Suured maadeavastused- nende põhjused, eeldused, tulemused Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Selle perioodi kuulsaimad maadeavastajad on Bartolomeu Dias, Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Pedro Álvares Cabral, Giovanni Caboto, Abel Tasman, Willem Barents, Juan Ponce de León ja Fernão de Magalhães. Suurteks maadeavastusteks oli väga head tehnilised eeldused näiteks tänu renessansiajastu uuele tehnikale ja uutele ideedele, sealhulgas kartograafia, navigatsiooni ja laevaehituse arengule. Laevaehituses etendas kõige tähtsamat osa karaki ja seejärel karavelli leiutamine. Karavell on pika, kitsa kere ja kõrge ahtriga purjekas . Samuti olid Hispaanias ja Portugalis suurte meresõidukogemustega inimesed. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ook...
kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Ameerikale: vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: eurooplaste maailmapilt avardus uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani
Lübecki valukojas valminud seitsmeharuline kandelaaber mis elas üle Tallinna pommitamise ja kiriku põlemise, annetati Niguliste kirikule 1519. aastal. Seitsmeharulise lühtri põhilahendus on pärit Jeruusalemma templist. Säilinud on neid suuri haruldasi lühtreid Euroopas vaid mõned. 11. Sinu üldmulje muuseumist Selles muuseumis olen ma juba käinud. Minu arvates, on seal midagi haarav. Igal pool on kunstiteosed, mille peale vaadates, saab iga kord midagi uut ja huvitavat leida. See on hea museum turistide jaoks, sest et seal on säilinud kesk- ning uueaegsed kunstiteosed. Kasutatud materjal: https://annaabi.ee/Niguliste-kirik-m12944.html http://www.nigulistemuuseum.ee/et/naitused/hetkel/rode-altar-lahivaates http://et.wikipedia.org/wiki/Vappepitaaf http://et.wikipedia.org/wiki/Epitaaf https://annaabi.ee/Tallinna-Niguliste-kirik-m887.html https://annaabi.ee/s.php?s=aili&p=1&t=pohi
· Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, kõik paganlik. · Kristlik sümboolika. NT: lambatalle õlul kandev mees tähistas Head Karjast (Kristust). Kristust sümboliseeris ka kala, lootust-ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne. · Pildid, mis illustreerivad otseselt mõnda kohta piiblist ( Vana Testamendi lugusid)
Aastaid pärast Cornelia surma sündis neil teine tütar, kellele nad panid samuti nimeks Cornelia. Kuid ka tema suri, veidi üle ühe kuu vanuselt. Alles nende neljas laps, Titus, kes sündis 1641. aastal, kasvas suureks. Kuid Saskia suri 1642. aastal peatselt pärast Tituse sündi. Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunstiteoseid (vahel isegi enda varasemaid töid). Pillav elu viis ta pankrotti ja ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Kuna paljud kunstiteosed müüdi aga naeruväärselt madala hinnaga, pidi Rembrandt müüki panema ka oma maja ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669. Looming Rembrandt lõi elu jooksul endast enam kui 100 autoportreed oma eri eluetappidel. Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas lihtsus ja varasemast
Mulle meeldis laemaal peasaali keskel ning uste kõrval olevad kivist kujutised, millel olid omad lood mütoloogiast ning Peeter Priimusest kui valitsejast. Samuti oli mulle meelepärane barokkstiili kunst ning see, kuidas ühest ruumist arenes tõsine kunst rohkem vaimseks ja vabamaks. Enam ei omanud tähtsust, mis seisusest sa olid, vaid see, mis sinu ,,story" oli. Väga kaunid olid ahjud, mis olid kaunistatud siniste mustritega. Need on nagu omaette kunstiteosed, mis sulandusid ülejäänud maalide ja kunstiesemetega ruumides. Mulle väga meeldis ekskursioon Kadrioru lossi ning ma arvan, et me oleksime pidanud rohkem rääkima kunstist ja kunstisuundadest ajalootundides, kuna kunst omab suurt tähtust meie ühiskonnas ja ajaloos. Meie giid Kunstimuuseumis oskas väga hästi rääkida igast ruumist ja sellest, mida võis seal näha. Mulle meeldis, et ta küsis, mida meie arvasime maalidest ning mida kunstnik tahtis selle maaliga öelda.
märgilist kirjasüsteemi. Põhiliselt statistiliste andmete fikseerimiseks ja teadete edastamiseks kasutati nn sõlmkirja ehk quipu’t. Sõlmkirjas andsid informatsiooni edasi nööride ja nende harude arv, värv ning nööridesse tehtud sõlmede arv, kuju, suurus ja järjekord. See oli omaette tehnika, mida valdasid spetsialistid, kes õppisid seda lapsest peale. *Tiwanaku. U 15 km Titicaca järve lõunakaldast. Tseremoniaalne keskus: massiivsed templiplatvormid, monoliitsed kunstiteosed, ümbritses suur veega täidetud vallikraav. Peened kivitunnelid, kanalite ja torude süsteem. Loojajumal Viracocha. Linna maksimumsuurus 100-600pKr. 30-40 tuhat elanikku. *Päikesejumal Inti, Inka kuningasoo jumalik esivanem.
Kadrioru kunstimuuseumi püsinäitus 7. aprillil külastasime klassiga Kadrioru kunstimuuseumi. Mis juba algul külastuse minu jaoks eriliseks tegi, oli kunstimuuseumina kasutatav Peeter I poolt rajatud barokkstiilis loss, mis on tõsiselt lummav ning ei saa jätta kedagi külmaks. Muuseumi põhinäitus koosnes 16.-20. sajandi Madalmaade, Saksa, Vene, Itaalia meistrie maalikunstist ning 18.-20. sajandi Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunstist ning skulptuuridest. Kunstiteosed ei ole ise seotud lossiga, vaid need on Eesti kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioonist sinna eraldi toodud. Imeilusa lossi kõrval oli väga silmapaistev ka kunstinäitus. Oli nii mõnigi maal, mis mind mõneks ajaks peatas ning mõtlema pani, kuid kõige rohkem mõtisklesin A. Bogoljubovi „Tallinna sadama“ üle. Kohe algul teost vaadates mõistsin, et pildil kujutatud linn ning sadam on tuttavad, kuid samal ajal veidi võõrad. Esimesel vaatusel ei mõistnud mis võõras tundub, kui...
selliseid, kes armastasid temas vaba , metsikut, taltsutamatut hunti ning pettusid, kui hunt oli järsku inimene, kes igatses õrnuse ja headuse järele. Vahetevahel suutsid hunt ja inimene ka koostööd teha ning teineteist tugevdada. Üksiolemine ja sõltumatus ei olnud talle sooviks ega sihiks, vaid see oli tema saatus. Stepihunt kuulus enesetapjate kilda. Sellist liiki inimesed on näiteks kunstnikud, kellel on justkui kaks hinge. Üksikutel õnnehetkedel sünnivadki suured kunstiteosed. Stepihundi silme läbi on kodanlus mõttetu, võlts. Hermines näeb Harry oma alateadvuse naiselikku poolt. Hermine on lohutaja ja õpetab Harryt tegema asju, milleks ta varem aega pole leidnud (õpetab Harryt tantsima, viib ta maskiballile). Pablo kehastab meest, kes Harry ei ole (nägus, mängib saksofoni). Pablo aitab Harryl maagilises teatris läbi elada uskumatuid nägemusi. Marias koonduvad füüsilised naudingud, meelte- ja armurõõmud. Kõik need kolm on justkui peeglid, mis aitavad
Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ülekaalu Pühapiltide valmistamine ja austamine taastati, kuid palju varasemat kunsti oli hävinud Teosed Mitmed olulised Bütsantsi kujutava kunsti teosed on säilinud väljaspool selle tuumikala, näiteks Itaalias ja Venemaal Varase bütsantsi kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid Mosaiikide sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline Peamiseks kultuseobjektiks on keiser, kes juhib nii
loomadest, keda oli võimalik kätte saada. Varsti hakkasid nad teistest metsloomadest eristuma avastati, et küttida on parem odadega ja küpsetatud toit on palju maitsvam. Jahi paremaks koordineerimiseks täiustusid seni väheütlevad häälitsused tekkis algeline keel. Edasine areng toimus üsna kiiresti. Peagi leiti endas ka kunstianne ning seni vaid praktilist eesmärki omavatest tööriistadest ja koopaseintest said esimesed kunstiteosed. Mida kaugemal üksteisest elati, seda suuremaks erinevused muutusid. Nüüd võis rääkida juba mitmest kultuurist. Legendi järgi ajanud jumal inimeste keeled segi, et takistada Paabeli torni ehitamist. See kirjeldab hästi ka tänapäevast, paljude kultuuriruumidega maailma. Neist kõige laiahaardelisemad on Lääne ühiskond, islamimaailm ja Aasia. Enamasti ühendab neid regioone usk ja kultuuri juured. Kõik kolm on saanud areneda suhteliselt puutumatult kuni
Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja . Punasefiguuriline stiil- Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist . Kogu pilt muutus ruumilisemaks ja loomulikumaks . Punasefig.---- > Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades . Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast kultuuri nendel kaugetel aegadel.
jooni , kolmnurki , rombe. Esialgu tehtigi ainult geomeetrilise mustriga vaase , hiljem lisandus ka inimeste ja loomade lihtsustatud kujutised Musta-ja punasefiguuriline stiil Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja . Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades . Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast kultuuri nendel kaugetel aegadel.
