Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kroonika" - 758 õppematerjali

Kroonika

Kasutaja: Kroonika

Faile: 0
thumbnail
6
doc

Skandinaaviamaade ajalugu 1

Bridge'i lahingus kuningas Haroldi vastu. 2. Millised konfliktid või koostöö leidsid aset kohaliku elanikkonnaga/kohalike valitsejatega? Rüüstamine tekitas kohalike seas palju pahameelt 3. Millised ja kui ulatuslikud allikad on olemas antud perioodi ja piirkonna kohta? Kelle vaateid need peegeldavad (kui tegemist on kirjalike allikatega)? Ruunikivid, Anglo-saksi kroonika, iiri kroonikad, Historia deSancto Cuthberto, Æthelweardi kroonika jt. Kuigi osad kroonikad olid põhjalikumad ja ülevaatlikumad kui teised, olid need kirjutatud subjektiivselt ja tihti moonutatult ja mitte alati ajalooliselt korrektselt. Peegeldasid viikingeid kõrvalt vaadates. Ruunikivide tekstid oli viikingite enda poolt ja andsid edasi skandinaavlaste vaateid. 4. Mis domineerib viikingite tegevust antud piirkonnas: rüüsteretked, kaubandus või kolonisatsioonikatsed? Kas aja jooksul midagi muutub?

Filoloogia → Filoloogia
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vene kirjandusloo perioodid

Vene kirjandusloo perioodid. Keskaja kirjandus 11-17.saj. tekib varafeodalistlikus riigis. 988.a võetakse vastu ristiusk. Hakatakse sisse tooma kiriku kirjandust, et usku levitada pannakse, alus vene tähestikul. Kitillitsa-üks loojatest oli munk Kyrillos. Oluliseks on see,et venemaal kujunenud rihedad kultuuri sidemed Bütstantsiga(tolle aja euroopa hiigel raamatukogu) . saab alguse ka ilmalik kirjandus,mis tugineb venerahva luulele . zanrid-bölina., rahvaluule. Leetopsid-kroonika laadsed kirjutised. Tuntuim"lugu igori sõjaretkest." Novgorodi ühe noore vürsti ebaõnnestunud sõjakäigust. Keskaja lõpuks on venemaa killustatud välisvaenlasel oli vaba tee. Tasa pisi hakatakse arusaama,et on vaja ühtset keskset võimu. Kerkib esile Ivan IV. Saab alguse ka romaan, tekivad teater ja luule. Lõpuperioodil kerkib esile uut tüüpi tegelane- aktiivne energiline nooruk, kes pilkab moraali,seikleja tüüp. Klassitsism ja eel...

Kirjandus → Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Esimesed kirjapanekud

Vanem eesti kirjandus. Tallinn: Koolibri. Murray, Alan V. Eesti keel Heinriku kroonikas. www.keeljakirjandus.eki.ee/559-572.pdf. 25.04.11. Eesti keele ajalugu. www.et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keele_ajalugu. 25.04.11. Millest jutustab Käsu Hans?. www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=32. 25.04.11 Lühhike öppetus. www. et.wikipedia.org/wiki/Lühhike_öppetus. 25.04.11. Tarto maa rahva Näddali-Leht. www. et.wikipedia.org/wiki/Tarto_maa_rahva_Näddali-Leht. 25.04.11. 1. Henriku Liivimaa kroonika XVIII. 8, lk 154/155 2. Hans, Käsu 1714. EELK Tartu Jaani koguduse kirikuraamat. Tartu 6 Lisad Lisa 1 Lisa 2 Henriku kroonika 1982. a. väljaanne Esimene läbinisti eestikeelne raamat, lõunaeestikeelne Uus Testament (1686)

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eesti esiaeg

Vana-Vene riigi lagunemine, Novgorodi vürstiriik. Need riigid ei ohustanud enam Eestit, kuna Vana-Vene riik oli lagunenud ja alles olid vaid väikesed riigid. Novgorodi vabariik korraldas väikeseid sõjaretki, eestlased ründasid ise. 25. Eesti muinasusund – oska seda lühidalt iseloomustada! Tea, kes oli Tarapita! Arheoloogia: Surnuid maeti põletatult – surnukartus, tööriistad lõhuti, linnu-, mao- ja pool-kuu kujulised ripatsid. Kirjalikud allikad: Liivima kroonika, jumalaid austati jumalakujudena, rituaalne inimeste söömine, inimohverdused, Tarapita oli muinasjumal Rahvapärimus: läänemeresoomlastel ühine mütoloogia, ilmalind lõi maailma

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tuglase, Tammsaare looming, Eesti kirjandus

Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. 3. Eesti vabariigi kirjandus 1920-1940 1949 2 romaani: · Väike Hillimar · Feelix Osmussar Reisikirju: · Teekond hispaania · Teekond põhja-aafrika · Ühe Norra reisi kroonika · Pagulusaastad Kirjutas lühikese eesti kirjanduslugu 1918 kirjutas A.H. Tammsaare Eesti kirjandus 1920-40 Ev 24 veb 1918 1919 maaseadus-loodi 50000 talu 1924 majanduskriis 1 sept 1924 ­ kommunistid tahtsid võimu 1928 vahetub mark krooni vastu Kümnaasiumid olid heal tasemel Kõrgem sõjakool 1919 1924.a. Loodi kõrgem kunstikool ,,pallas" 1936 tallinna tehnika ülikool Riigi kõrgem kunstikool 1938.a. 1924 ­ 24 kino 1930 2x24

