Sulamid (0)

SULAMID
Sulam moodustub, kui ühele sulatatud metallile lisatakse üks või mitu erinevat metalli. Sulam koosneb harilikult metallidest, kuid võib sisaldada ka mittemetalle.
  Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad.
 Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta  kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam.
Teine hea näide on eriteras , mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Metallide kasutamine sõltub nende omadustest. Tähtsamad metallide omadused on : soojus - ja elektrijuhtivus, plastilisus , sulamistemperatuur, värvus,  kõvadus, tihedus, soojuspaisumine jne. Varieerides sulamite koostist, on võimalik valmistada väga erinevate omadustega materjale.
Rauasulamid
Rauasulamid on sulamid, mille põhikomponent on raud ja tavalisim lisand süsinik. Eristatakse puhtaid ning tehnilisi rauasulameid - terast ja malmi. Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks. Igal lisandil on oma tähtsus: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks.
Malm
Liigitus:

• Valge malm
  
• Hall malm
  
• Tempermalm
  
• Kõrgtugev malm
  
• Eriomadustega malm
  

Malm on raua sulam. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimaliktoatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate  korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb  keevitatavus . Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode,  traate , kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod . Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada.
Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb.
Alumiiniumisulamid
Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium .
Duralumiinium on deformeeritav ja termiliselt töödeldav.  Karastamine  suurendab tema plastsust,  vanandamine  tema tugevust. Duralumiiniumi kasutatakse laialdaselt konstruktsioonimaterjalina (põhiliselt leht- ja profiilmaterjalina) lennukitööstuses, masina- ja aparaaditööstuses ning ehituses. Alumiiniumisulameid liigitatakse tavaliselt toodete saamise (töödeldavuse) ja termotöötluse alusel.
Vasesulamid
Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid.
Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing ehk valgevask mille põhilisandiks tsink. Tänapäeval valmistatakse nendest sulamitest mitmesuguseid tööstusseadmeid, masinaosi ja tarbeesemeid. Pronksi ja messingi võime teiste sulamite seast kergesti ära tunda nende punaka või kollaka värvuse järgi.
Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks.