Religioon vanemas kultuuriloos Mõeldes religioonile vanemas kultuuriloos, siis on tegu meie esivanemate usunditega. Usk oli lähedane teistele loodusrahvastele. Paljude loodusrahvuste kohta võimegi kasutada mõistet animism ehk loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab. Ka puudel ja taimedel oli hing. Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi
Vello Paluoja näitus ,,Inimesi Eesti kultuuriloos III" Essee Pärnu 2011 Käisin Pärnu Keskraamatukogu 1. korruse galeriis Vello Paluoja näitusel ,,Inimesi Eesti kultuuriloos 3", mis oli avatud 30.08-12.09 2011. Näitus on jätkuks varem eksponeeritud 23 pastelltehnikas portreele, mis on maalitud kultuurilooliste isikute fotode järgi. Seekordne väljapanek koosnes 11. tööst, kujutatud oli eksiilis elanud Välis-Eesti kirjanikke jt kultuuritegelasi. Kujutatud oli kirjanikke Raimond Kolki, Valev Uibopuud, Karl Ristikivi, Bernard Kangrot, August Mälki, Pedro Krustenit, Karl-Ast Rumorit, luuletajaid Kalju Lepikut, Marie Underit, Henrik Visnapuud ja rohuteadlast-arhivaari Hugo Salasood. Näitus jätab ühtlase mulje, portreed on kõik samasugustes kuldsetes puitraamides, ovaalsete ümbristega, pigem tuhmide värvide ja neutraalse taustaga, portreteeritud on vanemas eas ja pildidki jätavad...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4
Ajaloost 18. sajandi esimesel veerandil laastas Eestimaad rängalt Põhjasõda Venemaa ja Rootsi vahel (1700- 1721). Selle tagajärjel läks Eesti Vene impeeriumi koosseisu. Sõjas ja sellele järgnenud katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. Pärast Põhjasõda olid endiselt valitsevaks luteri usk ja kirik.Kiriku sees oli rahutu, kuna olid teatud vastuolud konservatiivsete ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Pietismi esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Rõõmsameelse, samas väga tundelise vagaduse toomine luterlikku kirikusse on olnud selle liikumise teeneks. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Elulugu.................................................................................................................................3 Tähtsus Eesti kultuuriloos.................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Sissejuhatus Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann
Muinasaja tähtsus Eesti kultuuriloos Muinasaeg mõjutas suuresti eesti kultuurilugu. Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis kuni 13.sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aastat. Seetõttu oli seda otstarbeks jagatud väiksemateks perioodideks. Kiviajal tegelesid inimsed erinevate tegevustega. Kunda kultuuri ajal oli eluviis omapärane. Tegeleti palju kalastamisega, selleks kasutati kalatõkkeid, püüniseid ja luust õngekonksi. Samuti tegelesid inimesed jahipidamisega, enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad. Jahiks kasutati vibu, nooli ja liskas odasid. Kuid samas olid olulised loodusannid, näiteks juurikad, seened,marjad ja pähklid. Kunda kultuurist pärinevad ilmselt näiteks sellised sõnad eestlaste sõnavaras: eile, meri, haug, higi, Peipsi, sugu. Inimesed elasid jõgede, järvede ja merede ääres. Peale kunda kultuuri järgnes kammkeraamika kultuur. Aeg mil inimesed panusta...
Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos Mitte just paljud eesti kirjanikud on käinud kaugetel ekspeditsioonidel omale inspiratsiooni ammutamas oma tulevaste teoste jaoks. Samuti on väga väike nende kirjanike osakaal, kes on oma kirjutistes maininud Muhu saart ning kirjutanud selle saare elanikest, juhtumistest ja muust nendega seotud asjadest. Kuid üks selline kirjanik siiski on - Juhan Smuul. Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhumaal Koguva külas Tooma talus. Selles ,,kalurite ja kaptenite, tüürimeeste ja madruste" külas möödusid tulevase kirjaniku lapseaastad, poisiiga ja noorukipõlv. Elukäiku liigendavate sündmuste poolest oli see küllalt üksluine aeg. 1930. aasta sügisel hakkas Juhan õppima Piiri kuueklassilises algkoolis, mille lõpetas 1936. aasta kevadel. Isa nägi Juhanis Tooma tulevast peremeest ja püüdis oma nooremat poega selleks tõsiseks kohustuseks ette valmistada. Tema soovil tuli minna Jänedale p...