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis

maailm, teine oli paganlik ilm, mis ulatus laplastest preislasteni. Liivimaa oli teatud tasakaaluala- eikellegima, mis jäi Ida- ja Lääne-kiriku vahele. Preester Henrik on oluline just informatsiooni vahendajana teise maailma kohta, kuhu meie esivanemad kuulusid. Henrik ise oli tüüpiline kristlik-katoliikliku maailma esindaja; kristliku imperialismi vaimustatud kuulutaja ning neitsi Maarja võidukuulsuse innukas heerold(L. Arbusowi väljend). Kroonika kirjutamise võttis käsile enda sõnul isandate ja kaaslaste palvel, et tagasihoidlikult märkida üles kirjatükk paljudest ja kuulsusrikastest asjadest, mis sündisid Liivimaal paganarahvaste Jeesuse Kristuse usku pööramise aegadel. Seda ülesannet ei saa kindlasti tagasihoidlikuks nimetada, sest sellel ajal tegelised ajalookirjutamisega piiskoppide, paavstide, vürstide või kuningate kapelaanid oma isandate käsul

Teoloogia → Eesti vana usk
36 allalaadimist
thumbnail
47
xlsx

Juhiabi exceli kordamine 1

12,00% 2 2 14,00% 3 1 Postimees Arvutimaailm Eesti Ekspress 3 Äripäev Kroonika Haridus 4 5 2 1 5 3

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailm kuhu ma sündisin 1991-1992a sündmused

Salumäe, kes võitis trekisõidus kulla. Nendel olümpiamängudel juhtus selline apsakas, et Eesti lipp tõmmati tagurpidi vardasse. Need olid viimased taliolümpiamängud, mis toimusid suveolümpiaga samal aastal. Samuti olid need esimesed taliolümpiamängud, kus ka paraolümpia peeti samas linnas. Püstitati monument Vabadussõjas langenute mälestuseks. Jätkus Kuressaare Linnateatri ehitus. Ajalehtedest käisid: Rahva Hääl, Saarte Hääl, Päevaleht, Maaleht, Liivimaa Kroonika ja Õhtuleht. Presidendi valimised, krooni tulek, Rootsi kuninga visiit, toidutalongid, olümpiamängud, uus põhiseadus, Eesti ­ Vene läbirääkimised sõjavägede väljaviimisest ­ olid sündmused, mida mäletasid minu vanemad. Kuid kõige meeldejäävamaks oli siiski minu sündimine.

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Prosper Merimee

Prosper Mérimée Prosper Mérimée Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis ­ 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hi...

Kirjandus → Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Renessanssi kirjandus

suri. Oli kirjanikuna kuulus juba oma eluajal. Talle kuulus nii kuninganna Elizabeth I (1558­1603) kui ka kuningas James I (1603­1625) soosing. Kuulsaimad teosed: "Hamlet" ning "Romeo ja Julia" "Hamlet" ­ Alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". "Romeo ja Julia"­ Ei ole nii täielik ja sünge tragöödia kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Shakespeare looming jaotatakse kolme perioodi: 1)Esimene loomingujärk (1590­1600), mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

MADISEPÄEVA LAHING

Raul Sink 11E Allikad: Wikipedia, Metapedia. Madisepäeva lahing 1217. aasta kevadel olid eestlased (sakalased, järvalased, Kesk-Eesti maakondade sõjamehed) koos venelastega saavutanud võiduOtepääl ristisõdijate ja ugalaste üle. Ilmselt lootsid eestlased koostööd venelastega jätkata ning asusid sama aasta sügiseks Sakalasse koguma suurt malevat. Henriku kroonika järgi kogusid eestlased kokku 6000 meest, mis oli pretsedenditult suur arv. Sõjamehi tuli pea kõikjalt Mandri-Eestist, kõrvale jäid aga saarlased, kellelt võidi aga ehk oodata sakslastevastast tegevust mere poolt. Henriku teatel oli väe kokkukutsujaks ja juhiks Lembitu. Sulev Vahtre ja teiste eesti ajaloolaste arvates kogunesid eestlased Paala jõe lõunakaldale Tepu talu juurde, kus oli sobiv jõeületuskoht. Eestlased kogusid väe kokku ja jäid ootama venelaste abijõude

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Friedebert Tuglas

KIRJANDUS- KIRJANIK JUHT KRIITIK Wriedebert Mihkelson TEADLANE TÕLKIJA TOIMETAJA Abikaasa Eloga 1930. Tegevus kirjanikuna NOVELLID ROMAANID REISIKIRJAD MARGINAALID MINIATUURID Tegevus kirjanikuna REISIKIRJAD NOVELLID ROMAANID Teekond Hispaania Popi ja Huhuu Väike Illimar Teekond Põhja-Aafrika Suveöö armastus Felix Ormusson Ühe Norra reisi kroonika Toome helbed MARGINAALID MINIATUURID TÄNAPÄEVAL Fr.Tuglase novelliauhind alates 1971.aastast Sümbolism - 19. SAJ LÕPU JA 20. SAJ ALGUSE KIRJANDUS- JA KUNSTIVOOL. NÄGI KUNSTILOOMINGU ÜLESANNET REAALSUSE TAGA PEITUVALE IDEEMAAILMALE VIITAMISES. KASUTATI MITMETÄHENDUSLIKKE , SAGELI AINULT AIMAMISI ADUTAVAID SÜMBOLEID. Olemuselt mitmetähenduslik sümbol suudab paremini inimese hingeelu edasi anda kui maailma ratsionaalne

Kirjandus → Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ajaloo KT kordamine

