olid ümbritsetud müüriga ja kus asusid ka valitseja loss, templid ja turuplats. Pea- mise töö tegid Idamaades ______________. Lisaks neile kasutati ______________, kes olid sõjavangid. Juutide usk erines teiste Idamaade rahvaste usust, sest nemad uskusid ainult ______________. 2 Õpetajale 5. Kaardil on numbritega tähistatud järgmised kohanimed: 6 punkti Vahemeri, Balkani poolsaar, Kreeta, Ateena, Sparta, Olümpose mägi. 6 2 4 5 1 3 Kirjuta kohanimi sobiva numbri juurde. Kaardile ära kohanimesid kirjuta. 1 __________________ 2 ________________ 3 __________________ 4 __________________ 5 ________________ 6 __________________ 6
kujunenud mereline kõrgkultuur, mille majanduslik ja ühiskondlik elu oli teistsugune kui lähis-ida jõeäärsetel suurriikidel. * Mahe kliima ei ähvardanud põua, niisutusega võimaldas edukat põlluharimist ilma kunstliku niisutuseta * Ei tekkinud tugeva keskvõimuga suurriiki, väiksed kogukonnad jäid iseseisvaks kuid nende kultuuriline läbikäimine oli tihe. * Kõige rikkalikm kunst Kreeta saarel ja peloponnesose poolsaare asulates, mille tähtsaim oli mükeene linn seepärast räägitakse tihti ka kreeta-mükeene kunstist. * Polnud vaja karta välisvaenlasi, sest laevad merel. Religioonis arvatavasti esikohal viljakuse kultus. * Kreeta kogukondades oli toimunud ühiskondlik kihistumine ja seal võimul kohalikud valitsejad, kuid arvatavasti polnud see võim nii suur, et jäädvustada valitsejaid portreekunstis. Kreeta:
Türannia:*Rahval ei olnud mingit võimu *piinati,orjastati Kreeta kultuur 2000 eKr *lineaarkiri A *silpkiri,mida vajutati savitahvlitele *Knossos * *ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt *lossid kindlustamata *linnad losside naabruses Kunst: *rahulik ja rõõmus *loodus *härja kujutamine *sport *naise osa kõrge Usund: *lossid usukeskused *tseremooniad lossiesisel platsil *preesterkuningad Mükeene kultuur 2000 eKr *lineaarkiri B kreeta kiri, kohandati *mandri losside ümbert pudusid suuremad linnad *Mükeene *lossid kindlustatud massiivsete kiviplokkidega Kunst: *sõjatemaatika *lossid usukeskused Kreeka kolonisatsioon *hõlmas Vahemerd ja Musta merd *10tuhanded kreeklased lahkusid oma kodumaalt *rajasid uusi asulaid taaliasse ja Sitsiiliasse ning seejärel ka Prantsumaa, Hispaania, P-Aafrika ja peaaegu kogu Musta mere ranniku. *Kreklaste huvi võõraste maade vastu põhjustas osalt vähene metalli
Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet, kui juhtnööri, mille abil lahendusi leida. Tantalose piin - Tantalos oli Lüüdia riigi kuningas, kes suhtles jumalatega, nagu oleks ta üks nende seast
lossi ümber polnud kaitsemüüri, sambad läksid paraadõu, toad ei asetsenud korrapäratult, ülevalt poolt paksemaks. sambad läksid ülevalt saledamaks. 2. Kreeka ajaloo periodiseerimine. Nimeta ja dateeri perioodid. Iseloomusta iga perioodi kolme sisutiheda lausega, mis tooksid välja perioodi kõige iseloomulikumad jooned. Kreeta-Mükeene periood umbes 2000-1100eKr.- 2000a eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamask keskuseks kujunes Knossos. Tume ajajärk u 1100-800a eKr- Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud ja Kreeka arenenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Arhailine periood u 800-500 aastat eKr
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud.
Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis).Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed
1.Inimsoo 5 ajastut Kuldne sugupõlv, hõbedane sugupõlv, pronksine sugupõlv, kangelaste sugupõlv, raudne sugupõlv 2.Missugused olid Prometheuse teened inimkonna ees? Kinkis tule, õpetas loomi taltsutama, õpetas haigustega võitlema, õpetas oraakleid tõlgitsema 3.Kuidas karistas Zeus Prometheust ja kes ta lõpuks vabastas? Zeus kinnitas Prometeuse kalju külge ja saatis iga päev sinna oma kotka kes P maksa ära nokkis. P vabastas Herakles. 4.Iseloomusta Heraklest Miks on Herakles surematu Heraklese isa oli Zeus ja ema surelik inimene. Kuna herakles jõu hera piima sai ta surematuse ja tänu oma vägitegudele andsid jumalad talle surematuse 5.Heraklese 12 vägitegu 1.Nema lõvi nahk 2.Lerna hüdra 3.Keryneia emahirv 4.Sõnniku rookimine Angeiase tallidest 6.Stympholose linnud 7.Kreeta härg 8.Diomedese märad 9. Hippotyte vöö 10.Geryoni kariloomad 11.Hesperiitide õunad 12.Kerberos 6.Mis on müüt müüt- uskumusega seotud pärimuslikud jutustused maailm...
Muhamed sureb ootamatult, arvatavasti südamerabandusse. Riik pärandatakse edasi tema perele. Riiki nimetati kalifaadiks. Araablaste vallutused: tähelepanu pöörasid rikkamatele naabermaadele ning vallutustele leiti õigustust ka islamist. Vallutussõjad olid edukad. VII sajandil vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika, VIII sajandil tungisid Hispaaniasse, Gallia vallutus aga edu ei toonud. Nende kätte langesid Vahemere suuremad saared (Küpros, Kreeta, Sitsiilia). Võimu alla langesid ka osa Kaukaasiast, Kesk-Aasiast ja Indiast. Maailm jagunes kaheks piirkonnaks: islami ja sõja kojaks (viimane hõlmab maid, kus islam pole veel võitnud). Valitsemiskorraldus: Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga. Kaliif oli kõrgeim usujuht ja valitseja. Vesiir korraldas praktilisi riigiasju, riigi eripiirkondi valitsesid emiirid. Alistatud rahvad pidid maksma makse, moslemid olid selles vabastatud. Ühiskond ja naiste koht ühiskonnas:
Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ISIKLIK ELU · Tema naine on merenümf Amphitrite. Poseidonil on palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega. Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. LEGEND · Kord palunumäd Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise Pasiphae härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotauros. TEINE LEGEND · Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal
Losse ümbritsesid nn. kükloopilised müürid. Umbes 1200 tabas Kreekat vapustus ning 1100 eKr langes ka senine kultuur. Mükeene lossi taasavastas arheoloog Heinrich Schliemann (1822 –1890). Minoilise ja Mükeene kultuuri võrdlus (vaata ka järgmisel lehel olevat kaarti ja fotosid, lisaks kasuta konspekti) Kultuuri nimi Minoline kultuur Mükeene kultuur Leviku aeg 2000-1400 eKr 1600-1100 eKr Leviku piirkond Kreeta saar Balkani ps. Kuulus valitseja Minos Agamemnon Erinevus nr 1 Rahulik Sõjakas Erinevus nr 2 Kindlustamata lossid Lossidel on müür Erinevus nr 3 Kreetalased Kreeklased ● Mis võiks olla mõlema kultuuri sarnasus? Vastus: Mõlema kultuuri keskusteks olid lossid. Knossose loss Mükeene loss Trooja sõda
Aioolia murre vist kasutati samuti luuletuste kirjutamiseks (või lüürika vms mis iganes neil seal oli) Dooria murdes on kirjutatud Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (draama- ja luulekeel). 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? Kreeka asukate kultuuriajalugu algas juba III aastatuhandest e. m. a. Mükeene kultuur on mitmes suhtes jätkuks veel vanemale ja väga omapärasele kreeta kultuurile, millega, nagu mükeene kultuurigagi, on mitmeti seotud kõik varase kreeka kultuuri harud. Mükeene ajajärk etendas kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises määravat osa. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaikadeks olid kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. On isegi võimalik, et kreeka heeroste hulgas leidub reaalseid ajaloolisi isikuid. Kui kõrvutada II aastatuhande kohta
