vallutatul aladel vajas alalist sõjaväge,seetõttu koosnes nüüd rooma sõjavägi elukutselistest sõjaväelastest.riigis puhkesid kodusõjad,senat kaotas oma autoriteedi,oli vaja kes sõja lõpetaks,sellesk oli aucustus,kes võitis oma vastased kehtestas riigis ainuvõimu,algas keisriigi ajajärk. Armee koosnes nüüd elukutselistest palgaväelastest,kuid ülesehitus,relvastus ja võitlustaktika sama. Alates puunia sõjatest oli nende laevastik väga võimas,nad olid oma aja parimad kindlusepiirajad,kasutades katapulte,müürilõhkujajid ja piiramistorne. Iga leegion kontrollis kindlat piirilõiku,rajati kindald piirkindlustused,sõtta värvati ka provintitest elanike,leegion raskerelvastusega jalamees. Rooma õigus,roomariik toimis seaduslikul alusel,kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitseall,neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista,ega
sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. · Menelaos- Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas
kaotusi kui Prantsusmaa. Somme'i lahing, 1916, 1. juuli Võeti esimest korda inglaste poolt kasutusele tankid. Rumeenia astus sõtta Antandi poolel Sellest tuli aga Antandile hoopis häda, kuna sakslased vallutasid Rumeenia ning said enda käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda, paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Jüüti merelahing, 1916, sügis Briti laevastik varitses Saksa laevastikku Taani ranniku lähedal ning astuti lahingusse. Kuigi kannatada said mõlemad pooled võis võidu panna pigem Inglismaa arvele, kuna Saksa laevastik käitus edaspidi passiivselt ning lahkus vaid harva oma baasidest. Ei olnudki pöördelisi lahinguid, oli kurnamissõda hoopis. -.- Toimunud muutused Naiste olukord Sõja ajal pidid naised ära tegema ka meeste tööd. Pere eest hoolitsemise kõrval käisid nad ka tööl tehastes ja kaevandustes
sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. · Menelaos- Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas
võrreldes Rootsiga. Meie potentsiaal on veel kasutamata. Rootsi kasutab enda merenduspoliitika arendamisele palju rohkem finantse ja tegureid. Eesti merenduspoliitikal on päris sarnased eesmärgid ning seega Eesti merenduspoliitika arenguplaan ja eesmärgid sarnased Rootsi merenduspoliitikaga. Samuti tulevikus kahe riigi vahel on palju tõhusam ja tihedam koostöö. Tähtis erinevus on ka see , et Eesti laevastik on väike ja peamiselt laevad Eesti sadamates on teiste riikide laevad. Eesti tuleviku merenduspoliitikas pööratakse rohkem tähelepanu , et tuleb ehitada rohkem kaubalaevu. Rootsis aga erinev lugu. Rootsis on olemas oma laevu ja laevastik on võrdeliselt suur. Oluline erinevus on, et Rootsis on rohkem spetsialiste merenduses , aga Eesti on üsna väike riik ja meil puuduvad spetsialistid. Vaatamata, et riik on väike, toimub meil merendussektor väga hästi. Ja lisaks, Eesti arengukavas
lunaraha maksma · Kaotusest hoolimata jätkasid roomlased sõdu ning 265 a ekr oli kogu itaalia rooma võimu all Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 aastat ekr · Itaalia vallutamise järel sattus Rooma sõtta tugeva Põhja-Aafrik riigi Kartaagoga, omavahel peeti maha 3 sõda, mida nim Puunia sõdadeks: 1. Esimene Puunia sõda (264-241 a eKr) peamiselt merel ja Sitsiilia saartel. Sõja alguses puudu roomlastel laevastik ning seega oli alguses ülemvõim kartaagolastel, aga kui roomlased omandasid tugeva laevastiku, saavutasid nad mitu võitu ning sundisid kartaagolasi rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemer lääneosas. 2. Teine Puunia sõda(218-201 a eKr) püüdis Kartaago oma positsiooni taastada.Kartaago väepealik Hannibal tungis Hispaaniast galliasse(Prantsusmaa), üle alpide Itaaliasse ning purustas Rooma Cannae
muutused. Saksamaa oli sõja tagajärjel laastunud, Suurbritanna majanduslikult kurnatud ja Pranstusmaa oli rohkesti kannatada saanud. Kuna sõjategevus toimus suuremalt jaolt Euroopas ja mitte Ameerikas, siis olid Ameerika kahjud sõja tagajärjel minimaalsed. Tänu sellele said Ameerika Ühendriigid endale maailma juhtiva tööstusriigi positsiooni. Peale selle oli USA ka maailma suurim sõjaline jõud. Ameerika mereväel oli ka koos Suurbritannia omaga maailma suurim laevastik ning sõja ajal oli kasvanud ka kaubalaevade arv. Ameerika eelised Suurbritannia ees olid, et nende laevastik ei olnud üle terve maailma laiali pillutud. Ameerika Ühendriigid saavutasid majandusliku ülemvõimu tänu sõja tõttu vallapäästetud hiiglaslikele tootmisreservidele. See majanduslik buum andis suuri lootusi, mis majanduse kohanemisel rahuaja tingimustele peatselt nurjusid. Lisaks sellele avaldasid töölised rahulolematust
Selle kõige tagajärjeks ongi see, et eestlasi vallutati süstemaatiliselt. Võitluse käigus õppisid eestlased uusi sõjapidamise meetodeid . 1208 aastal Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha Otepää linnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latgalite maale. 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa. 1219.a. maabus Taani laevastik koos kuninga Waldemar II Lindanise linnuse lähedal. Sinna ehitati Taani linn, Tallinn. Taani oli kõige tugevam vastane, sest kui sakslased ja liivlased olid välja tõrjutud pidas ainult Tallinn vastu mis oli aga taani võimu all. 1220 a. tulid Rootslased kuninga Johan I juhtimisel Lihula linnuse alla. Kui kuningas lahkus ründasid eestlased linnust ja võitsid selle. Eestlaste alad jagati mitme erineva riigi vahel.
