söövitusvannist. Selline käsitlus toodab suures koguses kõrvalsaadusena raud (II) sulfaati. Fe + H2SO4 FeSO4 + H2 2) Kaubanduslikult toodetakse seda läbi püriidi oksüdeerimise. 2 FeS2 + 7 O2 + 2 H2O 2 FeSO4 + 2 H2SO4 Reaktsioonid 1) Kuumutades kaotab raud (II) kloriid esiteks oma kristallisatsioonivee ja seejärel muudetakse selle rohelised kristallid määrdunud-kollaseks veevabaks tahkeks aineks. Edasise kuumutamise käigus vabastab veevaba materjal vääveldioksiidi ja valge suitsuna vääveltrioksiidi, jättes järele punakaspruuni raud(III) oksiidi. Raud (II) sulfaadi lagunemine algab umbes 480 °C juures. 2 FeSO4 Fe2O3 + SO2 + SO3 2) Nagu kõik raud (II) soolad, on ka raud (II) sulfaat redutseerija, redutseerides näiteks lämmastikhappe lämmastikoksiidiks ja kloori kloriidiks. 6 FeSO4 + 3 H2SO4 + 2 HNO3 3 Fe2(SO4)3 + 4 H2O + 2 NO 6 FeSO4 + 3 Cl2 2 Fe2(SO4)3 + 2 FeCl3 5
ohutusõpetus 64. ... jalgade kaitsmiseks: Põlvekaitsmed 65. Missugusest piirväärtusest alates tuleb rakendada kaitsevahendeid ... ... üldvibratsiooni korral: 0,6 m/s² ... kohtvibratsiooni korral: 2,5 m/s² ... müra korral: 80 dB(A) 69. Mida loetakse tuletööks ning kes võib seda läbi viia? Tuletöö on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise tule kasutamisega tehtavad tööd. Tuletööd võib teha vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav ning tööandjalt tuleohutustunnistuse saanud isik. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas 71. Märgi missuguse ohutusmärgi liigiga (keelu-, hoiatus- ja
Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel
Olustvere Teenindus ja Majandus kool Elektrikeevitus sulava elektroodiga (Referaat) Autor: Janno Kolk Juhendaja: Heino Kannel Olustvere 2016 1 Sisukord 1. sissejuhatus...............................................................................................................2 2. Elektrikeevitus.......................................................................................................3-7 3.kaitsevahendid …...................................................................................................8-9 4.Elektroodid...............................................................................................................9 5.Varraselektroodid käsikaarkeevituseks ….......................................................9-10 6.Ke...
1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja režiimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. Tallinn 2015 Metallide termotöötlus Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmise üheks viisiks on terase karastamine. Karastamiseks nimetatakse termotöötlusviisi, mille tulemusena
Elektripliitide kasutamisjuhend Elektripliit on ette nähtud toidu valmistamiseks. Kui pliiti ei kasutata, siis veenduge, et kõik selle reguleerimisnupud on väljalülitatud asendis. Kui pliit on mingil moel kahjustatud, siis ärge mingil juhul püüdke seda sisse lülitada. Mingil juhul ärge asetage pliidipinnale plastmassist või alumiiniumist nõusid. Mingil juhul ärge jätke pliiti järelvalveta õlis-rasvas praadimise või õli või rasva kuumutamise ajaks. Elektripliidi keraamiline tööpind Elektripliidi keraamiline tööpind on varustatud nelja keedutsooniga. Keedutsooni sisselülitamisel helendab see vahelduvalt teatud kindlatel intervallidel, mis sõltub valitud võimsusest. Isegi maksimaalvõimsuse valimisel lülitub keedutsoon ülekuumenemise vältimiseks aeg-ajalt välja. Klaaskeraamiline tööpind on väga tugev ja talub nii kõrgeid kui madalaid temperatuure, aga ka temperatuuri järske muutusi. Siiski on tööpind, nagu