Eriti paistis silma oma iluga kahe kivist lõvikujuga värav. Samuti avastati suur hauakamber, mille Schliemann nimetas kuningas Atreuse (Agamemnoni isa) varakambriks. Hiljem teostas Schliemann väljakaevamisi ka teistes Kreeka osades. Sealt leidis ta samuti mälestusmärke, mis sarnanesid Mükeene omadega. Kõik need kõnelevad varasest, ülivanast kultuurist, mida nimetatakse mükeene kultuuriks. Section II.2 Evans. Knosose palee. Pärast Schliemanni tegi ülitähtsaid avastusi Kreeta saarel peamiselt inglise õpetlane Evans. XX sajandi algul toodi siin Evansi juhtimisel toimunud väljakaevamiste tulemusena päevavalgele veelgi vanema kui mükeene kultuuri mälestusmärke. Kaevati välja kaks lossi - Knososes ja Phaistoses. Eriti üllatavad oma suurusega Knosose palee jäänused, mis koosnesid hulgast ruumidest. Kreeka muistendi järgi nimetas Evans ta kuningas Minose paleeks. Kreeka muistendite seas
Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatud losse ei ehitatud uuesti ülesse, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Seetõttu on järgnevatest aastasadadest vähe teada. Leidude põhjal suht vähe kihistunud ühiskond. Leidis aset ka positiivseid muudatusi. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule. See muutus püsivaks kreeklaste asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks. Raua kasutuselevõtt! Pronks ja vask tööriistade ja relvade tegemisel tõrjuti eemale. Siiski oli Kreeka mahajäänud ja vaene maa, ka välissuhtlus oli vähenenud. Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) Juba tumeda ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema. 8. saj eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni märgid. Uuteks keskusteks said linnad. Esile kerkis aristokraatia (rikas...
kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu. Daidalos ja Ikaros : Inimene on ikka soovinud lennata. Müüdi järgi suutsid seda nii Daidalos kui ta poeg Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema.
loodusjõudude austamisega. 6)Pronks.2500eKr Vahemeremaades ||| Raud-1300eKr hetiidid Väike-Aasias. 7)Tekkisid spetsiifiliste oskuste vajadus, ühiskondlik tööjaotus, kaubavahetuse suurenemine, eraomand,sugukonnasidemed nõrgenesid,varanduslike ebavõrdsus, lõi eelduse klassiühiskonna sünniks. 8)Varaste tsivi. tunnused:viljelusmajandus,varanduslik kihistumine,riiklus,kiri,kõrgkultuur 9)Mesopotaamia 3000eKr > Egiptus 3000 > India 2400 > Kreeta 2000 > Hiina 1700 > Kesk- Ameerika ja Peruu 10)Tsivi. tekke eelduse:ühiskondlik tööjaotus,viljelusmajandus,metallitöötlemine,(Ülemkiht) 11)1.Riik oli selleks et organiseerida suuremaid tõid milleks oli palju inimesi vaja. 2.Riik oli Ülemkihile selleks, et sundida alama klassi inimestele peale makse ja et oma võimu suurendada. 12)Primaarsed tsivi.-d tekkisid üksteisest sõltumatult,oma sisemistel põhjustel. Sekundaarsed tsivi
täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. KREEKA AJALOOLINE ARENG. · u 7000 eKr põlluharimise algus Balkani poolsaarel · u 2000 eKr jõudis Kreeka ajaloo varaseim periood nn Kreeta-Mükeene ajajärk Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Sel perioodil elas seal mingi teadmata etnilise päritoluga rahvas. Hilisem Kreeta mütoloogia on seda seostanud Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Sellest ka sageli nimetus minoiline ehk Minose kultuur. Kreetalased kasutasid savitahvlitele vajutatavat silpkirja, nn lineaarkirja A, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Seetõttu ei tea me toonase kreeta ajaloost ühtegi valitsejat ega sündmust
Vahemereline põõsastik ja mets Vahemereline põõsastik ja mets asub 30-40 laiuskraadide vahemikus, Vahemere piirkonnas, Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Aafrikas. Kliimavööde: lähistroopiline Õhumassid: soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on seal parasvöötme õhk Temperatuur: suvel 24-25 soojakraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Sademed: 200-600 mm/a, 1000 mm/a Tuuled: suvel passaadid, talvel läänetuuled Aastaajad: suvi, talv Mullad: Vahemerelises põõsastikus ja metsas on pruunmullad, mis on väga huumusrikkad. Seal on suur erosioonikiht. Muld on muutunud viljakaks ja kiviseks. Taimestik: Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks rosmariin ja oleander, mis sisaldavad palju eeterlikke õlisid. Vööndi katkendliku leviala tõttu on vahemerelise taimestiku lii...
