Rahvas vastas Rahvuskaarti loomisega. 14. juuli 1789 vallutas rahvas kuningliku Bastille kindlusvangla- kuningas jäeti troonile, kuid riigijuhtimine korraldati ümber. Absolutism lõppes. Asutav Kogu kaotas aadli privileegid, võõrandas kirikumaid, kaotas kirikukümnise ja võttis vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" 1791 võtsid vastu esimese konstitutsiooni ja kehtestasid võimude lahususe. Prantsusmaast sai konstitutsiooniline monarhia. 6) Kuningas- täidesaatevvõim; määras ministrid. 7) Seadusandlik Kogu valitud saadikutega seadusandlik võim. a. Konstitutsioonilise monarhia pooldajad(264) b. Vahepealsed(üle 400) nim "soo". Kõikusid kahe leeri vahel pidevalt c. Revolutsioonilised jakobiinid(136) 8) Kohtuvõim Samal ajal valmistusid Austria, Suurbritannia ja Preisimaa astuma sõtta Prantsuse revolutsiooni vastu ja kuninga kaitseks.
ringkonnakohtu otsusega nõus, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus. Kolmas aste on Riigikohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Kassatsiooni puhul kohtuasja sisuliselt ei menetleta, vaid kontrollitakse, kas seadust on kohaldatud õigesti, kas on kinni peetud protseduurireeglitest. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja kohtuasja otsustamiseks tagasi saata. Riigikohtu ülesandeks on ka konstitutsiooniline järelvalve. See tähendab, et kui õiguskantsler juhib tähelepanu mõne õigusakti vastolule põhiseadusega, siis on Riigikohtu ülesanne olukorrale hinnang anda. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab õiguskultuuri järele. Seadused peavad olema põhiseadusega ja omavahel kooskõlas. Õiguskantsler valvab muuhulgas kodanike põhiseaduslike õiguste tagamise järele. Ta on usaldusmehe (ombudsmani) ülesannetes. Erilist
HOLLAND Kristiina Oras TT-12 Sisukord Lühitutvustus Keukenhof Kanalid Puukingad Tuuleveskid Juust Toidukultuur Lühitutvustus Holland ehk Madalmaad Pindala: 41 526 km² Elanikke: 16 847 007 Pealinn: Amsterdam Valitsuse residents: Den haag Riigikord: Konstitutsiooniline Monarhia Keukenhof Keukenhof on kuulus oma kevadise lillenäituse poolest. See on maailma enim fotografeeritud vaatamisväärsus. Keukenhofi on avatud igal aastal alates märtsi keskpaigast mai keskpaigani. Peenardel õitsevad tuhanded tulbid, nartsissid, hüatsindid. Paviljonides on igal aastal uus kujundus ja uutel teemadel lillekompositsioonid. Kanalid Maalilisemaid on Kanalitering (Grachtgordel), mis ümbritseb kogu vanalinna ja algab kuningalossi tagant.
Nüüdisühiskonna kujunemine:1) primitiivühiskond, 2) agraarühiskond, 3) industriaalühiskond Muutused: 1) Tööhõive 2) Linnade kasv 3) Muutused kihistumises 4) Demokraatia juurdumine 5) Leibkonnamudeli muutus 6) Riigi ülesanded Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast: Põhiressurss industriaalis masinad, postindust. teadmised. Põhiinstitutsioon tööstuses firma, postis ülikool. Põhiotsustajad firmaomanikud, eksperdid. Tähtsaim kapital varaline rikkus, oskusteave Industriaalses taheti konveieritöölisi, postindustriaalses rohkem haritud spetsialiste kes on saanud hea koolituse. Tööstusjärgses mängis suurt rolli massimeedia. Teadmusühiskond ühiskond, kus kasutatakse pidevalt oskuslikult infot poliitikas ja majanduses. Oluline on loovus, meeskonnatöö ja teadmiste rakendamine. Heaoluriik- riik kus kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks. Tunnused: Ressursside ülekandmine,...
