Paul Pinna
Koostas:
Kätlin Maal
Pelgulinna gümnaasium
11 H
2010/2011
Paul Pinna
3.oktoober 1884- 29.märts 1949
Muutke teksti laade
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Elulugu
Kodanikunimega PaulOttoHermann Pinna
Pinna sündis 3.oktoobril 1884 linnaametnike perre. Ta õppis Tallinna linnakoolis.
Ta oli abielus Netty Pinnaga (18841937), hiljem Milly Altermanniga. Tal olid
Tamsalu Gümnaasium 9. klass Paul Pinna elulugu Koostas: Anna-Maria Himma Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus Paul Pinna sündis 3. oktoobril 1884. aastal Tallinnas ja suri 29. märtsil 1949. aastal. Ta oli tuntud Eesti teatritegelane ja näitleja. Lavategevust alustas ta 1898. aastal Estonia teatris. Enne Esimest maailmasõda siirdus ta mõneks ajaks ka Ve- nemaale lahkhelide tõttu, ning töötas nii Nizni teatris Novgorodis kui ka Nikitski teatris Moskvas. 1941. aastal mobiliseeriti ta reservohvitserina Punaarmeesse. Teisel maailmasõjal tegutses rindetruppides, sõites mööda Nõukogude Liitu, esi-
Lapsepõlv ja kasvamine Paul Pinna sündis 1884ndal aastal Tallinnas ning suri 1949ndal aastal samuti Tallinnas. Pinna sündis kehvades oludes ja ümbruses. Tema kodumaja raekoja plats 4 on säilinud tänaseni. Paul oli oma ema kaheksas laps, peale teda oli veel kaks. Isale oli ta aga kolmeteistkümnes, isal oli esimesest abielust viis last. Pinna isa suri 71- aastaselt, kui Pinna ise oli alles 9-aastane. Tema üheksa venda-õde kõik surid ning ta jäi emaga kahekesi. Õdede-vendade surma põhjuseks oli tiisikus ning ka Pauli kopsud olid juba sellises seisukorras, et ta alatasa verd köhis. Õnneks tuli appi üks võõrasõde ja võttis ta järgnevateks aastateks suuremaks enda juurde Peterburi lähistel olevasse suvilasse ning võimaldas talle ka koolihariduse, saates ta talviti tagasi ema juurde Tallinna kooli õppima
alused. Kutselise Vanemuise tekkis 1906. aastal koos uue maja avamisega, avalavastuseks August Kitzbergi "Tuulte pöörises". Näitlejatetruppi tuumiku moodustasid: Ants Simm, Hans Rebane, Amalie Konsa, Leopold Hansen, Olly Västrik. Estonias pani kindlama aluse näitemängule Andres Pert 1890. aastate keskel. 1894. aastal valiti Estonia seltsile uus juhatus ja üüriti maja Väike-Tartu maanteel (nn vana Estonia). Järgnevatel aastatel tuleb truppi uusi jõude: Betty Jõggis (Kuuskemaa), Paul Pinna, Theodor Altermann, Netty Adler (Pinna). Veel amatöörteatrina teenis Estonia trupp tunnustust Gorki "Põhjas" lavastusega nii Eestis kui välismaal. Sealt kujunes välja tuumik, mis muutusiki 1906. aastal kutseliseks. Kutselise Estonia avalavastuseks oli Mait Metsanurga "Päikese tõusul". 1913. aasta augustis avati uus hoone Tallinnas. 10. Karl Menning lavastaja ja Vanemuise teatri juhina. Kuigi alguses õppis Menning ülikoolis filoloogiat ja teoloogiat, kuid teater huvitas teada
PAUL PINNA Näitlejast, teatritegelasest ja näitekirjanikust Paul Pinna sündis 21. September 1884. Aastal Tallinnas linnaametniku pojana, õppis 4- klassilises linnakoolis, hiljem (1916 ) lõpetas eksternina reaalkooli. Seejärel töötas 1899-1906. Aastani kantselei ametnikuna Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. 1906. Aasta suvel astus direktor Duve juhatusel töötavasse alalisse saksa näitetruppi ja siirdus sama aasta sügisel näitlejaks ja teatrijuhiks äsjaasutatud ,, Estonia "elukutselisse teatrisse, kus teotses kuni 1914. aastani,
Kleist, Goldoni, Ibsen jne. Teatrielu Nõukogude tagalas: 1942 moodustati Jaroslavis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA), kelle ülesandeks oli rinde ja tagala teenindamine. ERKA koosseisu kuulusid sümfooniaorkester, dzässorkester, meeskoor, rahvatantsuansambel, draamatrupp. Esinemised rahvusväeosadele tagalas, väljasõidud rindele, alates veebruarist 1944 Leningradis. Olulisemad jaroslavlased: Muusika G. Ernesaks, Eugen Kapp, Bruno Lukk, Hugo Lepnurm Teater Ants Lauter, Paul Pinna, Kaare Ird, Epp Kaidu, Priit Põldroos Kujutav kunst Adamson-Eric, Eduard Einmann, Paul Rummo, Debora Vaarandi Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Saksa okupatsioon 1941-1944 II ms 1. September 1939 2. september 1945 Nõukogude okupatsioon 1944-1991 Sõjajärgne aeg Raske aeg, linnad olid varemetes. Kuid samas oli positiivne see, et sõda on lõppenud.
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi
Kaitseliidu liige. 1948-1951 oli ta ENSV Riikliku Teatriinstituudi lavapraktika õppejõud ja 1951-1952 Endla lavastaja. K. Aluoja lavastustest on silmapaistvamad: A.H. Tammsaare "Vargamäe" (1932) "Abielu ja armastus" (1934, 1942) "Vargamäe vanad ja noored" (1935, 1942) Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper.L.Kalmet mäletas Kaarli Aluoja Paul Sepa stuudiost 1920.aastast - laiades madrusepükstes ja pluusis. ’’Temas oli midagi nurgelist ja maamehelikku ja talle sobisidki kõige paremini rahvusliku faktuuriga osad’’, räägib Kalmet. Tema näitlejaloomingust nimetatakse esmajoones: Piibelehte (Eduard Vilde ’’Pisuhänd’’) Indrekut (A.H. Tammsaare ’’Armastus ja abielu’’) sulaspoissi (H.Raudsepp ’’Vedelvorst’’) (erandlik) piiskop Nikolase osa (H
Pikk sündmusterohke ajavahemik. Väljenduslaadilt vaheldusrikas. Luule muutub modernistlikumaks, irooniliseks. 1950-,,Tuli ja tuul" Ernst Enno 1875-1934 Sündis 8.juunil Tartumaal Rannu kihelkonnas.Lapsepõlv möödus Soosaare talus, Rõngu kihelkonnas. Lapsena kiindus kodukohta ja loodusesse. Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest. Peres oli peale tema veel 3 last: Leopold, Emilie ja temast 17 aastat noorem Paul. Enno õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia Polütehnikumis kaubandusteadust. Ülikooli ajal liitus erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne(Riias korporatsioon Vironia). Töötas mitmete ajalehtede toimetuses(Tartu Postimees, ajakiri Linda jt). 1905 kaitses lõputöö kaubandusteaduste alal. 1906 tuli Eestisse tagasi ja läks kodutallu Soosaarele. Kodus hakkab kirjutama luuletusi ja oma ainukese proosateose
Kõik kommentaarid