Religioon Eesti vanemas kultuuriloos ja kristlus Muistsete eestlaste usk erines suuresti tolleaegsest ristiusust. Nii palju kui on meie esivanemate ajaloo kohta teada, on eestlased olnud nn. loodusrahvad, kelle muistsete uskumuste keskses kohas oli animism, mis sümboliseerib hingeusku. Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib
Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaat...
Finland Huvudstad: Helsingfors (Helsinki) Invårtal: ungefär 5,5 miljoner invånare Oficiella språk: finska, svenska Statsskick: parlamentarisk republik Statsminister/Premiärminister: Juha Sipilä Presidenten: Sauli Niinistö Flaggan: En vit flagga med ett blått kors Storlek: 338 000 km2 Valuta: Euro Självständighet: 3. januari 1918 MEN nationaldag(!)- 6. December Eksportartiklar: trä, kemikaler, metall, papper Finland: öster om Sverige (och Norge), norr om Estlan, väster om Ryssland Hur kallas landet? Natur? - Tusen sjöarnasland, många öar (ungefär 180 000), renar och älgar, många granit klippor När bor finlandssvenskar? - I Helsingfors, nära Sveriges gräns (piir): Vasa, och Mariehamn (Åland) 3 finska företag - Linux, Marimekko, Angry Birds, Fazer, Hesburger 3 uppfinningar - SMS, skogar, ljudfilm, bastu Kalevalas författare - Elias Lönnrot Konstnär: Akseli ...
Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee
Paul Pinna Koostas: Kätlin Maal Pelgulinna gümnaasium 11 H 2010/2011 Paul Pinna 3.oktoober 1884- 29.märts 1949 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Kodanikunimega PaulOttoHermann Pinna Pinna sündis 3.oktoobril 1884 linnaametnike perre. Ta õppis Tallinna linnakoolis. Ta oli abielus Netty Pinnaga (18841937), hiljem Milly Altermanniga. Tal olid lapsed mõlemast abielust. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teatritegevus Lavategevust alustas 1898. aastal Estonia Seltsis. Aastal 1...
tõsisemaid konflikte. RL algusaastatel oli Jannsen kahtlemata tähtsaim tegelane, olles järjepideva eestikeelse ajakirjanduse asutaja (Perno Postimees 1857; Eesti Postimees 1864), Vanemuise seltsi rajaja Tartus (1865), I üldlaulupeo organiseerija (1869), kuid hiljem hakkas ta üle tähtsustama koostööd saksa mõisnike ja kirikuga ning kaotas oma esialgse populaarsuse. Hiljem liitus klerikaalse suunaga ka Jakob Hurt, kelle peamine teene eesti kultuuriloos on suurejooneline rahvaluulekogumise algatamine ja juhtimine. Rahvusliku suuna juhiks sai Carl Robert Jakobson, kes leidis, et eesti rahvas peab ise oma kultuuri üle otsustama, mitte kummardama saksa mõisnike ja Vene tsaarivalitsuse ees. Seda suunda toetasid ka maalikunstnik Johann Köler, kes tegutses peamiselt Peterburis ja Fr. R. Kreutzwald. Kahe suuna esindajate vahel kujunesid aja jooksul lepitamatud vastuolud. Jakobsonist kujunes RL üks tähtsamaid juhte
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6
tahtmisele. Mõisnik Kremeri probleemid : · Kuidas vältida üksinda vananedes kibestumuse tekkimist leidis endale meeldiva noore naise. · Kuidas saada noor naine endale pakkuda ta mehele raha ja rikkust Ajast ja sotsiaalsetest oludest tulenevad probleemid : · Naiste-ja meestevaheline ebavõrdsus naiste vähesed õigused · Seisused mõisnik võib teha ja võtta mis talle meeldib 4. Milline on teose koht kultuuriloos? Näitab realistlikult tolle aja mõtteviisi, ühiskonnakorraldust. Oluline psühholoogiline teos mõistmaks tolle aja inimest ja veidraid/moraalituid/lõtvu kombeid.
Islam. Tööjuhend kultuuriloos õpik ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa keskaeg alusel I osa: lk 50-55 Muhamed ja kalifaat 1. Mis on mis? Leia järgmiste mõistete, sõnade, nimede tähendused, kirjuta oma vihikusse Meka, Kaaba tempel, Allah, Muhamed, islam, moslem, koraan, raamatu rahvad, prohvet, Mediina, kaliif, dzihaad, emiir 2.Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? (lk 50) 3. Millal, kuidas, kus tekib islam? Missugune oli Muhamedi roll islami tekkes? (lk 50-51) 4. Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga ja mis tagas araablaste kiire sõjalise edu? (lk 52-53)Ei ole vajalik, aga kui huvitab, vasta siis. II osa: lk 56-61 Islam. Usk ja kultuur 1. Iseloomusta Koraani (tee ideekaart): mida sisaldab, millest on juttu, milline on tähtsus (lühidalt märksõnadega, kokku u 8 joont) 2. Koosta konspekt islami viie tugisamba kohta (vormista punktidena, kasut...
Renessanss Renessanss oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Renessanss sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana
Antiikkirjanduse iseseisev kontrolltöö 1. Mida tähendab sõna "antiik"? Sõna ,,antiik'' tuleneb ladinakeelsest sõnast antiquus, mis tähendab ,,vana'' või ,,muistne''. 2. Mis koht on antiikkultuuril maailma kultuuriloos? Antiikkultuur oli aluseks nii Euroopa kui ka teiste maailmajagude kultuuridele. 3. Kes oli pedagoog? Pedagoog oli usaldusväärne, sageli vanem ja kogenum ori, kellele usaldati laste kooli saatmine ja nende tagasitoomine. 4. Mida tähendab"carpe diem"? ,,Carpe diem" tähendab korja/kasuta päeva. 5. Kes oli peajumal.Kirjuta temast lähemalt. Peajumalaks oli Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Ta oli titaanide Kronose ja Rhea poeg
10.KLASS ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ NR.3 RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1.Selgita mõisted ,, renessanss ", ,, humanism " Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Humanism - väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2.Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene 3.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille lauto näppekeelpill klavessiin ja klavikord klaveri eelkäijad viola da gamba - tsello eelkäija pommer , krummhorn ja tsink puhkpillid 4.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule Motett erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne ). Madrigal - 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armas...
Tallinn, 2011. 2. Laur, M. Pajur, A. Tannberg, T. Eesti ajalugu. 2. osa. Tallinn: Avita, 1995. 3. Lepajõe, M (toim). Constitutiones Academia Dorpatensis (Academia Gustaviana). Tartu Akadeemia (Academia Gustaviana) põhikiri. Tartu: TÜ Kirjastus, 1997. 4. Palamets, H. O alte Burschenherrlichkeit...Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu ülikoolis 1802-1917. Tallinn: AS Kirjastus Ilo, 2008. 5. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (1). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 12. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=17805. 6. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (2). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 19. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=17887. 7. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (3). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 26. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=17961. 8. Valdmaa, S
ideoloogid olid:Johann Voldemar Jannsen, kes toimetas Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" ja Tartus hiljem ,,Eesti Postimees".Ta kinnitas ajalehtedes eestlaste kui rahvuse mõistet ja ta koostas sõnad hümnis.Jakob Hurti eriline teene oli rahvaluule algatus.Ta pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele väljaannetele sellega et hakkas kogutud rahvaluulesid trükis avaldama.Carl Robert Jakobson, kirjutas õpikuid koolidele mis oli väga murrangulin. 5.L.Koidula tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos.Ta on paljude eesti kirjanduse isamaaluulete autor nt. ,,Mu isamaa on minu arm."Eesti rahvusteatri looja, mille algust arvestatakse 1870.a ,,Vanemuise" seltsis toimunud ,,Saaremaa onupoja" etendust. 6.Venestamine eesti kultuuriloos.Milles see seisnes, mis oli selles head, mis halba?Eesti Kirjameeste Selts pani suurt tähelepanu kirjandusele ja hakkas korraldama Tartus nn. Kirjanduse võidupidusid.*Eesti Üliõpilaste Selts, mis loodi aastal 1870..Lõi kaasa agaralt