Question 3 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi valatavad (ehk valusulamid)? Select one or more: 1. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 2. Al-Si sulamid ehk silumiinid 3. puhas Al 4. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid Question 4 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mis asjaolul põhineb alumiiniumisulamite termotöötluse võimalikkus (karastamine ja vanandamine)? Select one: 1. Kuumutamise käigus muutuvad sulami omadused pinnakihi läheduses - nt. nitriitimine, tsementiitimine 2. Sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril - nt. toatemperatuuril Cu lahustuvus Al-s max. 0,2% ning 548 oC juures max. 5,7% 3. Termotöötluse võimalikkus põhineb Gaussi teoreemil 4. Õige kuumutustemperatuuri valiku ja jahutusreziimi põhjal on enamus sulameid termotöödeldavad Question 5 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text
); · muuta mikroorganismid vastuvõtlikuks värvimisele. Preparaate võib fikseerida kas kuumutamisega, metanooliga (2-3 min), etanooliga (10-15 min) või etanooli-eetri seguga töötlemise teel. Põhiline fikseerimismeetod on kuumutamine - preparaat tõmmatakse (NB! Preparaadipoolne külg ülespoole!) aeglaselt 3 korda läbi põleti leegi. Nõuetekohaselt tegutsedes peab kohe vastu käeselga surutud klaas kergelt nahka kõrvetama. Preparaadi ülekuumenemisel rakud deformeeruvad, liiga nõrga kuumutamise korral ei kinnitu nad aga klaasile ja uhutakse veega ära. 2) Iseloomustage esimese teema raames kasutatud söötmeid põhikomponendid, koostise erinevused. Millisel juhul üht või teist kasutasime. Miks? Tardsööde (PCA plate count agar): (Bakterite üldarvu määramiseks) 1 l söödet sisaldab: lihaekstrakti 5g pärmiekstrakti 3g peptooni 3g glükoosi 3g agarit 20 g
lahustuvus kloroformis. tuleta meelde bituumeni markide tähistusi? Tähistatakse tähtedega B(eesti standard), BN(soome standard), BIP(vene standard) Mida kujutavad endast modifitseeritud bituumenid? Kujutab endast kummi ja bituumeni segu. Süreenkummi muudab selle bituumeni väga elastseks Kuidas saadakse bituumeni-emulsioon? See saadakse kui segatakse omavahel bituumen(tõrv) ja vesi. Kuidas saadakse soe bituumen-võõpmastiks? Sulatatakse bituumen kuumutamise teel ja lisatakse talle juurde peentäitematerjali(mineraalpulber) Sooja mastiksi saamiseks lisatakse veel mõnda vedeldajat(petrool, diislikütus, vedelad õlid) Milliseid materjael kasutatakse katusekatte- rullmaterjalide tugikihiks? Tugikihiks võivad olla: tselluloidpapp, klaaskiust kangas, klaaskiust vilt, polüesterkiust vilt, klaaskiust karkassiga tugevdatud polüestervilt, õhuke alumiiniumplekk. Milliseid materjale kasutatakse katusekatte- rullmaterjali puistekihiks?
D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response Feedback A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response Feedback A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 0/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response Feedback A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga
38. Kirjeldage RTM protsessi. Injektsioonimeetodi ehk RTM-meetodi (Resin Transfer Moulding) korral paigutatakse armeerivad elemendid vormi, vorm suletakse ja surutakse seejärel vormi vaigumass. Võidakse kasutada ka vaakumit. Kui injektsiooni etapp on lõppenud toode kõvendatakse, eemaldatakse vormist ja viimistletakse. 39. Millised on nõuded kasutatavatele vaikudele infusioonimeetodite korral üldiselt? Vaik on poolkõvenenud olekus. Enne injektsiooni viiakse ta kuumutamise abil voolavasse olekusse. 40. Mida kujutab endast reaktsioonvalu? Kui suuri toooteid saab selle meetodi abil valmistada? Mis piirab maksimaalset detaili suurust? RIM meetodi korral komponendid segatakse ja tsirkuleeritakse torustikus pidevalt tardumise vältimiseks. Injektsioon viiakse läbi spetsiaalse segamispea abil, millesse komponendid antakse kõrgsurvetorustiku kaudu. Materjal pihustatakse vormi mõne sekundi jooksul sõltuvalt kasutatavatest materjalidest ja toote suurusest.
võimalik temperatuuri kiiresti alandada kas manuaalse või automaatse jahutustoimingu abil. · Manuaalne elektrooniliselt kontrollitud niisutus pöördõhu programmi ajal. KASUTAMISE JUHIS · Esimest korda ahju kasutades soovitatakse keerata termostaat suurima võimaliku temperatuuri peale ning jätta ahi sedasi umbes pooleks tunniks tühjalt seisma ahju uks suletud. Seejärel avada uks ja lasta õhk tuppa. Sellise esimese kuumutamise ajal tunda olev lõhn tekib ainete aurustumisel, mida kasutatakse ahju kaitsmiseks seadme hoidmisel ja transportimisel enne paigaldamist. SEADME PUHASTAMINE JA HOOLDUS Enne ahju puhastamist või hooldamist tuleb ahi vooluvõrgust lahti ühendada. Ahju eluea pikendamiseks tuleb ahju sageli puhastada pidades seejuures meeles järgmist: · Ärge kasutage ahju puhastamiseks aurutamisseadeid. · Emaileeritud või roostevabast terasest detaile tuleb pesta leige veega ilma
Kaseiinkiud tundub villataoliselt pehmena ja seda toodetakse lambavilla peenuse, läike ja säbarusega. Kaseiinkiud on pea sama tihedusega kui vill, samuti niiskusomaduste poolest meenutab lambavilla. Konditsiooniline niiskus on 10-13% [4]. Kaseiinkiu tugevus on väike, tõmbetugevus vaid 10 cN/teks, märjalt väheneb see 50% võrra. Märjalt kiud tursub ja tõmbub kokku, kuivab hästi. Venimisomadustelt sarnaneb kaseiinkiud lambavillaga, samuti saab kaseiinkiudu nagu lambavillagi kuumutamise abil vormida [4]. Kaseiinkiud (Pilt 1) võrreldes villakiuga on hapete suhtes tundlikumad. Leelislahuste suhtes on kaseiinkiudude vastupidavus veidi suurem kui villakiul, kuid lahjades leelislahustes on nad keemistemperatuuril täielikult lahustuvad. Suurim erinevus võrreldes lambavillaga on kaseiinkiu 8 madal väävlisisaldus (umbes 0,7%, kui lambavillas on väävlit umbes 3,7%)
Keevitamine Heinar Einla Keevitus, keevitamine kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitustehnoloogia tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest või pooltoodetest. 80% tootmiskeevitus, 205 remondikeevitus Keevitustehnoloogia hõlmab: a) keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteedi tasemete määramist b) keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust
pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga kuni 450 °C, ning kõvajoodisjootmist, kus kasutatakse kõvajoodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Pehmejoodisjootmist kasutatakse juhul, kui jooteliidet ei koormata nimetamisväärselt ja ta töötab madalatel temperatuuridel, näiteks elektroonikas ja elektrotehnikas. Jootmisviise liigitatakse kõige sagedamini liigitamist jootekoha kuumutamise viisi järgi. Jooteljootmisel e. tõlvikuga jootmisel kuumutatakse joodist ja jooteliidet jootli e. jootetõlviku abil. Gaasjootmisel toimub kuumutamine gaasileegi abil nagu gaaskeevitamiselgi. Ahijootmisel kuumutatakse tooteid ja joodist ahjus. Induktsioonjootmine toimub kasutades induktsioon- e. kõrgsageduskuumutamist. Sukeldusjootmine on jootmine kuumutamisega sulajoodise vannis. Kontaktjootmisel e. takistusjootmisel kuumutatakse
E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga C
1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühendamiseks Kraan-keeratav seadeldis vedeliku,auru,gaasi juurde,-läbi või äravoolu reguleerimiseks.Kraanid on lihtsama ehitusega kui ventiilid või siibrid ja nende töökindlus on suurem. Keevitamine e keevitus on kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine Tehnovõrkude liigid; Vee Kanalisatsioon Drenaaz Gaas Küte Side Elekter Plasttoru- kasutatakse madala temp. vee transpordiks Terastoru- kasutatakse kõrgel temp. vee transporyimisel kaugküte Toru juhtmeid kasutatakse vedelike ja gaaside transportimiseks ja need jagunevad Rõhu järg-surve ja isevoolavaks Tähtsuse järgi-magistraal-,haru-,kvartaljaalseteks torujuhtmeteks ning hoovi võrkudeks.
11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 0/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response
E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B
pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu b. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist c. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu d. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 Küsimus 12 (2 points) Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Detaili ristlõikest b. Jahutuskeskkonnast c. Terase keemilisest koostisest d. Austeniseerimise temperatuurist
Kalevi piimasokolaad Anneke 3.4. Valge sokolaad Valge sokolaadi valmistamine ja tooraine sarnanevad piimasokolaadi omaga, välja arvatud üks oluline erand: selles ei kasutata kakaoubade massi ega pulbrit. Seega on kakaosaadustest ainsana esindatud kakaovõi. Tänu sellele on valge sokolaad ka teistest magusam ja sobib hästi magustoitude valmistamiseks. Tavasokolaadiga võrreldes sisaldab see ka tunduvalt enam piima. Sulatamisel nõuab aga valge sokolaad erilist hoolt, liiga kiire kuumutamise tagajärel võib muutuda teraliseks või minna isegi kõrbema. (Kubo, 2010) Joonis 6. Valge sokolaad 11 KOKKUVÕTE Sokolaadi leiutamise ja valmimise lugu on üpris pikk ja keeruline, alates ajast 6. sajandi paiku ja jõudes tänapäeva välja. Maiade hõimude algteadmised jõudsid tänu Uue Maailma avastamisele ka Euroopasse, kus sokolaad arenes välja selliseks maiuseks, nagu täna seda tunneme.
