Pärast tolle surma rändas ta Rooma, kus pani hilisema pärimuse järgi aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus seevastu pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma, temast sai mõjumaik kristuse levitaja Roomas. Paulus rõhutas, et Jeesuse õpetus ei ole eelkõige juutidele, vaid kõigile rahvastele. Kristlased võtsid enda hulka kõik pöördunud, sõltumata nende soost, rahvusest ja positsioonis. Enamik pärines siiski suhteliselt vaeste ja rõhutute seast. I ja II sajandil moodustasid kristlased umbes viis protsenti Rooma rahvastikust. Tavaliselt käidi koos mõne jõukama koguduseliikme majas. Kogudus valis endi seast juhi piiskopi või presbüteri, kes oli tavaliselt jõukam ja lugupeetud koguduseliige. Pühakirja kujunemine
sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni. Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Piiskoppe abistasid preestrid. Preestrite valduses olid kirikule kuuluvad maad ja neid harisid talupojad. Mitmed kristlased asusid erakutena Aafrika ja Ees-Aasia kõrbetesse, et öelda lahti kõigest maisest, pühenduda üksnes jumalale ning oma hinge ettevalmistamisele hauataguseks eluks. Selliste meeste kohta hakati kasutama nimetust mungad, naiste kohta aga nunnad. Peagi tekkisid nii Aafrikas kui Aasias maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad - kloostrid. Oli nii munga- kui nunnakloostreid. Keskajal mungad asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata.
Messianistlik usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. Messias lunastaja 5) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millistes vormides? Sellepärast, et see oleks ohustanud klassiühiskonda- usu järgi olid ju kõik võrdsed aga Roomas oli sel ajal tähtis klassikuuluvus. Kiusamine toimus: nt. pandi usklikud kokku lõvidega ja lõvid puresid siis usklikud surnuks. 6) Millal ja kes kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus 313. 7) Miks võtsid kristlased omas kunstis kasutusele tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Sest kristlasi kiusati taga, ei saanud avalikult kokku saada. Tingmärgid olid seotud ka õpetusega. Lammas, kala vesi, jumala sõrm, 3 silma. 8) Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neid leidus? Katakombi seintesse maeti surnuid. Leidus seina- ja laemaale. 9) Miks välditi varakirslikkus kunstis skulptuure? Sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega.
Etioopia on üks maailma vanimaid riike ja Aafrikas rahvastiku suuruselt teine. Samuti on see üks vanima inimasutuse jälgedega riike. Etioopia on jaotatud 14 provintsiks, pealinn on Addis Abeba. Riik koosneb rassilisest ja kirevast rahvastikust, mis tõttu räägitakse seal mitmeid keeli. Etioopia on unitaarne vabariik. Kõrgeim võimuorgan on Ajutine Sõjaväline Haldusnõukogu, mille esimees on ühtlasi riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Rahvastikust on 40% usklikest kristlased ja 50% muhameedlased. 19. sajandi lõpus toimunud Itaalia-Etioopia sõjas suutis Etioopia oma sõltuvust kaitsta ja Menelik II ühendas Etioopia lõunaosa islamiriigid ning selle tulemusena saigi riik oma nüüdsed piirid. 1889 sai pealinnaks Addis Abeba. Riik hakkas arenema ning suhted Euroopaga paranesid. Meneliku tütre, Haile Selassie I, keisriks saamisega algasid riigid mitmed reformid. 1935. aastal tungis Etioopiale taas kallale fasistlik Itaalia, kuid 1941 vabastasid maa Briti väed
KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Seni usulistel põhjustel kasutusel olev antiiktempel oli eelkõige jumalakuju asupaik, mille siseruum oli kitsas ja hämar ning kunstiline väljendusjõud koondus välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu ja koosolekuhoonete tüüp b a s i i l i k a. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas hoone kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Kirik oli orienteerunud ilmakaarte suhtes ida ja läänesuunaline
313. a. Milano edikt ristiusk kuulutatakse Roomas lubatuks. Varakristlikus kunstis oli keskmeks piibel (Vana ja Uus Testament). 4. saj. keelustatakse ümarskulptuur. Varakristlased suhtuvad eitavalt ka tahvelmaali. Uue nähtusena tekib miniatuurkunst- köidetud raamatute käsitsi kaunistamine (Seoses pärgamendi kasutuselvõtuga, pühakiri ei tohtinud olla halvastisäilival materjalil) Usukommete täitmiseks oli tarvishooneid. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kogunema. Seetõttu on 1.-2. sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid (laipmatus). Kataombe on leitud mitme pool Lähis-Ida, Itaalias jm. Kuulsaimad on Calixtuse katakombid, kuhu on maetud esimesed paavstid. Katakombides leiduvad ka esimesed seina- ja laemaalid. Üldilmelt on need tavaliste rooma seinamaalide sarnased, aga oluline vahe on temaatikas
hing, maa, õhk, vesi ja tuli on kõik oma vahel ühendatud. Ümberpööratud pentagramm Pentagrammi võib ümber pöörata nii et üks nurk on all. See sümboliseerib Vaimu mis allub olulistele materjaalsetele asjadele, meest kes allub oma loomulikele ihadele. Ümberpööratud pentagrammi on nähtud paljude satanistide seas sümboliseerides tumedat poolt ja seda põlgatakse kui kurjuse sümbolit. Põhiõigustega kristlased muidugi näevad igat pentagrammi vormi kui kurjuse ja tumeduse sümbolit kuigi need uued pentagtammi vormid on alles hiljuti välja kujunenud. Ümberpööratud pentagramm on Gardenariani teise taseme riitus sümboliseerides nõida kellel on vaja pimedusele vastu seista et pimedus ei võtaks tema üle kunagi võimust. Pentagramm kui kristlase sümbol Kuni keskajani pentagrammi viis nurka sümboliseerisid viite jeesuse haava
hädadest. 3.ristisõdade ajalised piirid(mis ajavahemikku jäävad, mitu sõda) Esimene ristisõda 1096-99 Teine ristisõda 1147-49 Kolmas ristisõda 1189-92 Neljas ristisõda 1202-04 Viies ristisõda 1217-21 Kuues ristisõda 12281229 Seitsmes ristisõda 12481250 Kaheksas ristisõda 1270 5.Ristisõdade tagajärjed euroopa jaoks A) viisid Euroopa kontakti täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased uuesti, läbi araablaste, antiikfilosoofiaga. Paljud teadused, näiteks astronoomia, matemaatika, arstiteadus, täienesid araabia mõjul väga palju. Araabia numbrisüsteem võeti ristisõdade ajal üldisele kasutusele. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks.
