Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside saatmisel ajju ja sealt tagasi ning lihastegevuses ja vere hüübimises. Pikaajaline kaltsiumivaegus võib tekitada hilisemas elueas luude vaevusi. Kuidas mõjuvad piim ja piimatooted inimese soolestikule? Soolestikule vajalikud bakterid saab hapupiimast, jogurtist ja teistest hapupiimatoodetest. Otsekohe vähendavad need ka kõhukinnisust, mis enamikel juhtudel liigese haigustel süveneb. Öeldakse, et surm on peidus jämesooles ja luudes peitub elujõud
*Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. *Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonidese nii lähteaine kui lõpp-produkt *Suur soojusmahtuvus soojeneb ja jahtub aeglasemalt võrreldes enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega. Aitab organismis säilitada püsivat temperatuuri 2. Mis otstarve on süsivesikutel, lipiididel ja valkudel? Süsivesikud tselluloos on kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa Lipiidid siseelundite kaitse (paks rasvakiht) Valgud organismi sattunud valkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Need seostuvad haigusetekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. 3. Kus leidub? Lipiidid päevalilleõli, mesilasvaha Sahhariid kitiin, fruktoos Valgud- hemoglobiin 4. Milleks on vaja rauda? Raua aatomid esinevad punaliblede valgu hemoglobiini koostises. Hemoglobiin
........................................................................................................................8-9 kasutatud materjal...............................................................................................................................10 Sissejuhatus Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisosa. Kaasaegse riistvõimlemise aluseks loetakse Sookoli võimlemiskoolkonda, mis tekkis 19. sajandil Tsehhis. Selle koolkonna ühe rajaja M. Tõrsi algatusel hakati noorsõdurite kehalise ettevalmistuse programmi võtma võimlemisharjutusi riistadel. Paljusid võimlemisharjutuste sooritamisel omandatud oskusi on võimalik kasutada ka teistel spordialadel või tegevustes, mis on seotud näiteks keha pöörlemise, rippumise ja toenguga.
Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud - seal on 3-6 Süsinikku. Olulisemad on riboos ja desoksüriboos sest nad kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Glükoos ja fruktoos on looduses olilise tähtsusega ,sest nad on organismide põhilised energiaallikad. Glükoos moodustub taimedes fotosünteesi tulemusena. Oligosahhariidid - Moodustuvad 2-3 monosahhariidi ühinemisel. NT. Fruktoosi ja glükoosi ühinemisel tekib sahharoos mis on roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa. Nende eesmärk on sama mis monosahhariididel ,energiaallikas Polüsahhariidid - Koosnevad monomeeridest. Kõige tähtsamad on tärklis ,tselluloos .Taimed kasutavad tärklist energia saamiseks ja mõlemad tselluloos kui ka tärklis on ka ehituslikult tähtsad Liptiidid - Rühm kuhu kuuluvad : Rasvad, õlid, vahad. On organismide energiaallikaks ja nende oksüdeerimisel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui sahhariidide või valkude lagundamisel Valgud
Põhiseisukohad: kõik organismid koosnevad rakkudest, iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS Mitokonder, siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik, tuum, tuumake, ribosoom, komatiin, golgi kompleks, lüsosoom, tsütoplasma, mikrotuubul, tsentrosoomid, rakumembraan Organellide ülesanded: 1) Tsütoplasma: · Täidab rakku · Peamine koostisosa vesi · Seob omavahel rakuorganelle · Tagab raku sisekeskonna stabiilse pH. 2) Rakutuum: · Sisaldab ja säilitab pärilikkuse infot · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust 3) Kromosoomid: · Sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene · Sisalduvad tuumas · Moodustavad kromatiini, nähtavaks muutuvad kromosoonid raku jagunemise ajal
rasv, mille maitse on mahe ja pehme • Valmistamine toimub külmpressmeetodil, mille käigus looduslikud toitained säilivad kõige paremini. • pehme koostis, magus lõhn, nahka pehmendavad koostisosad ja väga hea imenduvus teevad sellest populaarse toote ka kehahoolduses. • suurimaks kakaovõitoodete tootja on Palmer’s • kasutatakse ka šokolaadi, kakaopulbri, ravimite, määrete ja kosmeetikatoodete valmistamiseks • Valge šhokolaadi peamine koostisosa ŠOKOLAAD • kakaopuu vilja seemnetest valmistatav toiduaine • valmistatakse röstitud kakaoubadest töötlemise käigus saadavast kakaoubade massist, kakaovõist ning suhkrust, piimašokolaadi puhul lisatakse koostisesse ka piimtoorainet • põhitüübid: tume šokolaad, piimašokolaad, valge šokolaad • tuntumad tootjad : Kalev Fazer, • Ferrero, Cadbury KAKAOPULBER • koosneb pulbriks jahvatatud, eelnevalt puhastatud, kooritud ja röstitud
Alustan sellest, et kui paljud jälgivad üldse, kui palju nad liiguvad? Nagu te ise ka teate, siis tuleb kindlasti jälgida, kui palju me liigume, mida sööme ning kui tihti arsti külastame. Mida rohkem me liigume, seda rohkem tekivad lihased ning enesetunne on ka parem ja enesekindlam. Liikumine ei ole ainult spordi tegemine, vaid ka niisama kõndimine, jooksmine, kodutööde või aiatööde tegemine ja näiteks aktiivne mängimine või ujumine. Liikumine vähendab südamehaiguste- ja diabeediriski, kehakaal on kontrolli all, liikumine langetab vererõhku ja aitab Kolesterooli tase kontrolli alla. Aga mis see kolesterool üldse on? See on üks oluline rakuseinte koostisosa, milleta ei suudaks rakud talitleda. Oma kolesterooli taset peab iga täiskasvanud inimene teadma ning kontrollima seda vähemalt korra 5 aasta jooksul. Siin pildi peal on ka näidatud, et söö vähese rasvasusega, madala kolesterooliga toiduaineid. Pigem siis puu- ja juurvilju, ...