Et praod täituksid joodisega täielikult, kuumutatakse jootekohta põletiga veel veidiaega peale seda kui joodise pealeandmine on lõpetatud. Pärast jootmise lõpetamist peab jootekoht aeglaselt maha jahtuma, räbustijäägid tuleb hoolikalt kõrvaldada. 6 Metallide keevitamine Keevitus on protsess, kus kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus.
Mõlemasse katseklaasi lisasin Barfoed reaktiivi ning kuumutasin vesivannil. Glükoos moodustas punaka sademe ehk taandas vase välja, laktoosi lahus aga värvi ei muutnud. Järelikult on glükoos monosahhariid ja laktoos polüsahhariid. Selle reaktsiooniga on võimalik määrata, kas tegemist on mono- või disahhariidiga. Disahhariidi puhul tekib katseklaasi tumepunane sade, monosahhariid aga jääb värvituks. Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamise happelises keskkonnas tekivad ühendid,mis reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Nende värviliste produktide abil saab määrata suhkruid. Selivanoffi reaktiivi kasutataksegi suhkrute määramiseks pärast kuumutamist nende värvi alusel. Töö käik Ühte katseklaasi valasin 1ml fruktoosi lahust ja teise 1ml glükoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin 2ml Selivanhoffi reaktiivi ning soojendasin vesivannil
Kariloomad ja vabalt peetavad linnud puutuvad PAH-idega kokku peamiselt taimse toidu ning mulla kaudu. PAH-id akumuleeruvad loomade ja lindude rasvkoes, sest PAH-id on lipofiilsed ühendid ning lahustuvad vees äärmiselt vähe. PAH-ide sisaldused lihas, piimas ja munades pole ülemäära kõrged, sest PAH-id lagunevad loomsetes kudedes väga kiiresti. Lihatoodete PAH-ide sisaldus oleneb suuresti sellest, millist küpsetamise viisi kasutatakse (kas liha grillitakse, praetakse jne), aga ka kuumutamise kestusest ja kuumutamistemperatuurist ning vahemaast kuumaallikani. Teravili saastub PAH-idega peamiselt atmosfääris olevate tahkete osakeste (sisaldavad PAH-e) sadenemise tõttu teraviljale, sellest tulenevalt on PAH-ide sisaldused kliides kõrgemad kui jahus. Teravilja kuivatamisel PAH-ide kontsentratsioon suureneb teraviljas, sest kuivatamisel eemaldatakse vesi (PAH-ide veeslahustuvus on väike) teraviljast.
Al-Si sulamid ehk silumiinid , puhas Al . Küsimus 4 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mis asjaolul põhineb alumiiniumisulamite termotöötluse võimalikkus (karastamine ja vanandamine)? Vali üks: 1. Õige kuumutustemperatuuri valiku ja jahutusreziimi põhjal on enamus sulameid termotöödeldavad 2. Sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril - nt. toatemperatuuril Cu lahustuvus Al-s max. 0,2% ning 548 oC juures max. 5,7% 3. Kuumutamise käigus muutuvad sulami omadused pinnakihi läheduses - nt. nitriitimine, tsementiitimine 4. Termotöötluse võimalikkus põhineb Gaussi teoreemil Tagasiside Õige vastus on: Sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril - nt. toatemperatuuril Cu lahustuvus Al-s max. 0,2% ning 548 oC juures max. 5,7% . Küsimus 5 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millised on karastatud duralumiiniumisulami omadused ning mikrostruktuur (kõrgele
3.4. Valge šokolaad Valge šokolaadi valmistamine ja tooraine sarnanevad piimašokolaadi omaga, välja arvatud üks oluline erand: selles ei kasutata kakaoubade massi ega –pulbrit. Seega on kakaosaadustest ainsana esindatud kakaovõi. Tänu sellele on valge šokolaad ka teistest magusam ja sobib hästi magustoitude valmistamiseks. Tavašokolaadiga võrreldes sisaldab see ka tunduvalt enam piima. Sulatamisel nõuab aga valge šokolaad erilist hoolt, liiga kiire kuumutamise tagajärel võib muutuda teraliseks või minna isegi kõrbema. (Kubo, 2010) Joonis 6. Valge šokolaad KOKKUVÕTE Šokolaadi leiutamise ja valmimise lugu on üpris pikk ja keeruline, alates ajast 6. sajandi paiku ja jõudes tänapäeva välja. Maiade hõimude algteadmised jõudsid tänu Uue Maailma avastamisele ka Euroopasse, kus šokolaad arenes välja selliseks maiuseks, nagu täna seda tunneme.
Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks ning millest kootakse kangas. Nii valmistatakse tehissiidi. Sünteeskiudained valmistatakse sünteetiliselt. Lähteaineks on väikese molekuliga ained, mille liitumisel tekivad pikad polümeersed molekulid. Reaktsioon kulgeb analoogiliselt eteenist polüeteeni saamisega. Saadud polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahustes või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid-, akrüül-, polüesterkiudu jt tekstiilikiudaineid. Polüesterkiud suurendatult umbes 70x http://www.google.ee/imgres?q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=1-
lüheneb 1,5 tunnini. Parema kvaliteedi saamiseks lisatakse mõne tehnoloogilise skeemi puhul 10 minutit enne siirupi keetmise lõppu aktiveeritud sütt 0,1% siirupi massist. Järgneb filtreerimine. 4.KULÖÖRI VALMISTAMINE Kulööri keetmisel pannakse katlasse suhkur, lisatkase suhkru massist 1-2% vett, kuumutatakse pidevalt segades kuni 160-165°C-ni, mil suhkur hakkab suitsema ja omandab tumepruuni värvuse. Lõpetades kuumutamise lisatakse peene joana 75-90°C juures olev vesi ( 8% suhkru massist). Edasi tõstetakse temperatuur 180 °C ja selle temperatuuri juures toimub suhkru karamellistumine tumepruuni värvuse tekkimiseni. Karamelliseerumise protsess tuleb lõpetada enne karamelliini moodustumist. Karamelliseerumise astme üle otsustatakse järgmiste näitajate põhjal: - vette tilgutatud kulööritilk muutub kõvaks ja ujub pinnale;
kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust. Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. Raskelt sulavate jo- odistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale. Räbustid peavad olema väiksema mahukaaluga kui joodised, taandama metalli ning lahustama metal- lipinnale tekkivat oksiidikilet. Soovitavalt kasutada tsingi ja tsingitud terase jootmisel räbustina soolhapet, kõigi metallide (välja arvatud alumiinium) jootmisel pehmejoodistega tsinkkloriidi, terase ja vase jootmisel kõvajoodistega- booraksit või naatriumboraati jne. Metallide jootmine:
Lämmastikhappe tootmine: N2 + + 3H2 NH3 4NH3 + 5O2 (katalüsaator) 4NO + 6H2O 2NO + O2 2NO2 4NO2 + 2H2O + O2 4HNO3 Fosforil on tuntud valge fosfor ja punane fosfor. Valge fosfor on küllalt aktiivne, mürgine, süttimisohtlik, hoitakse purgis veekihi all, helendab pimedas(aeglane oksüdeerumine). Punane fosfor on kihilise ehitusega, tahke, ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes, süttib kuumutamisel, ei helenda, ei ole mürgine. Kuumutamise reageerib metallidega, käitudes oksüdeerijana. Aktiivsemate mittemetallide suhtes käitub redutseerijana. Fosfaan - PH3 Kõige püsivama oksiidi moodustab o.-a. V. Põlemisel tekib P4O10. See on valge tahke aine, mis seob õhuniiskust, võib siduda vett ka teistest ainetest. Ortrofosforhape. Tekib oksiidi reageerimisel veega. Fosforhape lahustub hästi vees. Keskmise tugevusega hape. Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) 2H3PO4 + 3CaSO4
Kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Nende järgi võib suhkru identifitseerida. Töö käik: · Kahte klaasi valatakse 2ml erineva taandava suhkru (minu juhul glükoos ja laktoos) lahust. · + 0,1 g fenüülhüdrasiini + 0,2 g naatriumatsetaat. · Loksutakse · Hoitakse 40 minutit keeval veevannil. · Vaadeldakse mikroskoobis tekkinud kristalle. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: 40 minutit kuumutamise jooksul tekkisid osasoonid. Olen käsitlenud ja pildistanud neid protokoli. Osasoonide pildid on võtnud juhendist. https://v2.ttu.ee/public/b/bioorgaanilise-keemia- oppetool/YKL3311_Biokeemia/Praktikum/BK_praktikum.pdf 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Teoreetilised alused: Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli.