Ei. Lõuna-Euroopas olid ammu juba riigid ja seal oskasid nad lugeda ja kirjutada. Eesti polnud veel riik ja kirjaoskus puudus täiesti koos lugemisoskusega. 3. Miks jäid eestlased muistses vabadusvõitluses kaotajaks? Eestlastel puudus objektiivsus, neid oli vähe, neil puudu väljaõpe ja hea relvastus. Nende vahel ei toimunud koostööd. 4. Kui tõesed on meie teadmised Eesti muinasajast? Põhjendage oma seisukohta. Väga valed, kuna Liivimaa Kroonika oli Sakslaste oma ja seal tehti eestlasi ainult maha. Muinasaeg on väga vana ning seda vähem töeseid teadmisi ka meil on. 5. Mis oleks Eesti alal võinud juhtuda, kui meile poleks 13. sajandi algul tulnud valtisema sakslasi ja taanlasi? Võibolla Eesto oleks saanud oma riigiks, kuna maakonnad olid juba olemas. Siia oleksid tulnud siis hoopis venelased. 6. Mida halba ja mida head tõi eestlastele võõrvallutus? HEAD: Lääne-Saksa ja Taani

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
32
pptx

Eesti kirjakeele kujunemine

Eesti kirjakeele kujunemine Liisbet Reemann ja Kristina Pihlapuu 10.H Eesti kirjakeele kujunemisloos eristatakse kolme periooodi: 1. Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane)- Esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680. 2. Forseliuse kirjaviis, vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant)- 1680-1843 3. Uus kirjaviis (soomepärane)- 1843 kuni tänapäev Vana kirjaviis ● Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava. ● Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). ● Tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega. Laused vanas kirjaviisis Enne 13. sajandit Kõrdan oli ühdellä vanhalla auvoisalla meehellä ülin kurja nainõn, ken soimasi, kirosi tervehen...

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti Filmiarhiiv

TALLINNA ÜLIKOOL Digitehnoloogiate Instituut Piret Gilden Arhiivihaldus FILMIARHIIV Referaat Õppejõud: Liivi Aarma Tallinn 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................3 Filmiarhiivi ajalugu............................................................................................................................3 Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil................................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv................................................................................................................

Muu → Dokumendi- ja arhiivihaldus
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistne Vabadusvõitlus

MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 · Balti ristisõda - sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13.sajandil saksa ristisõdijate poolt. · Muistse vabadusvõitluse peamiseks allikaks on munk Henriku "Liivimaa kroonika". · Balti ristisõja põhjused: - sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). - soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. - Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavs...

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lühike analüüs Wimbergi luule põhjal

kontrolltööga segi. Kas on õhtuks rohelist ­ kõikk eile Raido ära tegi? Maarja, osta üks pakk Malpsi, sinult nad ei küsi passi. Persse, küll on alles kange siider, kammis täitsa sassi! Wimberg on jätnud oma luulest välja metafoorid ja allegoorilised tähendused ning tõlgendab kõike ümbritsevat just nii, nagu ta seda ise näeb. Ehk siis reaalselt, vahetult, tihtipeale süvenemata. Sellegipoolest ei saa öelda, nagu Wimbergi luule oleks pinnapealne. See on justkui omamoodi kroonika, mis täheldab üles kõikvõimalikud juhtumised siinsamas meie ümber. Wimbergi lugedes saab alati olla kindel ­ see mida sa näed, on ka see, mida sa saad. Olgu Wimberg nii lihtsakoeline kui tahes, on ta igal juhul tõeline ning seda ei saa paljude liialt üritavate ja punnitavate luuletajate ja kirjanike kohta öelda.

Kirjandus → Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuidas hukkus Hamlet?

Miks hukkus Hamlet? Hamleti-loo algallikaks oli keskaegs ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne ,,Taani kroonika". William Shakespeare "Hamlet" jutustab loo Taani surnud kuninga pojast, Hamletist, kes kohtudes isa vaimuga, saab teada, et tema onu, kes on selleks ajaks võtnud kuninga lese endale naiseks ja ise valitsejaks saanud, mürgitas Hamleti isa. Samal ajal, kui Hamlet oli asjast teada saanud, hakkas tema südamedaami Ophelia isa levitama kuuldusi, nagu oleks Hamlet aru kaotanud. Selle tõttu ei saanud ta oma onu kurje tegusid paljastada, kuna ilmselt poleks uus kuningas süüdistustega leppinud ja need tema hulluse kaela ajanud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Hamleti eesmärgiks sai oma isa mõrva eest kätte maksta. Selle tegemisel pidi ta aga väga ettevaatlik olema, kuna väiksemgi vale sõna või äpardus või...

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Pühavaimu kirik

a. Merten Seiferti poolt, hävis tulekahjus 2002.a. Kellal oli tekst – Ma löön õigesti nii teenijale kui sulasele, nii emandale kui isandale ja seda ei või mulle keegi ette heita. Uus kell on valatud Hollandi firma poolt 2003.a. Eesti kuultuuri seisukohalt olulised isikud, kes kirikus töötasid:  Johann Koell, 1535.a. Simon Wandradti katekismuse tõlkija eesti keelde;  Balthazar Russow, 1578.a. ilmunud Liivimaa kroonika autor;  Georg Müller, 1600.-1606.a. kirjutatud 39 eestikeelse jutluse autor.  Fassaadil oleva kella autor on Christian Ackermann ja pärineb see 1684.a. Iga detaili isikupära Ainulaadsed on piibliaineliste maalide ja nikerdustega kaunistatud rõdud, mis ümbritsevad Püha Vaimu kiriku lõuna-, lääne- ja põhjaseina ja mängivad kiriku interjööris silmapaistvat osa. Väärid (rõdurinnatised) pärinevad 17.sajandi teisest poolest ning on Tallinna rae

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti keele lugu

EESTI KEELE LUGU (lk 66–115) 1. Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ning milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Läänemeresoome algkeelest, soome keelega 2. Nimeta eesti keele arengu kolm perioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Kuni aastani 1200 vanaeesti keel - uuritakse võrdlev-ajaloolise meetodiga, õ-hääliku teke, kujunes 3 murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti 1200-1700 murrangueesti keel – eesti keel eristub teistest lms. keeltest, muutuste kohta leidub kirjalikke allikaid, tekkis vältevaheldus ja kaudne kõneviis. 1700 kuni tänapäev uuseesti keel – 1739. eestikeelne täispiibel, kujunes kaasaütlev kääne, muutused toimusid sihiliku keelekorralduse tagajärjel. 3. Miks keel muutub? (3 põhjust) Keelekontakt-kauplemine, naabrid Inimeste liikumine sõjad jms Teadlik keele arendamine 4. Mis on keele sotsioperiood? Iseloomusta kahte ee...