Iisraeli (Jesaja 43:5-6) 3. Viib ellu ülemaailmse rahu... lõpetades rõhutuse, sõjad ja nälja. Sest ütleb ju Piibel: "Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima." (Jesaja 2:4) 4. Levitab ülemaailmselt teadmist ja usku Iisraeli jumalasse, ühendades maailma rahvaste virr-varri üheks. Sest Vanas Testamendis on kirjas järgmine: "Sel päeval on Jehoova ainus ja tema nimi on ainus." (Sakarja 14:9) Ajalooline fakt on, et Jeesus ei täitnud ühtegi neist... Kui kristlased on arvamusel, et see juhtub peale Jeesuse maale naasmist, siis juudid on arvamusel, et see peaks juhtuma koheselt, sest Vanas Testamendis pole juttu mingist Messiase naasmisest... Selle tõttu.... Selle tõttu arvavad juudid, et Jeesus on petis. Kristlasi aktsepteerivamad juudid väidavad, et Jeesus oli hea õpetaja, kuid mitte Messias. Ratsionaalsemad, et Jeesus oli hale mustkunstnik... Kuid juute häirib miski rohkemgi, kui Jeesuse messialikus...
Lauka Põhikool 8.klass Islam Koostaja: Angela Savenkov Juhendaja: Signe Rattiste Lauka 2012 Islami algus Nii nagu juudid ja kristlased usuvad moslemid Ainujumalasse. Moslemid kutsuvad oma Jumalat Allahiks mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemid usuvad et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid kes on talle ustavad. Mees kelle Jumal valis oma sõnumitoojaks oli Muhammad ibn Abd Allah kes oli 40aastane kaupmees Mekast. Muhammadile saadetud 7. sajandil ilmutus sai tuntuks nimega Koraan. Nüüd tähendab Koraan moslemile jumala kirjasõna ja on moslemitele püharaamat. Algul levitas Muhammad
Sultan valdab paljusid nõiakunste. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele Richard, kui sa said teada, et nuubialane oli tegelikult Soti prints, miks sa siis selle kohta midagi ei öelnud? 6. Teose miljöö Romaani Talisman taustaks on Kolmas ristisõda (11891192). Tegevustik toimub Süürias Palestiina läheduses.Ristisõda moslemite ja kristlaste vahel, teoses on praegusel hetkel rahu, kuna Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda on haige. Kristlased tahavad Jerusalemma uskumatutest nn puhtaks teha. Inglismaa liitlased tahavad koju minna, sest on väsinud sellest sõjast. Richard on väga pettunud nende peale. Kristlaste ja moslemite toidus on erinevusi. Toit, mida moslemid söövad on kasin ja mõõdukas. Kristlase toit on jäme ja mitmekesine. Kristlased söövad sealiha ja joovad viina, moslemite arvates on sealiha räpane liha. Peamiseks erinevuseks nende kahe usu vahel on ka see, et moslemid võivad pidada
kõrg- ja hiliskeskaja jooksul järk-järgult hästi korraldatud tsentraliseeritud kuningriik. Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne- Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua vabastamiseks Palestiinas innustasid osalema valitsejaid, feodaale, vaimulikke ja lihtrahvast peaaegu kogu Euroopas. Sündmused 962. a Saksa kuningas Otto I (936-973) lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, taastades seega Lääne-Euroopas keisrivõimu ja pannes aluse Pühale Rooma riigile. 1000
Millises vormis see võis toimuda? Kristlus oli usund, mis tahes-tahtmata õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda- nii orjandust, riiki, õigust kui moraali. Sellepärast võtsid Rooma riigi valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Neid heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? Aastal 313 kuulutas keiser Constatinus ristiusu lubatuks. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Lambatalle õlul kandev mees tähistas Head Karjas (Kristust).
Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja moslemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikusse: Mis on Sultan Saladini tegelik nimi? Miks peeti ristisõdu? Millisena nägid ristisõda kristlased ja millisena moslemid? Marco Polo: Kaupmees keskajal,pärit Veneetsiast Elas kaua Hiinas Khaan-mongolte valitseja Tõi teadmisi Hiinast ja Indiast Euroopasse Trükikunst,jäätis,petrooleum,püssirohi,kell,paber. Neid asju nägi Marco Polo Hiinas. Veneetsia: Oluline kaubalinn Vahemere ääres Itaalias Vürtsid-maitseained,nõutud ja kallis kaup Euroopas
Sarnasus 1 Allusid paavstile Sarnasus 2 Munga vanne Erinevus 1 Ei tohtinud relva kanda Relvakandmise kohustus Erinevus 2 Loodi Euroopas Loodi Väike-Aasias 6. Idamaadesse toimunud ristisõdade põhjused ja ajendid (2) Kristlased soovisid kaitsta pühakohte (nt olid moslemid vallutanud Jeruusalemma, mida kristlased soovisid tagasi oma valdusesse, sest Jeesus sündis seal) Sakslased soovisid lisaks Ida-Euroopas maid vallutada omakasu eesmärgil ning kuna me olime paganlased, tahtsid nad meile usku levitada. Neid ajendas osavõtmine missioonist Pühale Maale ning indulgentsi pälvimine.
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) ...
· Islam · Hinduism · Budism · Konfutsianism · Loodususundid 8 Usundite levik maailmas 9 Maailma usundite levik 10 Kristlik religioon · Kujunes 2000 aastat tagasi · Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist suuremad on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus · Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Lunastaja. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna- Koreas.
vähedusele.Üleminek naturaalmajandusele. Ristiusk. Kristus-apostlid-apologeedid. Nende tegevuse tulemusel kujuneb välja õigeusk ehk dogma, millest areneb dogmaatika. Dogmaatika klassikaline ävljund on Uus- Testament. Hereesia-kõrvalekalle (ketserlus) 1. ariaanlus-,,Kristus on ainult inimene" 2. monofüsiitlus-,,Kristus on ainult Jumal" Dogmaatika pannakse paika kirikukogude-, kuhu kogunevad kristlased üle maailma. Kristlus jaguneb kaheks: Rooma katoliku õigeusk (katoliiklus) ja Kreeka katoliku õigeusk (õigeusk)
sajandi keskpaiku. See sündmus sai alguse sellest, et paavstil polnud enam turvaline Roomas elada ja ta asus elama Avigoni Prantsusmaal, ta lükkas oma Rooma-asumist edasi. Ka järgmine paavst valiti prantslane ja ka tema jäi Prantsusmaale. Kuid Roomlased polnud sellega rahul ning pärast Saja-aastase sõja puhkemist läks paavst Urbanus VI Rooma tagasi. Paavstil tekkisid vaenlased ning nad valisid uue paavsti Clemens VII ning naasid temaga Avigioni. Nüüd oli kaks paavsti , kuid kristlased ei saanud sellega leppida , sest kirikutel pidi olema ainult üks paavst. See sündmustik andis tõuke kiriku langusele, sest kirik polnud enam tervik ja inimesed ei teadnud enam millist paavsti tunnistada. 1417.aasta Valiti Konstanzis paavstiks Martinus V, selle sündmusega võidi kirikulõhet pidada lõppenuks. Paavsti maine oli aastakümmneid kestnud tülide käigus nõrgenenud, seega ta võim langes.
St. Paul Cathedral Katedraal London Vigeland Skulptuuride Park Oslo (212 pronksist ja graniidist kuju, unikaalne Gustav Vigelandi skulptuurid, tasuta kunstipark) Uffizzi Kunstigalerii Firenze (maailma vanim ja esimene kunstimuuseum Firenzes, tuntud maalikunstnikud) Windsor Castle Loss (Windsori Inglismaa linnas, tund Londonist, kuninganna Elizabeth II elupaik) Madame Tussault Vahamuuseum (pluss London, Pariis, Planetaarium, väga tuntud inimeste kujud) Santa ...
Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius. Samuti olid neile olulised ka antropomorfsed jumalad, paneteoni tipus seisis Jupiter. Jumalate austamine oli riigi üks olulisemaid ülesandeid, preestrid olid riigiametnikud. Samuti esinesid augurid ehk preestrite määratud ennustajad. Ennete tõlgendamine oli tähtsal kohal. Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai alguse ristiusk. Kristlased ei tunnistanud teisi jumalaid peale Jeesuse. Ristiusk levis kogu Rooma riigis. Kultuuris hakati vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama, õpiti kreeka keelt ja kultuuri. Korraldati teatrietendusi, hobuse võidusõite ja gladiaatorite võistluseid. Teatrietendused ei käsitlenud tõsiseid probleeme. Augustuse võimulolek lõi soodsad tingimused kultuuri arenguks. Hakati uurima ajalugu.
maalitud stukiga. Märkimist väärib see, et kõik keraamilised plaadid on kaunistatud kauni kalligraafiga ehk ilukirjaga. Lossi siseruumides on veel kümme purskkaevu, mis saadavad oma vee nelja kanalisse, mis voolavad välja õue keskelt. See pidi sümboliseerima ideed paradiisi neljast jõest ja väljendama moslemite nägemust taevast kui kohast, kus on ,,paviljonid, mille ümber voolab vesi". Pärast seda kui kristlased vallutasid Granada, algasid Alhambras mõningad ümberehitused, kuid õnneks ei suutnud nad täielikult rikkuda selle arhitektuuri suurteose ebamaist ilu. Lõvide õu 3 Alhambra arabesk KASUTATUD MATERJALID · Howells. T. 2000. Maailma arhitektuuri meistriteosed. Singapur: Karrup · http://en.wikipedia.org/wiki · http://www.google
kaasaegsetele konstitutsioonidele. Kristlus, mis on kujunenud peamiseks usundiks Põhja-Ameerikas ning Euroopas, pärineb samuti Rooma riigist, kus veetis oma elu ka selle keskne tegelane Jeesus Naatsaretist. Kuigi algselt kummardasid roomlased sarnaselt paljudele teistele muistsetele tsivilisatsioonidele suurt hulka erinevaid jumalaid, siis aastal 381 sai suuresti judaismil põhinevast uudis-usundist impeeriumi riigiusk. Kristlased, kes seni olid olnud põrandaalune vähemus, said endale aja möödudes äärmiselt suure mõjusfääri, mis on säilinud tänaseni. Kuigi roomlased olid üldiselt pigem kopeerijad kui loojad, on kristlus midagi just sellele riigile omast. Tänapäevane kirjanduski võlgneb paljut rooma filosoofidele, luuletajatele ning ajaloolastele. Siiani loetakse ning tõlgitakse tolleaegsete mõtlejate töid, rooma keiser Marcus Aurelius on aga
Taaveti täht Kaks põimuvat kolmnurka, mis moodustavad Taaveti tähe e heksagrammi sümboliseerivad kahesust, vastandute liitu, nii liha ja vaimu kui ka aktiivse ja passiivse printsiibi ühendust. On Iisraeli riigi embleemiks. Täht pärinevat kuningas Taaveti kilbilt. Alates 17. saj hakati Taaveti tähega märgistama sünagooge juutide pühakodasid umbes samal moel, kui kristlased tähistasid oma kirikuid. Menoraa Menoraa on judaimis 7 haruline küünlajalg. See sümboleerib Moosese nähtud põlevat põõsast. Menoraad kasutati Vana Testamendi järgi usurituaalides Jeruusalemma templis. Menoraa tegemise juhis on Teises Moosese raamatus. Tänapäeval kasutatakse seda sünagoogis. Menoraad on kasutatud ka Iisraeli vapil. Ilmapuu Selle igikestva loomispuu
pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. India rahvastik on väga kirev. 85% rahvastikust on brahmanistid võid hinduistid. Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikkonnas. Kristlased moodustavad 2% elanikkonnast. Vähe on budiste, dzainiste ja parse (tulekummardajaid) Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt! Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal. Kastikord: India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, e rahvastik jaguneb kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid.
Tänud õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soovi siiski täitmata ning liigkasuvõtja jäi kõigest ilma oma rahast ning ka kättemaksust. Etenduses mängisid paljud tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Hendrik Toompere Jr Jr, Mait Malmsten, Taavi Teplekov, Marta Laan, Merle Palmiste, Märt Avandi jne. Minule avaldas kõige rohkem muljet Mait Malmsteni liigkasuvõtja, juut. Tol ajal peamiselt intressiga laenud andsidki ainult juudid, kuna piiblis peeti vaheltkasuvõtmist patuks ning kristlased seda teha ei tohtinud. Sellele seigale oligi kogu see lugu minu arvates üles ehitatud. Veneetsia kaupmees, keda mängis Jan Uuspõld, andis ka laenu, kuid ilma vaheltkasuta. Ta tegi seda lihtsalt heast südamest. Selgelt väljendas see seda, et üks oli hea, teine paha. Lavakujundus oli väga leidlik. Tegevuskoha või aja muutumisest anti märku lava tagaosas oleval ekraanil. Ekraanil vaheldusid pildid, mis kirjeldasid tegevuskohta või aega
ARAABLASED ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK ARAABIA KULTUUR Dairi Reinvart 10.A TTG ARAABLASED ● Semiidi päritolu rahvas ● Araabia maad: (sealhulgas ka juudid), kes iidsest ajast on elanud Araabia poolsaarel. ● Araabia poolsaar on üks suuremaid poolsaari. Enamust osa poolsaarest katab kõrb või poolkõrb. ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK ● Islam tekkis 7. sajandil, kui Meka kaupmees Muhamed hakkas levitama uut usku. ● Muhamed sündis 570.aastal Mekas. Sai juba noorelt väga jõukaks kaupmeheks ja oli üldse väga edukas. ● Ainus jumal pidi olema Allah, kõik teised jumalad (ebajumalad) tuli hüljata. ● Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks. ● Mekalased suhtusid uude...
