Neil kõikidel oli oma mõju tema kujunemisel inimesena ja kirjanikuna. Tuusula, Kivi ema koduküla, andis viimastel eluaastatel vaimuhaiguse all kannatanud kirjanikule matmiskoha. Kui Aleksis Kivi 1872 aastal 31. detsembri öösel suri, oli ta 38 aastane, kirjanikuna püsib aga eatuna. Tema teosed "Seitse venda" ja "Nõmmekingsepad" kuuluvad võrdväärselt "Kalevala" ja "Kanteletarega" Soome kirjanduse klassikasse. Teosed Kivi avalik kirjanduslik tegevus algas 1850-ndate aastate keskel näidendiga "Bröllupdansen" ja lõppes 1871 näidendiga "Margareta". Esimesena mainitu soomekeelne versioon "Nõmmekingsepad" sai 1865 riikliku preemia ja on jätkuvalt kõige enam esitatud kodumaine näitemäng. Kivi kõige olulisemaks toetajaks oli esteetika ja kaasaegse kirjanduse professor Fredrik Cygnaeus, kellele Kivi sooritas küpsuseksami ning kes tema loomingu ja talendi hindamisel pani korduvalt kaalule
Kui poeedi ema haigestus, ilmus ta luulesse mõtisklusi elu ja surma kohta. Ka esitab ta küsimusi elu petlikkuse ja inimlikkuse kohta. Hilisemas luules on kesksel kohal koduigatsus ning mälestused. Väljenduslaad muutus lihtsamaks kuid pingeliseks. Underi loodus- ja armastuslüürika on silmapaistval kohal tolleaegses kirjanduses ja pakuvad lugemisrõõmu ka tänapäeval. Under oli keskne liige "Siuru" rühm, mis toetas eelõhtul Eesti iseseisvuse uus kirjanduslik liikumine, näiteks ekspressionismi ja futurism. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu- ja looduselamuste kujutamises. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna
Oma elu jooksul töötas ta arhitektina, ta oli Teises maailmasõjas ameerika jalaväelane, hiljem töötas ta ka ajakirjanikuna. Kurt Vonneguti romaan ,,Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda" ilmus esmakordselt 1969. aastal. Romaan on autobiograafiline. Vonnegut viibis ilmasõjas vangina tapamaja laos, sellest tulenevalt andis ta ka oma romaanile nime. ,,Tapamajast" võib leida nii mõningaidki postmodernismile omaseid tunnuseid. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund, mis järgnes modernismile. Aja jooksul on tuvastatud mitmeid postmodernistlike tunnuseid, mida võib leida ka Vonneguti romaanist. Tähtsaks tunnuseks on ajaline korrastamatus. ,,Tapamajas" avaldub see tunnus väga selgelt. Läbi terve teose võime jälgida peategelase Billy rännakuid ajas. Billy on kaotanud seose jooksva ajaga, mistõttu hüppab ta ühest elumomendist teise.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lõpetas tegevuse 1906. a revolutsiooni tõttu Lõputunnistuse sai 284 õpilast Kogu aja jooksul õppis koolis 1075 õpilast Hetkel kooli ruumides Olustvere teenindus-ja maamajanduskool Eesti Kirjameeste Selts 1872-1894 Tartus tegutsenud Eesti rahvusliku liikumise kirjanduslik ja kultuuriline ühing Asutamise mõte Fr.R.Kreutzwaldilt,C.R.Jakobsonilt ja H.Wühnerilt Eeskujuks 1831. a asutaud Soome Kirjanduse Selts I üldkoosolek 8.märts 1873 Tartus 1873 .a 83 liiget, 1879 .a- 384, 1882-1139 ja 1888- 241 liiget Enamik liikmetest kooliõpetajad Tegevusalad: eesti kirjasõna väljaandmine, eesti rahvaluule ja vanavara kogumine,eesti keele uurimine,eriline tähelepanu eesti keele arendamisel ja selle õiguste kaitsmisel
Trummid öös Bertold Brecht (komöödia) Teose näol on tegemist oodiga mustale huumorile, mille taustal lööb ähvardavalt takti Sõja armutu ,,trumm", lugedes seejuures viimaseid hetki paljudele, Keisri kõlavale deviisile: ,,Valuski tuleb tugev olla." ustavaks jäänud sakslastele. Pealtnäha pisut üksluise võitu armukolmnurga intriigide kirjelduse all, peitub aga ühe kindla sakslanna hingemattev dilemma millele olla lojaalne, kas südamele või mõistusele? Ta seisab esiti teelahkmel kahe mehe vahel, kellest esimesele kuulub tema süda Andreas Kragler, mees, kellest on 4 aastaga maha jäänud vaid tuules sosistav kummituslik hääl või teine, keda pooldab kaine mõistus Friedrich Murk, mees, kes pakuks nii talle kui ka tema perekonnale, sel nii ebastabiilsel ajastul (Saksamaal), võrdlemisi stabiilset ning varakat elu. Otsus näib kõneall o...
Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtsekirjakeele võiduleppääsu. Kirik-Luteriusu kirik,ametlikuks riigiusuks kreeka-ketoliku õigeuks.Tõusulainel vennaste liikumine.1859a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine. Seltsid-1838,Faehlmann, õpetatud Eesti Selts; eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva,tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist.1842 loodi tallinnas eestimaa kirjanduslik ühing. Haritlaskonna tekkimine-Väheste eesti soost tippharitlaste kõrval, kelle arv 19.saj teisel poolel hakkas jõudalt kasvama, moodustasid kujuneva eesti haritlaskonna põhituumik, ,,maa sool"-rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. Rahvusliku liimuse eeldused: eesti ala majanduslik arenemine,eesti haritlaste esimese põlvkonnateke, koolihariduse levik..Eesmärgid: emakeelse hariduse edendamine, silmaringi laiendamine, rahva
aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.Juhan Smuul õppis 1930–1936 Piiri algkoolis, pärast seda aga Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, sest ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema haridustee piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige.Juhan Smuul on kaasa teinud
Ooperist sai väga armastatud zanr. 17. sajandi lõpul oli ainuüksi Veneetsias juba 16 ooperiteatrit. W.A.Mozart ,,Võluflööt" ,,Figaro pulm" ja ,,Don Giovanni" Claudio Monteverdi "Orfeus" Gioacchino Rossini "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner "Lendav hollandlane" Giuseppe Verdi "Traviata" ja "Aida" Evald Aav ,,Vikerlased" (Eesti esimene ooper) BALLETT Ballett on nii nagu ooper muusikaline lavateos. Siin on ühiseks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ja kujutav kunst. Balletis avatakse tegelaste tunded pantomiimi ja tantsu abil. Enamasti jagavad ooper ja ballett ühte teatrit. Tantsul on ilmselt sama pikk ajalugu, kui inimkonnal. Omanäoline tants kujunes Hiinas, Indias ja Egiptuses välja juba aastatuhandeid tagasi. 1661. aastal rajas kuningas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli ühtlasi esimene sellelaadne asutus Euroopas. Pjotr Tsaikovski ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" ja ,,Luikede järv" MUUSIKAL
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Koostaja: Karolin Küngas Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas; Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik; Oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga; Juhan Smuul suri 13.aprill 1971 Tallinnas. Looming ,,Tormi poeg" (poeem, 1947) ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik n...
Kõik on sarnased selle poolest, et kõik need moodustavad muusikateatri. 3. Sest nendest väldataikse ka filme, lisaks kuuleb neid laule radios, televisioonis ja kontsertidel. 4. Sest ta esines Tallinna lauluväljakul. 5. Olav Ehala- "Sabata krokodill", Ülo Vinter- "Neli musketäri" Ballett (lk.104) 1. Selles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. 2. Aluseks on kirjanduslik süzee. Koreograaf ja lavastaja kavandavad tantsud ja lavalise liikumise muusika alusel. 3. Sest ballet sündis Prantsusmaal. 4. Kindlasti peab inimene olema väga hea kehaehitusega ning ta peab olema väga painduv, et liigutusi korralikult välja teha. Aastate pikkuse trenniga saab soovitud vormi, mida peab koguaeg edasi harjutama. 5. Peamine rõhk on klassikalise tantsu eriomadustele . Peale traditsioonse täisprogrammi balletitantsija hariduses meie
Ballett Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest . Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat nais-solisti priimabaleriiniks.
eksitents. ,,Hijos de ira" keskendub indiviidile ja tema kannatustele. Teos väljendab rahulolematust maailmaga, kus valitsevad julmus, vihkamine ja ebaõiglus. Alonso luuletused on eksistentsialistlikud ning väljendavad meeleheidet, mis on põhjustatd füüsilise ja hingelise piinaga, mis viib vaimse ärkamiseni. Tema luules on näha jälgi Luis de Góngorast, kelle loominguga ta ka tegeles. Nagu mainitud, jaguneb tolle autori kirjanduslik stiil laias laastus kaheks. Luuletus ,,Täheloendajad" pärineb Alonso varasemast loomingust 1920ndatel aastatel ning ,,Ebaõiglus" vastavalt küpsemast 1940ndate perioodist. Suurimaks erinevuseks nende kahe poeemi juures on keelekasutus. ,,La injusticia" koosneb arvukatest metafooridest ja keerulistest sõnadest, kus juures ,,Los contadores de estrellas" on tunduvalt lihstsamalt väljendatud. Samas aga on mõlemad sügavamõttelised ja mitmetasandilised. Ühise joonena teemas tuleb välja aja
IMPERIALISM,MAALIM 20.SAJ ALGUSES IMPERIALISM-19saj lõpp *on suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas *tunnused:kolooniad,sõjalised liidud,tehnika areng,suurriikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jagada,riigid sõjakad/ agressiivsed ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1.revisionistid(marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada) 2.vene enamlased(ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine) 3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed) 4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele) MAAILMAMAJANDUS *suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk *maj.areng kiire,ebaühtlane *kaubandus muutus oluliseks *raudteevõrgu tihenemine *sadamate,kaubandusfirmade areng SÕJALISED BLOKID: 1.kolmikliit(Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia) Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid: Saksamaa -kolooniad,rivaaliks Inglismaa ja tema sõjalaeva...