Eesti keel → Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Otepää piiskoplinnus

säilinud vaid kohati. Leidude põhjal võib arvata, et linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest (ehtenõelad, hoburaudsõled, kirves) ja II aastatuhande algusest (ehted, mõõgatupe ots, ammu- ja nooleotsad). Linnust on esmakordselt mainitud 1116. aastal Vene leetopissis, kui Novgorodi vürsti väed selle alla sõjaretke tegid. 13.sajandil oli Otepää nii vene kui ka Henriku Liivimaa kroonika andmetel Lõuna- Eesti üks tähtsamaid keskusi ning muistse Ugandi üks kahest keskusest Tartu (Tarbatru) kõrval. Mõlemad kasutasid koha maakeelest tõlgitud nime: Medvezja golova ja Caput ursi. Linnus ise koosnes tõenäoliselt kõrgemal astangul olevast pealinnusest ning madalamal astangul asuvast eeslinnusest. Linnuse nime algupära ei ole teada; on vaid oletatud, et linnamägi võis olla karu või karupea kujuline või

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keskaeg eestis

a) Reformeeritud kirik: 2 sakramenti ­ ristimine, armulaud Pühakute kultuse eitamine Emakeelne pühakiri Rahvakeelne jumalateenistus Õndsaks sai usu läbi b) Katoliku kirik 7 sakramenti Pühakute kultus Ladinakeelne piibel Ladinakeelne jumalateenistus Õndsaks sai kiriku vahendusel 9. Balthassar Russow ­ luterlik vaimulik, esimene eestlasest kirjanik, kirjutas Liivimaa kroonika. Simon Wanradt-Johann Koell ­ esimene eestikeelne katekismus 1535 a. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Bernt Notke ­ ,,Surmatants" autor, saksa maalikunstnik Hans Susi ­ eesti soost noor õpilane, tõlkija, kes hakkas tõlkima piibliteksti eesti keelde, talle maksti selle eest. Suri katku 1549 a. Martin Luther ­ algatas 1517a. Saksamaal usupuhastuse, kirjutas 95 teesi. 10

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bütsants

6. saj (keiser Justinianuse aeg) ja 9. saj (lõppesid kodusõjad ikonoplastide ja ikonoduulide vahel) ­ Bütsantsi kunsti hiilgeaeg. SLAAVLASED: varaline kihist, põllumaj/alepõllundus, drusiina- vürsti väesalt, kellel olid teatud ül-d nt maksude kogumine, bojaar- jõukam feodaal Rjurik- varjaagide pealik, kes sattus Venemaale. variaagid- skand viikingid. Vürst Oleg ­ 882 tekkis Vana-Vene riik keskusega Kiiev, 9 saj algas misjon ,,Jutustus möödunud sajandi aegadest" I vana-vena riigi kroonika, munk Nestor, 998. Vürst Vladimir võttis vastu venemaal ristiusu 1030. Jaroslav Tark vallutas Tartu, rajas sinna oma kindluse, oli seal kuni 1061. vana-vene riik killustus kodusõdade tulemusena, tekkisid vürstiriigid. 13.saj toimusid mongolite vallutused. ,,Vene õigus" Jaroslav Targa välja antud seaduste kogu. veetse- vana vene riigi rahvakoosolek. KÕRGKESKAEG ­ Sks kun Otto 1 lasi ennast paavstil keisriks kroonida, Hastingsi lahing, 1201 algasid ristisõjad, Innocentius III

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Kirjandus

Eesti kirjandus 1. Varaseim kirjalik allikas eesti keelest 13.saj läti Hendriku Liivimaa kroonika, mis kirjutatud ladina keeles. Esimene eesti keelne raamat katekismus ilmus 1525. Esimene säilinud eesti keelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. Piibel ilmus täielikul kujul 1739, selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kirjutatud põhja eesti keeles. Tänu sellele pääses võidule põhja eesti keel. ,,Lühike õpetus" 18. saj väljaanne, kus jagatakse talupoegadele õpetusi talupidamiseks ja haiguste raviks

Kirjandus → Kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Karl Martin Sinijärv

1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Ta töötas aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondendina. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. 1992-st aastast oli ta tööl Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes Pühapäevaleht ja Õhtuleht. Aastast 1988 osalenud Tartu Noorte Autorite Koondise, kirjandusliku rühmitise ,,Hirohall" ja Eesti Kostabi Seltsi tegevuses (oli viimase asutajaliige ja esimene esimees). Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on ka ETV kultuurisaate OP! saatejuht. Luule