1. Eesti iseseisvumise eeldused: a)majanduslikud eeldused: *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused: *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud *tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustes c)kultuurilised eeldused: *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) 2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele: a)Eesti: *erakondade kujunemine *kubermangude liitmine b)Venemaa: *tsaari loobumine võimust *vene sõjaväe nõrkus c)rahvusvahelisel tasandil: *impeeriumide lagunemine ...
leiavad need ka laialdasemat toetust ja teadus, eriti astronoomia hakkab kiiresti arenema. Renessansi saavutusteks teaduses oli Galilei põhitõde, et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese ning maadeavastusele aitas kaasa pikksilma leiutamine ja täiustamine. Just teaduses võeti kasutusele mitmed antiikaja põhitõed ning arendati neid edasi. Meresõit oli nii antiikajal kui renessansiajal heal tasemel. Näiteks antiikkultuuris oli Ateena laevastik üks tugevamaid ning avastati mitmeid Vahemere äärseid paiku. Renessansiajal kujunesid tähtsaimateks meresõitjateks hispaanlased ja portugallased. Varauusajal toimusid suured maadeavastused, mille käigus Christopher Kolumbus avastas Ameerika mandri. Tuntuimad selle aja meresõitjad on V. da Gama, C. Kolumbus, A. Vespucci, F. de Magalhaes ja J. Cook, kes kõik tegid maailma ajaloo jaoks väga tähtsaid maadeavastusi.
Liit oli suunatud Parantsusmaa vastu. VENEMAAA 1893 PRANTSUSMAA 1907 Inglismaa Näiliselt oli Euroopas saavutatud sõjaline tasakaal, mis pidi tagama rahu, samal ajal käis võidurelvastumine, algas sõjapropaganda. Kolmikliidu riikide eesmärgid: Saksamaa- purustada Prantsusmaa ja kehtestada Saksa võim Euroopas. Ehitada võimas laevastik, mile abil laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandile. Haarata uusi koloonaid. Austria- Ungari- tugevdada oma positsiooni Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia- 1) Kaitsta end võimaliku Prantsusmaa rünnaku vastu.2) Haarata endale Türgi valdused Tripolitaania ja Kürenaika, realiseerus 1911. aastal. Antandi riikide eesmärgid:
· Riik sekkus majandusse kui: ettevõte kuulus juudile; eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama · Eelisarendati sõjatööstust; aktivineeriti teedeehitust · Plaanimajandus kasutati aga see polnud ''elu ja surma küsimus'' , nagu NSV Liidus Sisepoliitika · Gestapo · SS · Pruunsärklased Välispoliitika · Suur Saksamaa loomine · Alustati Saksamaa taasrelvastumise, taasloodi armee, taastati laevastik · Sõjaväe kohustus · Austria-Tsehhi hõivamine · MRP-Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel Itaalia Majandus · Ettevõtted riigi kontrolli alla · Töölised erialade järgi kutsekogudesse · Tööandjad ja töövõtjad moodustasid valitsuse kontrolli all koproratsioonid Sisepoliitika · Valitsus oli nõrk · Tööpuudus · Töölised kommunistide mõju all · Ebastabiilsed koalitsioonivalmised · Fasistid-võitlusliit
Tallinna radikaalid: päevaleht teataja; eestvedaja Konstantin Päts; abilised(toetajaskond) A.H. Tammsaare, E.Virgo, J.V.Veski jt.; probleemid eestis-eesti ühiskonna sotsiaalne lõhestus,majanduslikult kehv põhja-eesti; prob.venemaal-kommunistide võimuletulek. Tartu liberaalid: päevaleht Postimees; eestvedaja Jaan Tõnisson; abilised-V.Reiman, O.Kallas, K.A.Hindrey, P.Põld; prob eestis- venestamine ja saksastumine,eestlaste õiguslikku võrdsustamist, põhjalikke võrdsustamist, põhjalikke maa-ja haridusreforme, sotsiaalsed vastuolud; prob venemaal- osalemine suures poliitikas,Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud. 1905.a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega, kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine,levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja taluomanikke, teade revol puhkemi...