Teised suuremad mäed on Batur (1717 m) ja Patas (1580 m). Kõik need mäed asuvad saart läänetipust idatipuni läbivas mäeahelikus, mis kulgeb Sumatralt ja Jaavalt üle Bali kuni Florese ja Timorini. Saare ulatus idast läände on 153 km ja põhjast lõunasse 112 km, pindala on 5632 km². Bali asub 8. lõunalaiuskraadil. Saarel valitseb ekvatoriaalne kliima. Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. 93,1% Bali elanikest on hindud, 4,79% moslemid, 1,38% kristlased ja 0,64% budistid. Selle poolest erineb Bali peamiselt islamistlikust muust Indoneesiast. Peredele - suurepärane koht perepuhkuseks, kuna balilased armastavad lapsi väga ja suhtuvad nendesse väga hoolitsevalt. Samuti on siin mitmeid vahvaid looma- ja veeparke, kus leidub tegevust tervele perele! Kvaliteetsed perehotellid, kaunid liivarannad ning saare turvaline õhkkond on perepuhkuseks ideaalsed. Paaridele - fantastiline koht romantiliseks puhkuseks paaridele, sest imeline
Tänapäeval käivad asjad teistmoodi. Suure nutu ja kisaga tõttama juhmi näoga perearsti või apteekri käest arstimit nõudma ning ainus vastus, mis me sealt saame on ikka ja jälle see kulunud väljend : ,,Määri Fastum Geli peale." Erinevuseks kahe ajastu vahel võib märkida ka religiooni. Usklik on Eesti rahvas ikka olnud kuid usud tuleb tunnistada on hoopistükis erinevad. Vanadel eestlastel olid oma enda jumala Taara ja Uku, meie aga tänapäeval oleme enamjaolt kristlased ja pühendume ristiusule. Samuti uskusid vanad eestlased haldajatesse, näiteks setude viljasalves seisis haldjas Peko. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et vanad eestlased olid usklikumad, mille põhjuseks võib olla mingil määral oli ka teadmatus. Erinevaid loodusnähtusi püüti selgitada ebaloomulike juhtumitena. Usuti näiteks, et maapinnas on paiku, mis halvad inimesed enesesse imevad.
Roomlased võtsid omaks mitmeid uske ning vallutussõdade käigus ka paljusid idamaiseid jumalaid ja nende usulisi rituaale. Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai alguse ristiusk, mida hiljem levitati Süürias, Kreekas ja Väike-Aasias. Selle usu rajaja Jeesus kuulutas jumalariigi peatset saabumist ning kutsus kõiki meeleparandusele. Jeesust peeti Vanas Testamendis messiaks ehk Kristuseks ja Jumala Pojaks. Juudi preestrite nõudel lasi Rooma asevalitseja Kristuse hukata. Kuna kristlased said ainult ühte jumalat austada, siis roomlaste jumalaid ei austatud, mistõttu tekitas see pahameelt roomlaste seas. Kristlasi hakati taga kiusama, kuid ristiusk levis ikkagi üle kogu Rooma ja tema alad järk-järgult.
Steve Reich (1936 New York) Juudi päritolu ameerika helilooja, maailma tuntumaid elavaid süvamuusika loojaid. Lapsepõlv möödus New Yorgis ja Californias. 14-aastaselt hakkas õppima löökpille, kuid tõsisemalt muusikukarjäärile ei mõelnud. 1957. aastal lõpetas ta Cornelli ülikooli filosoofia erialal, alles seejärel Juilliardi Muusikakool. Peale seda lisandus täiendusõpe Millsi kolledzis Oaklandis Californias Luciano Berio ja Darius Milhaud' juhendamisel. Ta huvitus aasia ja aafrika, samuti lähis-ida kultuuridest. 1970ndail veetis mitu aastat Ghanas, õppides aafrika traditsioonilisi löökpille; käis Jeruusalemmas, et uurida juudi sünagoogilaulu ja selle käsikirju. Samal ajal tegeles Ameerikas põhjalikult gamelani- muusika õppimisega. Alustas heliloojana 1960ndate keskel ja äratas kohe tähelepanu oma isikupärase stiiliga, mida hiljem on hakatud nimetama minimalismiks. (Minimalism on korduste muusika, muusikaline materjal on napp ja ko...
Austraalia Triinu Orgmets Üldandmed: • Pealinn: Canberra • Pindala: 7 613 000 km2 • Rahvaarv: 20 226 100 (2004) • Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² • Keeled: inglise, aborigeeni keeled • Usklikud: kristlased, muslimid • Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) • Kuninganna: Elisabeth II • Peaminister: John Howard • Hümn: Advance Australia Fair https:// www.youtube.com/watch?v=s8tswkr25A0 • Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Pühad: Uusaasta Austraalia päev ANZACi päev Kuninganna sünnipäev Teine jõulupüha Vana-aastaõhtu 1. Jaanuar 26. jaanuar 25. aprill 13. juuni 26. detsember 31. detsember Austraalia lipp ja vapp
dikteeris selle Muhamedile *Koraan on kirj. araabia keeles, tõlked pole pühakiri. *peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) *Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud *Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak KRISTLUS Jeesus Kristus, kelle järglaseks kristlased end peavad sündis enne 1 saj. ekr. Jeesus juudi soost rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki, ta tõlgendas seda eelkõige, kui Jumala piiritu armastuse ilmingut ja osutas, et inimeste siiras usk armastusjumala ja ligimeste vastu on jumalariiki pääsemise peamised tingimused, ta rõhutas, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemise eelist vaid võib seda hoopis takistada.