IDEOLOOGIAD Marite Pilv, 12e 1)Milline ideoloogia on kõige enam mõjutanud 20.sajandi ajalugu ? Põhjenda Liberaalid tekkisid opositsioonina konservatiivsele poliitikale, mis pooldas muutusi. Liberalism ehk vabameelsus on poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine. Algselt tähendas liikumisvabadust ja mõttevabadust. Liberalism on suund majanduses, poliitikas ning filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalistidel olid uued mõtted, mille hiljem konservatiivid üle võtsid. Sellega jäid Liberaalid kriisi. Sellegipoolest on kõik see mõjutanud meie tänapäevast poliitikat, see on see, mida me täna tunneme ja teame. 2) Kas peamised diktatuuriideoloogiad on tänapäevaks hääbunud
tollane riikide jaotussüsteem kaotanud tähtsuse Tänapäeval me mõistamegi "kolmanda maailma" riikide all eelkõige vaeseid arenguriike Pärsia lahe piirkond Rahutud naftariigid Iraan - vähe arenenud põllumajandus- ja tööstusriik, mille peamiseks rikkuseks on nafta. 1960 - valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes püüdis riiki läänestada. Seda püüet nimetati valgeks revolutsiooniks. Iraak - elavad araablased Kuni 1958.a. konstitutsiooniline monarhia Riigipööre- vabariik Lähis Ida Juutide ja araablaste vastasseis Elavad juudid ja islamiusulised araablased Nii araablased kui juudid arvavad, et Palestiina peab kuuluma neile Alates riigi sünnist on kulgenud kodusõda juutide ja palestiina araablaste vahel Ladina Ameerika Arenguteede otsimine Jaguneb: Reformimeelne rahvuslik liikumine- ei kapitalism ega kommunism (Argentiina) Vabaturumajandus: parempoolsed (Tsiili) Vasakpoolsed (Nicaragua)
HOLLAND Koostaja Tallinn 2014 Valdkonnad · Sündimuse suurendamine · Vanurite elukvaliteedi tõstmine · Laste suremuse vähendamine · Noorte haridustaseme tõstmine · Meestele ja naistele võrdsete võimaluste loomine · Keskmise eluea tõstmine · Immigrantide integreerimine ühiskonda Holland · Nimi: Holland ehk Madalmaad · Valitsemisvorm: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Amsterdam · Pindala: 42 508 km2 · Rahvaarv (2013): 16 778 806 · Keskmine eluiga: 79,4 aastat · Viimastel aastakümnetel on Hollandi rahvaarv suurenenud iga kümne aastaga peaaegu miljoni elaniku võrra. Suur rolli mängib selles sisserändajad. · Enne 2004. aastat oli Hollandi sisserännupiirangud leebemad aga pärast 2004. aastal Hollandi filmirezissööri tapmist islami immigrandi poolt tehti sisserännupiirangud karmistanud ja kehtestanud
Jamaica;Reggae 1.Jamaica rahvastik ja sotsiaalne olukord: Jamaica rahvaarv 2013.a. seisuga on 2,9 mln. inimest.Jamaica peamised usundid on kristlus, budism ja mulism,kuid juhtivaks usundiks on kristlus.Jamaica elanikkonna moodustavad 90,9% aafriklased,7,3% segaverelised,1,3% lääneindiaanlased,0,2% hiinlased,0,2% valged ja 0,1% muud etnilised grupid.Jamaica kultuur on kokku pandud nende rahvaste kultuuridest.Meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naistel 75 aastat. Vastsündinute suremuseks märgitakse 141000 sünni kohta.Riigipeaks on Inglismaa kuninganna Elizabeth II,kuid teda asendab saarel kindralkuberner Patrick Allen.Jamaica riigikeeleks on Inglise keel.Jamaical valitseb konstitutsiooniline riigikord. 2.Rastafari liikumine-Jamaical sündinud usuline liikumine mille keskmeks on vabaduse vääristamine.Rastafari nimetus tuleneb sõnadest Ras, mis on amhaara kuningasoost isikute tiitel jaTafari, mis on Etioop...
Põhiseadus- riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus. Hetkel Eestil 5-s põhiseadus. Konstitutsioon- reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult. Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda). Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandli...
Demokraatlik valitsemine · Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust. · Riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises, nim. Otseseks demokraatiaks. · Riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad-saadikud, nim. Esindus demonkraatiaks. · Monarhia päritava võimuga riik, ainuisikuline võim. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. (Saudi Araabia) Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik.