*I Maroko kriis 1905-1906a. tekkis sellest, et Saksamaa püüdis pidurdada Prantsusmaa laienemist Marokos ja säilitada Maroko vormilist iseseisvust. Prantsusmaa nõustus rahumeelse lahendusega, soovides vältida sõda. Sellegi poolest sai Prantsusmaa Marokos politsei üle kontrolli. *II Maroko kriis 1911a. tekkis sellest, et Prantsusmaa kavatses okupeerida Fesi, mida ta ka tegi. Saksamaa saatis protestiks Agadiri sadamasse kahuripaadi. Suurbritannia võimas laevastik ja diplomaatiline toetus Prantsusmaale aitas vältida sõda ja viis rahumeelse kokkuleppeni: Prantsusmaa säilitas Maroko üle eelisseisundi ja loovutas Saksamaale maa-ala Prantsuse-Kongos. Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid suurriikidevahelisi vastuolusid. *USA-Hispaania sõda 1898a. Hispaania sai lüüa ning loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi neljaks aastaks USA okupatsiooni alla. *Vene-Jaapani sõda 1904-1905a
1721 uusikapunki rahu: venemaa sai eesti, liivi ja ingerimaa ja osa kagu soomest. Venemaa maksis rootsile kahjutasu, kinnitati baltikumi valitskuskorra põhijooned. Säilitati baltisakslaste privileegid. Asjaajamiskeelena saksa keel, kohalikud õigused, luteri kirik. Sõjategevus 1700-1701: sõda algas 12veebruaril 1700 kui saksi väed ründasin riia linna, tormijooks ebaõnnestus, asuti linna piirama. Märtsis ründas taani rootsi valdusi põhja saksamaal. Rootsi laevastik liikus kopenhaageni peale, mistõttu taani kuningas palus rahu. Vene väed hõivasid osa ingerimaast ja liikusid edasi narva alla.20 nov algas narva lahing, kus venelased said hävitava kaotuse. Kaotasid kuna peeter I jättis äed de croy kätte. Ilmastik venelaste jaoks oli ebasobiv. Venelaste halb ettevalmistus, venelaste viletsam relvastus, puudu oli varustusest. Narva alt siirdus rootsi vägi koos karl 12. Laiusele talvituma. 12. juunil lahkus karl 12 eestist
Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas, Pompeius sa lüüa, põgenes kuid tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Kuid suur osa Rooma aristokraatiast polnud ainuvalitsejaga rahul. 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Antonius abiellus Egiptuse valitsejanna Kleopatraga. Kuid varsti puhkes ka Antoniuse ja Octavianuse vahel kodusõda. Antoniuse laevastik sai lüüa ja Antonius põgenes Egiptusesse, kus nii tema kui ka Kleopatra ennast tapsid. Seejärel vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Seda sõndmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. · Varane keisririik aastatel 30 eKr- 235 pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus ja tema ainuvalitsus tõi pika rahuperioodi, koos sellega majanduse õitsengu. Kui Augustus suri, oli enamik roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud
19.veebruar Maanõukogu juhatus kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti ja valis täidesaatva organi kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee (K. Päts, J. Vilms, K. Konik) 23.veebruar Pärnus "Endla" teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik 24. veebruar Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, mille juhiks sai K. Päts. Saksa sõjavägi jõudis Tartusse. Eesti Vabariigi sünd 1918 Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudsid Saksa väed 4. märts Saksa väed olid okupeerinud kogu Eesti aprill J. Vilms, kes püüdis pääseda Soome ja Rootsi, tabati ja lasti Helsingis maha 22. november enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi 27. november K. Päts moodustas teise Ajutise Valitsuse Soome vabatahtlikud Tallinnas Esimene rühm vabatahtlikke sõdureid saabus Soomest SOOMUSRONG Eestlased võitsid Landeswehri
Et Soome oli demokraatlik riik,ei olnud rahvas nõus lihtsalt alla andma. Soome otsustas läbirääkimistega venitada, lootes, et NSV Liit teda ei ründa. NSVL ei kartnud Soomet ja ründas riiki 30. novembril 1939. Sellega algas nn ,,Talvesõda". Soome ostuas vaenlasele suurt vastupanu. Sõjlist abi osutasid ka Inglismaa ning Prantsusmaa. Soome kaotas vaid marginaalse osa oma territooriumist, kuid säilitas iseseisvuse. Eesti ei oleks Soomelt saanud abi paluda, sest NSV Liidu laevastik oli blokeerinud mereteed ning Soome ise oli just sõtta astumas. Mis oleks siis saanud, kui Balti riigid oleks NSV Liidule sõjaliselt vastu hakanud? Baltikumi sõjaline jõud oli kõvasti üle Soome omast. Kuid üksteise abistamise leping oli sõlmitud Eestil vaid Lätiga, Leeduga see puudus. Leping oli vaid formaalne, sõjalist koostööd ei kordineeritud. Kuid kui Eesti olekski võitnud olemata olnud ,,Iseseisvussõja",