eksisteerimise põhjus. Missioon kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. Tihti kirjeldatakse kliente ja turuosa, kellele tooted ja tulemused on suunatud. Jägnevad strateegilised eesmärgid kuhu tahab organisatsioon tervikuna jõuda kaugemas tulevikus ja seejärel lähemas perspektiivis. Järgmised eesmärgitasandid on taktikalised ja operatiivsed eesmärgid. Planeeritakse alati keskkonna kontekstis. Planeerimise vältimatu koostisosa ongi keskkonna analüüs. Sellest lähtuvalt määratakse missioon ja tegevussuunad, hinnatakse olemasolevat olukorda ja tuletatakse vastavad tegevusplaanid. Planerimine on kindlasti edukam, kui kavandamisele kaasata töötajad, kellel hiljem tuleb neid plaane täitma hakata. Nii tugevneb töötajate motivatsioon. Kliendi teenindamises või toote valmistamises vahetult osalejad valdavad seesugust teavet, mis kõrgematele juhtimis- tasanditele ei ulatu. Taktikaline planeerimine
kombinatsioonist). Seda tüüpi plastik on ohutu korduvkasutamiseks. Seda kasutatakse beebipudelites ja spordijookide pudelites, mida müüakse tühjana. Kui nendes kasutatakse kuuma jooki või tugevaid kemikaale, siis vabanevad bisfenoolid. Bisfenoolid, kui neid on palju, toimivad hormoonitaoliselt, mõjutades loomuuringutes loomade aju. Uuringuid inimestel pole veel piisavalt teostatud mistõttu arvatakse, et nad mõjutavad ka inimese tervist. Bisfenool-A (BPA) on koostisosa, mis muudab plastiku elastsemaks, aga tal on hormoon östrogeeni sarnane toime. Tema kasutamisega seostatakse viljatuse probleemi tõusu tänapäeval, kasvajapuhuseid kudede muutusi ja paljusid muid terviseprobleeme. Nad vabanevad pesemisel ja kuumutamisel. Kui plastiku all on nr 7, siis ta sisaldab BPA-d, Ära kuumuta beebipudeleid- lase alati jahtuda pärast pesemist! Ära pane kunagi kuuma vett beebipudelisse, ära pane rinnapiima pudelisse, mis sisaldab BPA-d. Eelista alati
sellist, mille säilimise lõpptähtaeg on möödunud, samuti on keelatud ka toiduaine säilimisaja pikendamine. Imporditud toiduaine müümisel tuleb jälgida toiduaine valmistanud ettevõtte poolt kehtestatud säilitustemperatuuri ja säilimisaega. 4.2. Märgistus Toiduainete märgistusel peavad olema järgmised andmed: 1) nimetus, mille all toitu müüakse; 2) koostisosade loetelu; 3) koostisosa või üldnimetusega nimetatud koostisosa kogus protsentides; 4) netokogus; 5) minimaalse säilimisaja lõpptähtpäev või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev; 6) säilitamise või kasutamise tingimused; 7) valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress; 8) päritolumaa või -piirkond, kui selle puudumine võib tarbijat oluliselt eksitada; 9) tarvitamisjuhis, kui selle puudumise korral ei ole tagatud toidu tarvitamine ettenähtud viisil;
toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e
,,Kehakeel - Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi?" Allan Pease Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt? Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane? Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni? Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest? Need on vaid vähesed küsimused teemadel, kuidas mõjutab kehakeel meid ja meie ümbrust. Kehakeele abil on inimesel võimalik näidata enda emotsioone, mõtteid, tundeid jne. Kahjuks ei tea suurem osa inimesi, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat rolli mängib. Raamat ,,Kehakeel" õpetab lugejat tundma tema enese sõnatuid signaale ning näidata kuidas inimesed omavahel nende abil suhtlevad. Selles raamatus vaadeldakse kehakeele iga koostisosa, iga zesti eraldiseisvana. Raamatu autor ise ütleb, et algselt oli teos mõeldud kaubaagentidele, mänedzeridele ja tootmisjuhtidele, kuid raamatu temaat...