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
RHODOSE SAARE KOLOSS KUS? Rhodose saar asub Türgi edelaranniku ääres Kreeta RHODOSE SAAREST Umbes 1200 aastat eKr oli Rhodos tugev ja rikas saareriik ja eriti just võimas mereriik. Linn ise aga oli suur kaubandus- keskus. Atiikmütoloogias kuulus Rhodose saar päikesejumal Heliosele. FAKTE · Arvatakse, et koloss ehitati aastatel 292 eKr280eKr ·(ehitus kestis kokku 12 aastat) · Kolossi kõrgus oli 37 meetrit. · Koloss hävis maavärinas
ekspordipartnerid Saksamaa 11,11% Itaalia 11,05% Küpros 7,28% Bulgaaria 6,74% Ameerika Ühendriigid 4,95% Suurbritannia 4,4% Türgi 4,23% (2009) Import Kreeka tähtsaimad impordipartnerid Saksamaa 13,73% Itaalia 12,71% Hiina 7,08% Prantsusmaa 6,1% Holland 6,02% Lõuna-Korea 5,68% Belgia 4,34% Hispaania 4,08% (2009) Haldusjaotus Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). 1. Atika 2. Kesk-Kreeka 3. Kesk-Makedoonia 4. Kreeta 5. Ida-Makedoonia ja Traakia 6. Ípeiros 7. Joonia saared 8. Põhja-Egeus 9. Peloponnesos 10. Lõuna-Egeus 11. Tessaalia 12. Lääne-Kreeka 13. Lääne-Makedoonia Kliima Rannikul ja saartel valitseb vahemereline, lähistroopiline kliima. Talv on pehme ning sajune, suved kuumad ja kuivad. Nendel kuudel kui tulikuum õhk Saharast küündib Kreekani, tõuseb keskmine temperatuur 40 °C-ni. Ateena laisuskraadilt põhja poole
Richard I katoliku kiriku alla. andsid linna tagasi. sõjaliselt toetada. Teutooni e Saksa Ordu mõttes Lõvisüda sai Veneetsia sai osa Tüürose ja Jaffa Konstantinoopolist, linna vahelise Marmara mere rannikuriba ja sadamalinnad ja Kreeta kristlikud saare. palveraänddurid võisid 3 aasta vältel külastada Jeruusalemmi.
Euroopa asend ja piirid 1. Piiritle Euroopa kontuurkaardil Euroopa maailmajagu ja kanna kaardile järgmised geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk
Ateena seisis sellele vastu ning ununenud, elanikkond 338. aastal sai Ateena eestvedamisel vähenenud. Paljud rändasid loodud Kreeka liiduvägi Chaironeia 2200-2000 kreeklaste Väike-Aasiasse. Suhtlemine lahingus hävitavalt lüüa. esivanemate tung Balkani naabermaadega vähenes, poolsaarele, kuid mitte Kreeta raua kasutuselevõtt. saarele 1875 1250 625 0 2500 eKr 338-30 Hellenismiperiood: Kreekas ja 800-500 Arhailine periood: 334-326 korraldas Philippos II 2000-1100 Kreeta- Elanikkonna kasv
germaani hõim langobardid, mistõttu Itaalia kaotati ja Balkanil säilitati võim raskustega. VII sajandil tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid. Nad allutasid Doonau lõunakaldal asuvad slaavlased ja rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Bütsantsiga olid enamjaolt vaenulikud. Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Bütsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Nende võimu alla langesid ka Küpros ja Kreeta, nad rüüstasid korduvalt Väike-Aasiat ning ründasid kolmel korral koguni pealinna Konstantinoopolit. Väike-Aasias suutsid Bütsantsi keisrid oma võimu siiski säilitada. Kreeta vallutamisega X sajandil saadi Egeuse meri kindlalt Bütsantsi võimu alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Võidud araablaste üle Süürias ja Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid Väike-Aasia julgeolekut.