*tsentristid-revisionistide ja enamlaste vahepealsus *anarhistid-kodanliku korra kukutamine, ei diktatuuridele, atentaadid suurriikide valitsejatele ja kõrgematele ametnikele. Muudatused majanduselus maailmas:SKT suurenes, areng kiire kuid ebaühtlane, hindade langus, konkurentsi tõus, globaliseerumine, sõltuvus teistest riikidest. 1882-kujunes lõplikult 3ikliit. 1.)Saksamaa- olla kolooniate arvu poolest I maailmas, luua võimas laevastik, alustades Pr purustamisest kuni kogu Eur purustamiseni 2.)Austria-Ungari-Balkani ps, Serbia domineerimine Balkanil maha suruda. 3.)Itaalia-kaitse Pr rünnakute eest. 1907-kujunes Antant 1.)Pr-sakslaste mõjuvõimu vähendamine Eur-s, Elsassi ja Lotringi piirkondade tagasisaamine, kolooniad Aafrikas 2.)Venemaa-Türgi vastu võitlus, Balkani ps 3.)Inglismaa-sakslaste mõjuvõimu vähendamine Eur-s, kolooniad Põhjused, miks lahkhelisid ei saanud rahumeelselt lahendada: 1
6. Detsembril 1941 alustas Punaarmee vastutungi ja rikkusid Hitleri plaani. Stalingradi, -19. november 1942 ründasid NSVL väed pealetungi saksa vägedele. Lõppes 2. veebruaril 1943 saksa kaotusega. El-Alameini, - november 1942 Briti väed paiskasid saksa-itaalia väed Tuneesiasse, kus hiljem USA väed need hävitasid. Kurski, - 5. juulil 1943 alanud Kurski kaarel Saksa pealetung oli algul edukas kuid siis löödi nad laiali. Midway, - 1942 võitis USA laevastik Jaapani laevastikku. Leyte, 1944. alustasid USA väed Filipiinide vabastamist, lüües kõigepealt Leyte lahingus Jaapani. Normandia dessant.- 6.06.1944 maabusid lääneriikide väed prantsusmaal normandias ja hävitasid saksa kaitse suve lõpuks. Liitlaste konverentsid (aeg, pooled, sisu/tähtsus): Teherani, - Lääneriigid tunnistasid NSVL 1941.a. piire Jalta, - Staling, Churchill, Roosevelt loodi ÜRO ja idaeuroopa maad lubati jätta Moskva meelevalla. Potsdami
Maailm 20. sajandi alguses Mõisted: 1)Imperialism-suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 2)Sovinism-marurahvuslus ehk oma rahvusluse paremaks pidamine teistest rahvustest. 3)Koloniaalimpeerium-ühe suurriigi all olevad väikeriigid. 4)Globaliseerumine-riigid hakkasid rohkem üksteisest sõlutma. Firmad põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. 5)Sotsialism-ühiskonnakord 6)Enamlased-Venemaa poliitilise voolu esindajad töölisliikumisel. 7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast 8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. 9)Sotsiaaldemokraatia-ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust ja demokraatiat. 10)Antisemitism-Juutide vaenulikkus. 11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine. 12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise. 13)Juugend-Kirjandusstiil, ilutsemine. 14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa pa...
Kalevlaste maleva jt. Murrang sõjategevuse käigus Kui alguses oli Punaarmeed saatnud suur lahinguline edu mille tulemusena olid nad vallutanud suure osa Lõuna- ja Ida Eestist s.h Narva, Rakvere, Tartu, Võru ja Valga, siis 1919 aastal, mil Punased olid jõudnud Tallinna alla muutusid asjaolud eestlaste kasuks. Eestlased alustasid Laidoneri juhtimisel hoogsalt vastupealetungi, millest võtsid ka osa siinsed venelased, baltisakslased, soomlased, kui ka Tallinna all Inglise laevastik. Samuti muutusid ka tänu kinni tuisanud maanteedele väga oluliseks raudteed. Tallinnas oli eesti sõjaväele ehitatud ka mitmeid soomusronge, Vene soomusrongid aga Eestisse ei saanud, sest Eestist lahkudes olid sakslased Narva silla õhku lasknud. Nende sündmuste tagajärjel vallutasid eestlased veebruari lõpuks tagasi suurema osa Eestist. Paju lahing Väga raskeks osutus aga Paju lahing mis toimus Tartu ja Valga vahel Paju mõisa juures,
Sõdivatest riigidest tundsid end enam pettetuna ja kaotajatena Saksamaa, Venemaa, Itaalia ja Jaapan. Oli sõja järgne majanduskriis ja inimeste elujärg halvenes. Kas lahendamata jäänud probleemid võis olla põhjus diktatuuride tulekuks? Saksamaa polnud rahul Versailles` rahulepingu tingimustega, sest pidas neid ebaõiglaseks. Pahameelt tekitas ka sakslastega asutatud alade loovutamine naabritele( Alsace- Lorraine'i, Poola alasid jm). Saksamaal puudus põhimõtteliselt tooraine, laevastik ja tööstuspiirkonnad. Itaalia ja Jaapan olid aga kõige vähem rahul kuna nemad jäeti ilma oma territooriumitest ja kolooniatest. Itaallasi ootas tööpuudus ja nälg. Oli sõjajärgne majanduskriis, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige keerulisemaks aga kujunesid majandusprobleemid Saksamaal kuna tuli maksta Atlandi riikidele reparatsiooni. Kui Saksamaa ei suutnud 1923. aastal maksta okupeeris Prantsusmaa Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri.
KREEKA KLASSIKALINE PERIOOD Maratoni lahing 490. eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa. Termopüülide lahing 480. eKr. kreeklased kaotasid. Salamise merelahing 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku. Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS.