Rubensi ,,Amatsoonide lahing" Rembrandt Harmenszoon van Rijn (1606-1669) Oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunstiteoseid (vahel isegi enda varasemaid töid). Pillav elu viis ta pankrotti ja ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud ja annab Rembrandti kollektsioonist üsna hea ülevaate. Kuna paljud kunstiteosed müüdi aga naeruväärselt madala hinnaga, pidi Rembrandt müüki panema ka oma maja ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. Rembrandt Harmenszoon van Rijn Rembrandt Harmenszoon van Rijni looming Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani mõjusid, kuigi enne Lastmaniga kohtumist õppis Rembrandt kolm aastat Jacob van Swanenburghi käe all. Rembrandti selle perioodi töid iseloomustavad
M. Heinsaar on sulest välja kirjutanud artikli "Mis on elu mõte?", mis õpetab inimestele varuma rohkem aega ümbritseva nautimiseks. Samuti on hea tükiga hakkama saanud ka A. Nigov. Tema lühijutt "Harjutused" räägib inimese suutlikkusest oma elu elada, aga mitte seda samal ajal mõista. Eluga pahuksisse sattudes tuleks tõsiselt mõelda kirjanduse abile. Raamatuid, mis räägivad konkreetselt õigesti elamisest võib olla küll raske mõista, aga need on väga kasulikud. Kunstiteosed, mis inimene elu jooksul enesele lahtimõtestada suutnud annavad kõik juurde kogemusi ja vajalikke õpetusi. Lugemine arendab ning võimaldab tarkuse ammendamist ka juhul, kui elu ise seda ei tee. Arvan, et kunst avab tee maailma mõistmisele.
ühe naise vastu. Selle lasi 17. sajandil Põhja Indiasse ehitada suurmongul Sahh Dzahan. See kunstiteos on mausleum tema naisele, kes suri 36- aastasena oma neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Sir E. Arnold on öelnud , et see ehitis on ühe valitseja elavasse kivisse raiutud tuline kirg. See ehitis on turistidele ja kohalikele, kui kunstiteos, mis meenutab tõelise armastuse väärtust. Igavesi väärtusi nagu vabadus, tervis ja armastus peegeldavad paljud kunstiteosed. Selleks, et me neid ei unustataks tuleb õppida kunsti nägema ja hindama. Need teosed meenutavad meile tänapäeva üha kiireneva elutempoga ning stressirohkemas elus, mis on tegelikult oluline ning mille poole tasub püüelda.
aastal 14. juulil Bastille vallutamisega alguse saanud Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis 10 aastat. Seda peetakse piiriks uue ja uusima aja vahel, tehti lõpp privilegeeritud seisustele ning levisid uued põhimõtted. Kultuuri mõjutas väga Bastille vallutamisele järgnenud massiliikumine, mis suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis pärit minevikust. Suurt viha, mis vana korra vastu oli, said tunda eelkõige kõrgfeodaale ja kuningaid kujutavad kunstiteosed. Kannatada said Notre-Dame´i katedraal ja ka St. Denis´e katedraal. Hävitustöid saatsid korda nii üksikisikud kui ka linnaosade kohalikud võimuorganid. 1790. aastal moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1793. aastal Kunstide Ajutine Komisjon. Nende otsustada oli, mida vanast kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. 1793. aastal avati Louvre´is rahvale mõeldud kunstimuuseum. Minu arust on kultuuriväärtuste
Ülejäänud maalid olid küll huvitavad enda värvide ja tegelaste kompositsioonidega, kuid nad ei tekitanud minus piisavalt emotsioone, et pikemalt peatuda. Järgmisena suundusin päripäeva mööda labürinti edasi Rõõmsa Popi näitust kaema. Seintel möödusid minust kordamööda värvilised guassmaalid. Nad ei suutnud minus piisavalt tähelepanu äratada, tundusid justkui maalidena, mida suudaks teha iga teine EKA lõpetanu. Suundudes edasi hakkasid vastu tulema mingid kunstiteosed, mida oli tehtud värvilisest plastmassist, klaasist ja muudest huvitavatest vidinatest. Nad panid mind küll peatuma, kuid nende tagamõttest minusugune lihtsameelne inimene aru ei saanud. Juba kunstisaali sisenedes kuulsin, et kusagil räägib keegi lives. Siiski osutus see videoks, lähemalt seda kuulata ei õnnestunud, sest teleka ette oli koondunud hulgaliselt fanatte, kes varjasid kogu vaatepildi ära. Linnautoopia oli minujaoks juba arusaadavam
Katoliiklus ja reformatsioon Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal? Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lut...