JUUSTUSORDID Toorjuustud Feta juust Väga erilise, tugevalt ürdise ja soolase maitsega juust. Kasutatakse erinevates salatites ning küpsetistes. On klassikalise Kreeka salati vältimatu koostisosa. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1318 Mozzarella Mozzarellat kasutatakse pitsajuustuna, kuna see sulab kergesti katetakse juustuga tihipeale ka võileibu ning ahjuroogasi. Suurepäraselt sobib see ka salatitesse. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=679 · Veinidest sobivad toorjuustude juurde kerged valged itaallased Pinot Grigio, Soave, Orvieto, mullitavad kuivad vahuveinid, ka rohune Sauvignon Blanc.
metalli. Sulam koosneb harilikult metallidest, kuid võib sisaldada ka mittemetalle. Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam. Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Metallide kasutamine sõltub nende omadustest. Tähtsamad metallide omadused on : soojus- ja elektrijuhtivus, plastilisus, sulamistemperatuur, värvus, kõvadus, tihedus, soojuspaisumine jne. Varieerides sulamite koostist, on võimalik valmistada väga erinevate omadustega materjale. Rauasulamid
* DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed (A ja T) 2 vesiniksidet ja (C ja G) 3 vesiniksidet. * DNA sekundaarstruktuuris ei ole ahelad ühesugused Komplementaarsus Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- ; -T-C-A-G-T-A-G-C- DNA molekuli ülesanded organismis * kromosoomide põhiline koostisosa * päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus) RNA ehitus 1. RNA esmane struktuur primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2. Teisane struktuur molekul milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (A ja U) (G ja C) U uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- ; -A-G-U-C-A-U-C-G- RNA 3 erivormi:
...on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid 1. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklise koostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer. Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Kui vaatame metsa, näeme tselluloosi, mis kõik koosneb glükoosist. Tselluloos on polümeer. Tselluloosimolekuli ahelate vahel on tugevamad sidemed... Meie ei seedi tselluloosi, kuid ta parandab soole peristaltikat. (kiudaine) Sõralised, kabjalised? Miks jänes sööb vahest oma pabulaid? Miks on hamburger, friikartul, saiakesed vale toit? Miks tume leib parandab seedimist? 3. Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente
Täida tabel Lähteained Millest Mida toodetakse? Mida valmistatakse saadakse? saadud ainest? Metaan naftagaas, Metanool, ammoniaak, Lahusti, kütus, maagaas metanaal pleksiklaas, desinfitseeriv vahend Eteen nafta Polüeteen, etüleenoksiid, Antifriiside krakkgaasid, etüülbenseen koostisosa, etaan, etüün äkrüülkiud või kopolümeerid, lahusti, toidutööstuses konservant ja maitseaine propeen nafta polüpropeen krakkgaasid, propaan
Vesiniku üldiseloomustus Leidumine looduses Funktsioon inimorganismis Elemendi avastamine Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekkis gaas H2, mille mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli edukas. Koht perioodilisustabelis
ASJA OSAD JA PÄRALDISED Oluline ja mitteoluline osa TsüS § 53. Oluline osa a) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada,ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. b) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
17. Mis on mikro- ja makroelemendid? Mikroelemendid on ühendid mida organism vajab väikestes kogustes ja makroelemendid on ühendid mida organism vajab suhteliselt suurtes kogustes. 18.Mis anorgaanilist ühendit on organismides kõige rohkem? Vett 19. Mis orgaanilisi ühendeid on organismides kõige rohkem? Valguühendeid 20. Millised nukleiinhapped on organismis olemas? (2 erinevat) DNA ja RNA 21. Milline on vee tähtsus organismides? Kõigi organismide peamine koostisosa on vesi. Vesi osaleb paljudes reaktsioonides (nt. fotosünteesis ja hingamises), tagab stabiilse sisekeskkonna ja ringeelundkonna (vereringe) töö. Samuti on veel meie organismis kaitseülesanne (nt. pisaravedelik) 22. Mis on järgmiste ainete põhiline tähtsus organismides: kaalium- ja naatriumioonid, kaltsiumsoolad, magneesium, raud, fosfaatrühmad? K ja Na reguleerivad organismi veesisaldust, kindlustavad transpordi raku taseme, osalevad närviimpulsi moodustumises, vere
KANEEL Kasutatakse. Kaneeli kasutusvaldkond on väga lai. Sellega maitsestatakse magustoite, küpsetisi, kooke, šokolaaditooteid ja muud. Kaneeli tarvitamine on eriti levinud putrude, rabarberikisselli, küpseõunte ja mitmesuguste küpsetiste juures. Asendamatu on kaneeli õunaroogade maitsestajana, kaneelikoort võib tihti leida ka marinaadidest. Kaneelijäätmetest valmistatavat kaneeliõli kasutatakse paljude parfüümide valmistamisel. Kaneeliõli kuulub ka koolajookide, limonaadide ja närimiskummi koostisesse. Samuti kuulub kaneel lahutamatu osana piparkoogi- ning hõõgveini koostisesse. Ammustel aegadel leidis kaneel kasutamist armujookides ning parfüümina. Samuti maitsestatakse kaneeli lehtedega suppe, lihatoite ja kala. Kasvatatakse. Suurem osa maailma kaaneelist saame Indoneesiast ja Hiinast, kuid vähesel määral ka Sri Lankast, Vietnamist ja muudest riikidest. Ajalugu. Kaneel on üks vanemaid maitse...