Aastail u. 40 oli Jeruusalemma koguduses ca 3000 kristlast, kellest hellenistlikum osa oli keskmisest jõukam. Kuna juba Jeesuse eluajal olid tema kuulutuste sisu ja praktiline eluhoiak viinud konflikti juutide usuliste juhtidega, siis ei ole see üllatus, et peale Jeruusalemma templi hävitamist 70.aastal halvenesid juutide ja juudakristlaste suhted veelgi25. Kuigi alguses olid Jumala pärijad juudid, aga kuna nad ,,olid paadunud ja ei võtnud evangeeliumi vastu"26, said Jumala pärijateks kristlased. 21 Lane 2002, lk. 24 22 Lane 2002, lk. 22-23 23 Lane 2002, lk. 25 24 Lane 2002, lk. 30 25 SAARD Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu. Kirjastus Argo, 2005, lk. 17-20 26 Saard 2005, lk. 20 5 Apostel Paulusel (surnud 64a.) oli plaan lahutada naatsaretlaste (juudakristlaste) usulahk juutlusest juba enne tema kristlaseks saamist ja see tal ka õnnestus. Peale oma pöördumist
kirikukogud sinodid. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus Kristluse levikule aitasid kaasa rändjutlustajad apostlid. Peetrus oli Jeesuse kaaslane ja õpilane, pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele, esimene Rooma piiskop. Paulus oli Peetusest noorem, käis missjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Kristlaste tagakiusamine Rooma riigis Enne Nero valitsusaega oli kristlased lihtsalt põlu all, kuna nad suhtusid paganlikesse uskumustesse halvasti ja näitasid seda välja. Nero süüdistas kristlasi suures tulekahjus (64 pKr). Kristlasi löödi risti, heideti amfiteatris kiskjate ette ja põletati tuleriitadel. Vahetevahel korraldati kristlaste üle kohtupidamisi, püüdes neid surmaähvardusel sundida tooma ohvreid rooma jumalatele, sealhulgas keisrile. Riigi surve tugevnes eriti 3. sajandi keskel keiser Diocletianuse ajal. See tagakiusamine oli aga ka viimane
Midagi väga utoopilist ma selles usus ei näe. Algul tundus, nagu oleksid Budistid miskisugused väga õnnetud usklikud, kuid tegelikult mõistsin ma seda usku valesti. Budism on usk, mis soovitab sul vabaneda soovidest, ehk ihadest mis põhjustavad kannatusi. Ehk kui sa praegu annab oma ihadele järgi näiteks juua, suitsetada, n-ö. ringi hoorata, siis kannatad sa selle pärast järgmises elus. Sulle tekib karma võlg, kannatused. Samamoodi on tegelikult ka Kristlikus usus, aga Kristlased ei usu uuestisündi. Aga ma ei tea kas ma suudaksin sellises keskkonnas elada. Ma ei usu, et see olks võimalik. Ma peaksin siis selja keerama oma Jumalale ja see oleks patt. Oleks patt kummardada võõrast jumalat. Mul on kahju, aga ma tõesti ei oska ennast isegi sellisesse mõtesse ümber mõelda. Küll aga keerleb mu peas üks mõte kas äkki Buddha ei soovinud mitte leida endas sisemist rahulolu ja selle leides hakkas ta õpetama teisi, kes seda samuti leida soovisid.
Keel: hispaania Pealinn: Santiago (1) Rahvaarv pealinnas: 5,278,044 inimest (2009) President: Michelle Bachelet Valitsusjuht: Valitsusjuht on president. Pindala: 756 950 km² Rahvaarv: 16 970 000 inimest (2009) Rahvastiku tihedus: 22,4 in/km² Iseseisvus: 18. september 1810 Rahaühik: peeso (CLP) Ajavöönd: maailmaaeg4 Riigihümn: Himno Nacional Usuline koosseis: Roomakatoliku 70%, Evangeeliumiline 15.1%, Jehoova tunnistajad 1.1%, Teised kristlased 1%, Muu 4.6%, Usuta 8.3% (2002 census) Üladomeen: .cl Riigikord: Vabariik Maakood: 56 (1) - Seadusandlik kogu asub Valparaísos. Keel Räägitakse sealmaal hispaania keelt, mida hääldatakse ebaselgelt. Kõik söövad ohtralt sõnalõppe. Alles pärast mõningast harjumist hakkab võõras aru saama sellistest pärlitest nagu tenemo que tomar un autobu al lao de supermercao a la do. Kohates Tsiili- rännakul mõnda päris-hispaanlast, on lausa nauding kuulata kui selgelt ja arusaadavalt
Muistse vabadusvõitluse alternatiivid Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Kuna puudus ühtne riik, siis üheks põhjuseks, miks vabadust seekord ei saavutatud, oli see, et eraldi seisvatel maakondadel oli raskusi üksi kaitsta oma maad. Igal maakonnal oli oma juht, kes tahtis ise hakkama saada, isegi ilma naabermaakonna abita. ...
ja karud ning teised loomad. Tüüpilised linnud seal on faasanid, põldpüüd, pelikanid , flamingod jm. Iraanis on kirev rahvastik. Selle moodustavad alla poole pärslased. Ülejäänud on aserid, keda on 17% rahvastikust, siis on veel kurdid, araablased, belutsid, gilaanid jt. Rahvaste ja keelte mitmekesisusest hoolimata on valdav osa iraanlasi riigiosaks kuulutanud islami usu. 94% muhameedlastest kuulub siiitide hulka, ülejäänud on sunniidid, kristlased, juudiusulised ja iraani pärimususundi pooldajad. Üle poole Iraanis elavatest inimestest elab linnas. 2500-aastane Pärsia sai 1935. aastal uueks nimeks Iraan. Pärslaste pealinn: 57 kilomeetrit Shirazi linnast kerkivad vanaaja ühe suurima impeeriumi pealinna varemed. Aastal 520 eKr rajas kuningas Dareios I Persepolise linna, millest ta tegi Indiast Kreekani ulatunud võimsa Pärsia riigi pealinna. Seal elas 50 000 inimest. Kuigi Aleksander Suur 330.
Kommuistliku süsteemi lagunemine 1)Nõukogude Liidu lagnemine (1991) Perestroika hakkas tasapisi väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: · võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) kiiremas tempos · senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks · Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu olid suunatud, tekkinud alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone · võeti vastu keeleseaduseid · osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks · Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses · kasvanud oli Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks ...
Tuneesia Koostaja: Sven Saagim Kersti Vissov Sisukord: Asend Üld andmed Suurimad linnad Kliima Taimesik loomastik Rahvastik Majandus Energia Kultuur Turismiobjektid Kasutatud kirjandus Asend Tuneesia asub Vahemere rannikul Põhja aafrikas. Riik piirneb läänes Alzeeriaga ja kagus Liibüaga. Riik jaguneb 24 kubernerkonnaks. Üld andmed Pe alinn T unis Pindala 16 3 6 10 km 2 Rahvaar v 10 4 3 2 5 0 0 A me tlik ke e l Ar aab ia ke e l Tuneesia rahvastik koosneb araablastest; eurooplastest; juutidest Tuneesia on Aafrika põhjapoolseim riik. Ligi 40% riigi pindalast hõlmab Sahara kõrb Suurimad linnad 700000 670000 600000 500000 400000 Elanike arv 300000 231000 200000 ...
Eesti ajaloos mõeldakse keskaja alguseks Balti ristisõda, mis toimus aastatel 1180 kuni 1290. Balti ristisõõda oli sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13. sajandil saksa ristisõdijate poolt. Palju informatsiooni on pärit Henriku Liivimaa kroonikast. Peamisi põhjuseid oli rahva ristimine. Enne ristisõda olid eestlased paganlikrahvas, Rooma paavt tahtis levitada katoliku usku ja ristida kõik paganlikud rahvad. Kristlased ründasid 1208 Sakalat ning tegid seal suure tapatöö, tapeti kõik kes vähegi teele ette jäid. Eestlased suutsid vastupanu osutada 1210 aastal toimunud ümera lahingus, kus sakslased alistati täielikult. Seejärel tunnistati kolmeks aastaks vaherahu. 1215 aastal aga alustati uue hooga võitlust. Aasta pärast olid Sakala ja Ugala sunnitud ristimisele. Kevadel 1217. aastal olid eestlased koos venelastega saavutanud võidu ristisõdijate üle. Eestlased
Muistse vabadusvõitluse alternatiivid Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Kuna puudus ühtne riik, siis üheks põhjuseks, miks vabadust seekord ei saavutatud, oli see, et eraldi seisvatel maakondadel oli raskusi üksi kaitsta oma maad. Igal maakonnal oli oma juht, kes tahtis ise hakkama saada, isegi ilma naabermaakonna abita. ...
Näiteks hukkamispaigale viidavast mõrvarist mõtleb rahvas kui võikast ja labasest mõrtsukast. Haritud inimene aga näeb siiski inimest, kes võib isegi ilus olla ning tunneb huvi, mis on need põhjused, miks ta just praegu selles punktis on. Nähes mõrtsukas abstraktselt ainult üht omadust ja ta selle põhjal hukata, ongi abstraktne mõtlemine. Teistmoodi abstraktsus on see, kui võllaratas ning kurjategija lilledega üle puistata, et ta oleks veel ilusam. Ehe näide on kristlased, kelle jaoks on rist püha, kuid igaüks teab, et tegelikult pole see midagi muud kui võllas. Kui ostja hoiatab turunaist, et ta oma mune enam ei müüks, sest need on mädad, tuleb naises viha tõttu esile harimatus ning ta hakkab mõtlema abstraktselt. Selle asemel, et oma viga tunnistada, hakkab ta ostjas kõiksugu vigu leidma, mis tõenäoliselt tõesed ei ole, jõudes lõpuks isegi suguvõsani välja. See näide tõestab selgelt, kui tühjad ja labased võivad inimesed olla.
Pirre, Rääk, Salme, Tölp, Hiietark Ülgas, Johannes, Magdaleena, Tegevus toimub muinasajal, kus eestlased olid veel metsarahvas. Teose peategelaseks on Leemet, kes on viimane mees kes teadis ussisõnu, kuid oli ka väga palju teisi tegelasi. Oma ussisõnade oskuse võttis ta üle oma onult Vootelelt. Peategelase heitlus käib teose vältel selle üle, kuidas maailma tajuda. Ühel pool on endised metsaasukad ja nüüdsed kristlased ja külaelanikud ning teisel pool hiiekummardajad. Jutu vältel kogu aeg metsa inimeste arv väheneb, sest asutakse elama küladesse ning lõpuks ongi alles ainult Leemet, kes on niiöelda viimane eestlane. Ta ei lähe teistega kaasa võtma ristiusku ega põldu harima, vaid tahab võidelda lootusetult tulevate uute kommetega. PROBLEEMISTIK: Minu arvates on teose üheks probleemiks see, et vanasid tavasid hakkavad vaikselt asendama uued tavad. Nende uute ja vanade tavade põrkumine loob aga
Kuidas on mõjutanud Vana-Rooma Euroopa kultuuri? Rooma impeerium on inspireerinud mitmeid juhte ja kuningaid läbi Euroopa ajaloo, kelle kõigi jaoks on eeskuju Vana-Rooma. Impeeriumi ajastul ulatus see riik atlandi ookeanist kuni Armeeniani ja Saharast, Hadriani müürini. Impeerium mille suurus oli tohutu ja mille maastik, kliimastikuolud ja kultuurid kõik olid erinevad. Tänapäevast ühiskonda on mõjutanud roomlased tugevalt nii seaduste loomises, demokraatliku riigi juhtimises, tehnoloogia, mõjutused keeles, kirjandus, kunst, infrastruktuur ja linna planeerimine on kõik alad, kus Rooma ideesi on näha. Rooma muidugi aitas ka kristluse levikule kaasa. Üks tähtis Vana-Rooma mõjutus on seaduse valdkonnas. Rooma seadustes kujunes välja erinevus Avalike õiguse, kus riik on otseselt seotud ja Eraõiguse vahel, mis tegeleb inimeste vaheliste konfliktidega. Selle süsteemi põhjal tänapäeval põhineb Mandri-Euroopa kohtusüsteem. Rooma seaduse...
Sisukord Üldandmed Lipp ja vapp Geograafiline asend Kliima Majandus Rahvastik Haridus Huvitavad faktid Pildid Üldanmed Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 20 226 100 (2004) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise, aborigeeni keeled Naaberriigid: Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus-Guinea, Uus-Meremaa, Saalomoni saared, Vanuatu Usklikud: kristlased, muslimid Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: John Howard Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Lipp ja vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Geograafiline asend Click to edit Master text styles Second level
tuleb süüdistada ka paganaid, muutus juutide süü ja karistuse teooria selles osas moeasjaks. "Kannatused pandi teie peale õiglaselt, sest teie tapsite selle Õige" (Justinius u 100-165) III sajandi kristlikud teoloogid, kaasa arvatud Hippolitos ja Origenos arendasid seda teooriat edasi. IV sajandil hakkas see domineerima juba ka kristlikus mõttelaadis. 8 Ajal, mil "tavalised" kristlased segunesid juutidega ja külastasid ka sünagooge, intensiivistus oma karja kaotada kartvate kogudusejuhtide verbaalne rünnak. Nad hakkasid õhutama kartust ja tülgastust judaismi vastu. Krisostomus (344-407), kelle nimi tähendab ´kuldsuu´, mõistis juudid kõige räigemate väljenditega hukka: "Nad on kõige viletsamad kõikide inimeste seas", "kiimased, kiskjalikud, ahned, reetlikud bandiidid", "paadunud mõrtsukad, hävitajad, kuradist
Ajalugu §19-19 Mõisted ja isikud Patt Halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. Paradiis - Taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased. Põrgu Kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- Eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid. Reliikviad Pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimane kohtupäev Kõik surnud tõusevad haudadest ja astuvad Jumala karmi, ent õigalse kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki ja kellele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Canossas käimine - Kardinal Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti
Rahvastik: Rahvastikust moodustavad 77 protsenti araablased ja 19 protsenti kurdid. Lisaks elab Iraagis rohkemaarvulisemalt veel türklasi, turkmeene, tsherkesse, asereid, pärslasi, assüürlasi, armeenlasi ja luure. Usundid: Usundiliselt on elanikest 59 protsenti islamiusulised shiiidid, mis tähendab, et valdav enamik elanikkonnast kuulub usu tõttu tagakiusatavate hulka. 37 protsenti rahvastikust moodustavad islamiusulised sunniidid, 3,2 protsenti kristlased ja 0,8 protsenti muud. Kui Iraagi araablased on valdavalt shiiidid, siis kurdid on peaaegu eranditult sunniidid. Kirjaoskamatute osatähtsust on hinnatud 44 protsendile elanikkonnast, sh 54 protsendile naiste ja 34 protsendile meeste hulgas. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et ametlikult kehtib Iraagis juba 1976. aastast maapiirkondades 4-aastane ja linnades 6-aastane koolikohustus. Kirjaoskamatus on Iraagis siiski tasapisi vähenenud ja seda eriti naiste osas, sest näiteks 1980.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
