljude, lõpuks ka läbi terve maakera..." Kuid sama 1897. a. juunis peainsener Preece esineb avaliku ettekandega, kus ta langetab eesriide saladuslikult leiutiselt. Preece kõneleb muuseas: ,,Möödunud aasta juunis tõi Mr. Marconi Inglismaale uue leiutise traadita telegraafimiseks. Ta kasutab Hertzi elektromagnetilisi laineid, kuid seejuures väga kõrge sagedusega. Ta on konstrueerinud relee, mis oma tundlikkuselt ületab kõik seni tuntud riistad sel alal. Marconi dekohereerib haamrikese löögiga klaastorule, seejuures saades heli, mis võimaldab tarvitada traadita telegraafimiseks morse tähestikku. Kõneldakse mõnel pool, just nagu Marconi ei oleks midagi uut avastanud. Ta ei olevat uusi kiiri leidnud, ta saatja olevat juba tuntud tüüp, ta vastuvõtjas kasutatakse Branly koheererit. Kuid ma
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus POLAROID Referaat Materjaliõpetuses Juhendaja: Vootele Tamme Tallinn 2012 SISUKORD 1. POLAROIDIDE TÖÖPÕHIMÕTE, VÕIMALUSED JA KASUTAMINE Kuna valgus koosneb tohutust arvust lainetest, siis võib sealt leida maapinna suhtes nii horisontaalselt, kui vertikaalselt levivaid laineid. See teadmine andis teadlastele võimaluse hakata neid valguskiiri sorteerima. Selleks kasutatakse keemiliselt töödeldud klaase, mis on võimelised läbi laskma ainult ühes konkreetses suunas liikuvat valgust ja samal ajal blokeerides, kas täielikult või osaliselt teised laine suunad. (Juurikas 2012) Tavaline päikesevalgus ehk päevavalgus levib kolmedimensioonilises ruumis igas suunas. Erinevatelt, valdavalt siledatelt, pindadelt peegeldunud valgus on polariseerunud ja levib
abi II maailmasõja kaotuste eest 1960 70 teenused ja toetused suurenesid lääneeuroopas kolmandik riigieelarvest sotsiaalkuludessse naftahinnatõus tekitas majanduskriisi riigid mis jätkasid sotsiaalvaldkonna rahastamist tulid varem majanduskriisist välja 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutumatult seotud? Miks? jah, kuna rahava haritus ja heaolu loovad eeldused demokraatlike väärtuste kujunemiseks. 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 10.20. Sajandil. 18261922 lõpetas totalitarismi 19531956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust ka idaeuroopas 1974 diktatuuri lagunemisega Portugalis 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? Ühiskond milles toimub ühe valitsemiskorra vaheldumine teisega 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisius on eesti täna? tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine,
piirkondi või teisi universumeid (ükskõik mida need ka siis endast kujutaksid) kus kõik mõõtmed on väikeseks kõverdunud, või kus oleks rohkem kui neli sirget mõõdet, aga seal poleks lihtsalt arukaid olendeid neid jälgimas. Peale aegruumi lisamõõtmete toob stringiteooria kaasa veel teisigi küsitavusi, mis tuleks lahendada enne, kui teda võiks kuulutada lõplikuks ühendatud füüsikateooriaks. Me ei tea veel kas kõik lõpmatused ikka taanduvad välja või kuidas seostada stringi laineid konkreetsete osakestega. Kõigele vaatamata tundub nii, et need küsimused lahendatakse lähemate aastate jooksul ning sajandi lõpuks selgub kas stringiteooria on tõepoolest kaua otsitud ühendatud füüsikateooria, või nagu suurustades öeldakse - Kõiksuse Teooria. Füüsikateooriad näivad vahel vahetuvat sama kiiresti nagu Pariisi rõivamoedki. Kui Nobeli laureaadilt Steven Weinbergilt, elektronõrga vastasmõju teooria ühelt loojalt küsiti (1986),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