Kirjandus → Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Eesti kirjanikud

· Võttis eeskuju Walter Scottilt · Raamatud: - ,,Tasuja" - 1343. a. Jüriöö ülestõus - ,,Villu võitlused" - Jüriöö ülestõus - ,,Vürst Gabriel" - Liivi sõda · Jutustused: - ,,Tallinna narrid ja narrikesed" - Naeruvääristatakse inimeste pahesid (,,Kuulsuste narrid") · Reisikirjad: - ,,Volgal" · On tegelenud tõlkimisega: ,,Don Quijote" KÜSIMUSED: 1. Liivimaa kroonika (kes, millal, mida sisaldas) - Ajalugu, misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juurde kuni Saaremaa allaheitmiseni. 2. Esimene eestikeelse trükise ilmumine - 1525.a. 3. Esimese eestikeelse säilinud trükise ilmumine - 1535.a. 4. Kes ja Millal tõlkis Piibli eesti keelde? - Anton Thor Helle 1739.a. 5. Kes on Käsu Hans? - Esimene Eesti luuletaja

Kirjandus → Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajaloo põhiperioodid

Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit ­ 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 ­ 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr ­ 1200 pKr Keskaeg 12. ­ 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus ­ eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. ­ 18/19. sajand 1558 ­ 1583 ­ Liivi sõda ­ Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 ­ 1721 ­ Põhjasõda ­ Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 ­ 1918 ­ Esimene maailmasõda 1918 ­ Eesti iseseisvus 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1939 ­ 1945 ­ Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 ­ Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sümbolism

tekkimine, looduslik valik jne) kirjeldab tegelikkust rangelt objektiivselt fotograafiline detailsus, faktide rohkus kirjanik peab nägema ühiskonna kõige hullemaid mädapaiseid. Igas inimesed on peidus metsloom, kes soodsated tingimustes esile tungib ja saatuse määrab. Tähtsaim esindaja Zola. Esimene nat. teos ,,Therese Raquin" Kirjutas Balzaci inimliku komöödia eeskujul romaanisarja, mis koosneb 20 osast. Esiplaanil pärilikkus ja perekonna kroonika. ,,Nana" ,,Söekaevurid" Söekaevurid Faktirohke ja detailne olustikupilt (kaevurite elu, töö, tööriistad, miks streik jne) Maheaude juurde asub elama poiss etienne, kes armub Maheaude tütresse Catherini, kes on abielus. Teos lõpeb optimismi sisendavalt. Kevad- ilus aprilli ilm ja lõokeste laul. Maeterlinck ,,Sinilind" Tyltyl ja Myltyl otsivad õnnetoovat sinilindu, keda vajab haldja tütar, et terveks saada.

Kirjandus → Kirjandus
66 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Millised muutused toimusid Kreekas hellenismi ajal?

Millised muutused toimusid Kreekas hellenismi ajal? Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Missugused muutused toimusid Kreekas hellenismiperioodi ajal? Hellenismiperiood sai alguse Aleksander Suure vallutusretketega Pärsiasse. Aleksander Suur oli Kreeka väikese, kuid mõjuvõimsa Makedoonia kuningriigi valitseja kuningas Philippos II poeg. Philippos II mõrvati 336. Aastal eKr ja Aleksander Suur sai võimule, olles vaid 20-aastane. Leian, et ta oli võimuahne valitseja ja suurepärane juht. Tavaliselt oli tal vähem mehi kui vaenlastel, kuid ometi ta võitis, sest tema sõjavägi oli hästi välja õpetatud ja varustatud. Näiteks Issose lahingus 333. aastat eKr purustas Aleksander Suur 36 000 mehega Dareios III 110 000-mehelise väe. See fakt näitab, et Aleksander Suur oli...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

JAAN KROSS - presentatsioon

◈ “Keisri hull” ◈ peategelane on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik, kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ja lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. ◈ See on üks maailma tuntumaid eesti kirjandusteoseid. 2017. aasta seisuga on seda tõlgitud 22 keelde. 6 ◈ Tetraloogia “Kolme katku vahel” ◈ kujutab XVI sajandil tegutsenud Liivimaa kroonika autori, Tallinna pastori Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd; ◈ Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. ◈ Romaani peaprobleemiks on Russowi asend saksa ülikute ja eestlastest alamrahva vahel. 7 Lõik filmist “Kolme katku vahel” 8 Tuntumad novellid

Kirjandus → 12. klass
7 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Realism (powerpoint)

Realism Monika Sepp 11A Realism Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Tunnuseks on tõelisus ehk kujutada elu nii, nagu see tegelikult on, kõigi oma tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. Tegelikus praktikas on romantismi ja realismi vahele selge piirjoone tõmbamine keeruline ja kunstlik, sest peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Ühiskonna varjukülgede (kuritegelik allmaailm ning raha- ja võimuahnitsemisest väärastunud inimpsüühika) avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ka kriitiliseks realismiks. Marie Henri Beyle Marie Henri Beyle (kirjanikunimega Stendhal) 1783-1842. Prantslane Standhal on esimene kirjanik Euroopas, kes pä...

Kirjandus → Kirjandus
94 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajakirjandus pakub kõneainet

Eesti ajakirjandus pakub kõneainet Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Kas Eesti ajakirjandus on lugeja jaoks piisavalt huvipakkuv ning mis on selle edu võtmeks? Lugejate võitmiseks kiirustatakse, sellega kaasneb infotühjus fotodes ja vassimine faktides. Kas tõesti on vaja isegi soliidsetel päevalehtedel nii palju muretseda lugejate tähelepanu pärast, et sisulist asja saavad ajada ainult sellised üllitised, millel pole vaja muretseda publiku hulga pärast -- "Pealtnägija", "Ärapanija" ja "Trikimees"? Näiteks kirjutas Eesti juhtivaid ajalehti "Eesti postimees" 29ndal Novembril teemadel: "Kaks hiinlannat jäid riideid varastades vahele" n...