rinna. ● Amatsoonid võitlesid Trooja sõjas troojalaste poolel (kreeklaste vastu) ja nende valitseja Penthesileia langes Achilleusega võideldes. Vallutuslikkus, sõjakus (naiste puhul) Ariadne lõng Ariadne lõngaks nimetatakse JUHTNÖÖRI, mille abil leitakse probleemile lahendus või abi(vahendit) väljapääsmatus olukorras. Ariadne oli vanakreeka mütoloogias Kreeta valitseja Minose ja Pasiphae tütar. Ariadne armastatu Theseus otsustas olla üks 14 ohvrist, kes väljapääsmatus labürindis elavale Minotaurusele (koletisele, kes oli pooleldi mees, pooleldi härg) söögiks antakse. Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist tänu sellele, et oli saanud Ariadnelt LÕNGAKERA (ta oli lõngaotsa kinnitanud sissepääsu külge ja labürindis liikudes lõnga lahti kerinud –
KREEKA JA ROOMA EHITUSKUNST, SKULPTUUR JA MAAL Seminaritöö Kreeka kunst oli üks olulisemaid Euroopa kunstiajaloos, kuna mõjutas tänapäeva kunsti väga palju. Klassikalise Euroopa kunstiajalugu algas Kreeta-Mükeene kunstiga 3.-1. saj.e.Kr. ning oli erinevalt Kreekast palju naise kesksem. Rooma kunstiajaloo esimese huvitava osa moodustab etruskide kunst 753.-510.a.e.Kr. Nende kunst ning usulised omapärad sarnanesid väga palju ahhaialaste omale. Etruski kultuurist ja kunstist on väga vähe säilinud, sest roomlased hävitasid sellest enamuse. Homerose ehk pimedal ajastul 9.-8. saj.e.Kr. hakati pidama Olympia mänge. Arhailisel ajastul, 7.-6.saj. arenes kultuur Kreekas kiiremini ning kunstis on märgatavad erinevused eelmiste ajaloo perioodide vahel. Klassikaline periood oli kõige rohkem idealiseeritud, kiireima arenguga ja ka palju uuritud. Lõuna-Kreeka oli militaarsem ning konkreetsem, Põhja-Kreeka oli vahepealseks oma aja k...
Egeuse kunst oli rõõmus ja värviküllane kunst, kus kasutati türkiissinist, punas ja kollast. Losside sissekäigus polnud küll nii suured ja uhked nagu Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele anti elu ja toredust vormide mänguga ja värviküllusega. Knossose palees on silmapaistvad seinamaalingud, freskod. Mükeene Lõvivärav. U 1300 e.Kr Kreeta kujutatavas kunstis püüti vabalt ja Akrobaadid sõnniga. Fresko loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Kreeta Knossose paleest. kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Sellele on Kujutati argielu(sportmänge) ja kõike elust, nt omane värvirõõm ja dekoratiivsus. Egeuse kunstis mereelu. Arhitektuuri silmapaistvamaid teoseid on
sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. 5. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt lugeda, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B tänaseks täielikult desifreeritud.