kinnipidamist laulude rütmist ja dünaamikast. Ta pidas oluliseks oreli- ja klaverimängu. 3.Kuidas nimetati 19.sajandil puhkpilliorkestreid? 19. Sajandil nimetati puhkpilliorkestreid pasunakooriks. 4.Nimeta eesti esimesed pasunakoorid koos dirigentidega. Torma pasunakoor, dirigent Adam Jakobson. Väägvere pasunakoor, dirigent David Otto Wirkhaus. 5.Keda kutsuti Väägvere Taavetiks? Mille poolest on see mees Eesti kultuuriloos oluline? Väägvere Taavetiks kutsuti David Otto Wirkhausi. See mees on Eesti kultuuriloos oluline, kuna ta aitas luua umbes 100 orkestrit üle Eesti ning teda nimetati pasunakooride isaks. 6.Millal ja kus asutati esimesed laulu-ja mänguseltsid? Nimeta need (5) 1863 Tallinnas „Revalia“; 1865 Tallinnas „Estonia“; 1865 Tartus „Vanemuine“; 1878 Pärnus „Endla“; 1920 Viljandis „Ugala“. 7.Millega tegeldi laulu- ja mänguseltsides
mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kuningas, väärib kahtlemata esiletõstmist. See on õpetlik lugu sellest, kuidas metsikuses saab hakkama tsiviliseeritud Gilgamesh ning metsik Enkidu. Sõbra surm ajendabki Gilgameshi otsima tarka Utnapithimi, kellelt loodab saada surematuse saladust. Tark viib Gilgameshi transsi ja räägib talle loo looduskatastroofist. Veeuputus näitab loodusnähtuste olulisust igas kultuuriloos. Lugu, mida on aastasadu jutustatud, räägib piiridest ja nende järgimisest (tuleb näidata kus jookseb piir ja anda edasi mnemotehnikat). Trooja sõja ajal kirjutatud eepos, Ilias, on säilinud peamiselt suulisel traditsioonil. Iliast hakati kirjutama ajal kui oli tekkinud harjumus sõjast, teos ise on väga verine ning näitab sõja kultuuri, mis sisaldab ka käitumiseetika tundmist (näiteks kuidas ümber käia tapetuga). Selle eetikakoodeksi vastu Iliase kangelane eksiski
RENESSANSS Renessanss 14.-16.sajand · Mõistega "renessanss" (pr renaissance taassünd) tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16.sajandi kultuuriga. · Muusikaloos on Itaaliast olulisemal kohal Prantsusmaa (14.saj.) ja Madalmaad (15 saj.). Teadus ja ajalugu · Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber Päikese ning samaaegse pöörlemisega ümber oma telje. Kopernik pidas Päikest universumi
mehed siiski minna ei soovinud. Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn, Leo Normet jpt. Film on Eesti kultuuriloos oluline, sest filmis on näidatud hästi tüüpilise eesti mehe käitumist ja kangekaelsust. "Mehed ei nuta" on pugenud eestlaste hinge oma huumoriga. Eestlastele on alati meeldinud nalju teha ja nalju kuulda. Mulle meeldis see film, sest filmi huumor erines tänapäevasest huumorist ning väga põnev oli vaadata midagi teistsugust kui muidu. Mõnes kohas häiris veidi muusika valik, meenutas veidi multifilmi taustalugusid.
Medicid ja nende osa Euroopa kultuuriloos Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Firenze ja Medicid Renesnsi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. Selles linnas oli tähtsal positsioonil pangandusega rikastunud Medicite suguvõsa. Üle 300 a vaid paari lühiajalise vahega, olid nad linna tegelikeks valitsejateks. Sellest suguvõsast olid pärit kolm paavsti, kaks Prantsuse kuningannat ning alates 1532 a-st Firence hertsogid ja 1569-1737 Toscana suurhertsogid. Suguvõsa silmapaistvaim esindaja oli aga Lorenzo de' Medici e. Lorenzo Tore. Medicid Pärast Cosimo di Medici surma tõusis dünastia etteotsa Lorenzo isa Pietro di Medici kui Cosimo seaduslik järeltulija. Prantsuse kuningas Louis ...