............11 3.6 Metsandus ja metsatööstus..................................................................11 3.7 Põllumajandus.................................................................................12 3.8 Kalandus........................................................................................12 1. RIIGIÜLDANDMED Riik: Taani Kuningriik Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43 094 km² Elanike arv: 5 447 100 (2007) Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Rahaühik: Taani kroon Rahvastiku tihedus: 124.3 elanikku km2 Rahvastik: taanlased(97%), türklased(5%), muud(2%) Taani lipp Taani kaart Taani vapp 1.1 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa
Riik on iseseisev 1806.aastast. Liechtensteini pindala on 160 ruutkilomeetrit ja rahvaarv 34 905 elanikku (1.12.1995 aasta andmetel). Riigikeeleks on saksa keel. Liechtenstein on väikseim saksa keelt kõnelev riik maailmas. Vürstiriigi pealinnaks on Vaduz . Vaduz ei ole suurim linn riigis. Tähelepanuväärseim ehitis on Vaduzi kindlus, mis on vürstiperekonna residents.(http://en.wikipedia.org/wiki/Liechtenstein ) Liectensteini riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on vürst. Praegu valitseb Hans Adam II. Seadusandlik võim kuulub vürstile ja Maapäevale. Maapäeva kuulub 15 liiget ja ta valitakse neljaks aastaks. Täidesaatev võim kuulub 5-liikmelisele valitsusele. 1938.aastani elasid Liechtensteini vürstid Viinis. Halduslikult jaotatakse Liectenstein kaheks ringkonnaks: Oberlandiks ja Unterlandiks. Omavalitsusi (Gemeinde) on 11. Omavalitsused koosnevad tavaliselt ühest linnast. (EE).
seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a
Ma panin et Inglise kodanlik rev. Ja Madalmaade rev, sest siis murti feodalismi juured. Uusaeg jaguneb kaheks eristatavaks perioodiks 1) enne Suurt Prantsuse Revolutsiooni see oli absolutsimi aeg, domineeris agraarühiskond, rikastus kodanlus ja tema mõjukus kasvas 2) peale Suurt Prantsuse Revolutsiooni tööstuse kiire areng ja industriaalühiskonna kujunemine.Valitsusvormina muutus domineerivaks konstitutsiooniline monarhia, suurimaks ühiskonlikuks liikumiseks kujunes rahvuslik liikumine Uusaja algul toimusid suured muudatused. Kaubanduses kujunesid välja kapitalistlikud suhted Põllumajanduses- talupoegadel kõvad feodaalkohustused ikka peal. Lääne-Euroopas jäi pärisorjus kaugele keskaega aga Ida-Euroopas see veel mõnel maal oli. Tekkis kodanlik eraomand. 19.saj kaotati pärisorjus igalpool, kus see veel alles oli Tööstuses- masintootmine, linnastumine, uus elulaad
Valgustusajastu. Valgustus on mõttelaad, mis pani inimesi rohkem enda peale mõtlema. Valgustusideede kujunemise eelseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistluse ja juurdlemisvõime. Voltaire- tema ideaalseks riigikorraks oli valgustatud absolutism. Ütlused : ,,kui jumalat poleks tuleks ta välja mõelda" ja" kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema hukkub kõik" Montesquieu- kuulsamad valgustusteosed : ,, pärsia kirjad" ja ,, seaduste vaim". Valitsemisideaaliks konstitutsiooniline(parlamentaarne) monarhia, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud. Rousseau- Teosed: ,,ühiskondlik leping" ja ,, arutlus teadusest ja kunstidest". Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast. Tegelikult ei teadnud valgustaja ise ka kuidas see riigivorm peaks suures riigis teostuma. See oli võimalik vaid väikestes riikides Preisimaa Absolutismi valitseja oli Preisis Friedrich Wilhelm e Sõdurkuningas, t...
nimetatakse ühe tema kõne järgi raua ja vere poliitikaks. TV 6/11 1815 Rahvusliku liikumise algus Saksamaal 1833 Saksa Tolliliidu rajamine 1848 Saksamaa Rahvuskogu kokkukutsumine 1866 Preisimaa võit Königgrätzi lahingus 1867 Põhja-Saksa liidu loomine 1871 Otto von Bismarck tõuseb Preisimaa kantsleriks 1871 Preisi-Prantsuse sõja lõpp 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine Riigikord peale Saksa keisririigi kujunemist (lk 24) Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Rahvusliikumine (lk 16) Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad
Loomastik Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Sissejuhatus Järgnev referaat räägib Rootsist,selle majandusest ja loodusest. Rootsi taimestikust,loomastikust ja loodusvaradest. Üldandmed · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi,Soome,Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale. Rootsis elab peamiselt soomlasi ja rootslasi,ning ka peamiselt eestlasi,kes on Rootsi sisserännanud. Majandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed
Mis on demokraatia? Demokraatia tuleb kreeka pärasest sõnast ning tähendab rahvavõimu. Rahval on õigus osaleda riigi asjades. Demokraatia tunnused ja demokraatia vormid. Valimised,kodanikuühikond,koostöö. Otsedemokraatia: rahvas otsustab riiki puudutavates küsimustes ise. Esindusdemokraatia: rahvas valib endale parlamendi, kes neid esindab. Mis on riik ja riigi tunnused. Ühiskonna poliitiline korraldus, tunnused on territoorium, kodanikkond,suveräänne võim? Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine Julgeoleku tagamine Seaduste kehtestamine Unitaarriik, föderatiivne riik (selgitus+näited). Unitaarriik: ehk ühtne riik, kellel pole osalise iseseivusega territooriume. Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb ...
• 14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi • Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ (õ. lk.73) Monarhia kukutamine • 1790 kaotati aadliseisus, keelati aadlitiitlite ja vappide kasutamine • Kiriku maid võõrandati, kehtiv vaid ilmalik abieluja sündide, surmade registreerimine • 1791 võeti Asutava Kogu poolt vastu põhiseadus – piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia; Seadusandlik Kogu (rojalistid, jakobiinid, „soo“) Kuninga vastased meeleolud tugevnevad • Kuninga põgenemiskatse, sidemed Prantsusmaa vaenlastega • August 1792 – kuningas arreteeriti • 22. september 1792 Prantsusmaa kuulutatakse vabariigiks, uus põhiseadus, Rahvuskonvent • 21. jaanuar 1793 kuningas, Louis XVI (Loius Capet) hukati giljotiini all. Jakobiinide diktatuur 1793-1794 • Revolutsiooni kõrgpunkt, vasakpoolsed võimul
Võimu olemus: Max Weber - inimese v grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine Võimusuhete eripäraks on võimu ebavõrdne jaotumine. Võimu ressursid - ainelised - omand, kapital vaimsed - teadmised, oskused, kogemused, sots. kapital Võim nüüdisühiskonnas traditsiooniline võim - nt kirik (paavst jne) majanduslik võim - nt suurkorporatsioonid avalik arvamus/prestiiž - nt arvamusliidrid (Dalai Lama, Savisaar, riigivõim - erineb teistest kolmest kuue monopoolse tunnuse poolest Riigivõimu monopoolsed tunnused/õigused 1) kehtestada seadusi, kontrollida täitmist 2) koguda makse, otsustada maksutulu kasutamise üle 3) kasutada vägivalda korra ja julgeoleku/stabiilsuse tagamiseks 4) võim riigi territooriumil jagada kohustuslikke korraldusi kõigile isikutele 5) korralda igapäeva elu ja esindada riiki 6) riigil on selge keskpunkt ja selge hierarhiline struktuur Riigivõimu komponendid 1) spets. asutuse...
maa-alal ja on seotud ühise avaliku-õigusliku võimuga. Oma territoorium, rahvastik, avalik suveräänne võim. riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal on esinduslik funktsioon. Eesti, presidentaalne riigipea on ka valitsuse juht ja valitud otse kodanike poolt, valitsus ei pea parlamendile aru andma. USA); monarhia (absoluutne monarh on ainuvalitseja. Katar, Vatikan, konstitutsiooniline monarhil on esindusfunktsioon, riigi toimimist juhib valitsus. SB, Tai ) Riigikorralduse vormid: unitaarriik Üks kõrgema võimu keskus. Eesti, Jaapan, föderaalriik Haldusüksustel on mõned iseseisva riigi tunnused, otsustusõigus. Saksamaa, USA, konföderatsioon Riikide liit. Euroopa liit ) Demokraatia Kõrgeim võim on rahval, toimuvad valimised. Iirimaa, Eesti, diktatuur (autoritaarne Isiku või institutsiooni ebademokraatlik
nimetatakse ühe tema kõne järgi raua ja vere poliitikaks. TV 6/11 1815 – Rahvusliku liikumise algus Saksamaal 1833 – Saksa Tolliliidu rajamine 1848 – Saksamaa Rahvuskogu kokkukutsumine 1866 – Preisimaa võit Königgrätzi lahingus 1867 – Põhja-Saksa liidu loomine 1871 – Otto von Bismarck tõuseb Preisimaa kantsleriks 1871 – Preisi-Prantsuse sõja lõpp 1871 – Saksa keisririigi väljakuulutamine Riigikord peale Saksa keisririigi kujunemist (lk 24) Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Rahvusliikumine (lk 16) Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad
Rootsiga on enam- vähem sama suured Paapua Uus-Guinea (462,840 km²) ning Usbekistan (447,400 km²). Pindalalt on Rootsi maailmas 62. kohal, kuuludes suuremate riikide hulka. Rootsis elab 9,059,651 inimest, seega on seal elanikke üle 6 korra rohkem, kui Eestis. Rahvaarvult on Rootsi maailmas 88. kohal, umbes sama palju elanikke on Valgevenes ja Haiitil. Rootsi pealinnaks on Stockholm, mis asub riigi kagurannikul, seal elab üle miljoni inimese (natuke alla pooleteise miljoni). Riigikorraks konstitutsiooniline monarhia ning riiki valitseb kuningas (Carl XVI Gustav). Riigikeeleks on rootsi keel, rahaühikuks rootsi kroon (SEK). Loodus. Rootsi pindalast on umbes 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil
sinna ka ise minna. Hispaania asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinformatsioon Pindala: 505,370 km² Rahvaarv: 47 miljonit Pealinn: Madrid Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Valencia, Sevilla Keel: Hispaania Rahaühik: Euro Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Hispaania lipp Hispaania Kuningriigi riigivapp Geograafiline asend Hispaania asub: Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel Hispaaniat ümbritseb: Põhjast: Prantsusmaa ja väikeriik Andorra Idast ja lõunast: Vahemeri Lõunast: Atlandi ookean Läänest ja põhjast: Biskaia laht Lõunaosas ka Gibraltari väin Naaberriigid Portugal (läänes) Prantsusmaa (põhjas) Andorra(põhjas) UK (Gibraltar) Maroko Hispaania asub...
kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honshū, Hokkaidō, Kyūshū ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suur-Tōkyō piirkond, kuhu kuulub de facto pealinn Tōkyō ja mitmed ümbritsevad prefektuurid, on maailma suurim metropol, kus elab üle 30 miljoni inimese. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. 1.1. Saared Jaapani saarestikku kuulub neli suuremat saart, ning arvukalt väiksemaid saari. Jaapani saarestiku peasaared põhjast lõunasse on Hokkaidō, Honshū, Shikoku jaKyūshū. Kokku moodustavad need neli saart 97% kogu Jaapani maismaa pindalast. Jaapanile kuuluvad ka Ryūkyū saared (tuntud ka Nansei saartena), nende seas Okinawa saar, mis paiknevad Kyūshū
Ühiskonna KT (Riik-mis see on ja kelle heaks töötab ?Mis on demokraatia? Eesti kui parlamentaarne demokraatia) Sõnal riik on kaks tähendust: 1. maa ja ühiskond 2. valitsemisasutuste kogum, mis hõlmab valitsemise ja avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast. Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus; poliitiline/kodanikud , välismaallased, kodakonduseta isikud. Avalik võim ehk suveräänsus kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik- (riigikogu), täidesaatev valitsus, kohus.) Kohus lähtub vaid seadustest. Riigi spetsiifilised jooned: 1. riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile. 2. ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid. 3. mon...
1. rahvusvaheline õigus 2. riigi- ja konstitutsiooniõigus 3. haldusõigus 4. kirikuõigus 5. kriminaalõigus ehk karistusõigus 6. kohtu- ja protsessiõigus 7. finantsõigus ehk eelarveõigus 8. sotsiaalõigus Üks suhte pool on riik, kes on alati kõrgemal. 1. Põhiseadus (eestis vastu võetud 1992.a referendumil). Kõiki küsimusi referendumile ei panda (maksud, finants, sõjandus jne). 2. Seadus (vastu võtab Riigikogu / referendum) 1. konstitutsiooniline (51 poolt häält) 2. lihtseadus (vaja enamuse poolthääli) 3. Otsus (Parlament võtab vastu ka seadusi, mis õ-tagajärgi ei too) 4. President 1. seadlus (kui Riigikogu ei saa kaasa tulla) 2. otsus (kuulutab välja seadusi, nimetab ametisse) 3. käskkiri (reguleerib küsimusi, mis on seotud presidendi kantseleiga) 5. Valitsus 1. määrus (üldakt) 2. korraldus (üksikakt); jõustub 3-al päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist
TUNNUSED 1. Kehtestada seadusi 2. Koguda makse 3. Kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4. Otsused on kohustuslikud kõigile 5. Võib korraldada riigi igapäevaelu 6. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 3. Nimeta riigi valistemise vormid ja iseloomusta neid lühidalt I MONARAHIA E. KUNINGRIIK Võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline ehk kuulub ainult ühele valitsejale. A) Absoluutne monarhia Saudi-Araabia, Araabia Ühend Emiraadid B) Konstitutsiooniline monarhia Monarh on riigipea, tal on esindus funktsioon, valitsus töötab monarhist sõltumatult ja vastutab parlamendi ees. N: Suurbritannia, Taani, Rootsi, Hispaania, Portugal, Holland II VABARIIK Riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigi võimu teostamisele. Kõrgemad riigorganid täidetakse valimiste teel, tegu on esindusdemokraatiaga. A) Presidentaalne vabrariik
Hispaania Üldandmed Pindala : 504 782 km² Rahvaarv : 46 120 000 Pealinn : Madrid Pealinna el.arv : 4 miljonit Keel : Hispaania Rahaühik : EUR Sümbolid : hümn – La Marcha Real, lipp, vapp, rahvuslill–punane nelk, loom-härg, rahvuslind-madukotkas Kuningas : Juan Carlos I (konstitutsiooniline monarhia) Sümbolid Hümn http://www.youtube.com/watch? v=0S19dt7JWQs Geograafiline asend Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel Naaberriigid : Prantsusmaa, Andorra ja Portugal(läänes), lõunasse ja idasse jääb Vahemeri Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin Riigi territooriumi alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife ja Gran Canaria) Atlandi ookeanis Kaart Paiknemine Euroopas Loodu...
autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus. deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põ...
Rootsi majandus Ronald Bertil Sang Üldandmed Pealinn: Stockholm Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad: tsingi- raua- vase- plii- hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.
Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline monarhia, jakobiinid, valgustus, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, monopol, urbaniseerumine, sotsialism 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K.Marx 3. Millal: reformatsiooni algus, Kolumbuse 1.reis, USA väljakuulutamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus, Saksa keisririigi väljakuulutamine 4
USA ja Jaapani tulek maailmapoliitikasse 20.sajandi alguse USAd iseloomustasid: 1)kiire majanduslik ja poliitiline areng. 2)optimistlikud meeleolud ühiskonnas. 3)rahvaarvu kiire kasv 4)Probleemid: 1)Vastuolud töövõtjate ja tööandjate vahel 2)tööliste võitlus elujärje parandamise eest 3)neegrite ja migrantide olukord. 5)monopolide teke 6)Ametiühingud töölisliikumise esindjatena 7)väga edukas progressistide liikumine 7)nõuti sotsiaalseid reforme, tagatisi ja trustide vastaseid seaduseid. 8)traditsiooniliste väärtuste austamine 8) presidendi suur mõjuvõim (Woodrow Wilson) 9)siirdumine maailma poliitikasse. 10) avatud uksed, võrdsed võimalused 11) Tekib konkurents Jaapaniga Vaiksel Ookeanil. Jaapan 35 aastaga suudeti rajada kaasaegne tööstus, raudteed, pangad, turumajanduslikud suhted, riiklik aparaat, moodne sõjavägi ja isegi laevastik. Jaapan tõestas oma sõjalist võimsust Vene- Jaapani sõjas 1907-1905, saades endale tugipunkti Hiinas. Tu...
Uusaja iseloomulikud jooned: Majandus · Kapitalistliku majandussüsteemi võit · Erinev areng Lääne- ja Ida-Euroopas · Erinevused põllumajanduses Usuvaimumaailm · Humanism · Rahvuslik liikumine · Valgustus · Uued leiutised Riigivalitsemine · Absolutislik monarhia · Parlamentaarne monarhia · Konstitutsiooniline riigikorraldus Peeter esimese reformid · Sõjaväereform eluaegne sõjaväekohustus nekrutid · Sõjakoolid ohvitseride koolitamiseks · Pandi tööle Uurali rauamaagikaevandused · Riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide tarvis · Uus maksusüsteem pearahamaks · Hingeloendused · Uus valitsemiskorraldus Senat asendas bojaaride duuma · Kolleegiumid tänapäevaste ministeeriumite eelkäija · Keelati pikad habemed- habememaks
Sintoism ja Jaapan. Religioon on seotud Jaapaniga (Nihon või Nippon), kus nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. ,,Hinomaru" (,,päikeseketas") Rahvarv Jaapanis rohkem kui 127 miljonit. Jaapan on rahvaarvu poolest maailmas kümnendal kohal. Ainu Jaapani põliselanikud, kes elavad peamiselt Hokkaidos. Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia (1947), kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Akihito on Jaapani 125. keiser ja tänapäeval maailmas ainus keiser. Sintoism e. sinto e. shinto (jaapani keeles ; shint; kamide tee, jumalate tee) on Jaapani rahvusreligioon, mis kuni II maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Seda terminit kasutati esimest korda 6. saj pKr, et eristada kohalikku põlisusundit teistest usunditest (budism), ent tolleks ajaks oli
suveräänsed, see on varem kokkulepitud ning on võimalik üle kontrollida, eurointegratsiooni abil ühendatakse liikmesriikide jõud. 15. Mida tähendavad Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse ja vahetu kohaldatavuse põhimõte ja millist eesmärki need põhimõtted täidavad? EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine, mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. Vahetu kohaldatavus- on otse kohaldatav, näiteks: määrus on vahetu kohaldatavusega, see tähendab, et kui Euroopa Liit annab välja määruse, siis sellest hetkest alates kehtib see kõigis liikmesriikides. 16