ja Lascaux koobastes. Kujutati peamiselt mitmesuguseid jahiloomi eriti piisoneid ja põhjapõtru. Nooremal kiviajal e. ülempaleoliitikumil, mis algas u 40 000 a. tagasi ja lõppes u 10 000 a. Tagasi algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimene hakkas teadlikult põlluvilju kasvatama ja maad harima. Inimeste eluviis muutus üha enam paikseks. Toodeti senisest keerukamaid tööriistu ja esemeid, rajati esimesed asundused, kõneldi esimesi keeli ja loodi esimesed kunstiteosed. Arenes oluliselt käsitöö. Hakati valmistama suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Võeti kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Esiaeg jagatakse tööriistade materjali järgi: 1) kiviaeg; 2) pronksiaeg; 3) rauaaeg Metallidest võeti esmalt kasutusele vask. Hiljem õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi pronks. Pronks leiutati umbes 2500 a.e.Kr
Sophilos (590580 eKr) Andokides (550525 eKr) Exekias (u. 550525 eKr) Punasefiguuriline stiil: Umbes 530. aastal eKr võeti Ateenas kasutusele punasefiguuriline vaasimaalitehnika. Figuurid jäeti värvimata ning mustaga kaunistati figuuride taha jääv taust. Uus tehnika võimaldas saavutada tugevat arengut kujutiste loomulikkuse ja peenekoelisuse edasiarendamiseks. Laienes ka kasutatav temaatika. Vaasitüübid: Rhyton Vana-Kreeka vaasid olid suurepärased kunstiteosed, mis ühendasid endas funktsionaalse vormi, kauni dekoori ja tipptasemel viimistluse ning olid ka üheks põhiliseks Kreeka kaubandusartikliks Vahemere äärsetes maades. Vastavalt igapäevavajadustele kujundati välja erinevad nõude tüübid. Näiteks hüdria oli veenõu, kyathose abil mõõdeti veini hulka ja lebest kasutati pesu-ja keedunõuna. Erinevad nõude tüübid jagunesid laias laastus viide rühma: Veininõud Jooginõud Tualettnõud Hoiuanumad Majapidamisnõud Temaatika:
pinnaga. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad - inimene leidis endale kujus "asendaja", kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung.
Ürgaja kunst Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal. Sel ajal ei tuntud veel metalle ja kõik tööriistad valmistati kivist, mistõttu teame seda ajastut kui kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele, näiteks savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese vajadust ilu ja loomusrõõmu järele, teiseks põhjuseks aga tolleaegset usundit
Vanakreeka kunst Esimesed kunstiteosed tarbekunstist 7. saj eKr. Ehitisi pole säilinud, kuna need tehti puidust. Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr. Järgnes kolm perioodi: 1. Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr Kivist skulptuurid, sarnanevad stiililt Egiptuse skulptuuridega 2. Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr Sadu poliseid, suurim neist Sparta. Peamiseks kunstikeskuseks Ateena ja Sparta. Võitlus pärslastega 500 eKr 449 eKr Kreeka-Pärsia sõjad. Kreeka võit, vabastati ka Joonia piirkond
BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID. IKOONID Janno Reilik Bütsantsi maalikunst On katkendlikult säilinud, sest VäikeAasia ja Kreeka jäid alates 15.saj. Islamiusuliste türklaste võimu alla 3951453 Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada) Ikoonid ususlise sisuga pildid Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte Ikoonid pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata Ikoonid Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9.saj said aga ikonoduulid j...
Esiaeg Kiviaeg · vanimad kunstiteosed jub ürgajast(u. 40 000 a. tagasi) · kuna ei tuntud metalle ja tööriistad valmistati kivist siis oli ka nimetus kiviaeg · Vanem kiviaeg e. paleoliitikun · keskmine kiviaeg e. mesoliitikum · noorem kiviaeg e. neoliitikum · vanimad ja tähtsaimad koopamaalingud asuvad Põhja-hispaanias Altamira koopas ja Prantsusmaal Lascaux´i koobastes Valmistusviis 1. uuristati sisse looma siluett 2. kontuur täideti musta värviga 3. täideti teiste värvidega ( pruun, kollane, punane ) · kujutatimammutit · pühvlit · antiloopi · inimest Statue...
puulõige Tarbekunst Kõik asjad meie ümber Stiil algselt "käekiri", originaalne kujutusviis. 2.PALEOLIITILINE KUNST Algas juba 2 mln aastat tagasi koos tööriistade valmistamisega(tarbekunsti teke), lõppes umbes 10000 eKr. Jaguneb 1)Vanem paleoliitikum 2) Keskmine paleoliitikum 3) noorem paleoliitikum. Tähendab üldse vanemat kiviaega. Kunstiteosed sellest ajast: Willendorfi veenus. Tehti seinamaale. Nt: Lascaux koopamaalid (1500010000 eKr) Prantsusmaal. Koopamaalid kujutasid loomi ja ka inimesi. Joonistati et saada jahiõnne. Ning maaliti looduslikke värvide ja asjadega. Levinud värvidmust, pruun, ookerkollane. Sellest ajast leitud ka pisiskulptuure. 3.NEOLIITILINE KUNST u.10000a tagasi praeguse Iraagi kohal Neoliitiline revolutsioon Eluviisi muutus
Teooriaid on erinevaid ja meie peatume põgusalt mõnedel paljudest. Esiteks on levinud kultuuri tuletamine religioonist. Põhjuseid, miks sedasi tehakse, on mitmeid. Kõigepealt sõna cultura ja cultus (jumalate, esivanemate jms. kummardamine; tänapäeval mingi isiku või nähtuse jumaldav austamine- mõelge, kas teil on/olnud kultusobjekte?) sõnatüvede sarnasus, siis ka see, et kõik kultuurialad on algselt olnud seotud sügavalt religiooniga. Kunst- esimesed kunstiteosed olid koopamaalingud, mis seotud jahirituaalidega ja uskumisega, et kui looma kujutada, siis ta kätte saadakse. Kirjandus- esimesed kirjandusteosed on jutustused jumalate ajaloost (nt. India veedad) või seotud jällegi inimese usueluga nt. Egiptuse püramiidtekstid, mis seotud surma ja teispoolsusega. Muusika ja tants- mõlema funktsioon algselt oli kurjade vaimude eemalpeletamine ja heade vaimude ligimeelitamine. Teater- esimesed etendused olid need, mis seotud usupidustuste käigu
3.Mida tähendab sõna ,,barokk"? Barokk on otse tõlkes ,,korrapäratu kujuga pärl", laiemas tähenduses kasutatud iseäralik, korrapäratu 4.17.saj teaduse saavutused Geograafilised avastused (Ameerika avastamine), kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega; Koperniku, Galilei ja teiste teooriad maakera ja inimese kohta. 5.Barokk arhitektuur Selles puudub rahu, kõik liigub ning lainetab. Sageli olid ehitiste üldplaanidki kõverjoonelised. Fassaadid olid omaette kunstiteosed ning dekoratsioon kippus matma konstruktsiooni. Kaunistusteks kasutati voluute ja statuaid. 6.Caravaggio looming Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema maalikunst oli selle tõttu naturalistlik. Tema maalide kompositsioon oli täiesti uudne-inimeste poosid ja asendid on juhuslikud,piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik pildil olid selgete piirjoontega ning rõhutatud. Meeleolu muudab dramaatiliseks ning saavutab ruumilisuse- heletumedus
ABSTRAKTNE KUNST. Alates postimpressionismist on kunstis looduse otsene kujutamine hakanud tahaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltidest kadus äratuntav motiiv peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus loobuti täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistide teoseid võib pidada abstraktseteks s.o. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbrit-
Gooti kunst Gooti stiil ... on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Ajalugu Gootika sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Esimese suure kunstistiilina jõudis Gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Kolm perioodi: Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi: 1. Varagootika 12. sajandi teine pool 2. Kõrggootika 13. ja 14. sajand 3. Hilisgootika 15. ja 16. sajand Arhitektuur Gooti stiili iseloomustavad kõrged saledad tornid, rohkete kujudega kaunistatud välisseinad ja roosaken. Gooti kirikud pürgivad kõrgustesse seda rõhutavad teravkaared ja ...
KUNSTIAJALUGU MIS ON KUNST? Sõnal "KUNST" on mitu tähendust: 1. Meisterlikkus mingil alal: · täiuslikkus mingi materjali või tegevuse valitsemises, oma kavatsuse teostamises 2. Midagi, mis pole ehtne, vaid on järeletehtud- "kunstlik" 3. Eelnevatega seoses on mitmesugused inimeste tegevused ja tegevuste tulemused: · Muusika, filmid, tantsud, teatrietendused, pildid, kujud, ehitised jm 4. Nähtavad esemed: pildid, kujud, ehitised- (mida käsitleme just kunstiajaloo ainet läbides) MÄRGID või KUJUNDID- tehisobjektid kultuuriteabe vahendaja rollis. Muidugi ei ole kultuuriteavet kõikides tehisobjektides ühepalju. Inimesed on loonud tehisobjekte, mille peamine või isegi ainus ülesanne on olnud olla kujund ja vahendada kultuuriteavet- selliseid visuaalseid kujundeid uuribki kunstiajalugu. Et kõik tehisobjektid on mingil määral kujundid, siis pole piir visuaalse ...
Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. Sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Levib viiskuppelkirik. Kõrvalkuplid paiknevad madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur. Üldiselt on kirikud väikesed ja väljendavad munkade tagasihoidliku ellusuhtumist. Enamik Bütsantsi kujutava kunsti teoseid on säilinud väljaspool tuumikala, näiteks Itaalias ja Venemaal, kuna paljud kunstiteosed kujutasid jumalikust ja ikonoklastide meelest oli see pühaduse teotamine, need teosed hävitati. Hiljem, 9. Sajandil said ikonoduulid pooldajad, uuesti võimu ülekaalu ja pühapiltide valmistamine ning austamine taastati. Kuulsaimad näiteid on Ravenna kirikute mosaiigid. Peamiseks kultuseobjektiks on keiser, kes juhib nii riiki kui ka kirikut. San Vitale kirikus on kujutatud Justinianust ja keisrinna Theodorat õukondlaste keskel. Inimkujutiste figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad
Varakristlik kunst Valitsevaks usundiks saab 4. Sajandil 313 Milano edikt. Avalikud jumalateenistused. Tuntuimad ehitised maa-alused haudehitised e. katakombid. Kasutati ka palve- ja varjupaikadena, 300-400 km pikad, isegi 900 km Rooma linna alused katakombid. Pehmesse vulkaanilisse kivimisse tuffi oli kerge käikusid uuristada. Katakombides leiduvad ka esimesed varakiristlikud kunstiteosed: seina- ja laemalid. Meenutavad rooma seinamaale, kuid kõrvale on jäetud erootilised motiivid ja kõik, mida võiks seostada paganlikusega. Alates 4. Sajandist oli ümarskulptuur keelatud, lubatud olid vaid reljeefid. Reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage. Temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust
Vöösid kaunistati hõbedaga ning sõrmes kanti kalleid vääriskividega kaetud sõrmuseid. Huvitava lisandina rippus vöö küljes ka lõhnatoos (prantsuse ülikud nimetasid seda lõhnaõunaks, lihtrahvas aga haisupommiks), vöö külge oli riputatud tavaliselt ka kimp rohtusid, käsipeegel, väike kamm, pussnuga koos tupega, nõelahoidja ja käärid. Kasutusel olid ka ehisvööd . Neid valmistati sageli kuldlülidest ja kaunistati vääriskividega. Kõik lülid olid omaette kunstiteosed lõvide, lohede või lindudega. Hinnalt olid need vööd nii kallid, et ühe sellise vöö eest võis osta mõisa koos talupoegadega. Jalatsid õmmeldi nahas ning need oli pehme talla ja kitseneva ninaga. Kinganinadele määriti ka lubatav pikkus. linnakodanikud võisid kanda kui 30 sm piikuse ninaga kingi ning feodaalid kui 70 cm pikkuse ninaga kingi, mis kinnitati kettidega põlvest allapoole, et käimist hõlbustada. Pesule eriti tähelepanu ei pööratud. Kui seda kanti,
Lineaarne vormikäsitlus asendub maalilisega. Rullformaat maal on tehtud paberi- või siidirullile ( mõnikümmend senitmeetrit kuni 10m). Asteekide kultuur tekkis Kesk-Ameerikas 14.saj, kui loodi asteekide riik, pealinn oli Tenoehtitlan. Linns keskel asus võimas tempel ja valitseja palee, linn asus saarel. Arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud. Olmeegid Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad. Ehitasid ohtlikke treppidega astmikpüramiide, paleesid ja väljakuid. Kuulsaimad kunstiteosed on kuni 3m kõrgused basaldist inimpead. Nendest arenesid välja Sapoteegid ( arvukalt keraamilisi skulptuure) ja Misteegid (omapärane piltkiri).Maajad õitseaeg u 300.-900.; linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid olid ka rahulikud põlluharijad. Kõrgel tasemel matem. ja astronoomia, aastas 260 päeva. Oli oma kiri ja ajalookirjutis. Ehitisi on säilinud suhteliselt palju. Templid olid Vana Ameerika suurimad. Seinad on kaetud reljeefidega, tähtsad olid väljakud
samuti internetist. Sama võib olla ka maalidega, kui tehakse neist koopiaid ning kalli raha eest maha müüakse. Maailmas on palju kuulsaid erinevate kunstivaldkondadega tegelevaid inimesi. On neid, kes seda kurjasti ära kasutavad, laadides teoseid alla ning tehes võltsi, kuid ka neid, kes sellest hoolivad ning ostavad. Kunsti on meie ümber väga palju. Näitused täis suurejoonelisi teoseid, tantsu- ja laulupeod, kontserdid ning tänapäeva ühed probleemsemad kunstiteosed grafitid. Neid võime me näha praktiliselt igal pool, nii metroode seintel, lagunenud majade seintel, kui ka sildade all seintel. On inimesi, kellele see üldse ei meeldi ning on ka neid, kellele need meeltmööda on. Mõningad inimesed ei pea seda üldse kunstiks. Kui see on tehtud värviliselt ning hoolikalt ning sellel on kindel sõnum, siis on see minu arust pigem kunst. Minu arvates teevad joonistused vanatel hallidel seintel, need palju värvikamaks ning mõnusamaks