1.Kes on pildil? Kuidas ta on seotud Eesti ajalooga?(2p) Pildil on Georg Friedrich Parroti, kes oli Tartu Ülikooli esimene rektor. 2.Millal taastati Tartu Ülikooli tegevus? Miks Venemaa valitseja otsustas ülikooli tegevuse taastada?(2p) 21.-22. aprill 1802 taasavati Tartu ülikool. Seal koolitati tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 3.Mis keeltes toimus Tartu Ülikoolis õppetöö?(2p) Tartu Ülikool oli saksakeelne Vene riigiülikool. 4.Kes on pildil? Millega ta kultuuriloos on tuntuks saanud?(2p) Pildil on Karl Ernst von Baer. Ta on kaasaegse embrüoloogia(teadus loote arenemisest) rajaja. 5.Reasta koolitüübid tähtsuse järjekorras, alustades madalamast.(1p) 2.Kihelkonnakool 3.Kreiskool 1.Vallakool 4.Gümnaasium 6.Kirjutage õige nimi.(5p) Kuusalu pastor, kes koostas uue eesti keele grammatika- Eduard Ahrens Eestlasest kunstnik, töötas Peterburis tsaari õukonnas- Johann Köler
Referaat Koostas: Rimmo Veinimäe Juhendaja: Sirje Speek 2009 Renessanssi mõiste: Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi
loonusrent, pearahamaks 4. Mis oli pearahamaks ? Miks tekkisid pärast selle sisse seadmist rahutused? Asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Rahutused- sest need olid liiga kuradi kõrged 5. Mis oli vastureformatsiooni tähtsuseks eesti kultuuriloos? Loodi kõrge haridustasemga jesuiitide gümnaasium ja jesuiitide tõlkide seminar 6. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest Rootsi ajal? Et levitada/ kasvatada inimesi usku 7. Mis oli Forseliuse tähtsus Eesti kultuuriloos? Tähtsus kõrge, tal oli õpetajate seminari juht.. 8. Miks rajati Rootsi ajal Tartu ülikool? Rootsil oli vaja kindlustada enda võimu Liivimaal ja harida sakslasi, puudu oli riigiametnikest, pastoritest, arstidest,
vastuolus kogub üha uusi sõpru. Lähimad: R. Schumann, F. Chopin, F. Liszt. Kontakteerub Hector Berlioziga. Tööpaigad: Leipzig, Berliin, Köln. Üle-Euroopaline sündmus: Leipzigi konservatooriumi avamine 1843. Avamise tingis proffessionaalsete muusikute puudus. Kool hakkab koolitama kogu Euroopale. Eeldas parimaid õppejõude (sh Schumann). 1. rektor oli Mendelssohn ise. Asutas Gewandhaus orkestri (1844). Võtab kasutusele dirigendikepi. Mendelssohnil on eriline koht saksa kultuuriloos. Selle tingis ta laialdane tegevus helilooja, pianisti, pedagoogina ja muusika organisaatorina. Ta taasavastas Bachi (3/4 saj. varjus). Hakkab igati propageerima: trükib, kontserdid, artikklid jne.tänu talle on Bach asunud oma väärilisele kohale. Looming Teda nimetatakse klassikalise orientatsiooniga mõõdukaks romantikuks. Tal polnud kunagi eesmärkide (lüürilisus, tugevalt sentimentaalne, saksa folkloor) väljendamisega rakusi. On kirjutanud palju mitmekülgset muusikat
1. Renessanss 14. - 15. saj. väldanud periood Euroopa kultuuriloos (vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas 14. 15. saj.) 2. Humanism Inimese ja inimlikkuse vaartustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. 3. Renessanssi keskused a. Itaalia Firenze, 16. saj. Rooma ja suurt osa mängis ka Veneetsia. 4. Renessanss võttis eeskuju antiigist. 5. Mille poole püüdlesid renessanssi aja maalikunstnikud? a
Küsimused (Barokk) 1. Seleta mõistet ,,Renessanss" Tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16. saj. kultuuriga. 2. Mida tähendab ars nova? - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. (oli töös 1. Real) 3. Kirjelda ars nova koolkonda, nimeta silmapaistvaim helilooja. 3- ja 4-häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütm
Põhjendage oma valikut. Chlodovech, kuna ta võttis 496. aastal vastu ristiusu, kuulutas pariisi pealinnaks ja muutis kuninga võimu päritavaks. 4.Mis on 732. aastal toimunud Poitiers` lahingu ajalooline tähtsus? Selle lahingu võitsid Karl Martelli väed ja alistaisd araablased. Kalifaat oli leidnud endale väärilise vastase ja aarablaste võimu laienemine oli peatatud. 5.Arutlege karolingide renessassi tähtsuse üle Euroopa kultuuriloos. 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine, Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase. 6.Nimetage Frangi riigi valitseja, kes mõjutas enim riigi välispoliitikat. Põhjendage oma valikut. Chlodovech, kuna ta vallutab Gallia(Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. 7.Mis tähtsus on Verduni lepingul Euroopa ajaloos
Autor toob esile nende kangelastegusid ja kujutab nende vägevust ja kuulsust. Vene vürstide kujudes on leitud autori soov kujutada tugevat riigivõimu. Ooper "Prints Igor" A. Borodin http://goo.gl/HrcEwN Idee Teos kutsub üles lõpetama vürstide omavahelised tülid ja ühinema ühtseks Venemaaks. Autor tahtis suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Tähtsus kultuuriloos Oli sel ajal teistest kirjutistest erinev- teised olid seotud kirikuga. Oli rohkem rahvaloo eest. Ajaloolised teated. Tänan tähelepanu eest!
Friedebert Tuglas Elas ja töötas aastatel 1886-1971 Novellid, romaanid, reisikirjad, miniatuurid, monograafiad, tõlked Varasemad novellid kujutavad realistlikult ja kriitiliselt Eesti ühiskonda 20. sajandi alguses Osales veel kirjandusrühmituses Siuru ja Tarapita Oli Eesti Kirjanike Liidu ning kirjandusajakirja Looming asutaja Teda võib nimetada ka sõnadega maalijaks Ta on toonud eesti keelde uusi värvinimetusi On üks tuntuimaid iseõppijaid eesti kultuuriloos Johannes Aavik Oli eesti keeleteadlane Kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises Tunnustused: o 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk o 28. aprill 1940 Eesti Kirjanduse o Seltsi auliige Bernhard Linde Sündis 4.aprillil 1886 Tõlkija ja Eesti publitsist Noor-Eesti sekretär Üks asutaja Suri 29.augustil 1954
Juuni algul kuulutati arhitektuurivõistluse võitjaks Mehhiko arhitekt Enrique Norten , kelle projekti järgi hakatakse muuseumihoonet ehitama järgmise aasta lõpus Guadalajara linnas, see valmib 2010. aastal. Hoone kõrguseks on plaanitud 180 meetrit ja maksumuseks 150200 miljonit dollarit. Muuseum hakkab paiknema linna keskpargis üle 600 meetri sügavuse Oblatose kanjoni veerel. Kuigi Jalisco osariigi pealinn Guadalajara on maailma kultuuriloos ka praegu üsna olulisel kohal, parandab uus muuseum linna tuntust veelgi. *Guggenheimi muuseum Bilbaos Nurgakivi: 22. oktoobril 1993 Avatseremoonia: 19. oktoobril 1997 Üldpind: 24 290 ruutmeetrit Galeriipind: 10 560 ruutmeetrit · Muuseumi püsikollektsioonis on esindatud terve rida viimase neljakümne aasta tähelepanuväärseid kunstnikke: Williem de Kooning, Anselm Kiefer, Fransesco Clemente, Mark Rothko, Richard Serra, Antoni Tapies, Andy Warhol jt.
Jakob Hurt (1839-1907) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja. Tänasele inimesele, kes vaadeldava murranguaja suhtes eesti kultuuriloos huvi tunneb, kangastub Hurt eelkõige suhteliselt tasakaaluka intellektuaalina, kes vajadusel on olnud võimeline ka programmilisteks pöördumisteks ja sõnavõttudeks suuremate hulkade ees. Jakob Hurt alustas õpinguid Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis. Edasi õppis Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, ning usuteadust Tartu ülikoolis ja sai 1886 Helsingi ülikoolis doktori kraadi Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust,
VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a. Valgustus on periood Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalikkusse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th
Renessanss Sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal
Tartu Ülikool Tartu Ülikool, mille sümboliks on kuue valge sambaga peahoone, on üks silmapaistvamaid tähiseid Eesti haridusja kultuuriloos. 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi asutatud ülikool on läbi sajandite jaganud vaimuvalgust selles Euroopa kultuurikeskustest kaugele jäävas maanurgas, mille tähendus ja tuntus seostus eelkõige Tartu ülikooliga. Ülikooli ajalooline hoonestu on klassitsistliku arhitektuuri kaunimaid näiteid Eestis ning on oma kompaktsusega üheks huvitavamaks 19. sajandi ülikooliansambliks Euroopas. Kreeka arhitektuuri
Eepos ,,Kalevipoeg" kui eesti kultuuri alussammas Eepos kui üks suur, jutustava sisuga, luulevormis kirjutatud teos, millele on antud võimas kultuuriline tähendus esindamaks teatud rahvust üle maailma. Eepilist loomingut on olnud pea kõigil maailma rahvastel, aga vähestel on leidunud sellist kirjameest, kes koguks kokku rahva suus levinud jutud ning need üheks suureks teoseks kokku vormiks. Eeposes ,,Kalevipoeg" kujutletakse eesti rahvuskangelast Kalevipoega kui töörügajat, võitlejat ja igati võimast teomeest kes hoolis oma rahvast. Tuleks aga mõelda, et miks ometi on eeposel ,,Kalevipoeg" nii suur osatähtsus eesti kultuuriloos? ,,Kalevipoega" hakkas algselt kirjutama F.R Faehlmann, kes pani aluse algsele versioonile Kalevipojast. Ta jättis eepose kirjutamise hoopis pooleli ning selle võttis üle F.R Kreutzwald, kes hakkas ,,Kalevipoega" täiendama arstiameti kõrvalt. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringid...
Kirjutas üle 100 koorilaulu ja palju soololaule. Armastas kasutada rahvaviise. „Tuljak“ „Ei saa mitte vaiki olla“ 11.Tobiase tähtsus eesti muusikas, nim. 2 teost. Tõi ja arendas eesti muusikas uusi žanre; tema looming paistab silma kunstiküpsuse ja kompositsioonimeisterlikkuse poolest. Oratoorium „Joonase lähetamine“ „Eks teie tea“ 12. M.Saare , H.Elleri, V.Tormise, A.Pärdi, G.Ernesaksa tähtsus Eesti kultuuriloos, igaühelt nim. 2 teost. Iseloomustada kolme viimase loomingut. M. Saare: Rahvuslike traditsioonide alusepanija eesti helikunstis, andis suure panuse koorimuusikasse. „Põhjavaim“, „Lauliku talveüksindus“. H.Eller: Tema looming on eestlastele rahvuslikkuse sümboliks, kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat, eriline koht loomingus sümfoonilisel muusikal. „Kodumaine viis“, „Koit“. V
Anete Merilin Leetberg Aule Pihlak Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kõige lähemal antiigipärandile. Järgneva kahe sajandi jooksul levis üle Euroopa ja tõi kaasa suure murrangu inimeste mõtteviisis. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. 14. sajand eelrenessanss 15. sajand vararenessanss 16. sajand - kõrgrenessanss Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud
Troopiline ja Lõuna-Aafrika: põlisrahvaste kultuuri erijooni Hanna Kuusemaa II dek Tartu Kunstikool Aafrika maailma kultuuriloos · "Inimühiskonna häll". Leitud luumaterjali inimese evolutsiooni kõigist arenguetappidest · Kõrgkultuurid(nt. Vana-Egiptus, nn Musta Aafrika rahvaste kõrgkultuurid) · Materjaalsest kultuurist vähe säilinud · Uurimisel tuginetakse peamiselt suulisele pärimusele, rännumeeste kirjeldustele või arheoloogiaallikatele Lääne Aafrika NOKI KULTUUR · 500 eKr- 200 pKr · Rahva kõrge aengutase · Rauasulatus
Referaat 8. klass Renessanss, prantsuse sõnast renaissance ehk eesti keeles taassünd oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustussejäänudantiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suuri...
Madalmaade koolkonnad Sissejuhatus Madalmaadena mõistetakse Euroopa kultuuriloos kogu piirkonda, kus räägitakse flaami ehk hollandi keelt. Ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili määranud madalmaade koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal, umbes vahemikus 1420-1460. Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel ning sealt sai alguse ka polüfooniatüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine.
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Ärgati rõhumisest ja hakati mõtlema iseolemisele. Enne seda peeti ennast mõisnike teenijateks. Kriitiline mass eestlasi ei soovinud enam saksastuda. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Üheks tähtsaimaks rahvusliku ärkamise eelduseks oli pärisorjuse kaotamine 1816-1819 ning Eestlaste ühiskondliku seisundi ja haridustaseme tõus.Enamus eestlasi võis juba omada mingit majanduslikku kindlustunnet, saadi juba talusi päriseks osta . T...
Renessanssi ideed tänapäeva kontekstis Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Paljud tolleaegsed ideed väljenduvad ka meie tänapäevases elus. Tolle aja uues universumis polnud enam kohta ei põrgule ega paradiisile. Põrgu kui patuste surmajärgse karistamise koht paiknes keskaja arusaamade järgi Maa sisemuses ja paradiis viimases taevasfääris, siis Renessansi inimese mõtlemises muutusid säärase põrgu ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