o Tekkimise põhused-rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid, rahvaarvu kasv, rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis nad enda tarvis tööle ja makse maksma o Viljakas poolkuu Mesopotaamia- Tigrise ja Eufrati vahel, 7000 e.Kr-539 e.Kr Egiptus-Niiluse ümber, 3000 e.Kr-525 e.Kr o India-Induse kallastel, 2500 e.Kr o Kreeta saar- 2000 e.Kr o Hiina-Huang He jõe orus, 1600 e.Kr o Peruu-1200 e.Kr Vana-Egiptus · Looduslikud olud-Alam- ja Ülem-Egiptus, umbes 20 km laiune Niiluse org, kõrb, vihma puudumine · Põhiperioodid o Varadünastiline periood-u 3000-2700 e.Kr, Alam-ja Ülem-Egiptus liideti kokku ühtseks riigiks, hieroglüüfkiri, vase ulatuslik kasutuselevõtt aga ka endiselt kivist tööriistad
Egiptuse kultuur vastu oma hääbumisele. 16 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR Euroopa tsivilisatsiooni kige varasemaks kandijaks antiikmaailmas oli kreeta- mükeene e. egeuse kultuur, mis itses Egeuse mere rannikul ja saartel aastail 3000-1100 e.Kr. Egeuse tsivilisatsiooni tunti varem Homerose eeposte ja nende kreeka legendide kaudu, mille tegevuspaik oli Kreeta.19.saj.lpus leiti arheoloogilistel kaevamistel Trooja, Mükeene ja Tiryns,20.saj.algul avastati Kreeta saare mälestised. Nende tulemuste phjal vib egeuse kultuuri jagada kolme perioodi: varane 3000-2000 eKr, keskmine 2000-1600 e.Kr, hiline 1600-1100 eKr. Kreeta saarega seotult on neid nimetatud ka vara-, kesk-ja hilisminoiliseks kultuuriks, lähtudes Kreeta saare legendaarsest valitseja Minose nimest. Saarte kultuuri vime
kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare. Tugipunktiks valiti Knossos. Võeti kiiresti omaks minoiline kultuur ja kreetalaste lineaarkiri kohandati vastavalt enda keelele. Esile kerkisid kindlustatud lossid, millest kuulsaim oli Mükeene – massiivne, kiviblokkidest müüridega, kindlustatud väravaga. Siseruumid kaunistatud seinamaalidega. Iga suurem loss oli omaette riigi keskuseks Riigid sõdisid alatasa. Losside eesotsas seisis kuningas ja sõjapealik. Loss oli ka majapidamiskeskuseks.
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik
Vana-Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta- Tume ehk Homerose Arhailine ajajärk ehk Klassikaline ajajärk Hellenismiperiood Mükeene ajajärk tsivilisatsiooni uus tõus periood 2000-1100 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-338 eKr 338-30 eKr eKr Lineaarkirja Tsivilisatsioon kadus ja Kreeka Pärsia sõjad 500-478 eKr Aleksander Suure vallutused teke, kiri unustati Hakkasid kujunema linnad ning Kujunes kaks võimukeskust: 336-323 eKr- vallutas Pärsia ja lossikultuur, rikas ja suursugust päritolu Lõuna- Kreeka linnriike koondav selle mõjualused piirkonnad. Knossose Hetiitidelt võeti üle Ülemkiht ...
ning Antiookia *Suurenes Bütsantsi *Lisaks sai vabariik osa Konstantinoopolist, vürstiriik ja ristisõdijate Adrianoopoli,Marmara *Kuid strateegiliste vaheline umbusk. mere sadama linna ja vigade tulemuseks Kreeta saared. (mis olid oli nendevastaste olulised tugipunktif vaenude suurenemine vahemere kaubanduses) V Ristisõda 1217- VI Ristisõda 1228- VII Ristisõda 1248- VIII Ristisõda 1221 1229 1254 *Kristlastele sai
Slovakkia V Bratislava Gotland 26. Ungari V Budapest Öland 27. Rumeenia V Bukarest Suurbritannia Iirimaa 28. Bulgaaria V Sofia Korsika 29. Sloveenia V Ljubljana Sardiinia 30. Horvaatia V Zagreb Sitsiilia 31. Bosnia ja Hertsegoviina V Sarajevo Kreeta 32. Serbia V Belgrad Küpros 33. Montenegro V - Podgorica Baleaarid (Mallorca) 34. Makedoonia V - Skopje 35. Albaania V Tirana Mäestikud Skandinaavia 36. Kosovo V - Pristina Alpi Lõuna- Euroopa Karpaadid 37. Portugali V - Lissabon Püreneed
Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Küdoonias ehk aiva Küdoonia ehk aiva (Cydonia) Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu. Leviala Küdoonia kodumaa on KeskAasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja PõhjaAmeerika mõõduka pehme kliimaga alad. Kirjeldus *Kuni 6m kõrguse *Õuna või pirnikujuline *Õunakujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga
lasknud ehitada allveelaeva "Nautilus" ja elab selles koos meeskonnaga, sõites mööda maailma meresid. Aronnax, Conseil ja Land elavad koos allveelaeva meeskonnaga läbi mitmesuguseid seiklusi: nad käivad Atlantisel, lõunapoolusel ja kõige sügavamates süvikutes, jahil nii vee all kui ka troopikasaarel, vaatavad hukkunud laevade aardeid, võitlevad hiidkalmaariga jne. Selgub, et Nemo ei ole ennast inimkonnast täielikult eraldanud ega vihka kõiki inimesi. Nii abistab ta Kreeta ülestõusust osavõtjaid merepõhjast leitud varandusega. Vaesele India pärlipüüdjale annab ta peotäie pärle, mis on rohkem väärt kui tolle mitme aasta teenistus. Lõpuks õnnestub Aronnaxil, Conseil ja Landil Norra rannikul "Nautiluse" päästepaadiga põgeneda ning koju jõuda. Osalt on "20 000 ljöö vee all" järjeks "Saladuslik saar", milles kõrvaltegelasena esineb samuti Nemo, kes on oma meeskonnast ainsana ellu jäänud
Karistuseks templiröövi eest müüdi Herakles orjaturul orjaks. Heraklese ostis kuninganna Omphale, kelle juures veetis Herakles oma häbiväärseima karistusaja. Herakles pidi kuningannale naist etendama. Heraklese 12 vägitööd oli: 1. Nemea lõvi tapmine, 2. Lerna hüdra tapmine, 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine, 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine, 5. Augeiase tallide puhastamine, 6. Stymphalose lindude tapmine, 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine, 8. Diomedese hobuste äratoomine, 9. Hippolyte vöö äratoomine, 10. Geyroni kariloomade äratoomine, 11. Hesperiidide õunte äratoomine, 12. Kerberose äratoomine. Zeusi kuju Olümias Zeusi kuju on ainus maailmaime, mille autor on üks inimene. Templi peasaali viisid hiiglasuured pärani avatud pronksuksed. Saali sügavustet kõrgus elusuurusest seitse korda suurem Zeusi hiiglekuju.
tema vallutusi loatakse hellenismi perioodi alguseks, archimedes hellenismi perioodi kuulsaim füüsik ja leiutaja, kelle leiutiseks on archimedese kruvi, ta avastas seaduse kehade veevälja survest, eukleides hellenismiperioodi matemaatik, kes võttis oma teoseselemendid kokku kreeka saavutatu ning tõestas geomeetria põhialused, ptolemaios aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes arvas,et maa on universumi keskpunktis, koostas maailmakaardi, 2000 1100 ekr kreeta mükeene periood, 1100 800 ekr tume ajajärk, 800 500 ekr arhailine periood, 776 ekr hakati korraldama iga 4 aasta tagant olümpiamänge, 800 ekr foiniiklaste vahendusel võetu uuesti kasutusele kiri, 500 338 ekr klassikaline periood, 500 478 ekr kreeka pärsia sõjad, 431 404 ekr peloponnesose sõda, 338 30 ekr hellenismi periood, kreeta lineaarkiri a, asulasd kindlustamata, ei osata kirja lugeda, losside ümber linnad,
Ajaloo vastused 1. Maa oli mägine, kasvatati puuvilju ja oliive. Kuna maa oli mägine, arenes hästi merendus ja samal põhjusel loodi ka kolooniad. Selle tagajärjel alavääristati käsitöölisi ja ülistati põlluharijaid. 2.Kreeta Mükeene periood ( u. 200--1100 a.e.Kr) tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos. Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr)
meahelikud, oli Kreeka tugevalt killustunud ja mitmeteks sltumatuteks riikideks jaotatud. Peamine hendustee oli meri, mille kaudu oldi henduses naabermaadega. 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too vlja iga perioodi iseloomulikud jooned, thtsamad sndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta-Mkeene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkasid kujunema linnad, lemkiht, iga nelja aasta tagant olmpiamngud, kolonisatsioon, linnriiklik korraldus (nt Sparta, Ateena) d) Klassikaline periood (500-338 eKr) - Kreeka-Prsia sjad, Kreeka hiilgeaeg (Ateenas demokraatlik
DAIDALOS JA IKAROS Inimene on ikka soovinud lennata. Müüdi järgi suutsid seda nii Daidalos kui ta poeg Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema.