liikumine 7)nõuti sotsiaalseid reforme, tagatisi ja trustide vastaseid seaduseid. 8)traditsiooniliste väärtuste austamine 8) presidendi suur mõjuvõim (Woodrow Wilson) 9)siirdumine maailma poliitikasse. 10) avatud uksed, võrdsed võimalused 11) Tekib konkurents Jaapaniga Vaiksel Ookeanil. Jaapan 35 aastaga suudeti rajada kaasaegne tööstus, raudteed, pangad, turumajanduslikud suhted, riiklik aparaat, moodne sõjavägi ja isegi laevastik. Jaapan tõestas oma sõjalist võimsust Vene- Jaapani sõjas 1907-1905, saades endale tugipunkti Hiinas. Turumajanduse ja euroopallike valitsemisvormide areng hakkasid õünestama traditsioonilisi ühiskonna alustugesid. Venemaa 20.sajandi algul. 20.sajandi algul oli Venemaal absoluutne monarhia. Kõrgeim võim kkuulus Nikolai II. Tollel perioodil: * kaotati Vene-jaapani sõjas. *Vastuolud Jaapaniga Korea ja Hiina pärast
A. Eesti Vabariigi väljakuulutamine B. Esimese maailmasõja lõpp C. Eestile autonoomia andmine D. saksa okupatsiooni algus E. Vabadussõja algus F. oktoobripööre ja enamlaste võimuletulek G. saksa okupatsiooni lõpp Vastus: …B;C;F;A;D;G…………………………………. 3) Mis põhjustas Vabadussõjas murrangu Eesti Vabariigi Rahvaväe kasuks? Rahvaväe pealetung, põhjuseks soomusrongid. Tuli välisabi Brittide laevastik ja Soome vabatahtlikud. Laidoneri juhtimisel oli suur roll. 4) Miks oli Tartu rahu oluline Eestile, miks Venemaale? Eestle määrati kindlaks riigipiirid.Venemaa saatis laiali väeosad ja Venemaa eestlased võisid tulla koju. Eesti vabanes kohustusest ja sai 15 miljonit kuldrubla. Venemaa kinnitas, et tunnistab Eesti iseseisvust. 5) Milles seisnes Briand-Kelloggi pakt? Kohustati loobuma sõjast 6) Täida tabel Ameerika Ühendriigid kahe maailmasõja vahel! majandus
Aastaarvud: 1500 eKr- 1200 eKr- 776 eKr- 490 eKr- 480 eKr Salamise lahing, Termopüülide lahing 479 eKr- Plataia lahing, antakse viimane löök pärslastele. 405 eKr- 404 eKr- Sõjad, lahingud, liidud. Maratoni lahing 490 eKr, Dareios saatis laevastikku koos sõjaväega üle Eugeuse mere Ateena vastu, see väekoondis sai aga ateenlastelt rängalt lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. Termopüülide lahing 480 eKr, Salamise lahing 490 eKr,Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik, mile põhiosa moodustasid Ateena laevad, vaenlase üle(pärslased) otsustava võidu. Plataia lahing 479 eKr, Sparta väed asusid retkele kuna vastasel juhul ähvardas Ateena Pärsia vastastest liidust välja astuda. Ateena mereliit Väike-Aasia ranniku Kreeka linnriikide vabastamiseks moodustatud Egeuse mere äärsete poliste sõjaline liit, mille juhiks said Ateenlased. Peloponnose lahing 491-404 eKr, Suur osa Ateena laevastikust hävis sõjakäigul Sitsiilia saarele
(1791-1847). Kodanlike suhete õiguslikud alused fikseeriti Napoleoni koodeksites (Tsiviilkoodeks 1802, Kommertskoodeks 1807, kriminaalkoodeks 1811). Napoleoni siht oli muuta vallutusega suurendatud Prantsusmaa feodaaligandeist vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. Suurim sõjaline võit oli Venemaa ja Austria ühendatud väe purustamine Austerlitzi lahingus 2. XII 1805. Prantsuse laevastik sai Trafalgari lahingus 21. X 1805 inglastelt lüüa; pärast seda püüdis Napoleon Suurbritannia vastu võidelda maj. Vahenditega ning 4 kehtestas 21. XI 1806 kontinentaalblokaadi. Napoleon vallutatud maadel vallandus rahvuslik vabadusliikumine, rahvasõja ilme omandas see kõigepealt Hispaanias (aastast 1808).
KAMIKAZED SISSEJUHATUS Sõna "kamikaze" (jumalik tuul) pärineb 13. sajandist, mil mongoli khaani Hubilai sõdalased üritasid kaks korda (1274. ja 1281. aastal) Jaapanisse tungida, kuid see neil ei õnnestunud, sest oletatavalt taevast saadetud taifuunid ehk kamikazed hävitasid mõlemal korral nende laevastiku. Laiemalt hakkas sõna "kamikaze" levima aga pärast 1944. aasta oktoobrit, kui loodi erirünnaku ehk kamikazede üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine ning hiljem Ameerika ja Briti merejõud Okinawa ümbruses. Nende täielik nimetus oli "jumaliku tuule eriründeväed". Tokko (erirünnak) on lühend sõnadest tokubetsu kogeki, mis tähendab enesetapurünnakut. Täpsemalt öeldes olid ainsad tõelised kamikazed need enesetapjatest piloodid, kes kogunesid esimest korda Filipiinidele 1944. aasta oktoobris viitseadmiral Takijiro Onishi üleskutsel. Hiljem laienes see nimetus ka Jaapani teistele enesetapuüksustele
Vastased tahtsid üksteist ära kurnata ning vastupanust loobuma sundida. Inglismaa oli blokeerinud Saksamaa merelt. Saksamaa üritas aga Inglismaa varustusteed läbi lõigata. Kasutati allveelaevu ning 1915 veebruar alustati allveesõda. Kõik kuulutati sõjatsooniks merel. Saksa allveelaev uputas inglise suure reisilaeva Lusitania, mille pardal hukkus palju ameeriklasi. Sakslased saatsid Inglise kaubateedele lahingulaevu, aga inglased suutsid nad hävitada. 1916 aastal sattus Saksamaa laevastik inglise varituse alla, kuid sakslaste väed suutsid siiski oma baasi naasta. Kuigi Sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks,jäi tegelik võit rohkem Inglismaale, sest hiljem käitus Saksamaa laevastik passiivselt, tulles vaid haruharva oma baasist välja. 1917 painas lääneliitlasi tungiv vajadus Saksamaa purustada.Saksamaa ootas Venemaa kokkuvarisemist ja suunas väed läänerindele ning ootas kuni nemad tungisid, lootes et vastastel jõud raugeb. Sakslased
Sulg 6. Dets. 1917 Saame saab iseseisvaks. 24. Veebr. 1918 Eesti saab iseseivaks. 28. Nov. 1918 Eestis algab Vabadussõda. Soome aitab Eestit võitluses bolsevistliku Venemaa vastu laenates 20 milhonit ning 10 00 vintpüssi ja 20- 25 suurtükki ningi 2500 vabatahtliku. Inglise laevastik saabus 12 detsembril tallinna Inglased hõivavad 1918 jõulu ajal 2 vene hävitajat. Need antakse üle eestlastele. Laevad saavad uued nimed Lennuk ja Wambola . Punalaevastik suruti baasidesse ja ei omanud eriti tähtust enam. 30. Dets. 1918 Jõuab eestlastele appi 1157 soome vabatahtlikku Kolonelleitnant Martin Ekströmi juhtimisel. 7. Jaan. 1919 Eestlasest koloneli Hans Kalmu rügemendis ''Põhjan Pojat'' jõuab Eestisse 2014 soome vabatahtlikku. Legendaarne Rootsi kapten Einar Lundborg
4. Millal (kuupäevaga) ja kelle poolt kuulutati välja Eesti Vabariik, miks oli see võimalik ja vajalik? (5p.) Eesti riik kuulutati välja 24 veebruar 1918 aastal K.Pätsi, K.Koniku ja J.Vilmsi poolt. 5.Miks suutsid eestlased vabadussõjas vastupealetungile asuda?(4p.) *Koolipoisid läksid sõtta *Sõjaväe ülemjuhatajaks J.Laidoner *Algas vabatahtlike väeüksuste loomine- J.Kuperjanov *Soomusrong-J.Pitka *Välisabi- Suurbritannia laevastik, Taani ja Soome vabatahtlikud 6.Millal (kuupäevaga) sõlmiti Tartu rahu, millised olid 3 tähtsamat tingimust, millised tingimused on siiani täitmata? (7p.) Tartu Rahu sõlmiti 2. veebruaril 1920 , mille 3 tähtsamat tingimust olid: *Eesti riigipiir *Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad *Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla *Eesti vabanes kohustuses osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 milj. Kuldrubla.
- 1700.a 12.veebruarul Poola väed ründavad Riiat, algab Põhjasõda Põhjasõda - 1700.a Poola väed ründasid Riiat, algab Põhjasõda - 1700.a 19.novembril Rootsi väed Narvale appi, Vene väed alistati - 1701.a septembris Vene väed uuesti Eestisse, Rootsi löödi tagasi - 1701.a detsembris Vene vägede võit Erastvere lahingus - 1702.a Hummuli lahigus Rootslaste järjekordne kaotus - 1704.a hävitati Rootsi Peipsi järve laevastik Põhjasõda - 1704.a langesid venelastele Tartu ja Narva - 1708.a Vinni lahingus said rootslased lüüa - 1709.a Poltaava lahingus alistati rootslased täielikult - 1710.a alistusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn - 1710.a 29.septembril alistus Harku mõis - 1720.a Rootsi - Vene otsustav merelahing - 1721.a Uusikaupunki rahu, Eesti alad liideti Venemaaga Põhjasõja lõpp Täname kuulamast!
Kas Vana-Kreeka oli demokraatlik ühiskond? Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile olid kerkinud Kreeka linnriikide seast Sparta ja Ateena. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim, ning Sparta ümber koondusid ka paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Spartalased kui ka nende liitlased toetusid eeskätt maaväele. Ateenast sai ühteaegu Kreeka suurim linn ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena laevastik oli Kreekas ülekaalukalt võimsaim, tänu Ateena Mereliidule mis oma liidutööga selle tagas. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ja nende vahel puhkes pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Tänu suhetele Pärsiaga ehitasid spartalased endalegi võitlusvõimelise laevastiku ning selle järel sai Ateenast mõneks ajaks Sparta sõltlane. Spartat aastal 371 eKr otsustavas lahingus võitnud teebalased asusid tugevamate riikide seal liidrikohale.
ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis sotsiaalne struktuur-mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljus...
1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Oktoobripööre: 1917 enamlase haarasid võimu, erilist vastupanu riigipöördele ei osutatud, kuna oldi pettunud Ajutises Valitsuses. Asutati esimene nõukoguse valitsus Rahvakomissariaadi Nõukogu. Võeti vastu rahuja maadekreet. 7. Vabadussõda (1918-1920) vastaseks Punaarmee. Liitlasteks Balti riigid, Soome vabatahtlikud, inglise laevastik, Vene valged. Põhjused: Punaarmee rünnak narvale, tahtsid vallutada ja paremat juurdepääsu läänemerele. Tagajärjed: Sõlmiti Tartu rahuleping 2. vebr 1920, Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Landeswehri sõda, ei oska sellega siin midagi kirjutada:D 8. 24.veebruar 1918 Eesti iseseisvumine 9. Arenes lennundus- lennukitega pommitati rohkem, kolmemõõtme süsteem sõda käis maas, õhus ja vees. Tapeti palju tsiviilelanike. 10
Eesti väed kaotasid Vabadussõja lahingutes langenutena ligi 2300 inimest; haavata sai umbes 13 800 inimest (sealhulgas 300 surnut ja 800 haavatut kaotati Landeswehri sõjas), millele lisanduvad välismaiste vabatahtlike ja liitlasvägede kaotused. Kindlasti peab ära mainima, miks Eesti üldse Vabadussõja võitis. Eesti poleks mitte mingil juhul enda jõududega sõda võitnud, kuna sõdalasi oli liiga vähe. Kuid õnneks oli Läänemerel Inglise laevastik, kes puhtjuhuslikult sinna sattunud olid. Heast südamest ja austusest tulid inglased Eestile appi ning sõda võidetigi. Kokkuvõtteks võib õelda, et kui inglased ei oleks juhuslikult Läänemerel oma asju ajanud ning Eestile appi tulnud, poleks Eesti oma riiklust ega iseseisvust saavutanudki.