Norra Rahvaarv: 4 799 252 Pealinn Oslo Riigikeeled norra ja uusnorra Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Rahvuspühad Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette
Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon. Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Peale kaht aastat sisulist arresti, üritas kuningas Louis XVI põgeneda välismaale, kuid revolutsionäärid püüdsid ta Varennes´es kinni. Olles vangis, kirjutas kuningas 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Korpusele, milles saadikud jagunesid jakobiinideks, zirondiinideks. Maximillien Marie Isidor de Robespierre asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle täielikuks liidriks. Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi, ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur
Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. Üldkirjeldus Üheksakümnendatel mõjutas piirkonda tugevalt endiste Jugoslaavia Vabariikide vahel puhkenud sõjad, mis said alguse kui Serbia üritas muuta Jugoslaavia föderatiivsete Vabariikide võrdsust proportsionaalseks ( algusloo kohta on ilmselt vaja paremaid fakte). Teised vabariigid ei nõustunud esitatud muutusega kuna see polnud konstitutsiooniline ja kui Serbia üritas seda jõuga peale suruda lagunes föderaalvabariik. Serbia omakorda kuulutas liidu laiali mineku ebakonstitutsiooniliseks ja üritas Jugoslaavia armeega tungida Horvaatiasse, mis koos Sloveeniaga olid välja kuulutanud iseseisvuse. Sõjavägi lahkus mõlemast riigist alles aastaks 1992 ja Horvaatias jätkus sõda valitsuse ja kohalike serbialaste vahel kuni aastani 1995. Järgnevatel 10 aastal, hoolimata relvastatud vastasseisust, kuulutasid
peremeeste ja üks maatameeste esindaja, linnade ja seltside esindaja · Jagunes kaheks: mõõdukamad Tõnissõni pooldajad ja käredameelsemad "Teataja" pooldajad Bürgermuse saali Aulakoosolek koosolek · Jaan Teemant, Mihkel · Tõnissoni pooldajad Martna ja Hans · venestamine tuleb Pöögelmann lõpetada · Nõuti Vene Asutava · kehtestada Kogu kokkukutsumist konstitutsiooniline · isevalitsuse monarhia kokkukutsumist · valida demokraatlik · vabariigi loomist rahvaesindus · Aula koosoleku otsused levisid rahva hulgas, ärevus kasvas ja oodati üldist ülestõusu · Mõisate põletamine · Karistussalgad · Verine terror 1905.a. revolutsiooni tulemused · mitmed ajalehed suletakse · keelustati sotsialistlikud organisatsioonid · eesti rahvas sai esimese tõsise poliitilise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks
valib Vabriigi 2. annab seaduse alusel seadustega. Presidendi ja täitmiseks määrusi ja 3.riigieelarve korraldusi vastuvõtmine 3. algatab seadusi Riigivalitsemise vormid VABARIIK MONARHIA o Parlamentaarne · konstitutsiooniline o presidentaalne · absoluutne Poliitika, erakonnad, valimised · Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erakonnad- kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu võimule saada, et oma seisukohti ellu viia.
Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad. - 19. sajandi keskpaigaks sattusid islamiusulised rahvad Vene ...
ÜHSIKOND Ühiskonna sektorid. 1. Esimene e avalik sektor 2. Teine e erasektor 3. Kolmas e mittetulundussektor Inimeste bioloogilised erinevused. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus, seksuaalne orientatsioon. Inimeste sotsiaalne erinevus. Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, perekondlik staatus. Horisontaalne liikuvus: on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal. (nt. usu vahetamine) Vertikaalne liikuvus: on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Ühiskonna mudelid (3): 1. Infoühiskond. Tekkis peale II maailmasõda. Iseloomujooned: Globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised. Plussid ja miinused: + Tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine. ...
Jaapan on saareriik Ida-Aasias. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Jaapani kogupindala (ilma vaidlusaluste Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja maismaapindala 364 485 km² · Rahvustoit Misosupp · Keeled jaapani · Riigikord konstitutsiooniline monarhia · Riigipea Keiser · Pealinn Tokyo · Rahaühik Jeen (JPY) · Rahvastik 98,5% jaapanlased, 0,5% korealased, 0,4% hiinlased Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 , mis on üks kõrgemaid maailmas. Loomulik iive on väga väike (-1,04). Keskmiselt sünnitakse 1,39 last naise kohta.
Riigi tunnused: 1)territoorium 2)valitsus 3)inimesed 4)sümbolid 5)riigipiir 6)suveräänsus. Riigi tunnustused dejure ja defekt +n: dejure-täielik tunnustamine- Eesti-Läti. Defakto- valitsuse tasemel ei tunnustata aga kaubandus toimub. Taiwan- Eesti.Nimeta riigita rahvaid : 1) kurdid 2)aborigeenid 3)baskid 4)tatarlased 5)mustlased.Nimeta tänapäevaseid sõltuvaid alasid (kolooniaid): 1)USA 2)Gröönimaa 3)Prantsuse4)Gibraltari 5)Tiibet.Monarhi.: 1)võim on ühe inimese käes. 2)absoluutne monarhia-riigijuhile kuulub piiravatu võim- Vatikan, Saudi Araabia, Katar.3)konstitutsiooniline monarhia- riigijuhil esindus funktsioon- Jaapan,Rootsi,Hispaania.Vabariik. Mõiste, liigid, näited: 1)võimu esindajaks on rahvas.2) parlamentaarne-otsustab parlament. Eesti, Saksamaa, Austria, Sveits, Iirimaa, Island. 3)Presidentaalne- president otsustab. USA, Mehhiko, Kolumbia .Tootmisviiside iseloomustus: korilus: korjataks loodusest, marju ja möllu+küttimine ja kal...
– Lootis, et nende abiga saab majanduskriisist lahti. 4. Millal ja millise sündmusega algas revolutsioon? – 1789. Aastal Bastille kindluse vallutamisega. 5. Too välja olulisemad ümberkorraldused 1789-1790. Aastatel? – Kaotati seisuslikud õigused, talupojad vabastati teotööst, kaotati ka kirikuhümnis, võeti vastu „inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon“ 6. Milline riigikord kujunes 1791. Aasta põhiseadusega? – Piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. kohtuvõim valitud kohtunikel, seadusandlik – monarhia pooldajad ja saadikud. 7. Millal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks? Mis sai kuningast? – 22. Septemberil 1792. Aastal kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Kuningas vabastati hiljem hukati. 8. Millistel poliitilistel seisukohtadel olid jakobiinid? Kes oli nende toetajaskond? – Juhtroll. 9. Miks kehtestasid jakobiinid terrori? Millised olid selle tagajärjed? – Nad nägid seda
Probleemi teravdas omakorda Serbia liidusuhted Venemaaga ja Austria-Ungari liidusuhted Saksamaaga. Balkani (Euroopa) püssirohutünn- Balkani poolsaarel võisid riikide omavahelised liidusuhted vallandada väikesest konfliktist suure sõja. Peep Reimer 6 3. Suurriigid 20.sajandi algul (Vt. õpik lk.22-48): 3.1. Inglismaa (õpik lk.22-25): · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. · 20.sajandi alguseni kehtis kahepartei süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformialtim Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt
Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seaduandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks
Taanlased Click to edit Master text styles Taani Second level Third level Fourth level Taani on Fifth level konstitutsiooniline monarhia! Seal riigis on ka kuninganna! Taanlased on: Click to edit Master text styles · Rahuarmastav rahvas. Second level · Tagasihoidlikud ja Third level mõõdukad. Fourth level · Hullud küünalde järele. Fifth level · Armastus ja vajadus on taani hinge tähtis osa. Usk: Hasle kirik · Taani riigi ...
Jaguneb: 1) Infoühiskond 2) Postindustriaalühiskond 3) Teadmusühiskond 4) Heaoluühiskond 1) Agraalühiskond 2) nööstusühisk. 3) Nüüdisühisk. tööhõive: 1) 50% põllumajandus 2) 50% tööstus 3) 55-66% teenindus Linna/maainimeste suhtarv: 1) 92% maal, 8% linnas 2) tööstustööliste 3) 80% linnas, 20% maal põlluharimine ja arv suurenes karjakasvatus põllupidajate arv vähenes 50%/50% Leibkonna mudel: 1) suurpered, vaja 2) rohkem väike- 3)väikepere läks rohkem peresid, mindi töökäsi linna tööle majandusliku jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