Eesti keel → Eesti keel
242 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ülevaade nimeuurimisest ja –korraldusest

peatükk tüüpilisematest Eesti kohanimedest. Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Seadusega on reguleeritud kohanimeseadus, nimeseadus ja ärinimed. Oluline roll nimeuurimises on Henn Saaril, kes oli nimekorralduses väga mitmekülgne. Henn Saari ,,Keelehääling". Eesti Raadio ,,Keeleminutid" 1975-1999. Koostanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus 2004. 1976. aastal ilmunud keelehäälingu järg on sisuliselt oma aja keele- ja ühiskonnaelu kroonika. Henn Saari igakuised Keeleminutid olid raadiokuulajate seas oma särava esitlusviisi tõttu väga oodatud. Kokku kolmekümne aasta ja 329 saate jooksul tulid jutuks paljud keeleküsimused, alates lihtsatest keelevigadest ja lõpetades kogu ühiskonda erutanud keeleseaduse teemaga. Algusest peale oli Henn Saari seda meelt, et peamine on näidata keelt tema rikkuses, rääkida keele arengu seaduspärasustest ja teadliku suunamise võimalikkusest. Keeleminutite peaeesmärk oli kuulaja harimine.

Eesti keel → Eesti keel
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalooperioodid

Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas ­ Läti Henriku kroonika 1208 - saksa ristirüütlid, ristiusu levitamine 1210 ­ Ümera lahing, võit 1211 ­ Viljandi linnus, kaotus, ristimine 1212 ­ Turaida vaherahu Katk, näljahäda 1212 ­ abi venelastelt 1217 ­ Otepää linnus, sakslased lahkuvad 1217.a 21.sept ­ Madisepäeva lahing, kaotus, sakslaste võit 1219 ­ Taanile Lindanise (Tallinn) 1220 ­ Rootsi võttis Lihula linnuse Liivimaa, maahärrad 1222 ­ taanlased Saaremaal, võit 1224 ­ Tartu vaenlastele

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keskaegne Etioopia

6.-5. Sajandist pärit ning saabakeelsed,hiljem kreekakeelsed. Alles neljandal sajandil pKr - maa ristiusustamise ajal ilmus raidkirjadesse kohalik geesi keel. Geesi keel on säilinud ning seninigi kasutusel kirikus liturgia keelena. Praeguses Etioopias ametlikustatud amhaara keel on lähedane geesi keelele. Geesikeelse kirjanduse kõrgajaks loetakse 5.-7. sajandit. 13.dal sajandi lõpul algas etioopia kultuuri renessanss. Sel ajal said peamiseks kirjandusliikideks kroonika ja pühakute elulood. Näide amhaara keelest. ( http://www.language-museum.com/encyclopedia/a/amharic.gif) Kasutatud kirjandus: · Inimene ,ühiskond, kultuur XI klassi ajalooõpik · http://www.selamta.net/culture.htm · http://www.endingstereotypesforamerica.org/ethiopia_in_the_middl e_ages.html

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Meine Freizeit und Hobbies

Manchmal besuche ich die Bibliotheken. In Kanepi gibt es zwei Bibliotheken- in der Schule und die große Bibliothek. Ich mag Bücher. Ich lese und Schreibe gern. Mir gefallen dicke Bücher. Ich lese häufig. In der Regel lese ich Romane. Ich mag Gedichte und Kuvzgeschichten. Mein Lieblingsbuch ist ,,Twilight" saga. Mein Lieblingsschriftsteller ist Stephan Mayer. Ich habe viele Bücher zu Hause. Ich lese Zeitungen, Zeitschriften, Nachrichten. Mir gefällt es Cosmopolitan , Stiil, SL Õhtuleht, Kroonika usw zu lesen. Ich habe nicht viel zeit zum Lesen. Ich muss lernen. Die Leute hören viele Musik. Die Musik ist eine gutes Hobby. Musik ist beruhigend. Ich höre viel Musik. Ich höre Musik aus meinen Computer Jeden Tag. Ich habe viele Musik-CDs. Ich höre alle Arten von Musik. Mir gefällen Rockmusik, Popmusik, Tanzmusik und Rap-Musik. Ich habe viele Lieblings-Sänger. Ich mag estnischer Sänger Koit Toome, Tanel Padar, Smilers und Ott- Superstar

Keeled → Saksa keel
75 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eestlase kirjasõna

,,Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust." Hando Runnel MAARAHVA KIRJASÕNA KUJUNEMINE Aeg Autor Tekst Sisu ja eripära 13. saj Preester Henrik ,,Henriku Liivimaa Esimesed kroonika" eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") 1535 S.Wanradt ja tõlkis ,,Wanradti ja Koelli Lahknes Lutheri J.Koell katekismus" katekismusest 1632-38 Heinrich Stahl ,,Käsi- ja Lutheri väikene koduraamat" katekismus, ...

Eesti keel → Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kultuuri alused ja tähendus, aastaarvud

Eesti kultuuri alused ja tähendus Eksamidaatumid 2011 kevadel Umbes 9 ­ 5 tuhat aastat e KR ­Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. 98. m.a. j. ­ P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. 1227 ­ Ristiusk. Eestlased ja liivlased vallutati (sakslased vallutasid viimasena Saaremaa). Muistne vabadusvõitlus. 1343 ­ Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat. 1525 ­ esimesed fragmendid Piiblist on tõlgitud eesti keelde; Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535 ­ Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trük...

Kultuur-Kunst → Eesti kultuuri alused ja...
91 allalaadimist
thumbnail
2
sxw

Jüriöö ülestõus

1240- Neeva lahing, venelased panid seisma rootslaste sissetungi Venemaale Neeva jõe suudme alal. 1227-1560 ­ keskaeg eestis(orduaeg) 23 aprill 1343-1345 ­ jüriöö ülestõus 6. Mis sündmusega ja kuidas on järgnevad isikud seotud? Burchard von Dreileben- Liivimaa ordumeister, kes kutsus eestlaste 4 kuningat Paide linnusesse, kus nad tapeti, edasi võitlus Tallinnas. Eduard Bornhöhe- kirjutas ,,Tasuja", kus kirjeldab Jüriöö ülestõusu. Bartholomaus Hoeneke- kroonika kirjutaja, kes kirjeldas Jüriöö ülestõusu sündmusi(Liivimaa noorem riimkroonika). 7. Kuidas on jüriöö ülestõusuga seotud Haapsalu, Turu, Tallinn, Saaremaa? Ülestõusnud piirasid sisse Tallinna, soovides seda vallutada, kutsusid abi Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt(abi jäi hiljaks). Läänemaalased piirasid sisse Haapsalu piiskopilinnuse. Paides toimusid läbirääkimised, kus tapeti neli eesti kuningat ja kolm sõjasulast

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Ajaloo KT mõisted

Ivan Julm - vene tsaar kelle pärast puhkes Liivisõda. Hertsog Magnus - Taani prints, kellele kuulus osa Eesti maa aladest. Pontus se la Gardie - mõjukas mõisnik kellele kuulus palju paid. Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muinasaja periodiseerimine

· isikud: a) Meinhard-piiskop, tõi liivimaale ristiusu, esimene liivimaa piiskopp. b) Albert-rajas kirikuriigi.pühendas kogu maa neitsi maarjale, riia linna rajamine, läänistas maid, mõõgavnedade ordu. c) Lembitu-sakala vanem d) Kaupo-liivlaste vanem, hukkus madisepäeva lahingus Mõõgavendade ordu: ristisõdijate vägi oluline sest alustati nende algatusel eestlaste ristiusustamist vägivaldsel teel. Liivimaa kroonika: esimene, alikas milles on kirjeldatud eesti vabadusvõitlust. Eestlaste allajäämispõhjused: · Subjektiivsed põhj.-Polnud riik, maakonnad ei teinud koostööd,Eestlased ei teinud teiste rahvastega koostööd.Liitlased ei pidanud kokkulepetest kinni. · Objektiivsed põhjused-Vastasel oli oluline sõjaline ülikool, ristisõdijad olid ülekaalus, eestlastel oli palju vaenlasi, vaenlastel oli hea taktika.

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Eestlased muinasaja lõpul

Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpul 13. sajandi alguses elas Eestis umbes 150 000- 200 000 inimest. Selle perioodi kohta on tähtsaimaks kirjalikuks allikaks Läti Henriku Liivimaa kroonika. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Võeti kasutusele ader, Põhja- ja Lääne Eestis oli tuntud konksader, Kesk ja Lõuna-Eestis harkader. Maa suurust arvestati adramaades. Põlluharimises kasutati kahevälja süsteemi. Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli talirukis. Talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega, lisaks veel küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsmesindusel

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

Läänemeresoome mütoloogia eksamiküsimused - vastused

1510- 1528) analüütiline binaarvastandus! 4. Nimeta õigeusu (idakiriku) mõjusfääris olevaid läänemeresoome rahvaid. Missuguste allikate vahendusel tulevad need rahvad ajalooareenile ning mis ajastust leidub andmeid nende rahvaste mütoloogia kohta? vadjalased: Jordanes (550 pKr) ­ Vagi fluvius ? Novgorodi I leetopiss (1069, 1149, 1215 jne) ­ , , (1338) Rooma paavstide kirjad (1255, 1275) ­ Wathlandia (ja Ingria) Henriku Liivimaa kroonika (13. saj.) ­ Waiga (vrd leetopisside ) 18.ndast sajandist saadik on neid uuritud (Trefurt, Tumanski, Öpik, Sjörgen, Köppen), Paul Ariste, Gustav Ränk jt 20.ndal sajandil isurid: Henriku Liivimaa kroonika (1221) ­ Ingaria, Ingaros Paavsti kirjades (13. saj.) ­ Ingria Vene leetopissides (alates 13. saj) ­ a, Paul Ariste ja Elina Öpik 20.sajandil vepslased: Salve, Joalaid, Kährik · Jordanese kroonika (4. saj.) ­ vasina-broncas ?

Ökoloogia → Ökoloogia
69 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

maharaiumisaeg).Zooloogid ­ loomaluud; botaanikud ­seemned, tolmuterakesed; antropoloogid ­ luustikud, rassiline kuuluvus, sugu, vanus, jne; numismaatikud ­ mündid; etnoloogia ­ rahvateadus; rahvaluule ­ pärimused; keel ­ laensõnad; naabrite kirjalikud allikad ­ Rooma ajaloolased ja geograafid, islandi ja skandinaavia saagad, Vana-Vene kroonikad e letopissid (sõjalised konfliktid idanaabritega), Henriku Liivimaa e Läti Henriku kroonika (ristiusustamine, eestlaste ühiskondlik kord, omavahelised suhted, linnused, eluolu, usund, jpm) Muinasaja periodiseerimine.Hõlmab kogu Eesti ajaloost kõige pikema perioodi-üheksandast aastatuhandest eKr.kuni muistse vabadusvõistluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil pKr.Jaguneb kolmeks perioodiks kivi-,pronksi-ja rauaajaks,mis jagunevad omakorda veel alaperioodideks

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muinasaeg eestis

Viikingiajastu lõpul kerkis oht, et uued riigid üritavad Eestit vallutada, kuna Eesti asus soodsas kohas. 1030 korraldas Jaroslav Tark Tartu, mille ta kujundas oma võimu tugipunktiks, kuid Tartu eksisteeris juba enne vallutamist. Venelaste võim lõppes 1061, kui sossolid põletavad linnuse ja majad ning Pihkvat ründavad. 10.Nimeta muinasaja uurimiseks vajalikud tähtsamad kirjalikud ajalooallikad? Muinasaja tähtsamateks kirjalikeks allikateks on Läti Henriku kroonika ja Vene leetopissid, kuid siiski palju teadaolevat on leitud maapõuest arheoloogiliste kaevamiste käigus. 11. Kirjelda 12.saj. eestlaste eluolu ­ elamu, riietus, tegevusalad. Eestlased olid suhtelised pikakasvulised ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest valmistatud ja mehed kandsid nahkvesti. Peamine rõivamaterjal oli siiski tekstiil, mida kaunistasid ehted, näiteks rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalikesed. Tarbeesemete hulka kuulus ka NUGA.