On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi ,,chalyps". Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude 8 elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik
oleksid ennekõike fenool-, amino-, epoksiid- ja polüestervaigun ning termoreaktiivsed polüretaanplastid. · Fenoolvaigud Fenoolvaikusid saadakse kondensatsiooniprotsessis formaldehüüdi reageerimisel fenooliga (karboolhape väga mürgine). Hästi kontrollitud ja juhitud polümerisatsioonireaktsiooni on võimalik peatada kui polümeer on veel vedel ning lahustis lahustuv ja sulav, saades nn. prepolümeeri (fenoolvaikude korral kutsutakse seda resooliks). Resooli on võimalik hiljem kuumutamise või mõne katalüsaatori lisamisel ristsiduda tahkeks materjaliks. Fenoolvaikude omadused sõltuvad tugevasti modifikaatoitest (täiteainetest jt), kuid üldiselt on nad hea keemilise ja termilise stabiilsus, suure tulekindluse (tulekindlus avaldub ennekõike nende söestumises, moodustades materjali pinnale kaitsva karboniseerinud kihi, miks vaikselt lagunedes kaitseb alumise materjali kihte), dielektrilise tugevuse, madala veeimavuse ja hea dimensinaalse püsivusega
kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust. Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. Raskelt sulavate jo- odistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale. Räbustid peavad olema väiksema mahukaaluga kui joodised, taandama metalli ning lahustama metal- lipinnale tekkivat oksiidikilet. Soovitavalt kasutada tsingi ja tsingitud terase jootmisel räbustina soolhapet, kõigi metallide (välja arvatud alumiinium) jootmisel pehmejoodistega tsinkkloriidi, terase ja vase jootmisel kõvajoodistega- booraksit või naatriumboraati jne. Metallide jootmine:
Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. PLASTIDDE LIIGITUS. Termoreaktiivid ja hermeetilised plastid, plastide kindlaksmääramine. 3.2. PLASTIDE ÜHENDAMINE. Plastide keevitus ja keevitusviisid, plastide muud liitmise võimalused. 3.3. PLASTDETAILIDE REMONT. Plastide pinnakujundus, plastide remondimaterjalid, autodes kasutatavad plastid ja nendega sobivad lahustid, tugevate plastide remont, sügavate kriimustuste remont. Kuumaõhukeevitus, õgvendamine kuumutamise teel, temperatuuri mõju plastidele. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · autode ehituses kasutatavaid plaste · plastide keevitusviise · plastide muid liitmise võimalusi · kuumaõhukeevitust · õgvendamist kuumutamise teel · temperatuuri mõju plastidele · plastide remondimaterjale · autodes kasutatavaid plaste · tugevate plastide remonti · sügavate kriimustuste töötlus, oskab: · keevitada ja liita plaste
Võru Kesklinna Gümnaasium Looduskatastroofid Referaat Sisukord 1. Saateks lk 3 2. Maavärinad lk 4 3. Üleujutused lk 5 4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis, kui see tekitab suurt ainelist kahju ning nõuab arvukaid inimohvreid. Isegi katastroofi kriteerium on täpselt paika pandud: kui aineline kahju on üle miljoni dollari või hukkub rohkem kui 100 inimest. Kuid laastav maavärin suurlinnas või tihedalt asustatud piirkonda tabanud ja suurt materiaalset kahju tekitanud keeris...
sagedamini võrreldes kontrollrühma isenditega. Inimesele on sahhariin eeldatavalt nõrga kantserogeense toimega, kuid selle ühendi tegeliku mõju selgitamine inimorganismile jääb arvatavasti tulevikku. Nii või teisiti on intensiivne sahhariini kasutamine tervisele küsitava väärtusega. Õnneks põhjustab suurte sahhariiniannuste lisamine toidule ebameeldiva metalse "plekimaitse". Eeltoodu ja samuti sahhariini ebastabiilsus kuumutamise suhtes pidurdavad sahhariini kasutamist. Sahhariini potentsiaalne ohtlikkus ongi põhjuseks, miks osade riikide (näiteks Kanada) toiduaineteseadustik keelustab sahhariini kasutamise. Toidu lisaainena on sahhariin ainult tehismagusaine ja kasutamist leiavad tema naatrium-, kaalium ning kaltsiumsoolad. Selle sajandi viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel võitis laialdase tuntuse teine kunstlik magusaine tsüklamaat (E952). Võrreldes sahhariiniga on tsüklamaatidel vähem magus maitse.
Tekkinud aurumullid lähevad voolusesse ja kondenseeruvad. Siin töökeskkond kuumeneb küllastustemperatuurini t´. Ka see on osa ökonomaiseri piirkonnast kuid soojusvahetus on siin märksa intensiivsem kui osas I. Edasine soojuse ärajuhtimine töökeskkonnale kutsub esile püsiva mullilise keemise (tsoon III) : ttk = t´ ja tp > t´. Soojusvahetus toimub sõltumata töökeskkonna kiirusest (masskiirustel mis on iseloomulikud aurukateldele) kuid sõltub kuumutamise intensiivsusest q ja vee ja auru soojusfüüsikalistest omadustest küllastuspiiril. Viimased on otseselt seotud rõhuga ja rõhkude vahemikus 0,4 16 MPa saab soojusülekandeteguri määrata empiirilisest valemist. keem 0,34 p 0, 43 q 0, 7 12-3 Soojusvahetus toimub suurte soojusülekandetegurite juures 2 50 100 kW/ (m2 K) ja seepärast isegi väga intensiivsel kuumutamisel, kõrgelt forsseeritud kateldes kus
On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps. Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena.Antiikaja terasetootmise tipptaseme näiteid, rooma damaskuse terast, on leitud Taanis Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost. 7 2. TERASE TOOTMINE 2.1Metallurgilised protsessid Terase tootmise lähtematerjalid on toormalm ja terasmurd
nimest. amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. krateer - Krateer on Vana-Kreekas suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metall-, mõnikord ka marmornõu, milles segati veini veega. enkaustika - Vahamaal ehk enkaustika on maalimine vahavärvidega. Tegemist on antiikajast pärineva maalitehnikaga, mis kasutab vahas kuumutamise teel segatud värve. ETRUSKI KUNST Arhitektuur ja kujutav kunst. Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: 10 kivisesse maapinda raiutud tunnelid; 11 ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; 12 kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 13 mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne
TULETÖÖDE TULEOHUTUSNÕUDED ÜLDSÄTTED Tuletööd on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad alljärgnevad tööd: 1) gaaskeevitus- ja gaasleektöö; 2) elekterkeevitustöö; 3) põlevvedelikuga metalli lõikamine; 4) põlevvedelikuga tehtav jootetöö; 5) ketaslõikuriga metalli lõikamine; 6) bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ning kasutamine; 7) gaasileegi ja kuumaõhupuhuri kasutamine; 8) sepatöö; 9) küttekoldevälise tule tegemine. 3
loonud alumiiniumile halva maine. [10] Põhiline alumiiniumisulami puudus on tugevuse väsimine. Seetõttu määratakse alumiiniumkonstruktsioonidele eluiga, erinevalt näiteks terasest, mis võib olla igavene. [10] Teine alumiiniumi puudus on soojustundlikkus. Erinevalt terasest hakkab alumiinium sulama enne hõõgumist, seetõttu ei ole visuaalseid märke metalli jõudmisest sulamislähedasele temperatuurile. Nagu teistel metallidel, tekivad ka alumiiniumil kuumutamise tagajärjel sisemised pinged. Kuna alumiiniumi sulamispunkt on väga väike, muudab see alumiiniumi töötlemise ja keevitamise raskeks. [10] 1.6.1. Alumiiniumisulamid Järgnevalt toodud alumiiniumsulameid [10] : AlSi (silumiin) – räni 10–13%, lihtsate detailide valmistamiseks AlSiCu – vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) AlMg – kõrge korrosioonikindlus ja head mehaanilised omadused, halvem valatavus AlCu – hea valatavus, madalam korrosioonikindlus
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja ...
Pärnu Koidula Gümnaasium Frieda Kriisa 10.c klass Valgud Referaat Juhendajad Sirje Miglai ja Marge Kanniste Tõstamaa 2007 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Valgud.....................................................................................................................................5 1.1. Üldiseloomustus...............................................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur............................................................................................. 5 1.3. Valkude elementaarne koostis......................................................
Tallinna Ühisgümnaasium Jaapani rahvusköök Referaat Koostajad: Anna Popova Helina Rajasalu Diana Romanenkova Angela Rääk Heli-Mari Sakala 2009 1. Sisukord Jaapani rahvusköök..........................................................................................................1 1.Sisukord ........................................................................................................................... 2 2.Sissejuhatus.......................................................................................................................3 3.Toiduvalikut mõjutavad tegurid........................................................................................4 4...
Haarmed ja kere pesta jooksva vee all puhtaks, kere lõigata 5 mm paksusteks viiludeks ja patsutada köögipaberiga kuivaks. Kuumtöötlemine. Kõige maitsvamad on kalmaarid friteeritult, grillitult või wokitult, kuid panniloleku aeg tohiks olla maksimaalselt 2 minutit. Soovitatakse ka pikka, vähemalt tund aega kestvat väga aeglast hautamist vaevalt keevas vees. Kogenud kalmaarivalmistajate kinnitusel muudab igasugune eelnevatest soovitustest erinev valmistusviis või kuumutamise kestuse muutmine kalmaari tuimaks ja kõvaks. 12 Kasutatud kirjandus Mussels http://www.tourismpei.com/pei-mussels (14.01.10) Buying, Cooking, & Serving King Crab http://www.fishex.com/seafood/crab/buying-king-crab.html (14.01.10) Lobster http://www.tourismpei.com/pei-lobster (14.01.10) How to Cook Lobster. Including boiling, steaming, grilling and servin http://www.helpwithcooking
juures eralduv vesi liitub uuesti juustumassiga, kusjuures juustumass jääb plastiliseks a määritavaks ka pärast hangumist. 43. Miks sulatatakse juustu 75-80 C juures kui piisab ka juba 60-65 C kraadist? Kõrgemat temperatuuri soovitatakse kasutada, et hävitada segus leiduvad mikroobid. 44. Kirjeldada sulatuskatlaid. Sulatuskatlad on liitseadmed, kus segu peenestatakse ja ühtlustatakse vastavate nugadega ja segistitega ning sulatatakse kuumutamise teel. Läbi katla põhja toodud võllile kinnituvad pöörlevad peenestusnoad ja kaanest läbi toodud võllil paikneb segisti. Kummagi pöörleva tööorgani jaoks on eraldi ajamid. Noad ja segisti tagavad toote ühtlase koostise ja konsistentsi.
Roog küpseb veel pärast ahjust välja võtmistki. Kasuta pigem veidi lühemat kui liiga pikka küpsetusaega. 4. vali õige võimsus. Ühtlase kuumutus- või küpsetustulemuse saavutamiseks vajatakse erinevaid kuumutusvõimsusi. Väikestele kogustele, vett sisaldavatele toiduainetele ja külmutatud toodetele vali madalam võimsus. 5. kasuta programmeerimist, kui kuumutad tihti samu tooteid. 6. kata roog küpsetamise ajaks niiskusekao vältimiseks. 7. sega rooga kord või kaks kuumutamise ajal. Segamine ühtlustab ja kiirendab soojuse levikut. 8. kuumuta külmutatud tooteid vähehaaval ja madalal võimsusel. Muuda kuumutamine etapiliseks selliselt, et lased soojusel ühtlustuda mõne sekundi erinevate kuumutusetappide vahel. Osadel ahjumudelitel toimub automaatselt. Nii on lõpptulemus ühtlane. 9. maitsesta toitu pärast küpsetamist, kuna sool imab toidust niiskust ja selliselt vähendab soojuse jaotumist. Kasuta maitseaineid ja keeduvett tavalisest vähem.
2 Ühele katseklaasi valasin glükoosi, teisel, laktoosi lahust. 3 Mõlemasse lisasin ~ 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~ 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. 4 Loksutasin kuni tahked ained olid lahustunud. 5 Hoidsin reaktsioonisegu 40 minutit keevas teevannis, aeg-ajalt loksutades. 6 Seejärel jahutasin jäävannis. 7 Moodustunud osasoonide kristallide kuju tegin kindlaks mikroskoobis. Järeldus: 40 minutit kuumutamise jooksul tekkisid osasoonid. Kui suhkur on taandav, siis annab kristalle. Mul oli glükoos ja laktoos. Võtsin nende kristallide pilte juhendist. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Töö teoreetilised alused Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Hõbeda ammoniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks ja baasil tekkiv diamiinhõbe . Töö käik:
leiutab mooduse nende puuduste kõrvaldamiseks. Suurima kautsukiga avastuse tegi 1839. aastal ameerika kaupmees Charles Goodyear. Nimelt oli ta eelnevalt kokkukleepumise vältimiseks kautsukilehtede vahele riputanud väävlipulbrit, kuid viimased olid kogemata kukkunud kuumale pliidile. Selle tagajärjel märkas Goodyear, et kautsukitükk muutus vähem kleepuvamaks, kuumuskindlamaks ja elastsemaks. Nii avastati moodus kummi saamiseks ja kummitootmine võis alata. Kautsuki väävliga kuumutamise protsessi nimetatake vulkaniseerimiseks. Väävli aatomid seovad polüisopreeni ahelad vastupidavamaks võrgutaoliseks materjaliks. Looduslik kautsuk on pehme ega ei ole vastupidav lahustitele ega temperatuurimuutustele. Seepärast peetaksegi Goodyeari avastust kummitööstuse arengu aluseks. Charles Goodyear(1800-1860) Ligikaudu 60% maailma kummitoodangust läheb autokummide tootmiseks. Toorkautsukist toodetakse veel eboniiti (sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