kasvamiseks ja paljunemiseks. Üleliigne glükoos muudetakse tärkliseks, mida talletatakse ja vajadusel energia saamiseks uuesti glükoosimolekulideks lagundatakse. Fruktoos aga on lihtsuhkur, mida esineb kõige rohkem puuviljades, mees, õites, marjades. Seda nimetatakse ka puuviljasuhkruks. Riboos ja desoksüriboos on viiesüsinikulised lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete ja DNA koostisesse. Sahharoos on toiduvalmistamisel kasutatava roo või peedisuhkru peamine koostisosa. See moodustub glükoosi ja fruktoosi ühinemisel ning on levinud kõigis rohelistes taimedes. Tärklis on taimne varuaine. Seda saab alati vajaduse korral ümber glükoosiks muuta, millest omakorda saab taim energiat. Sama ülesannet täidab ka glükogeen, kuid see käib loomade ja seente kohta ning salvestub maksa- ja lihasrakkudesse. Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad, see on taimsete kiudude põhikomponent.
Värvi- ja lakitööstus Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) Ravimid ( tinktuurid, eeter) Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) Lõhkeained (suitsuta püssirohi) Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) Piiritustermomeetrid Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) Konserveerimisvahendid ETANOOLI BIOTOIME: EI OLE ÜHTEGI RAKKU EGA ORGANIT, MIDA ALKOHOL EI KAHJUSTAKS. Seega on etanooli mõju organismile pigem kahjulik. Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüül-hapeteks ning pärast veel mitmeid vahereakt-sioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks
Keem elemendid ja anorg ühendid organismides elusloodudest leitud 70-90 keem elementi, neist 27 hädavajalikud: · Makroelemendid-O,C,H,N,P,S(väävel) · Mikroelemendid-Fe,Mn,Co,Zn,I,As jne(vähem vaj org-le) · Ioonid-Na,Ca,K,Mg,Cl Süsivesikud-e sahhariidid on org üh,koostises C,H,O. looduses enamlevinud org ühendid,kuuluvad rakkude,kudede,hormoonide koostisesse.1)monosahhariidid-lihtsuhkrud,RNA ja DNA koost-s. Lisaks glükoos(C6H12O6-viinamarjasuhkur,tekib FS käigus,loomad saavad toiduga),fruktoos(e puuviljasuhkur,leidub puuviljades,mahlas,mees). 2)Oligosahhariidid-e liitsuhkrud(2-3 monosah.liitunud).Nt sahharoos(tav lauasuh,leid suhkruroos,suhkrupeedis),maltoos(linnasesuhkur,koosn 2 glükjäägist,moodust seemnete idprotsessis), laktoos (piimasuhkur,koosn glük-ja galaktoosijäägist,moodust rinnanäärmetes) 3)Polüsahhariidid-polümeerid, mille monomeerideks monosahhariidide jäägid. Nt tärklis(tuhandetest glükmolekuldes,leid mugu...
reaktsioone ning mõjutavad ka toidu tekstuuri Makroelemendid Naatrium 1,4 g/kg Peamiselt rakuväline aine Aktiveerib mõningaid ensüüme Päevane tarve on naistel 2,5 g ja meestel 3,3 g Kaalium 2 g/kg Kõige levinum katioonrakusiseses vedelikus (140 mmol/l) Reguleerib osmootsetrõhku rakkude sees 2-5,9 g/päevas Magneesium 250 mg/kg 70% paikneb luudes Päevane vajadus on 300-400 mg Paljude ensüümide koostisosa ja aktivaator Puudus põhjustab tõsiseid haigusi Kaltsium 1500 g Üks kõige tähtsamaid mineraalaineid Rikkalikult luustikus ja mõnedes keha kudedes Puudus põhjustab tõsiseid haigusi Kloor 1,1 g/kg Vastasiooniks naatriumile rakuvälises vedelikus ja vesiniku ioonidele maomahlas Fosfor 700 g Päevane vajadus 0,8-1,2 g Mängib olulist rolli ainevahetuses Mineraalsooladena on luukoe koostises Mikroelemendid Kuuluvad enamasti bioaktiivsete ainete koostisesse
Värvus sinepikollasest alates 14.sajandist. sidrunikollaseni. Kasutatakse seemneid, · Maitse kibe, aroom lehti ja ka juurt. tugev. Tähtis osa liköörides. · Kasutusutatakse toidu Tähtaniisi maitse on maitsestamiseks ja tugevam kui hariliku. värvimiseks. · Karri peamine koostisosa. Rosmariin · Pärit Vahemere maadest. · Lehed kergelt kampritaolise aroomiga. · Õisi kasutatakse veinides ja salatites, lehed annavad hea maitse piimale. · Kasutusel ka parfümeerias. Tänan kuulamast!
Segamisreegel on matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel. ------Kuidas segamisreeglit kasutada lahuste lahjendamisel? Kuna lõpplahuses lahustunud aine mass võrdub segatavates lahustes lahustunud aine masside summaga, siis • Segamise reegel: a•x:100 + b•y:100 = (a+b)•z:100 a•x+b•y=(a+b)•z ------Mis on kontsentratsioon? Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või lahuses. ------Millise on kontsentratsioonide tüübid? Massikontsentratsioon, molaarne kontsentratsioon, molekulide kontsentratsioon, mahuline kontsentratsioon ------Kuidas saab kontsentratsiooni väljendada? Normaalsus, molaarsus, moolimurd, moolisuhe, massimurd, massisuhe, tiiter, üleküllastunud lahus ------Praktilised ainete suhtelise sisalduse määramise viisid. Protsent %, Massiprotsent, mahuprotsent,
Üldvalemiga ester = alkoholi + happe reageerimisel tekkiv org. ühend: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO R3 Mida rohkem on radikaalides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vahade valemis pole glütserooli, vaid mingi teine alkohol. Kõik rasvad moodustavad vee pinnale kile (tänu rasva hüdrofiilsele ja foobsele osale). Fosfolipiid: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO fosforhappe jääk Fosfolipiid on rakumembraani koostisosa. Glükolipiidid sisaldavad glükoosi jääki; esineb samuti raku ehituses. Steroidide hulka kuuluvad tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu, näiteks hormoonid, D-vitamiin (kaltsiferool), kolesterool (närvide müeliinkesta moodustamiseks). Organism toodab kolesterooli vajadusel ise. Liigne rasv ja suhkur põhjustavad halva kolesterooli tekke ja selle ladestumise veresoonte seintele. Toimub lupjumine e. ateroskleroos. Rasvade ülesanded organismis: * ehituslik ülesanne
Toit-Toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul Toiduaine-Taimne või loomne (üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga) saadus või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida Toitaine-Toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel Makrotoitained-Valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi Mikrotoitained-Vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid Toidulisand-Toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks
kapsaste (mulgi kapsad) valmistamise ja söömise komme ning ka segakama. Mulgi pudru sünd oli tingitud uue vilja, kartuli kokkuhoiust. Et varutud vilju jaguks uueks saagikoristuse ajaks tuli varutud vilju toidutegemisel ühtlaselt kasutada ehk kokkuhoida ning just kokkuhoiu eesmärgil segatigi toidu tegemisel erinevaid vilju. Eesti leentes ja segatoitudes ei puudunud kunagi odratangud või odrajahu, olles iga roa tähtsaim koostisosa, nii peetaksegi vanemateks roogadeks just segatoite. Üheks selliseks segatoiduks on ka mulgi puder. Mulgid hakkasid siis esimesena tangupudrule 19. sajandi teisel poolel lisama kartuleid ja selliselt sündiski mulgi puder. Siit pärineb ka mulgi pudru sellised nimed nagu segadik, segadis ja segadispuder (nii nimetati mulgi putru peamiselt just Järvamaal ja Harjumaal). Kuna segatoitude üheks tekkimise põhjuseks oligi kokkuhoid või mingi koostisosa
BEUC järgi, võiks kaitsta kosmeetikat bakterite eest, ilma parabeene kasutamata, toodete parema pakendamisega. Samuti tuleks tarbijal olla teadlik väitest „ilma parabeenideta“ , sest 9 ettevõtted võivad kasutada nende asemel teisi kahjulikke aineid. Lugema peaks terviklikult kogu silt läbi, et saada täielik kindlus, et toodang on ohutu. (Scientific Committee on Consumer Safety, 2013) 1.3.2 Alkohol Alkohol on orgaaniline koostisosa, millel on suur hulk erinevaid vorme ja kasutusalasid kosmeetikas. On olemas nii head, kui halvad alkoholid. Halvad alkoholid on madala molekulmassiga ja võivad olla vägagi kuivatava ja ärritava toimega. Etanool, denatureeritud alkohol, metanool, bensüülalkohol ja etüülalkohol, on halvad alkoholid,mis on võimelised looma vabasid radikaale, mis kahjustavad naha kaitsebarjääri. Ülejäänud alkoholid on head ja ei põhjusta suuri kahjustusi nahal, kui neid ei kasutata liigses koguses.