Ajalugu → Ajalugu
227 allalaadimist
thumbnail
5
docx

10klass - keskaja kirjandus

JULM Oli kaks zanrit: Teaduslik vana-vene kirjandus Pühakute elulood Pühakud olid alati meessoost. LETOPISS ­. algab alati maailmalõpu kujutamisega. Esimese leetopissi kirjutas sakslane Scholtzen. Leetopissist saame teada Kiievi loomise. KROONIKA ­ ei lähtu legendist, täpsed ajaloolised faktid. Kõige võimsam kroonikakirjutaja Nestor. PEETER I: ,,Ainult leetopissidest ja kroonikatest saab kätte tõelise vanavene kirjanduse tunnetuse!" VANA-VENE KROONIKA: 1) Vürstinna Olga kättemaks ­ (Mees Igor ­ Kiievi vürst) TREVJAANID ­ maksid korralikult makse IGOR läheb ahneks nõuab juurde- tapetakse Vürstinna tahab kätte maksta (pole jõudu) Vürstinnat kavaldatakse üle (palutakse naiseks) Vürstinna kutsub mehi kevadel tagasi Pooled mehed upuvad Teised mehed põlevad sauna sisse Vürstinna elab 80 aastaseks MA EI SAA SITTAGI ARU SELLEST :D Vürst Oleg läheb ennustaja juurde (ennustatakse hobuse läbi surma)

Eesti keel → Eesti keel
124 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Loovtöö kirjutamise juhend õpilastele

Tihti võivad olulist teavet sisaldada andmed selle kohta, kas küsitletav on vaatlusalustes sündmustes ise osalenud või on ta neist teistelt kuulnud (nn mälestuste mälestused). Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga ­ oli ta viimase sugulane, õpilane, töises alluvusvahekorras vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses. Kasutada võib kirjalikke allikaid nagu: 1. dokumendid (arhiivis, eravalduses); 2. publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika" jt); 3. käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi- ja magistritööd kõrgkoolides jt); 4. kirjavahetus; 5. perioodikas ilmunud artiklid. Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida töös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud.

Muu → Ainetöö
70 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

1. Selgita muistse vabadusvitluse eellugu. 2. mera ja Madisepeva lahing. Millal toimusid? Kelle vahel? Lahingute kik ja tulemus. 3. Kirjelda muistse vabadusvitluse lppjrku. Too vlja thtsamad sndmused. 4. Nimeta eestlaste kaotuse phjused (vhemalt 5). 5. Millised olid muistse vabadusvitluse tagajrjed? 6. Milline on thtsaim kirjalik allikas muistse vabadusvitluse kohta? Kas selle autor oli hinnangutes iglane vi mitte? Miks? Phjendage oma arvamust. 7. Kas muistse vabadusvitluse puhul oli tegemist agressiooni vi misjoniga? Phjendage oma arvamust. 8. Kas ristisda Balti rahvaste vastu vib pidada ajalooliseks seadusprasuseks vi juhuseks? Phjendage oma arvamust. 1) 12.saj algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas oluliselt mjutama eestlaste edasist saatust. Lnemaale hakkasid selle tttu ka liikuma kaupmehed. Nende vahendusel tuli 1184. aasta paiku Meinhard Vina je juurde ristiusku levitama. 1186. aasta phitseti ta Liivimaa piiskopiks. M...

Ajalugu → Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I.S.Turgenev

kõrgelt. 1878.a. valitakse ta Pariisis rahvusvahelise kirjanduskonverentsi viitsepresidendiks. 1879.a. omistas Oxfordi ülikool tavaõiguste doktori kraadi. Turgenevi looming tähistas Vene realismi arengus uut etappi. Tundlik lähenemine Vene elu aktuaalsetele küsimustele, sündmuste ja karakterite filosoofiline mõtestamine ja tõepärane kujutamine tegid Turgenevi teostest omapärased Vene elu tegelikkuse kujutamise kroonika 19. sajandi 40.-ndatel kuni 70.-ndatel aastatel. Eriti suured on tema teened Vene romaani arengus. Erilise koha Turgenevi proosas omavad naiste kujud. Naise natuuri, mis on terviklik, kompromissitu, peenetundeline, unistav ja kirglik, on autori arvates koondunud antud ajastule omane uue ja kangelasliku ootus. Seepärast lubab Turgenev oma lemmik naiskangelastel mõista kohut romaani peategelase üle. Turgenevi tostes on loodus mitte ainult tegevuse fooniks, vaid ka üks tähtis vahend

Kirjandus → Kirjandus
77 allalaadimist
thumbnail
3
wps

Karl Martin Sinijärve elulugu

Karl Martin Sinijärve elulugu Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa Riivo Sinijärv töötas keemikuna ning ema raamatukogutöötajana. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas ,,Urania", aasta hiljem aga ajakirja ,,Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl ,,Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast ,,Liivimaa Kroonika" toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes ,,Pühapäevaleht" ja ,,Õhtuleht". Tema luuletusi on ilmunud alates aastast 1987. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades ...

Eesti keel → Eesti keel
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun