Sulamid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Sulamid

Sulam on mitme metalli või metalli ja mittemetallide kokkusulatamisel saadud materjal. Sulas olekus võivad erinevate metallide kristallid ja mittemetallide aatomid paigutuda erinevalt, mistõttu tulevad ka sulamitele erinevad omadused: · Erinevate metallide kristallid moodustavad mehaanilise segu. Sellisel juhul on sulami omadused vahepealsed sulatatavate metallide omadega võrreldes ja sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel · Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil o Ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. o Kui ühe metalli aatomid ei asenda teise metalli aatomeid, vaid satuvad teise

Keemia

8

docx

Rauasulamid

Rauasulamid Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal. Sulamite omadused erinevad koostismetallide omadustest: sulamid on tavaliselt kõvemad ja madalama sulamistemperatuuriga. ühtlased sulamid e. tahked lahused- läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre ebaühtlased sulamid- erinevate koostisosade väikest kristallikeste segu Rauasulamid: Malm (Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid jm. Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad Samuraiteras (+Mo), mõõgad,

Materjaliõpetus

5

doc

Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid, Metallmaterjalid

Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Malmi toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev.

Üldehitus

8

doc

Mustad ja värvilised metallid

Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2,14%´(malmides on süsiniku sisaldus üle 2,14%). Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ei ole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Samas on malmil halb keevitatavus.

Kategoriseerimata

12

docx

Metallide erinevad liigitused

moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse. Enamik metalle on hästi sepistatavad. Metallid jagunevad kaheks: värvilised -ja mustad metallid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mitteraudmetallid ehk värvilised metallid on metallurgias need metallid ja sulamid, mis ei sisalda rauda (või sisaldavad seda väga väheses hulgas). [1] 3 1. VÄRVILISED METALLID Värvilised metalli, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingud) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). [2] 1.1 Pronks Pronks on sulam, mis koosneb 88% vasest ja 12% tinast. Pronksi kasutati väga pikalt müntide valmistamiseks

Tehnomaterjalid

12

doc

Konspekt

.........................................7 1.1.14 Plii ( Pb ).......................................................................................................................................7 2. Sulamite Kasutamine..........................................................................................................................8 2.1 Miks kasutatakse sulameid?..............................................................................................................8 2.2 Tuntumad sulamid ja nende kasutamine...........................................................................................8 2.2.1 Roostevaba teras.............................................................................................................................8 2.2.2 Pronks..............................................................................................................................................8 2.2.3 Messing......................................................................

Ehitusökonoomika

32

pdf

Autoehituse Materjalid

..................5 1.2. Malm ..................................................................................................................................6 1.2.1 Hallmalm............................................................................................................................6 1.2.2 Malmi kasutusalad autoehituses [5] ...................................................................................7 2. Mitte mustmetallid ja nende sulamid ...........................................................................................8 2.1. Vask ...................................................................................................................................8 2.2. Pronks ................................................................................................................................8 2.3. Messing ......................................................................

Masinatehnika

6

doc

Mustad metallid

Tallinna Kunstigümnaasium Mustad metallid Referaat 2008-12-15  Mustad metallid Mustmetallid on raud ja selle sulamid. Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku

Kunst

Kommentaarid (0)