tasemele ja sellest ajast hakkas Kreeka mütoloogia nimetama Kreetal tekkinud kultuuri minoiliseks ehk Minose kultuuriks. (See tuli sellest, et siis oli Kreeka legendaarse kuninaga Minose valitsemisaeg). Minoilist kultuuri (2000-1400 eKr) tuntakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal. Sellel ajal kasutasid kreeklased savitahvlitele vajutatavat silpkirja, nn lineaarkirja, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda ja sp tänapäeval ei ole mingeid andmeid Kreeta saarest ega selle kirjandusest. Mingi üldpildi minoilisest kultuurist saadi vaid losside ja linnade varemetest ja sealt leitud esemetest. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige lossid. Neid oli mitu tükki kuid kõige kõige tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Losse ümbritsesid rahvarohked linnad, mis kujunesid losside vahetust naabrusest. Peale luksuslikult asustatud vannitubade, basseinide ja kanalisatsiooniga elu- ja kultiseruumide olid lossides ka töökodad, viljasalved ja muud toad
Antiikkunst Egeuse kultuur (Kreeta-Mükeene kunst) Tekkis umbes 2600 a eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel. Selles piirkonnas elasid lisaks kreeklastele ka Kreeta pärisrahvad, neil oli oma kiri, mida ei suudeta tänapäevani lugeda. Kreeta kunst, Egeuse mere saared, Väike-Aasia poolsaare rannikualad. Seda kunstiperioodi tunneme suurte losside ja Homerose eepose järgi, linnadest tuntuim on Trooja. Selle aja losside (Knossose loss) keskseks osaks oli piklik õu, mille ümber paiknesid mitmed ruumid, olid mitmekorruselised, aknad puudusid. Akende asemel olid vaheruumid, mille kaudu tuli valgus ruumidesse. Ühenduseks olid laiad trepid. Loss oli tõeline labürint, võõras inimene oleks kindlalt ära eksinud
-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. Erinevus-mükeene oli sõjakas, lossidel paksud müürid, Kreeta oli rõõmsam, polnud välisvaenlasi. AKROPOL-5.saj ehitised, klassikaline ajastu.* Nike tempel-joonia, *Erechteioni tempel-joonia * Parthenoni tempel-dooria. Propülee-väravaehitis, Pinakoteek- seal säilit ateenlased oma maalikunstide kogu. *Halikarnassose mausoleum-haudehitis, kuningas Mausolose tempel, suur
hilisemat ajalugu ja kultuuri. Põlluharimise alguseks Balkani poolsaarel loetakse VII A. eKr., kuid kreeklaste esivanemate arvatav sissetung Balkanile toimus tunduvalt hiljem umbes 2200-2000 a. eKr. Kreeka ajaloo varasem periood kannab nime Kreeta-Mükeene ajajärk. See eksisteeris aastatel u 2000-1100 eKr. Antud kultuuri käsitletakse eristades kaht osa: 1. minoiliseks ehk Minose kultuuri Kreeta saarel ja 2. Mükeene kultuuri Kreeka mandril. Kreeta kultuuri omapäraks olid lossid , milledest tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Kreetalased kasutasid lineaarkirja, kuid ajaloolased ei saa seda allikana kasutada, sest seda ei osata tänapäeval lugeda. Kreeta kultuuri peamiseks iseärasuseks on kindluste, relvade ja üldise vähimategi sõjakate joonte puudumine. Minoiline kultuur levis Kreetalt mandrile umbes 2 saj eKr., sest siis jõudis rahvas Kreeta saarele oma arengus tsivilisatsiooni