tehtud Mies van der Rohe Barcelona-lauad. Need olid nagu abstraktsed maalingud klaasi ja metalli peal. Merike Estna „Mustriraamatu” kõik leheküljed olid kaetud erinevas koloriidis kaarjate pintslitõmmetaga. Raamatute kõrvale olid jäätud valged kindad, millega huvilised said raamatuid kahjustamata sirvida. Uudsena näis minu jaoks see, kuidas kunstnikud suutsid teha kõige igapäevasematest asjadest tõelised kunstiteosed. Näiteks oli Katnika Pilscheur kasutanud maalimiseks küünelakki. James Ferris tegi omapärase teose pealkirjaga “Itsita malbelt, naerata ulakalt”, kus värvilised köögikäsnad põimmitud ümber posti. Nicolas Party maalis akrüülidega kividel nii, et need nägid välja nagu puuviljad. Tegemist oli väga huvitava kaasaegse kunsti näitusega. Tööd olid muljetavaldavad ja inspireerivad. Näitusele valitud kunstnikud olid kõik üsna erinevad ja omapärased, kuid
võrdlemisi analüüs Juhtumiuuring Uuritavaks on ilming selle loomulikus Hüpoteesi või eesmärgi Dokumendid, arhiiv keskkonnas. Eeldab läbiviijalt oskust püstitamine, analüüsiüksuse intervjuud, vaatluse kuulata, oskust olla paindlik, olla kriitiline määramine, mustrite kunstiteosed. Kolm ja erapooletu. sobitamine analüüsistrateegiat: teoreetilistele lähetu seletuste kasutamine
Abstraktne kunst 1. Tekkimise koht, levimine, olemus? Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio, mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Alates postimpressionismist oli kunstis looduse otsene kujutamine hakanud vähehaaval tagaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Neis oli säilinud mõte/side mõne loodusliku motiiviga, mida oli lihtsustatud, moonutatu, kuid neile veel ei vihjatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. 1910. aastal loobuti täielikut nähatava ümbruse imiteerimisest neid teoseid nimetatakse abstraskseteks.. Abstraktne kunst tekkis Saksamaal. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866 1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvid...
,,Kalevipoja" mõju eesti kultuurile on olnud suur. Eepose kirjanduslik tähendus seisneb eelkõige eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule avamises ning väärtustamises. Tõlgetena on ,,Kalevipoeg" tutvustanud eesti kirjandust paljudele rahvastele. Kreutzwaldi teine rahvaluulealane töö, kogumik ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", sisaldab 44 muinasjuttu ja 18 muistendit. Need on rahvasuust kuulduud lugude ainetel loodud terviklikud kunstiteosed, mida võib värrelda vendade Grimmide ja Andreseni muinasjuttudega. ,,Ennemuistsed jutud" on stiililt raskepärane, kuid samas pildi-, värvi- ja fantaasiarikas raamat. See on Kreutzwaldi loomingu kõike kunstiküpsem teos. Kreutzwaldi luule paremik ilmus kogus ,,Viru lauliku laulud" (1865). Ta lõi saksa eeskujudel rea omas ajas õnnestunud luuletusi ja ballaade, mille sisuks on mõtisklused kodust, isamaast, usust, priiusest, loodusest, armastusest. Kreutzwald oli eeskujuks ja autoriteedika
jõukamatele kristlastele *Katakombid on maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. Osalt olid need looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Katakombe on leitud mitmel pool Lähis-Idas, Itaalias jm. Need koosnevad käikudest ja hauakambritest. Näiteks Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi. Katakombides on poolringikujulised seinahauad ehk arkosooliumid. Katakombides leiduvad ka esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Seintel olid enamasti freskod, millel kujutati stseene Uuest ja Vanast Testamendist. Näiteks Vanast Testamendist Aadam ja Eeva õunaga, Mooses saamas jumalalt kümmet käsku, Uuest Testamendist Kristus hällis, Kristuse imetegudestseenid, Kristuse saabumine Jeruusalemma jne. *Kirikud: Esimestel sajanditel kristlikke kirikuid praktiliselt ei ehitatud. Kirikute ehitamine sai hoo sisse 4. Sajandil, nagu ka ülejäänud kristlik kunstiloome. Kirikuid
mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung.
kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung. Ürgaja kunst. Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed
Selljejaoks, et leida seoseid kunsti ja maailma muutumise vahel on vaja teada milles ta üleüldsegi väljendub. Sellega, et ürgnaised- ja mehed tegelesid rõivaste, koopamaalide ja tööristade valmistamisega, panid nad aluse haritud maailmale. Rahvas hakkas arenema ja õppima , maailm ja temas suhtlemine muutus aina lihtsamaks ning meie mõistes hummaansemaks. Inimestel oli vajadus sotsiaalse keskkonna järele ja selle nad just läbi kunsti viljelemise saavutasidki. Mitmed kunstiteosed on loodud sellejaoks, et meile midagi edasi anda ja õpetada. Suurel määral üritatakse inimesi mõtlema panna näiteks teatrikunsti kaudu. Näiteks võin tuua Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide kooli lavastused ja filmid, millest mitteükski ei jäta südant külmaks ega hinge tühjaks. Märgiksin ära filmi ``Tütarlaste kooli juhtum``. Filmi sisu käsitleb narkootiumite ning AIDSI, kooli ja koduvägivallaga seotud probleeme. See on dramaatiline lugu, mis paneb noored tehtud tegude
Tobedate tühiste asjade jaoks lihtsalt ei jätku aega. Elu tuleb elada tõsiselt. Ei tohi vahtida tobedaid filme, isegi kui tahaksid, ei tohi lugeda kõmulehti, ei tohi kuulata rämpsu raadiost ega vaadata seda televiisorist, ei tohi raisata aega tühjaks lobisemiseks. Elu tuleb kasutada." 4. ,,Armastan elada täisverelist elu, armastan kõiki, kes lihtsalt ei istu ja jälgi." 5. ,,Tavainimene on tsivilisatsiooni nuhtlus.'' 6. ,,Tead, et kõik kunstiteosed ajaloos ja kõik siin elus, mida sa nimetad siivutuks või mis vähemalt on sündinud tunnetest, mis sinu keeles on siivutud nad on sündinud kirest, armastusest, vihkamisest, tõest." 7. ,,Nad ei mõista üldsegi mitte, et kui tahad jõuda endas viimse piirini, siis pole sulle tähtis, millise tegeliku vormi su kunst omandab. Ükskõik mida sa kasutad sõnu, värve või helisid. (---) Kriitikud muudkui räägivad tehnilisest meisterlikkusest, jätkas ta
Piibliainelised kunstiteosed Müüdid ja sümbolid Kasutatud M.Lodwicki raamatut "Kunstisaalikaaslane" Aadam ja Eeva Albrecht Dürer · Esimesed inimesed · Eedeni aed · Keelust üleastumine · Karistus · Alastus, viigilehed · Madu, puuvili Maarja kuulutus Fra Angolico · Jeesus sündis Pühast Vaimust · Ingel Gabriel viis Maarjale sõna · Raamat viitab VT ettekuulutusele · Liilia, raamat, kroon, sinine keep Püha Anna koos Jeesus-lapse,Neitsi Maarja ja Ristija Johannesega Hans Baldung · Anna Maarja ema · Punased või rohelised riided · Punane armastuse sümbol · Roheline kevade, uuestisünni sümbol · Sinine on Maarja värv · Jeesus saab õuna on nagu teine Aadam Jeesus Kristus Guercino "Abielurikkumiselt tabatud naine" · Jeesuse imeteod (Kaana pulm; 3 surnut ell...
Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästukohad-pank(nõudlushoius e arveldus, tähtajaline hoius, kogumishoius e säästuhoius); väärtpaber(aktsiad-annab õiguse saada osa ettevõtte tulevastest tuludest, võlakirjad, investeerimisfond); pensionikindlustus; kogumiskindlustus; kinnisvara; väärismetallid; kunstiteosed. Hoiusetagamise seadus Liitintress põhisummalt võetakse intress Lihtintress põhisummalt kui ka intressilt Likviitsus on sularahalisus Tarbija ja krediit Krediit tarbijale müümine laenuga Järelmaks, krediitkaardid, laen(nt õppelaen), kapitaliliising, kasutamis liising. Krediidi eelised-kohene võimalus asju omandada, planeerimata ostud, paindlikkus, ohutus. Krediidi puudused-ülekulutamine, kõrgem maksumus. Tarbija ja reklaam
õieti ei olnudki, nii hakatigi oma maalides jäljendama antiikskulptuuri. Klassikaline maalikunsti iseloomustab huvi antiikkultuuri vastu. Maalikunstnikud hakkasid taotlema antiikskulptuuri eriti reljeefi jäljendamist. Väervilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad, kõik piirjooned ja kehakumerused maaliti hoolikalt välja. Maalidel kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasaja sündmustega. Kunstiteosed pidid ülistama patriootlikke tundeid ja kasvatama kodanikuväärtust. 5. Milliseid ideid püüds väljendada romantistlik maalikunst? Tänu kunstnike romantilisele, unistuslikule ja luulelisele meelelaadile arenes klassitsismist välja uus suund, mida nimetatakse romantismiks. Paljud kunstnikud võtsid oma maalide ainestiku romantilistest kirjandusteostest, legendidest ja ajaloost. Maalikunstis asetati
kiriku mõju vähendada. Peagi mõisteti, et sunniviisiline usuvabastamine toob rohkem kahju ning karmidest usu ja kiriku vastu suunatud meetmetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Eitati endist kultuuripärandit. Hakati hävitama kultuuriväärtusi Eriti rängalt said kannatada lossid, kirikud, kloostrid, maali-, kunsti- ja raamatukogud 1793. a avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum ja sinna koondati paljud kunstiteosed Asutati rahvusarhiiv, pandi alus Euroopa kaasaegsele arhiivindusele Louvre muuseum Ühiskonna politiseerumine Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Võimu seaduslikuks allikaks on rahvas Rahvas hakkas tunnetama oma võimu ühiskonnaelu politiseerus Ühiskonnaelu politiseerumine Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai igapäevaelu osa Rahvas muutus ühtseks tervikuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