Kes alustas 1906. a. ,,Vanemuises" teatrijuhi tööd? 3. Silmapaistvaim romaanikirjanik. 4. Silmapaistvaim maadleja. 5. Üks ,,Noor-Eesti" juhtidest. 6. Ringid kehakultuuri valdkonnas, mis tekkisid sajandivahetusel. 7. Milline selt tekkis XX saj. alguses kunstiellu? 8. Teater Viljandis. 9. Suure tuntuse omanud luuletaja. 10. Mis rahvusest olid enamik rahvusvahelise mainega teadlasi? 11. Millist laadi romaanidega asendusid jutustused? 12. Esimene kirjanduslik rühmitus 13. Mees, kes 1878. a. Asus juhtima ,,Vanemuiset" 14. Teater Pärnus. 15. Millise hariduse omandamist üha rohkem eestlasi püüdis jätkata? 16. Teater Tallinnas. 17. Kes asutas 1900. a. Tartus esimese sümf. orkestri? 18. Mis oli luule poolt tgaplaanile surutud? 19. Naine, kes komponeeris, esitas muusikat ning oli koorijuht. 20. Mis ametit pidas Johannes Pääsuke? 21
Dante Alighieri "Jumalik komöödia" Dante Alighieri "Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Kogu teos on allegoorilist laadi: see tahab õpetada ja noomida. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus ("Inferno"), puhastustules ("Purgatorio") ja paradiisis ("Paradiso"). Ta koosneb kolmest 33-osalisest jaost ja ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. "Pôrgu"
EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDIL Referaat Gustav Suitsu algatusel loodi 1905. aastal Tartus olulist rolli mänginud kirjanduslik ja üldkultuuriline noorteliikumine Noor-Eesti, kuhu kuulusid noored eesti haritlased, teiste hulgas ka Friedebert Tuglas, Johannes Aavik ning Villem-Grünthal Ridala. Noor-Eestit on nimetatud ka agressiivseks kultuurpoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Nende eesmärk oli väljuda senisest provintslikust alalhoidlikkusest ning saavutada eurooplus. Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja (1918-1920) ajal olid kultuurielu ja kirjandus ajutiselt
Kirjutati värssides ja kanti ette mitmesuguste mängudel Komöödias säilisid kreeka süzee ja kreeka tegelased Näitlejad kandsid kreeka riietust, milles tulenes ka zanri nimetus. Roomlaste teatris puudus koor Koosnesid dialoogiga vaheldivaist retsitatiividest ja sooloaariaist Proosa Esimesel ajajärgul tõusid esile filosoofia ja retoorika. Kunsti sõna sai poliitilise võitluse vahendiks. Proosaga puhastus ka klassikaline kirjanduslik kel, nn. Kuldne (ladina keel.) Varasemast ajast oli proosa eelkäija väljapaistev Marcus Porcius Cato (234-49 eKr) Cato oli surkõnemees ja entsüklopeediliste teoste autor. Võitles vanade Rooma kommete säilitamise eest ja kreeka mõjude liigse leviku vastu. Tema lause on ``Ceterum censeo Carthaginem esse delendam``(Muide ma arvan et kartaago tuleb hävitada) Rooma proosa kuulsamaid esindajaid- Cicero ja Caesar Marcus Tullius Cicero
Under; kultuuri edasiviimine jääb unustusse. keskele Semper; Taheti maha suruda vägivalda ja enim ·kirjaniku pilkesõna viidi Suits; pühendunud loomingulisele tööle. ühiskondliku ellu Tassa NOOR- EESTI Sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "NoorEesti" väljaandmisel. "OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS!" Liikmed, toetajad Moto sõnum Saavutused Suits; Leiti, et kirjandusse on vaja tuua uusi ·Suitsu ja Ridala luulekogud Tuglas; Euroopa suundumusi ja viia seda ka ·Tuglase novellid
August Kitzberg. FILM Esimesed liikuvad pildid näidati Pariisis 28 detsembril aastal 1895 ja autorid vennad Lumierid (Louis Lumiere). Filmi kuntstilised väljendusvahendid olid plaanide vaheldumine, rakurssvõte, võttepunkti valik ja montaaz. Esimene Eesti film aastal 1913 ,,Karujaht Pärnumaal" ning filmimehed olid Johannes Pääsuke, Peeter ja Georg Johannes Parikas, Theodor Luts. Stsenaariumi etapid: Kirjanduslik stsenaarium Töö ehk reziistsenaarium- juures on plaanid, kohad, muusika. STSENAARIUM- sisu on tulevase filmi sündmustikk, kirjutab STSENARIST. RAKURSS- pilt erinevate nurkade alt. MONTAAZ- tervikuks ühendamine. PLAAN- osutab sellele, milliseid kaadreid filmis kasutatakse. Plaanid: üldplaan keskplaan suurplaan FILMILIIGID Teostuse järgi: Mängufilmid Multifilmid
Kirjanduslik klassikirjand ,,Väike Illimar" NB! Ma ei oota küsimustele nummerdatuid vastuseid, vaid JUTUSTAVAT KIRJANDITEKSTI!!! Vormista lõigud ja kasuta etteantud kava(küsimusi) kirjandi kirjutamiseks. Loomulikult hindan kõrgemalt tekste, kus on toodud näiteid teosest ja milles on palju õpilase enda hinnangulist suhtumist teosesse. Teretulnud on ka tsitaadid teosest. Loetelusid kasuta tekstis minimaalselt. PUHTAND KIRJUTADA KIRJANDUSE VIHIKUSSE (selle puudumisel küsida õpetajalt paberit). Hindamine: Hindan kirjandi üldist sisu (maksimaalselt 10 punkti), stiili (maksimaalselt 5 punkti), vormistust (maksimaalselt 5 punkti) ning vastavust loetud tekstile (maksimaalselt 20 punkti). Kui tekstis on 1- 2 õigekirjaviga, siis läheb alla -1 punkt, kui 2 - 3 õigekirjaviga, siis läheb alla -2 punkti, kui 4-5 õigekirjaviga siis läheb alla -3 punkti, kui 6-7 õigekirjaviga, siis läheb alla -4 punkti, kui on 8 või enam viga, saab õpilane -5 p. Alla ...
sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakslased hakkasid huvi tundma eesti keele ja kultuuri vastu, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Faehlmanni eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartu ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. 1842. aastal loodi Tallinnas Eesti Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni ainelisel ja aatelisel toel anti välja rahvuseepos ,,Kalevipoeg" (1857-1861). Rahvakoolide Õpetajatest ja kandev jõud rahvuslikus liikumises.
Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik Eesmärk Eesti vaimse silmapiiri avardamine, kirjanduse kõrval ka kunsti ja muusika uuendamine. Elavdas kunstielu, tõstis korjanduskriitika taset, tutvustas eesti lugejaskonnale maailm...
Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" on mõningaid autobiograafilisi jooni (vana kaupmehena kujutas oma isa). Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu säilitas kirjanik kogu eluks. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt.
1. Oli üks paremaid eesti ajalooliste novellide kirjutaja ja kuulub ka eesti parimate luuletajate hulka, mis sest, et oma elu jooksul on avaldanud ainult ÜHE luulekogu, mille nimi on ,,Inimese teekond", mille ta avaldas 1972 oma elu lõpupoole. Võrdväärne poeet Gustav Suitule ja Heiti Talvikule. 2. Juba noorena huvitasid teda ajaloolised raamatud. Ta leidis mõisa pöönigult vanu saksa keelseid raamatuid, mis talle meeldima hakkasid. Ta ei osanud küll saksa keelt, aga pilte meeldis talle ikka vaadata ja tektside tähendust küsis ta täiskasvanutelt. Kirjanduslik karjäär algas tal kolmekümnendatel, mil ta hakkas avaldama laste raamatuid. Enamjaolt olid seal tegelasteks loomad. Esimene lasteraamat oli Lendav Maailm(1935). 3. Esimene novell ilmus 1938 pealkirjaga ,,Tuli ja Raud". See novell räägib mehest nimega Jüri Säävel, kes on eesti põllumees ja ta otsustab minna Tallinnasse kolida ja ...
Venemaa sotsiaalne ja poliitiline maha jäämine ülejäänud Euroopast. 13. Mis olid peamised 1905.a. revolutsiooni nõudmised? Alguses olid peamiselt majanduslikud nõudmised, kuid hiljem nõuti eesti keelele laiemat kasutusala ja riigikorra demokratiseerimist. Maal nõuti võimalust osaleda maaomavalitsuste töös, baltisaksa aadli eesõiguste kaotamist, õiglasemaid maamüügi ja renditingimusi. MÕISTED Eesti Rahvameelne Eduerakond - Esimene eesti legaalne partei "Noor Eesti" - oli kirjanduslik rühmitus Eestis J.V.Jannsen - ajaleht "Perno Postimees" looja, hümni sõnade autor. J.Hurt - ärkamisaja tegelane, laulupeo üks organisaatoreid C.R.Jakobson - ajalehe "Sakala" looja F.R.Kreutzwald - eepose "Kalevipoeg" looja K.Päts - ajalehe "Teataja" toimetaja Tallinnas J.Tõnisson - ajalehe "Postimees" toimetaja Tartus Georg Lurich - Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tippsportlane Karl Ernst von Baer Embrüloogia rajaja, Eesti suurim teadlane , kelle suguvõsa liikmed
· 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism NSVL ainulaadne loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Eestis viljeles sots.realismi Jakobson, Smuul, Leberecht. Kultuuriajakirjandus: - endise nime all jäi ilmuma ,,Looming" - ,,Varamu" ,,Viisnurk", mis tutvustas NSVL rahvaste kirjandust - ,,Sirp ja Vasar" hakkas ilmuma 1945 Eesti kirjanikud: Eestisse jäid need, kes
Ungari helilooja, dirigent ja pianist Ferenc Liszt oli teine hinnatud klaverimuusik, kes tunnustati 19. saj suurimaks klaverivirtuoosi pianistiks. SÜMFOONILINE POEEM Uueks žanriks romantismiajastu orkestrimuusikas oli üheosaline sümfooniline poeem, mille esimesena võttis oma loomingus kasutusele Ferenc Liszt. Sümfooniline poeem on programmiline heliteos, mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane või siis mõni kirjanduslik süžee. INSTRUMENTAALKONTSERT 19. sajandil kujunesid välja instrumentaalkontserdid. Kontsertidel on tavaliselt kolm osa, mis on tempole vastavalt aeglane-kiire-aeglane. Suuremad nimed selles valdkonnas olid Chopin ja Liszt, kes on mõlemad kirjutanud kaks klaverikontserti. Kuigi tegelesid nad sama asjaga, siis olid mõlema mehe teosed siiski üksteisest erinevad. Teine romantismiajastu legendiks kujunenud virtuoos oli helilooja ja viiuldaja Niccolò Paganini.
· kadunud põlvkond, · · filosoofiline romaan, Ühendatud kriminaal süzeega, tsehhi kirjaniku Milan Kundera romaani põimivaid poliitilist ja erootilist temaatikat · maagiline realism, Franz Kafka algatas maagilise realismi, kus keeruline sümbolism oli kõrvuti sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega. · postmodernism. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. 7. Mille poolest on tähelepanuväärne Kafka ja Hemingway looming? Kafka algatas maagilis-realistliku romaanusuuna, kus keeruline sümbolism oli kõrvuti sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega
(pankurid,poodnikud,haritlased,vabrikuomanikud jms). trikoloor Kolmevärviline lipp patriarh Kreeka ja vene õigeusu kiriku pea Marseljees Prantsuse hümn,Prantsuse suure revolutsiooni aegne võitluslaul liberaalne Vabameelne,üksikisikuvabadusi pooldav poliitline vool monopol Ainuõigus mingi kauba tootmisele ja müümisele Utoopia Kirjanduslik unelm väljamõeldud maailmast,teostamatu unistus Estofiil Eesti kultuurist ja keelest huvitunud baltisakslane,venelane jm Maailmarevolutsiooni id Enamlaste idee ,muuta kogu maailm kommunistlikuks Vald Talupojad,kes elasid ühe mõisa piires (vabanes 1866 mõisa alt) Autonoomia Omavalitsus,riigi mingi piirkond saab omavalitsuse Konservatism Pol
Juhan Sütiste (kodanikunimega Johannes Schütz; 28. detsember 1899 Tähtvere vald 10. veebruar 1945 Tallinn) oli eesti luuletaja. Õppis aastatel 19231931 Tartu Ülikoolis filosoofia- ja õigusteaduskonnas. Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 19381941Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (19291930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. Teosed Luulekogud:"Rahutus" (1928)"Peipsist mereni" (1930)"Maha rahu" (1932)Kaks leeri" (1933)"Südasuvi" (1934)"Päikese ootel" (1935) "Sadamad ja saared" (1936)"Ringkäik" (1937)"Valgus ja varjud" (1939) Poeemide tsükkel: "Kahe sõja vahel" (1937 - 1941)
ning uue maailmakäsitluse tulekut. Esimesed valgustajad ja valgustuseideloogiaeeskäijad elasid 17. sajandil, kuid valgustusajastu hiilgeaeg langes 18. sajandisse. Valustusajastu mõtteviis levis ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemist mõjutas oluliselt teaduse areng. Teadus pani inimese kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Valgustus oli peamiselt kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured ulatusid 17. sajandi teadusalastesse saavutustesse. 18. sajandil muutis valgustus oluliselt valitsejaid. Valitsejad hakkasid rohkem nägema oma kohustusi alamate suhtes. Alamad hakkasid nägema iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Valgustajate jaoks oli tähtsamail kohal inimmõistus. Vanat korda ja maailmakäsitlust peeti mõistusevastaseks, tulevane ühiskond pidi aga kujunema mõistusepäraseks ja inimlikumaks.
Mullbetoon 888 Õõnes silikaattellis 1381 Õõnes keraamiline tellis 1524 Õõnes keraamiline tellis 1618 Samott-tellis 1930 Dolomiit 2080 Keraamiline tellis 2098,5 Normaalbetoon 2393 Lehtklaas 2429 Graniit 2510 Lubjakivi 2580,8 Teras 7185 6. Järeldus Graniidi keskmiseks tiheduseks tuli 2646 kg/m3 kirjanduslik on aga vahemikus 2550...2700 kg/m³ Keraamilise tellise keskmiseks tiheduseks tuli 1804,9 kg/m3 kirjanduslik on aga vahemiksu 450-2000 kg/m³ Laboris saadud tulemused on ligilähedased võrreldes kirjanduslikes allikates toodutega. 7. Kasutatud kirjandus http://www.sakret.ee/userfiles/downloads/Betoon_krohvid_jm_materjali_ope.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit http://v2.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/EHM3500__1_2012.pdf
JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM Referaat Jaan Kross Koostaja: Mart Laansalu Jõgeva 2008 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Meie hulgast lahkunud kirjanik Jaan Krossist sai klassik juba eluajal. Ta oli kõige enam, kui mitte enim loetud ja tõlgitud eestlane maailmas. Tema loomingu järgi teab muu maailm Eestit ja eestlasi.......................................................................................................................4 Kogu Krossi looming keskendus oma rahvale ja riigile. Ajalugu taastava ja komponeeriva loojana leidis Kross eestluse juuri sealtki, kuhu teiste pilgud varem ei ulatunud. Ta kirjutas neist a...
Kool Andra Teede Referaat Koostaja: Klass: 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Luuletaja elulugu...................................................................................4 Looming ja kirjanduslik tegevus..................................................................5 Luulekogu ,,Takso Tallinna taevas" analüüs...................................................6 Luulekogu ,,Saage üle" analüüs................................................................7 Luulekogu ,, Atlas" analüüs.....................................................................8 Kokkuvõte.........................................................................................9 Kasutatud materjalid...
Kirjanike elu ja looming Honoré de Balzac (20. mai 1799 Tours – 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Faktid: 1816-1819 õppis Balzac Pariisis õigusteadust ja töötas samaaegselt advokaadibüroodes kirjutajana,kuid 20-selt jättis aga õpingud pooleli. Esimene kirjanduslik edu tuli 1829. aastal Walter Scottist inspireeritud romaaniga “Šuaanid”. Sellest aastast alates hakkas Balzac kasutama aadlipartiklit “de”. 1825-1827 katsetas ta kirjastaja ja trükikojaomanikuna, kuid ei suutnud katta oma luksusliku elustiili kulusid. Balzac oli oma eluaja lõpul südamehaige ning põdes kopsupõletikku. Looming: “Eugénie Grandet” “Isa Goriot” “Liilia orus” „Kolmekümne-aastane naine“,„Stseenid Pariisi elust“ Prosper Mérimée (28
Leleti lugu ei lõppenud mingi ootamatu puändiga vaid kõik läks nii nagu arvata oli. Vaatamata sellele, et ta püüdis koguaeg midagi vastupidist loota ja uskuda.Ta sai kaks aastat vangistust, maksimum oleks võinud olla viis aastat. Ainuke asi, mida lõpuks Lelet soovis oli see, et keegi tuleks ja küsiks talt kuidas tal läheb. Õnneks pole see noorteromaan liiga moraliseeriv (kuigi moraal tuleb kaasa iseenesest, paratamatult). Kirjanduslik stiil on mitte ülepingutatud, eputav ega võltsilt mõjuv. Raamatu moraal rõhub sellele, et isegi siis, kui püüda ja üritada niiöelda kõige paremat, võib elu allamäge veereda. Üritada ju võib, aga kergem on siiski lasta asjadel kuidagi omasoodu veereda. 20. eluaasta eel pole sa ju niiväga elukogenud ega teadlik, mida see veeredalaskmine õieti kaasa tuua võib.
2.Romantism.(18 ja 19.saj.maalikunst) Romantismi on võrreldes klassitsismiga raskem määratleda ja iseloomustada,eelkõige sellepärast,et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused,mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste all. 18.saj.lõpul algas huvi tõus keskaegse rahvaluule vastu kõigepealt Inglismaal(Sotimaal),pisut hiljem Saksamaal(Johann Gottfried von Herder ning kirjanduslik"tormi ja tungi" liikumine). MOOD Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia s...
sümfoonia- 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile Kujunes välja 18. Saj Saksamaal. Täiuslikkuseni viisid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart, L. van Beethoven. Sarnaneb ülesehituselt sonaadile, kuid on ka mitmed erinevused tänu orkestri suurematele võimalustele: 1. Algab sageli aeglase sissejuhatusega 2. Teemad on kontrastsemad 3. Töötlus ja kogu teos pikem 19. saj kasutasid heliloojad-romantikud programmilist sümfooniat- teose aluseks oli mõni ajaloo sündmus või kirjanduslik teos instrumentaalkontsert-kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile, I osa on sonaat-allegro vormis Instrumentaalkontserdi tekkepõhjuseks oli avaliku kontsertelu väljakujunemine 18. saj. Esimesed kirjutas Antonio Vivaldi. Klassikaliseks kujundas W. A. Mozart. Enamkasutatavad soolopillid on klaver, viiul. Klassikalise instrumentaalkontserdi eelkäijaks oli 17.-18. sajandil concerto grosso, kus väike rühm soolopille oli vastandatud orkestrile.
tuul selle udu kord laiali ajaks! Ilm aga sumestub hääletu. Sügisepäev jõuab õhtule ju. Kuhu küll lõpeb rändaja tee? Öö tuleb, pime ja pilkane. Ah, kui nüüd taevatähtigi oleks, kui veel see öö nii otsatu poleks! Noor-Eesti 20.saj. eneseotsingu tulemusena. 1921.a. registreeriti Tartus, 61 asutajaliiget Kirjanduslik rühmitus Algas salajastest õpilasringidest 1903.a. Tartu, kirjandus-poliitiline ring "Eesti ühisus" Gustav Suits(asutaja), Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde, Villem Grünthal-Ridala, vähesel määral Anton Hansen Tammsaare. Elavdas kultuurielu Arendas eesti keelt, rikastas sõnavara Kolm perioodi I kujunemisperiood II esteetiline kõrgperiood III hilisperiood Taunis vene, saksa kirjanduse mõju Kristjan Jaak Peterson Juhan Liiv Kasvas välja rühmitus Siuru
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Jannsen Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Pärnu Postimees
3. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Ta on kirjutanud palju klaverimuusikat, mis oli talle väga tähtis. Laule on ta kirjutanud umbes 250 . Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Schumanni instrumentaalmuusika omapära on suurelt tingitud sellest, et muusikalise talendi kõrval oli tal ka tugev kirjanduslik anne. Tema muusika on enamasti inspireeritud mõnest kirjandusteosest või varustatud omapoolse kirjandusliku programmiga. Schumanni muusikas esinevad sageli puhanguliste ja unistavate, kirglike ja mõtlike meeleolude kontrastid. Sageli viib Schumann kangelase loodusesse. 4. Suure osa tema loomingust moodustavad klaveriteosed ja vokaalmuusika. Eriti silmapaistvad on tema klaveriteosed. Näiteks: ,,Karneval" ; ,,Davidsbündlerite tantsud";
Raha mängib elus põhirolli? ,,Raha mängib elus põhirolli, raha see on õnn ja armastus". Neid ridu tuntud eesti lastelaulust teab peaaegu igaüks. Tegelikult on see aga midagi palju enamat kui vaid lastelaul ning raha pakub mõtteainet igale inimesele. Küsimus on aga selles, et kas see kirjanduslik kultusfraas ka tegelikult tõele vastab või ongi see vaid fiktsioon? Väita, et see lause sajaprotsendiliselt tõele vastab, ei saa. Suuremalt osalt on see aga tõsi. Loomulikult oleneb see inimesest. On inimesi, kelle jaoks on alati ainus lahendus raha. Seda kasutatakse selleks, et saada iga kord oma tahtmist ning samuti ollakse kõigeks valmis, et omada nii palju raha kui võimalik, isegi siis, kui seda juba rohkem kui piisavalt on. Oma teoses ,,Inimlik
Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kirjanduslik debüüt oli aastal 1900. Sel ajal oli suurimaks romaanikirjanikuks Eestis Eduard Vilde, Tammsaarega samal ajal tuli kirjandusse aga hulk teisigi olulisi nimesid, näiteks Fr. Tuglas, M. Metsanurk. Esialgu ei olnud
hingetult, värvitult ja poleeritult. Ega siis Repin asjata olnud nii vaimustatud Gogoli keelest ja olnud päri Majakovski novaatorliku keelega. Kuni vanaduspäevini vihkas ta triviaalselt sileda ,,literatuurse" stiili puisust ja kahvatust. Ise eelistas ta kirjutada ,,barbaalselt metsikult", ,,sküütlikult", ega püüdnud kunagi saavutada nõndanimetatud ,,head stiili". On iseloomulik, et seal, kus Repinil ilmneb ,,hea stiil", langeb tema kirjanduslik andekus. Oma ,,barbaarse stiiliga" oskas ta väljendendada selliseid peeni mõtteid ja tundeid, et kohati võiksid talle kadedad olla isegi professionalsed sõnameistrid. Repini realism kirjanduses, samuti kui maalikunstiski, oli innukas ja kirglik ega kaldunud kunagi välisnähtuste naturalistliku kopeerimiseni. Repinil-kirjanikul oli samasuguse ereda temperamendiga realistlik stiil nagu seda oli Repinil- maalikunstnikul.
tuntud `'Eesti vennad Kolmas tase laulgem rõõmust'', `'Mina Neljas tase Viies tase kallis siamaja'' ja `Mu isamaa mu õnn ja rõõm''. Viimane neist on saanud oos Paciuse viisiga Eesti hümniks. Kirjanduslik looming Luuletused Jutukirjandus Ajaloolised jutud Külajutud Näidendid Viimased eluaastad Jannsenit tabas 1. detsembril 1880. aastal halvatus, mistõttu ta täielikult kirjanduslikust ja ajakirjanduslikust tööst loobuma pidi, jäädes avalikust elust juba lõplikult eemale. Ja kuigi dr. Gustav Hirschi ravi tulemusel sai Jannsen kõnevõime teatud määral tagasi, ei saavutanud ta töötervist enam iialgi. Oma Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer
Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine. Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda. Stolõpini mõrvamisega hakkas riigis taas süvenema poliitiline segadus. Jaan Tõnisson rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht Postimees, mille toimetajaks sai Tõnisson. Postimehe olulisim nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine. Ajal, mil pidi rääkima saksa või vene keeles, rääkis Tõnisson eesti keelt. Noor-Eesti kirjanduslik rühmitus, olid tegusad kunstis, kirjanduses, kultuuris, keeleuuenduses ja teaduses. 3. talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegeleda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju. Mõisnik ei võinud enam talupoega müüa ega osta. 4. Talupojad said endale kindlaksmääratud suurusega jaosmaa, mis tuli mõisnike käest osta välja, alles seejärel sai talupojast maaomanik. Maa ostmiseks andis riik talupoegadele küll laenu, kuid see tuli kõrge protsendiga tagasi maksta. 5
linna ning pealinna peaväljak, mida kasutada edaspidi kogunemispaigana, ürituste korraldamiseks või isegi turu jaoks. Kreeka keelest on kasutusele võetud ka paljud võõrsõnad : filosoofia, teoloogia, kriitika, apaatia, loogika, teoreem ja suur osa meditsiinitermineid: kirurg, geen ning ka sõnad, mis on meie keeles niivõrd kodused , et me nende päritolule ei mõtle: rütm, muusika, mehhaanika, skeem. Kogu kirjanduslik pool on arenenud ka kindlasti läbi Kreeka eepika mõju, eestlaste puhul on näiteks ,,Kalevipoeg". Üle Euroopa levis ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ning need olid alusepanijateks kogu hilisemale Euroopa literatuurile, sest kui mitte need siis kes veel? Kuid kindlasti üheks tähtsaimaks kultuuriliseks aspektiks mis on kandunud edasi tänapäevasesse kultuuri Vana- Kreeka kultuurist on teater, mis pärineb juba 4. saj. ekr. Tragöödiate eesmärk oli
Enesetapjad Birk Rohelend Olen jõudnud arvamuseni,et kirjanduslik pool määrab ära inimese loomuliku intelligentsi, seada sõnu õigesse järjekorda, ennast väljendada ning avardada oma silmaringi laiemates aspektides. Kirjanduse huvitavust saab inimene mõista vaid siis, kui ta mõistab, mida autor on üritanud edasi anda oma kirjutatud teosega. Sürrealistlikus raamatus ''Enesetapjad'' on autor kirjutanud erinevatest arusaamadest ja hinnangutest elu üle. Autor on loonud seoseid inimestevahelistest suhetest, kelle
,,Praegu ei ole aeg kõike seda taga nutta, mida sul pole. Mõtle parem, mida sa nende asjadega teha saad, mis sul on." Ernest Hemingway sündis 21. juulil 1899. aastal maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis. Nõrga nägemise tõttu lükkas sõjavägi Hemingway mitu korda tagasi, kuni tal lõpuks õnnestus Punase Risti kiirabiauto juhina siiski Esimesse maailmasõtta minna. 1923. aastal õnnestus tal saavutada esimene kirjanduslik edu. Merest võlutuna harrastas ta kirglikult kalastamist. Sagedased reisid viisid teda tihti Kuubasse, Aafrikasse, Aasiasse ja ikka uuesti Euroopasse, kus ta oli Teises maailmasõjas olnud tegev sõjakirjasaatjana."Vanamees ja meri" eest pälvis ta 1954. aastal Nobeli kirjanduspreemia. 1960. aastal oli Hemingway Fidel Castro revolutsiooni tõttu sunnitud Kuubalt lahkuma. Ta püüdis esialgu oma elu harjumuspäraselt jätkata kuid ebaõnnestus
Kui inimesele öeldakse, et tal on elada ainult üks päev veel, siis ei teki kohe seda instinkti, mida tegema peaks. Ühel õhtul, kui Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki, sekkus nende vestlusesse üks kummaline mees. Võõras mees ennustas Berliozile kuidas ta sureb, teda pidavat tapma vene naine, kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i koosolek (Moskva kirjanduslik assotsastsioon) jääb ära, sest Annuska pillas päevalilleõli maha. Hiljem Berilioz kõndis pöördväravate juurde, kus ta libises ja kukkus rööbastele. Trammijuhiks oli naisterahvas. Berliozi mahalõigatud pea veeres mööda Bronnaja tänava sillutist alla. Kui Ivan Nikolajevits jooksis õnnetuspaigale, kuulis ta kuidas üks naine hüüdis, et Annuska oli päevalilleõli pudeli puru teinud. 4. Mis toimus Stalini võimu all olevas Moskvas romaani tegevusajal ?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