saartel iseseisev kultuur ja tsivilisatsioon *Religioonist suurt ei teata (ilmselt sõnna ja maokultus) · Minoiline kultuur(arhitektuur) *Loosid (Knossos) kindlustamata, labürindid, sambad allapoole peenenevad, seintel maalingud, värvid punane, must, kollane · skulptuur *Väikesed jumalanna kujud madudega *Seinamaal *akrobaadid sõnnidega, loomad MINOILINE KULTUUR--TULEB SÕNAST MINOTAUR(VANIM KULTTUR KREEKA AJALOOS) MÜKEENE KUNST *Ahhailased võtsid 2 aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri (suurim keskus Mükeene) *Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) *Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö, keraamika) *mükeene linna avastas saksa arheoloog Heinrich Schliemann VANAKREEKA KUNST *1200 saabuvad doorlased *(Ühtset riiki ei kujune, tekivad linnriigid polised. 9 saj. e.m.a algas ka kolonisatsioon Musta mere rannikul. Lõuna-itaalias. jm. Kuid ühtne kultuur ja religioon) *Jumala inimeste sarnased, vigadega *TUME ajajärk *ARHAILINE AEG 600-480 E.M.A
Audentese Spordigümnaasium Rainer Komi Knossose loss Referaat Juhendaja: R. Vilumaa Tallinn 2009 Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes kolmandal aastatuhandel eKr. välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel; 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi minoiliseks; 3. Eel-Kreeka e hellaadiline kultuur Peloponnesose poolsaarel. Mälestused sellest kultuurist säilisid kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homerose eepostes. Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia. 1400. aasta paiku eKr., mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi
12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Knossos · Suurim osaliselt säilinud loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. · Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. · Vannitubade seinu katavad pildid delfiinidest ja lendkaladest. · Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. · Seetõttu tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. · Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. · Sambad jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Knossose loss tänapäeval Lossi rekonstruktsioon Seinamaalid · Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha
aastal Selle hauakambri panused annavad täiusliku pildi matusekommetest ja selleaegse kunsti iseloomust. Kui arheoloogid avasid hauakambri ukse, vaatas neile vastu musta saakali, surnutejumal Anubise kuju, mis oli hauda valvanud üle 3000 aasta. Kõige suuremad kujud laskis endast raiuda kuulus sõjapealik vaarao Ramses II, Abu-Simbeli templi ehitaja. Egeuse mere piirkond oli laevasõiduks sobiv juba siis kui laevad olid veel väga algelised. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Kreetalastel polnud vaja karta vaenlasi, kuni nende laevad valitsesid merel, seepärast ei ehitanud nad ka kaitsvaid linnuseid. Tõendeid kreetalaste religioossetest uskumustest (jumalad vms) pole leitud, ka suuri templeid polnud. Mingeid jumalannasid kujutavad madusid käes hoidvate naiste figuurid. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid ( Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20. saj
ANTIIKKUNST JAGUNEB: 1. VANA KREEKA KUNST: KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST, KREEKA KUNST; 2. VANA ROOMA KUNST: ETRUSKI KUNST, ROOMA KUNST. KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST: küklaadide kunst u. 2000 eKr, Kreeta kunst u. 2000-1300 eKr, Mükeene kunst u. 1600-1100 eKr. Phaistose ketas-leiti Kreeta saarelt 1908.a., selle lineaarkirja A peetakse trükikirja eellaseks ja loetakse tänapäeval desifreerimatuks. Megaron-tüüpiline ristkülikukujuline hoone. Haudehitis-tholos e. kuppelhaud. KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer,
Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas.
kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestusedKui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust.Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline.