Vahemereline igihaljas mets. Madalamatel kõrgustel on valdavad igihaljaste laialehiste puude liigid, nagu jaanileivapuu Ceratonia siliqua, mastiksipistaatsia Pistacia lentiscus, euroopa õlipuu Olea 1 europaea, maasikapuu Arbutus sp., värvitamm Quercus coccifera, iilekstamm Quercus ilex, eerikad Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb igihaljastest liikidest nagu foiniikia kadakas Juniperus phoenicea, värvitamm Quercus coccifera, laialehine fillüüria Phillyrea latifolia, Calicotome villosa, puis-eerika Erica arborea, kanarbik E. manipuliflora. Vahemere küpress Cupressus sempervirens on pärismaine liik Kreetal (kõrgusel kuni
madu, keskelt kits" tappis Pegasose abiga kahepealisena müütiline kreeka Kimääriks nimetatakse ka kangelane Bellerophon. inimest, kellel on mitme inimese geenid Arezzo Kimäär - Etruski pronksskulptuur Lerna hüdra ehk Hydra Veemadu Elas Argoses Lerna järve juures Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava Minotauros Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele pulli Minos pidi pulli jumalatele ohverdama, kuid palus endale ta tujuparandajaks jätta Minos astus pulliga suguühtesse ja sündisgi Minotaurus Kerberos vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteost Sireenid Kolm algselt linnu keha ja naise peaga imeilusat ohtlikku kurja deemonit Võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi Elasid Sirenum scopuli saartel
Rooma kultuur kas Kreeka kultuur ladina keeles? Kreeka ja Rooma kultuur on erinevad ja see tuleneb juba sellest, et neil on erinevad geograafilised asendid. Kuid neil on ka sarnasusi, sest roomlased on võtnud kreeklastelt kultuuri üle nagu näiteks jumalaid. Mõlemad kultuurid kujunesid mõjutustest nende naabritelt. Roomlased said palju teadmisi ja nad arenesid tänu Kreeka kultuurile. Kreeka kultuur oli arenenud algselt Kreeta omast. Hiljem mõjutasid läänelikud vood ja Ida tsivilisatsioonide kultuurid neid. Kreeka oli geograafiliselt mitme rahva ümber piiratud. Idast türklased, põhjast aasialased, lõunast kreetalased ja läänest roomlased. Roomlased olid üpris eraldatud teistest. Nad algul lõid ise oma tsivilisatsiooni, kuid hiljem hakkasid nad kreeklastelt kultuuri üle võtma. Roomlased õppisid kõik neilt ära, mida tahtsid ja panid selle ladina keelde.
Reformatsiooni tulemus: (18.saj) · Katoliiklus Prantsusmaal, Hispaania, Iirimaa, Lõuna-Saksamaa · Luterlus Soome, Eesti, Rootsi, Põhja-Saksmaa · Õigeusk Venemaa · Islam Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usu...
Peamisteks eeldusteks tsivilisatsioonide tekkimisel peetaksegi just nimelt küttimiselt ja koriluselt üleminekut viljelusmajandusele ning samuti ka metallitöötlemist. Just nendel põhjustel tekkisid esimesed tsivilisatsioonid suurte jõgede äärde ning ümbrusesse. Need esimesed tsivilisatsioonid kujunesid kõigepealt Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptus Niiluse kallastel, seejärel Indias Induse jõe ääre, Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus. Tsivilisatsioonide kujunemise oluliseks eelduseks oli ka kindlasti kirjasõna areng. See võimaldas majandamist ning riiklikku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemist ning samuti lõi kiri eeldused ning võimalused mitmekesiseks vaimseks tegevuseks, ilma milleta ei kujuta me ette ühtegi tsivilisatsiooni. Kirja tarvituselevõtt võimaldas arenema hakata usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Väga olulist osa
Euroopa Asub euraasia mandril. Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6
KREEKA KRONOLOOGIA 28.-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