37. HÜDROFIILSUS - ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. 38. HÜDRFOOBSUS ainel puudub vastasmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid, lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites. 39. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP keemiliste molekulide vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 40. KOLESTEROOL - inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 41. LIPIID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid). 42. MIKROELEMENDID - keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. 43. MAKROELEMENDID Põhibioelemendid : C , H , N , O , P , S 44. MONOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. 45. OLIGOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. 46
Referaat Kolesterool Aineõpetaja: Astra Aavik Koostajad: Maarja Salu ja Kristi Saksniit Leie 2007 Kolesterool Mis on kolesterool? Kolesterool on inimese organismile vajalik keemiline ühend. See on oluline rakuseinte koostisosa ja rakkude talitlusele kaasaaitaja, D-vitamiini, sapphapete ja steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja. Organism vajab aga vererasvu parajal hulgal. Kolesterooli ainevahetuse häirete korral tekivad tõsised terviserikked. Liiga vähene kolesterool seab maksa lisapinge alla, häiritud on mitme vajaliku hormooni tootmine. Ülearune kolesteroolihulk aga põhjustab ateroskleroosi ja südamehaigusi. Lipoproteiinide tihedusest lähtuvalt on kasutusele võetud mõisted hea kolesterool ja halb kolesterool. Väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterooli (LDL-kolesterooli) ehk nn halba kolesterooli ei suuda keharakud verest ha...
· Füs om: Sulamistemperatuur: 1417 ºC · Tihedus : 2330 kg/m³ Räni oksüdatsiooniaste ühendeis on valdavalt +4. Peamine oksiid on ränidioksiid. Räni ühendid vesinikuga,( silaanid,) on tugevad redutseerijad. Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest. Räni kuulub silikaatide ja ränidioksiidi koostisse ning on telliste, tulekindlate materjalide, klaasi, portselani, tsemendi ja teiste materjalide koostisosa. Räni saamine Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element, puhtal kujul teda looduses ei esine. Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 °C elektrikaarahjus. Pooljuhtööstuses kasutatavat räni puhastatakse väga kõrge puhtusastmeni, taolisest ülipuhtast ränist kasvatatakse järgnevalt silindrikujuline monokristall. Räni rakendused
kuhikus vahelduvad tardunud laava kihid tuhakihtidega.Asuvad Vahemeremaades(Vesuuv,Etna) ja Vaikse ookeani ümbruses (Kljutsi,Fudzijama) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutmine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu,vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - toimub ülekaalulukalt neis maakera piirkondades,kus valitseb suhteliselt kuiv suure temperatuuri kõikumisega kliima.Kivimid purunevad neis tingimustes keemilist koostisosa muutmata. Keemiline murenemine ehk porsumine - toimub samal ajal füüsikalise murenemisega,ent erinevates maakera paikades ning ka murenemise erinevates staadiumides on ülekaalus kord üks kord teine.Porsumise käibus muutub kivimite mineraalne koostis ja esmaste mineraalide asemele tekivad teised mineraalid,nt savimineraalid,mis etendavad väga tähtsat osa taimekasvus ning mullatekkes.Keemiline murenemine on ülekaalus sooja ja niiske kliimaga aladel ning
bensiinis. · Lahusti aurumisel jääb alles õhuke polümeerkile, mis liidab liimitavad osad kokku.Samal põhimõttel toimib ka lakkimine. · Liimina kasutatakse ka naatriumsilikaadi lahust ehk vesiklaasi.Seda saadakse puhta liiva sulatamisel leelistega: 4NaOH + SiO2=Na4SiO4 + 2H2O · Et hape ei söövitaks metalli, siis lisatakse happele inhibiitorit või kasutatakse rooste eemaldamiseks orgaanilisi happeid. · Katlakivi peamine koostisosa on CaCO3 ,pruuni värvusega katlakivi sisaldab raudoksiidi. · Riietelt eemaldatakse roosteplekke sidrunhappe, oksaalhappe v äädikhappega. · Rasvaplekkide kõrvaldamiseks töödeldakse materjali orgaaniliste lahustega (puhastatud bensiin), mis lahustab hästi rasvu ja õlisid. · Olmes kasutatakse desinfitseerija ja pleegitina vesinkiperoksiidi H2O2. See laguneb kergesti: H2O2=H2O + O · E tähistab eurostandardiga lubatud lisaaineid.E100E199 on värvained, mida toiduaine
3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te- ai-a-laps; 6. võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar- rel, port-fell (2. reegel), faa-san (3. reegel), muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide -- 3. reegli erijuhtum), o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal); 7. liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt
Abstraktsionism- inimese tunnetuslik eripära Abstraktsionism on miski, mis sesotub alati millegi ebakonkreetsega. Tavaliselt on see joonte, vormide või värvide mäng, mis vajab tunnetamist ja tõlgendamist. See on visuaalne keel, millest aru saamisek tuleb juurde mõelda või oma intuatsioonist lähtuda. Kunsti sisuks on küll tegelik maailm, kuid selle väljendumisviis on erinev sellest, millega oleme tegelikkuses oleme nägema harjunud. Loodud on illusioon reaalsusest. Esemed ei näe välja nii nagu nad peaksid, vahel pole kindlat vormi, on ainult värvide mäng, vahel kujutatakse midagi uskumatult lihtsat nagu näiteks ainult ühte geomeetrilist kujundit. Selle mõistmiseks on igaühel endast lähtuv tunnetus, mis omakorda on tõlgitud antud kunstiliigi keelde. Konstruktivism, funktsionalism või minimalism, igaühel on omad tagamaad ja põhjendused. Tunnetus on aga igaühel individuaalne. Tekkinud emotsioonid ja seosed sõl...
sahharoos) 7. Mis on polüsahhariidid? Näited. · Liitsuhkrud (NT: tärklis, tselluloos ja glükogeen) 8. Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? · Taimedes, toidus (seened, puuviljad, marjad), loomades, 9. Mis on sahhariidide peamised ülesanded? · Annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia · rakumembraanide koostisosa 10. Mis on liitlipiidide ja lihtlipiidide erinevus? · Lihtlipiidid koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist, aga fosfolipiidid sisaldavad ühe rasvhappe asemel fosfaatrühma 11. Mis ained kuuluvad lipiidide alla? · Rasvad, õlid, vahad, steroidid 12. Lipiidide tähtsus. · Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. 13. Mis on valgud? Mis on nende monomeeriks? · Proteiinid, mille monomeeriks on aminohappejäägid 14
Nii moodustub näiteks turvas ja on tekkinud fossiilsed kütused ja lubjakivi. Talletunud süsinik pääseb kaasajal uuesti ringlusesse tänu inimtegevusele, fossiilsete kütuste põletamisele ja turba kaevandamisele. Suures koguses CO2 vabaneb ka vulkaanipursetel. U. 99% süsinikust ei osale süsinikuringes vaid paikneb maakoore kivimites. süsinik ja protsessid · Süsinik on: · kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa · organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja · Peamised elusorganismidega seotud süsinikuringe protsessid on: · Süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees) · Aeroobne hingamine · Anaeroobne hingamine CO2 · Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Sahharoos koosneb glükoosist ja sahharoosist Maltoos linasesuhkur, koosneb 2 glükoosijäägist. Terad soe+niiske idanemine tärklis maltoos kuivatatakse ja jahvatatakse Laktoos glükoos, galaktoos (imetajate piimas). Polüsahhariidid: tärklis, tselluloos, glükogeen. Tärklis talletatud glükoos, kui fotosüntees pidurdub või lakkab, siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Tselluloos moodustab kuni poole puitunud vartega taimede massist, taimede rakukesta peamine koostisosa, glükoosist. Glükogeen glükogeeni molekulid on loomorganismides ja seentes glükoosi säilitamiseks. 1 g glükoosi lagundamisel saab 17,6 kJ energiat! Lipiidid: rasvad, õlid, vaad, steroidid. Vees mittelahustuvad (lahustuvad alkoholis). Lipiidid on organismide energiaallikaks, kaitseb siseorganeid, annab kehakuju, aitab vältida alajahtumist. 1 g lipiidede lagundamisel saab energiat 38,9 kJ! Lipiidide täielikuks lagundamiseks on vaja hapnikku (aeroobne). Valgud ehk proteiinid
Valgud Organismi põhiline ehitusmaterjal Reguleerivad ainevahetust Katavad päevasest energiavajadusest 10-15% Loomse päritoluga valgud on väärtuslikud Süüa tuleb liha kui ka piimatooteid Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik! Toidurasvad Aitavad omastada A;D;E;K- vitamiine Rasvkude kaitseb nahka Rasvad koosnevad rasvhapetest Kolesterool- vajalik ühend, mis on olemas meie organismis, kuid liiga suur kolesterooli sisaldus on kahjulik Vesi Kogu organismi oluline koostisosa Vajalik toidu seedimiseks Aitab kehatemperatuuri ühtlasena hoida VESI moodustab inimese kehast 60% Vee vajadus sõltub vanusest, ilmastikust, tervislikust seisundist ja kehalisest aktiivsusest Veepuudus võib olla ohtlik! Päevas saame toidu ja joogiga 2-3 l vett Veerikkad toiduained on: · Porgand, · Kurk, · Maasikas, · Piim Väga veevaene on õli Vitamiinid Vajame normaalseks arenguks ja elutegevuseks Poest ostetud vitamiinid ei ole toiduasendajad
Jõhvi Gümnaasium Kloor Kerdu-Katty Pärss 11.c 2017 Kloori leidumine looduses Kloori aktiivsuse tõttu seda vabas looduses lihtainena väga ei leidugi. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes tingimustes, näiteks veealuste merevulkaanide pursetes, siis väga vähesel hulgal, ning kaob kohe ümbritsevate ainete vastastikuse toime tulemusena. Küll aga on kloori ühendid looduses väga levinud. Kloori puhtal kujul toodetakse siiski kunstlikul teel. Peamiselt saadakse kloori sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsi teel ning ka laboratooriumites peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel. Kloori kui lihtainet kasutatakse väga paljudes erinevates keemiatööstuse harudes ja seega on selle tootmine päris suur. Füüsikalised ja keemilised omadused Kloor kui lihtaine on rohekaskollane, terava ja lämmatava lõhnaga, kergesti veelduv gaas, mis on väga m...