Kreutzeald, Faehlmann) babüloonlased- esimesed seadused-hamurappi assüürlased- võimas armee, II maailmaime Semiramise rippuvad aiad juudid- Moosese 10 käsku, Jahve tempel Jeruusalemma linnas. foiniiklased- maailma esimene tähestik, hetiidid- raua töötlemine, ratta leiutamine -sõjavanker, kaarik VANA-KREEKA Kreeta-Mükeene periood Kaart-skeem. Poolsaared: Balkani, Väike-Aasia. Mered: Vahemeri, Joonia, Egeuse meri. Kreeta saar, linnad: Knossos, Trooja, Mileetos, Sparta, Ateena, Olümpia. Põhjenda, et väide on õige. lk 90-92 1. Kreeta tsivilisatsioon tekkis hiljem, kui Egiptuses. Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr. Arheoloogilise põhijaotuse järgi jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. 2. Muistsetel kreeklasetel olid sidemed naabermaadega. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Saare asend soodustas Eugese mere piirkonna
2. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi, kuningad täitsid ka kõrgema preestri kohustusi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ja igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Otsuste langetamisel aga ütles lõppsõna kõigi spartiaatide koosolek. 3. Minoiline kultuur tekkis u 2000 eKr Kreeta saarel ning sai oma nime Kreeta kuninga Minose järgi. Kreeta tsivilisatsioonis valitses lossikultuur, lossides oli mitmesuguseid ruume : peale luksuslike ruumide oli ka laoruume ja käsitöökodasid. Selle kultuuri üks peamisi iseärasusi on see, et puudusid igasugused sõjakad jooned, kreeta kunstis domineeris rahumeelne ja rõõmus temaatika. Naiste domineerimine kreeta kunstis viitab aga sellele et kreeta kultuuris oli valitsevaks osapooleks naised. 4
kalandusega. 2) Iseloomusta kreetalaste ühiskonda ja religiooni! Kreelalaste ühiskond oli hoopis teistsugune, kui Egiptuses või Mesopotaamias. Põlde oli võimalik harida ilma niisutussüsteemideta ja asuti kohe mere ääres. Tihedalt tegeleti kaubanduse ja kalandusega, arvatavasti ka mererööviga. Kreetalaste religioon oli liberaalsem ja looduslähedasem, kui mujal. Samuti olid kreetalased ise vabamad ja rahuarmastavamad, kui teised rahvad samal ajal. Niikaua kui merel valitsesid Kreeta laevad, polnud saare asunikel kedagi vaja karta. Saarel puudusid templid ja omaette preestrite seisused. 3) Toetudes õpiku tekstile ja Knossose palee põhiplaani joonisele lk 44 iseloomusta Kreeta saare muistseid losse! Lossides oli sees laitmatu veevärk ja kanalisatsioon. Lossid olid ka majanduselu keskusteks. Lossid koosnesid paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue
Neoliitiline kunst -Maskid -ornamendid- kaunistamine - megaliitilised ehitised- usulised suurtest kividest tehtud monumendid kuulsaim Stonehenge'is Inglismaal. -Menhirid- ,,pikk kivi" N: Prantsusmaal Carncis. Mesopotaamia -Mesopotaamia jõgede (Eufrati ja Tigrise) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria. -Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud,...
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere
VANA-KREEKA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Geograafilised olud Maastik mägine valitses poliitiline killustatus (polnud ühtset riiki). Ühendust peeti mere kaudu. Kliima soe põlluharimine, karjakasvatus. NB! Kreeka tähtsus: Vana-Kreekast sai alguse Euroopa kultuur! I Ajaloo põhietapid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk II a tuh eKr * Kreeta ajajärk e minoiline kultuur: olid lossid (Knossos), oli oma kiri, mida lugeda ei osata * Mükeene ajajärk (Kreeka mandril): keskus Mükeene, sõjakas kultuur Kreeta-Mükeene kultuur hävis madalama kultuuritasemega rahvaste sissetungi tagajärjel. 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr * kolonisatsioon Väike-Aasia poolsaarele * raua kasutuselevõtt 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr * kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel.
Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel mägine maa-ala. Merd mööda suheldi ka välismaailmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava killustatuse. Kreeka täitis vanalajal pidevalt kultuuri vahendaja rolli. Kultuur Kreeta Umbes 200 aastat eKr jõudis rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatssiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tuntuim ja tähtsaim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossidel oli mitu otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid.
EGEUSE KULTUUR Kreeta-Mükeene 3000-1200 eKr KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta 2000 a. eKr. Küklaadid saared Vahemeres. Küklaadi kultuur - Euroopa kultuuri algus ca 2000 a. eKr Iidolid -väikesed kujud, pärit sellest ajast. Keros - saare nimi, sealt on leitud kuulus kuju "Lüüramängija"(2000 eKr) Sir Arthur Evans(1851-1941) - ta avastas Knossoses suure paleekompleksi. Knossose palee ca 1600 1400 eKr, 1300 ruumi. Siseõue mõõtmed on 60x29m. Palee arhitektuur on väga ebareeglipärane
U. 3000. a. paiku eKr hakkab Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama Egeuse e. Kreeta- Mükeene kultuur. Kuigi sealsetele inimestele olid tähtsad ka merega seotud elatusalad kalandus, kaubandus ja küllap ka mererööv. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks tol ajal olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20. sajandi alguses kaevati välja nende säilinud osad ja restaureeriti osaliselt. Kreeta kujutavas kunstis aga hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Seal püüti jäädvustada hetkelisi muljeid vabalt ja loomulikult. Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid osasid on keraamika. Selle arengus võib eraldada mitu etappi, kusjuures neile kõigile on omane värvirõõm ja dekoratiivsus. Ehitusmälestistest on aga kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid (näiteks Tirynsi linnus, mille jäänused toodi päevavalgele 19. ja 20
· Kreeka on tsivilisatsiooni lähtekoht E-s · Hellenid võtsid vastu mõjutusi Lähis-Ida kõrgkultuuridest · Kreeka tsivilisatsioon omakorda mõjutas läänepoolseid Vaehemere maid, suunas nii Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut · Pronks võeti kasutusele Kreekas ja Egeuse mere rannikul 2500 eKr., asulate teke · 2200-2000 eKr. tungisig Bakjani poolsaarele kreeklaste esivanemad, hõivamata jäi Kreeta Kreeka ajaloo perioodid : I. Kreeta-Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. · 2000 eKr. Kreeta saarel lossid ja nende ümber linnad · Kujunes minoiline kultuur, keskus Knossos · Kreeklaste mõjuvõim Egeuse merel, tihedad sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga · 1600 a. eKr. arenes tsivilisatsioon ka Mandri.Kreekas, keskus Mükeene · U 1500 a. eKr. vallutasid kreeklased Kreeta saare, nende võimu all ka Egeuse meri, kindlustatud losside teke
Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lineaarkiri A ( templitega savitahvlitele
Paabeli torn Seitsme astankuga tsikuraat, mille tipus oli Babüloni linna jumala Marduki tempel. Tsikuraadid olid oma mõõtmetelt massiivsed, kuna kuivanud savi oli üsna õrn ja seesugused hooned olid vastupidavad ainult massiivsetena. KREEKA MÜKEENE KULTUUR Kreeta nn. minoiline ja Kreeka mandri mükeene kultuur on mitmes suhtes täiesti ühesugused. Mõlemais on ühendavaks lüliks keraamika, idoolid, suur osa sümbolitest, mõlemail on suured lossid ja linnad. Nii Kreeta kui Mükeene on rikkad kullast, mõlemad kuuluvad pronksiaega. Kuid kõigist neist ühistest joontest hoolimata ei saa neid mõlemaid kokku pidada üksuseks. Vahest oli kultuuri põhi mandril ja saartel erisugune, olenedes erirassidest või rahvaist. Igatahes on kindel, et Kreeta oli keskuseks ja et Mükeene kultuuri algus osutub sinnapoole. See on seletatav muidugi ka sellega, et Kreekas eneses pole Mükeene kultuuri algastmeid,
KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed Pealinn on Ateena. Riigikeeleks kreeka keel. Rahvaarv 11 325 900 inimest. Pindala 131,967 km². Parlamentaarne vabariik. Iseseisev alates 25. märts 1821. Rahaühik euro. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp vapp Asukoht Asub KaguEuroopas Balkani poolsaarel, Euroopa ja Aasia vahel. Joonia ning Egeuse mere ääres. 37º58´N 23º43´E laiuskraadidel. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgi. Geoloogiline ehitus Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt liivakivist. Tekkisid 13 miljonit aastat tagasi. Rannajoon moodustab palju suuremaid ja väiksemaid lahtesid. 10 miljonit aastat tagasi rebenes Kreeta saar maa küljest lahti. Santorini saar on vulkaanilise tekkega. ...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond REFERAAT IDAMAADE KÕRGKULTUURID Koostaja:Kersti Sepp Rühm: EKL-5kõ Õppejõud:Amino Põldaru Tallinn 2010 SISUKORD 1. Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades lk.3 2. Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused lk.4 3. Kreeta lk.7 4. Mükeene Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele lk.10 5. Egiptuse kultuur lk.11 6. Mesopotaamia kultuur lk.14 7. Kasutatud kirjandus lk.16 2 Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades Põlluharimine sai alguse VIII-VII aastatuhandel e.Kr. Alul oli põllutöö raske ja vaevarikas. Kivist või luust kõplaga sai harida ainult väikesi põllulappe. Alles siis kui
Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Mükeene tsivilisatsioon mandri-Kreekas Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon- pronksiaeg Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Kreeta muistsed elanikud olid Väike-Aasia põliselanikud. Minoiline tsivilisatsioon- kuningas Minose valitsemisaeg. Linnad ja nendes linnades olnud lossid. Linn ja loss moodustasid terviku. Knossos ehk Minose palee. Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll
Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, vaid kaljuhaudadesse. Niiluse vastaskalda kõrbes on nn Kuningate Org, mille kaljuseintes on paljude vaaraode hauakambrid. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Vaaraode kirstud (sarkofaagid) ja rikkalikud hauapanused on kadunud, kuna haudu rüüstati. 20.saj säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. EGEUSE e KREETA MÜKEENE KUNST – Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimnuga suurriiki. Väikesed kogukonnad jäid iseseisvaks, kuid nende kultuuriline läbikäimine oli tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Egeuse mere saarte, Mandri-Kreeka ja Väike – Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreetal ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Sp. Räägitakse tihti ka Kreeka Mükeene kunstist. Kreetalased ei kindlustanud linnu ega rajanud linnuseid
Egeuse e. Kreeta-Mükeene Kunst Sai alguse u 3000 a eKr. Kultuur hävis 12. saj eKr, kui saabuvad doorlaste hõimud. · Kõige rikkalikum Kreeka saarte kunstist oli Kreeta saarel asuv Mükeene linn (sealt ka Kreeka-Mükeene kunst). · Sealsete inimestele olid tähtsad merega seotud elatusalad kalandus, kaubandus ja mererööv · Religioonis elukohal viljakuse kultus. · Polnud suuri templeid. · Kreeta ehituskunsti täjtsaimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada) · 20.saj alguses, leiti lossid ja restaureeriti. · Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka sambad, mis värviti punasteks, mustadeks või kollasteks. · Sissekäigud olid tagasihoidlikud, kuid siseruumidele andsid toreduse värviküllus ja vormidemäng. · Seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja pilte.
Pärslased olid tulekummardajad, rituaalid toimusid vabas looduses. Lossi arhitektuurist saab ülevaateDareiose ja Xerxese ajal ehitatud lossivaremetes. Kuulsaim on Persepolise loss, sammaste juures olid sageli kapiteelid loomafiguuridest. Kuulsaim= Susa linnas Dareiose kaadrivägi KREEKA KUNST Kreeka ajaloo-, kunsti- ja kirjanduseperioodid ei ole omavahel täpselt ajalises kooskõlas, natukene leidub erinevusi. Ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: Egeuse ehk Kreeta mükeene ajajärk (u. 2000-1100a. eKr). Kutsutakse minoiliseks kultuuriks. Sellel perioodil võeti kasutusele ka vanimad Kreeka kirjad, mida kutsutakse lineaarkirja A ja B. Tume ajajärk (u. 1100-800a. eKr). Kultuuriliselt toimus langus, aga vallutajad Doorlased tõid rauakasutamise oskuse. Arhhailine ajajärk (u. 800-500a. eKr). Kõigepealt Kreeka tähestiku kasutuselevõtt, Kreeka eeposed ja mütoloogia,
Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Seinad kaetud krohviga, kuhu peale maalitud.d delfiini, maod ja kaheksajalad. 3. Kesk-ja hilisminose ajajärgu nõud. Kreeta maalikunst on vaasimaal populaarseim, hästi palju ornamentikat ja geomeetrilised kujundid. Minosel olid vaasidel spiraalid-heledad. (valged) taimed, lehed, õied, hilises- loodusmotiivid. Tumedad. Taust oli heledam. 4. Mis iseloomustab Kreeta keraamikat? Selle arengus võib iseloomustada mitut etappi, kusjuures kõigelie on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Hästi loomulikult. 5. Mille poolest erinevad Peloponnesose ps kindlustatud lossid kreeta lossidest? Peloponnesos Kreeta Suured kindlustused ja müürid, sest end tuli kaitsta Puuduvad suured müürid, sest võideldi merel. piiramise eest
Üleminekut talupojakultuurilt enam linliku kultuurialgete juurde tähistasid metallide töötlemise areng, käsitöö spetsialiseerumine ning ühiskonna juhtiva kihi esiletõus. Kreeka asula juurde kuulub tihti kuppelhaud ning kultuskohad koobastes ja mäetippudel. Paleed Valgusõue ümber oli mitmele korrusele paigutatud erisuguseid majapidamis-ja eluruumid. Kõigil paleedel oli peale keskõue veel lääneõu. Sadamad Sadam kuulus iga Kreeta palee juurde mis asus ranna lähedal. Tihedad kaubandussidemed olid Kreeta ja Egeuse mere saarte ja Egiptuse vahel, eksporditi rohkelt minose keraamikat. Looduskatastroofid 1700 a eKr tabas Kreeta saart suurtulekahju, ning maavärinad. Kreetat on iidsest ajast saadik peale tabanud igal sajandil vähemalt kolm ränka maavärinat. Minose kultuuri õitseaeg 1600-1500 eKr. Knossos ja Phaistos Euroopa vanimad linnad. 1830 a. eKr tabas Vahemere piirkonda taas katastroof, mille tagajärjel jäid
selle kõrval oli ka enamjaolt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. rahvakoosolek valis igal aastal ka riigiametnikud kelle kohustus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu sõjakorral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kollektiiv, see tugevdas kodanike ühtsust · Kreeta kultuur. Kuna kreetlased kasutasid savitahvlile vajutatud siplkirja, mida tänapäeval lugeda ei osata, siis teatakse ka Kreeta kultuurist üsna vähe. Tähtsal kohal olid lossid. Tähtsaim aga Knossos, mille avastas Inglise arheoloog Artur Evans. Tema hakkas Kreeta kultuuri nimetama ka Minose kultuuriks. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad.Kultuuri põhiline iseärasus on kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine
1. oskab võrrelda Kreeta-Mükeene kultuuri; Kreeta kultuur oli vanem Mükeene kultuurist(Kreeta-2000-1400eKr;Mükeene-15saj eKr) Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja(,kuid selle järgi ei saa kindlat pildi tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes) Kreeta lineaarkirja A ei osata tänaseni selgelt lugeda, Mükeene lineaarkiri B on tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ja nende ümber kujunesid rahvarohked linnad(Knossose palee). Mükeene kultuuri rahvas kindlustas oma lossid hiiglaslike müüridega. Lossid etendasid sõltumatute omavahel sõjajalal olevate riikide rolli. Linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid labürinditaolise põhiplaaniga ning neid kasutati sarnaselt ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus p...
Knossose loss Omapärane kunstiteos on Knossose loss Kreeta saarel. Kui räägitakse Knossose lossist, siis räägitakse seda tavaliselt seoses Egeuse kunstiga ehk Kreeta-Mükeene kultuuriga. See on väga vana kultuur, mis sai alguse ligi 3000 aastat enne Kristust ja kestis kuni 1100 aastani enne Kristust. Knossose loss oli üks suurimaid ja ilusamaid ehitisi Kreeta saarel. Mis tegi selle ilusaks, et selle lossi ilust rääkis kogu antiikmaailm? Saladus oli selles, et seal kasutati väga säravaid värve lossi kaunistamisel. Lossi seinad olid kollakast kivist, sambad lossis aga värvitud jõulise punase ja musta värviga. Päikesevalguses need värvid särasid. Seinamaalingud olid väga elurõõmsad. Need kujutasid sündmusi usulistel teemadel, naisi, loodust, loomi, ja eriti mereloomi. Kivist lossi ehitus oli ka huvitav. Seal oli
Ajajärk/kestus Vanade kreeklaste poolt Tähtsamad Perioodi tähtsamad Perioodi tähtsamad asustatud territoorium linnad/arheoloogilised sündmused isikud /riigi- v paigad kultuuritegelased Kreeta-Mükeene · Kreeta ja · Knossos · Lineaarkiri A ja · Kuningas 2000 1100 e Kr Balkani · Kato Zakros B Minoses poolsaar · Mükeene · Freskod · Agamemmon lossiseintel · Minotaurus
Ürgaeg loomanahad, erinevad taimsed kiud luudest-, teokarpidest keed Egiptus N:tuunika, kalasiiris Vana riigi periood M: niudevöö, põll, schenti (2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid,...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Mööblirestaureerimine MR11 Janika Orav ANTIIKKULTUUR Uurimus Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestaureerimine MR11 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.Antiikkultuuri ajastute ülevaade..................................................................................4 1.1.Neoliitiline kultuur...........................................................................................