Teravnesid Sparta ja Ateena vastuolud Sparta moodustas Peloponnese liidu koos teda toetavate linnriikidega Ateena kitsendas nende kauplemisõigusi Sparta nõudis kauplemisõiguste kaotamist, Periklese pagendamist Ateenast Rahvakoosolek lükkas nõudmised tagasi ja Ateena ja Sparta vahel algas sõda Sõja kulgemine Ateena merevägi oli Sparta omast tugevam Peloponnesose liidu väed tungisid igal aastal Atikale ja laastasid maa Ateena laevastik ja maaväed rüüstasid vaenlase tagalat Teisel sõja-aastal puhkes sisse piiratud Ateenas katk ja suri ka Perikles Sõja kulgemine Ateena oli nüüd nõrgenenud, kuid sõda jätkus Nurjunud sõjaretk Itaaliasse 40 tuhandest ateenlasest mehest pöördus tagasi mõnikümend Nüüd oli Ateena sunnitud Sparta rahutingimused vastu võtma Perikles 495 - 429 eKr Ateena riigimees Kõige edukam riigimees, Ateena hiilgeaeg
KUIDAS MUUTUS EESTLASTE ELU PÄRAST MUISTSET VABADUSVÕITLUST? Eestlaste muistne vabadusvõitlus on üks osa Balti ristisõdadest. Vabadusvõitlus toimus Eesti aladel aastatel 12081227. Vabadusvõitluse eesmärk oli vastu võidelda ristiusustamisele. 1208. aastal ründasid kristlased esmalt Sakala maakonda tungiti kodudesse ja tapeti kõik, mis ette jäi. Eestlasid ründasid omakorda kristlasi, saates malevaid liivlaste ja latgalite maaalasid rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Selles võidus oli oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi maakonnad pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlastel suur ja hästi or...
maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. Sõja algus 28.november 1918Punaarmee vallutas Narva Vallutati ka Jõhvi, Rakvere, Tapa, Valga, Võru ning Tartu Sellega oli alanud Eesti Vabadussõda Välisabi 12. detsembril 1918 Tallinna ilmunud Briti eskaader, mis kaitses pealinna mere poolt. Abi saabus ka Soomest, kellelt saadi nii relvi kui rahalist laenu. Briti laevastik Nii Soomest, Rootsist ja Taanist tulid ka vabatahtlikud sõdurid Masinad Vabadussõjas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vastupealetung 1918. aasta lõpunädalatel hakkas senine käegalöömine asenduma järjest aktiivsema vastupanu organiseerimisega. Tunduvalt paranes ühtlasi Rahvaväe
juuli Liitlasväed maabuvad Sitsiilias 12.juuli Vene pealetung idarindel 25.juuli Benito Mussolini tagandatakse ja vangistatakse. 3.september Itaalia kapituleerub. 1944 6.juuni USA, Suurbritannia ja Kanada väeosad (ülemjuhataja Dwight Eisenhower) maabuvad Normandias. 25.august Pariisi vabastamine 19.september Soome ja NSV Liidu vaherahu. 20.oktoober Vene väeosad ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee (Josip Broz Tito) vabastavad Belgradi. 23.-26.oktoober Jaapani laevastik saab Leyte merelahingus lüüa. 25.detsember Peatatakse Saksamaa pealetung Ardennides. 1945 17.jaanuar NSV Liidu väeosad vallutavad Varssavi 4.-11.veebruar Krimmi konverents, Churchill, Rosevelt ja Stalin kavandavad sõja lõpetamist. 7.märts USA väeosad liiguvad üle Reini jõe. Märts- apr. Saksamaad ümbritsevad lääne poolt Usa, Briti ja Prantsuse väeosad, idast NSV Liidu väeosad. 21.aprill Vene vägi tungib Berliini 28
Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia saatis 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil. 1919. a. suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest. Juunis 1919 viis see kokkupõrkele
Vasco da Gama esimene mereretk Jõudis Indiasse ümber Aafrika 1498 Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada. Pärtliöö 1572 Puhkesid verised tapatalgud Pariisis kus kõik kätte saadud protestandid hukati. Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi Selgita mõisted heliotsentriline maailmapilt- on universumi kujutis mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva päikese
Eesti iseseisvuse kaotamine 1930. aastal valmistusid Saksamaa ja NSVL oma territoorimi suurendamiseks. Saksamaa hakkas laienema varakult, kuna teised suured riigid (Inglismaa, Prantsusmaa) tegid järeleandmisi. 1935 tehti kokkulepe, millega lubati Saksamaal luua laevastik ning Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri, 1938 sai Austria Saksamaa osaks ning peale seda 1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid luua Saksamaa-vastase sõja-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub
tappis kellegi ära (keisri?). Feodaalide suured rüüstamised. Aasta arv (476) on kokkuleppeline. Pime aeg. Kultuur, inimeste väärtushinnangud oli langenud. Bütsants. Kõige olulisem uus suur jõud/riik, mis esile kerkis.359pKr riik jagunes lõplikult kaheks osaks. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma. Arenes kiiremini, ühendus idamaadega, rikkam,Konstatinoopol muutus kaubanduskeskuseks, kujunes välja ühendustee India ja Hiinaga. Suur siiditee. Bütsantsil oli ääretult tugev laevastik, väga tugev riik sõjaliselt. Kunai 12 sajandini oli põhimõtteliselt võitmatu, vallutas palju. Palgasõjavägi - elukutselised sõjaväelased, saavad palka, riik muretseb relvad. Väga tugev käsitöö. Hellenism mõjutas riiki palju. Riigis puudus pärisorjus. Olid talupojad, pidid ennast ise ära elatama, suured maksud, hoidsid riiki üleval. Tugev keskvõim - keisril. Võim oli piiramatu. Suhteliselt vähe orje.
hertsogitega (jarlid) Lihula linnuse all. Koheselt alustati ristimise ja kirikute ehitusega. Sakslased polnud küll rahul rootslaste tegevusega, kuid vaenuvõitlust nende vastu siiski ei alustatud. Kuningas lahkus Läänemaalt oma vägedega ja jättis Lihulasse vaid 500-mehelise garnisoni (sõjaväe üksus, kes on mingis kindlas laagris) Rootslaste tegevus polnud kaugeltki meeltmööda saarlastele ning 8. august 1220 saabuski saarlaste laevastik Lihulasse. Roostlased piirati sisse, sunniti nad ägedas võtluses alistuma. Linnus süüdati põlema ning enamus rootslasi tapeti. Sellega oli nurjatud rootslaste katse Eestimaal kanda kinnitada-nurjatud. Rootslased ei sekkunud enam Liivimaa asjadesse enam 300 aastat. Kasutatud allikad http://histrodamus.ee/?event=Show_even t&event_id=1958&layer=113&lang=est#195 8 http://4.bp.blogspot.com/_vbI4KN0azDM/Sk
raskemaks, keeruline oli võõral maal toitu hankida. • Roomlased kogusid uue suure sõjaväe ja jätkasid võitlust Hannibali vastu ettevaatlikumalt, hoidudes suurtest lahingutest. Cannae lahing Mõne aja pärast maabus suur roomlaste armee Aafrikas ja asus kartaagolaste maid ründama.Hannibal kutsuti Itaaliast Põhja- Aafikasse tagasi Kartaagolased said lüüa ja olid sunnitud rahu paluma.Neil tuli loobuda kõigist valdustest väljaspool Aafrikat ja anda oma laevastik roomlastele.Kartaago poliitiline võimsus oli murtud,Roomast sai tuvevaim riik Vahemeres. Hannibali edu Juba lapsepõlves omands ta kõik suurele väejuhile vajalikudtarkused ja arendas välja oma kolm erilist oskust. Strateegiline ülevaade Ideaalne ajastus Suur julgus Kasutatud kirjanus (2011).Hannibali suurim triumf. –Ajalugu, nr 2, lk22-29 Vahtr Lauri, Laar Mart.(2013) Üldajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Maurus. http://www.vox
kirjutamist. Hariduse kesksel kohal olid Homerose eeposed, mis kujundasid noorte ellusuhtumist. Sportlikud harjutused olid au sees. Vanuses 18-20 eluaastat said nad sõjaväelise ettevalmistuse, peale mida loeti nad täiskasvanuteks. Ateena Sparta Asukoht ja Hea võimalused veeteedeks, Ligipääs merele puudus ja maadmööda mõjud maateid vähe ja kehvad. oli ülejäänud Kreekaga ühenduses Arenes laevastik. püsimiseks vaja ületada Isthmose Tugev merevägi. maakitsus Tugev jalavägi. Riigikord Riiki juhtisid aristokraatide Riiki juhtisid kaks kuningat (võim seast valitud ametnikud ja päritav), vanemate nõukogu geruusia ja nõukogu. Kodanikkonnda loeti neid kontrollisid viis efoori.
Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee kuulutas Bresti rahulepingu kehtetuks ja Punaarmee marssis läände. 1918. aastaks olid enamlased hõivanud suurema osa Balti riikidest, Valgevenest ning Ukrainast. Punaarmee rünnak tõi Eestile kaasa Vabadussõja (1918-1920). Punaarmee oli juba vallutanud suure osa Eestist, kuid siis 1919. aasta alguses toimus sõjategevuses pööre. Eesti väed olid jõudnud organiseeruda, eestlasi julgestas Inglise laevastik ning ka Soome vabatahlikud olid Eestile appi tulnud. Punaväed tõrjuti välja. Hiljem üritasid punaväed veel kord Eestit rünnata, kuid asjatult. Venemaa ja Eesti alustasid rahuläbirääkimistega ning 1920. aasta 3. jaanuaril lõpetati lahingud rindel. 1920. aastal 2. veebruaril kirjutati Tartus alla rahulepingule, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Kasutatud allikad: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Veebruarirevolutsioon (15.10.2012) 2. http://et.wikipedia
Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi. Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord, enne seda valitses diktaktuur. Spartas valistes aga aristokraatlik oli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