Kaltsiumi- ja fosfaaditasakaal Kaltsiumi roll: Kaltsium on inimkehas kõige rikkalikumalt esindatud mineraal. See mängib olulist rolli inimkehas, sest osaleb paljudes metabolismi ja füsioloogilistes protsessides, see on vajalik iga keharaku normaalseks funktsioneerimiseks ning rakumembraanide alalhoidmiseks. Ta on luude peamine koostisosa, 99% Ca asub just luudes ja hammastes. Just sellepärast vajatakse kaltsiumi tugevate luude ja hammaste ehitamiseks. Peale seda mängivad kaltsiumiioonid olulist rolli rakusiseste signaalide edastamisel, lihaste kontraktsioonis, vere hüübimisel. Kaltsiumi liikumist rakkude vahel reguleerib magnesium (Mg) ning need kaks mineraali on inimkehas väga tihedalt seotud. Nagu varem öeldud, vastutab kaltsium lihaste töö eest, täpsemalt öeldes aga vastutavad kaltsium ja magneesium lihases
Suuremad kaevandused on Venemaal, Zimbabwes ja Indias. Smirgel e peenekristalne korund on ebapuhas korund, Al2O3 25−60%. Värvilt tumehall või must smirgel koosneb korundist, rauaoksiididest, silikaatidest, esineb ka muldseid ja savikaid osiseid ning omadustelt jääb korundile alla. Tänapäeval on asendatud sünteetiliste materjalidega.. Kvartsliiv on kristalliline ränioksiid 98,5-99,5% SiO2. Kvarts on üks levinumaid mineraale, tähtis graniitide ja gneisside koostisosa. See on põhimineraal kvartsliivakivis ja näiteks Piusa klaasiliivades leidub seda 95−98%. Suuri defektideta läbipaistvaid kristalle peetakse vääriskivideks. Lihvimisel ajalooliselt kõige levinum abrasiiv. Kasutatakse raamsaagidel, trosslõikamisel marmori ja lubjakivide puhul. Liivakivist lõigatakse välja käiakive, luiske. Liivakivi kasutatakse karborundriistade puudumisel marmori käsitsilihvimisel. Teemant on süsiniku allotroopne vorm. See on kuubilise süngoonia mineraal, mille
Külmutusseadmetes. Vaba lämmastiku kasutamine on piiratud. Teda kasutatakse elektrilampide täitmisel. Meditsiinis kasutatakse puhast lämmastikku kopsude rõhu alla panemiseks mõnede kopsutuberkuloosi vormide puhul. Ent tuukrite ja suurtes sügavustes töötavatel kessoonitööliste töökogemuste põhjal on teada, et suruõhu andmisel hingamiseks tekib omapärane seisund, mida tuntakse "lämmastikunarkoosi" nime all ning mis sarnaneb alkoholijoobega. 4) Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78% . Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikühendid põhiliselt kahel viisil. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja hapniku toimel lämmastikhappeks. Tekkinud lämmastikhape satub koos vihmadega mulda, moodustades nitraate. Lämmastikühendid viiakse mulda väetistena, taimed omastavad lämmastikku nitraatidena ja kasutavad neid valkude jt. ühendite sünteesil
2.4 Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse ka biopolümeerideks, sest valgud moodustuvad ainult elusorganismides. Kõiki aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. See ühendab kahte aminohappejääki. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks e. Primaarstruktuuriks. See määrab ära valgu omadused. Valgu teist järku struktuur e. Sekundaarstruktuur (juuksed, küüned, siid, ämblikuniit) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel....
Kolesterool Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas),30% saadakse toidust. Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist
abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises. Armastuses peitub nii jõudu kui ka nõrkust. See on inimese tunne, mida pole võimalik seletada ainult ühest vaatenurgast, sest iga inimene tunneb seda erinevalt ning väljendab seda tunnet erimoodi. On inimesi, kes usuvad armastuse jõudu ehk et armastus annab jõudu ja energiat. Et armastus toidab kogu universumi ja ta on elu kõige tähtsaim koostisosa. See annab jõudu elus jõuda eesmärkideni ja hoiab meele erksana ka kõige raskemates eluperioodides. Isegi kõige pimedama hetke sees on olemas armastuse element vajadus armastuse järgi, selle puudumine või igatsus luua armastust rohkem. Nii palju on planeedi energiast suunatud armastuse hankimise suunas. Ja samas on olemas ka hulgaliselt mõttevorme, mis muudavad armastuse kogemise väga raskeks. Samas on inimesi, kes elavad oma negatiivses maailmas, kus ei ole armastust
aastal Edinburgh'is. Kuna lämmastikuga täidetud anumas hukkusid kõik hiired ning kustusid põlevad küünlad ja fosfor, siis nimetasid teadlased algul lämmastikku surnud ehk riknenud õhuks. 1787.a andis prantsuse keemik Antoine Lavoisier uuele gaasile nimetuse ,,lämmastik". Lämmastik on suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul. Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78%. Lämmastiku kasutamine: Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel). Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks, nt. külmutusseadmetes. Vaba lämmastiku kasutamine on piiratud. Teda kasutatakse elektrilampide täitmisel. Meditsiinis kasutatakse puhast lämmastikku kopsude rõhu alla panemiseks mõnede
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