kaubandamiseks ning sealsetele inimestele olid tähtsad kõik merega seotud elatusalad - Kaubandus , kalandus ja mererööv . Samuti tänu heale kliimale oli siin võimalik tegeleda põlluharimisega . ilma kunstliku niisutuseta. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugevaid suurriike, kõik väikesed kogukonnad jäid iseseisavaks. Kultuuriline läbikäimine oli siiski tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Eugeuse mere saarte, Mandri-Kreeka, Väike-Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saartel ja Peloponnesose poolsaare asulates , millest tähtsam oli Mükeene linn. Seepärast Nimetatakse Egeuse kunsti mõnikord ka Kreeka-Mükeene kunstiks. Kreeta. Tänu tugevale laevastikule ei olnud neil vaja karta välisvaenlasi, seetõttu ei kaitsenud nad oma linnu ja ei ehitanud linnuseid. Kreeta arhitektuuri tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid - Knossos, Phaistos, Hagia Triada. Tüüpilisele kreeta lossile on iseloomulik: 1
Kunstiajaloo KT vol2 Peatükk 9: 1. Milliste tänapäeva riikide territoorumil sündis Egeuse kunst? Egeuse kunst sündis tänapäeva Kreekas, Türgis ja Kreetas. 2. Kuidas seda kunsti veel nimetatakse? Miks? Egeusi kunsti nimetatakse veel ka Kreeta-Mükeene kunstiks, sest Kreetas ja Mükeenes oli kõige rikkalikum kunst. 3. Nimeta selle kunsti tähtsamad keskused. Egeuse kunsti tähtsamad keskused on saarte rühm Egeuse meres ehk Küklaadid, Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaar. 4. Millised looduslikud tingimused mõjutasid Kreeta saare kunsti? Kreeta saare kunsti mõjutasid looduslike mõjude poolest mahe kliima ja lopsakas taimestik. 5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse? Egeuse kunst jääb ajavahemikku aastatel 3000-1100 eKr. Egeuse kunsti periodiseeritakse a) varajaseks ajajärguks (3000-2000a eKr) b) keskmiseks ajajärguks (2000-1600a eKr) c)hiliseks ajajärguks(1600-1100a eKr) 6
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
Kreeka ja Rooma kultuuri erisused Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust, püüdes samal ajal jõudumööda välissuhetest kasu lõigata. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks. Kreeklaste bürokraatlikus lossimajanduses võib näha sarnaseid jooni Sumeri linnriikide templimajapidamise kui ka Egiptuses talupoe...
püstitada rippaiad · Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel · Marduki templi juures oli ka tsikuraat Piibli Paabeli torn VI Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike-Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks
Vana-Kreeka ajaloo perioodid Vana-Kreeka ajaloo perioodid: 1) Kreeta-Mükeene periood a) Kreeta periood (Minoiline kultuur, Egeuse kultuur ehk Minose kultuur) [2000-1500 eKr] Kiri: lineaarkiri A (tänapäeval ei osata seda lugeda) b) Mükeene periood [u. 1500-1100 eKr] Kiri: lineaarkiri B u. 1200 a eKr toimus Trooja sõda, sel ajal ilmusid Homerose ,,Ilios" ja ,,Odüsseia" 2) Tume ajajärk [1100-800a eKr] Võetakse kasutusele raud 3) Arhailine ajajärk [800-500a eKr] Kreeka kultuuri taassünd, Kreeka tähestiku sünd Delfi (usukoht), Delfi oraakel
Kunstiajaloo KT konspekt – Mathias Ranna 1.Kreeta-Mükeene (sarnasused, erinevused) Sarnasused: • lossid olid labürinditaolise plaaniga • lineaarkiri • sarnased jumalad/jumalannad Erinevused: • Kreeta lossid kindlustamata, Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest
Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Ühiskond Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad
otsevaates. 11. Sama, mis kaheksas? 12. Kirjelda Ehnatoni aega. Milles seisneb selle eripära? Kunsti õitseng. Kujutati vaaraod palju kodusemates stseenides: tütred, abikaasa (legendaarselt kaunis Nofretete). Vaaraod kujutades ei varjata tema ebatäiuslikkust. Arvatavasti oli tal geneetiline haigus: suur kõht, jässakad reied, suurenenud rinnad, pikk ja kõhn nägu (naiselik keha). 13. Kirjelda Kreeta ühiskonda (riigikord, religioon, elulaad, kultuur, millel on rõhk ühiskonnas jms) Majanduslik alus palju idüllilisem kui nt Vana-Egiptuses ja Mesoptaamias parem kliima ja pinnas. Kreetalaste elu seotud merega kalastamine, kaubandus, mereröövimine. Tihe ja vaba läbisaamine teiste maade ja rahvastega. Religioon liberaalne, vaba, looduslähedane puudusid templid ja eraldi preesterkond. Viljakus- ja sigivusjumalate kultuur
Vana-kreeka perioodid: Kreeta- Mükeene ( 2000-1100, Trooja sõda, Knossose vallutamine), tume ajajärk(1100-800, väljaränne, raha kasutusele võtt), tsivilisatsiooni uus tõus (tähestik, olümpiamängud, seadusandluse algus), klassikaline ajajärk(500-338 Kreeka Pärsia sõjad, filosoofia algus), hellenismiperiood (Aleksandri sõjakäigud, Rooma ülemvõim) Kreeta Kreeta+Mükeene Mükeene Vaba lihtrahvas Aristok. orjad aeg 2000-1400 eKr Vanim periood 15. saj eKr Kes? talupojad rikkad Sõjav. kiri Lineaarkiri A Oli tekkinud kiri Lineaarkiri B Ül. Osaleminerahva- Riigi ju- Rasked koosolekutel, htimine, tööd,
tagasi Egeuse mere saartel Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni ta ~12.saj e.m.a kreeklaste poolt välja tõrjuti Egeuse kunst oli väga muljetavaldav ning õnneks on sellest säilinud ka mitmeid kunstimälestisi Osaliselt säilinud Knossose palee koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest Samuti on säilinud ka mitmeid seinamaale Nendel kujutatakse tavaliselt näiteks pidulikke sündmusi, jumalannasid ja ka taimi ning loomi Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid 15. sajandil e.m.a purustati Knossose palee ahhailaste poolt, kes võtsid Egeuse merel ka võimu. Hiljem haarati see kreeklaste poolt tagasi Ahhailased ehitasid suured ja võimsad linnad Mükeene ja Tiryns Kartes vaenlaste kallaletungi, ehitasid nad linnadele ümber suured kaitsemüürid Hiljem kreeklased aga ei uskunud, et müürid on inimeste poolt ehitatud ning neid hakati
Vana-Kreeka ajalooperioodid ● Mis põhjusel hääbus Kreeta-Mükeene kultuur Kreekas ning langeti tsivilisatsiooni eelsele tasemele? Vastus: 12.saj eKr tabasid Kreekat purustused, toimusid ulatuslikud rahvaste liikumised Vahemere idaosas. Elanikkonna arvukus langes, nii lihtrahvas kui ka ülemkiht olid märksa vaesemad. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri hävimise järel (1100) langeti tsivilisatsiooni eelsele arengutasemele - unustati kiri, purustatud losse ei ehitatud ülesse. Kuid osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, lisaks võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus (8.-6. saj eKr) Keskusteks kujunesid linnriigid (kr k polis), mis olid üksteisest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos (Väike-Aasias) ja Sürakuusa Sitsiilias. Kujunes aristokraatlik võim (suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi (Apollon) ja Olümpia (Zeu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
