Tekst Hemingway (0)

„Praegu ei ole aeg kõike seda taga nutta, mida sul pole. Mõtle parem, mida sa nende asjadega teha saad, mis sul on.“
Ernest Hemingway sündis 21. juulil 1899. aastal maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis . Nõrga nägemise tõttu lükkas sõjavägi Hemingway mitu korda tagasi, kuni tal lõpuks õnnestus Punase Risti kiirabiauto juhina siiski Esimesse maailmasõtta minna. 1923. aastal õnnestus tal saavutada esimene kirjanduslik edu. Merest võlutuna harrastas ta kirglikult kalastamist. Sagedased reisid viisid teda tihti Kuubasse, Aafrikasse, Aasiasse ja ikka uuesti Euroopasse, kus ta oli Teises maailmasõjas olnud tegev sõjakirjasaatjana.“Vanamees ja meri” eest pälvis ta 1954. aastal Nobeli kirjanduspreemia. 1960. aastal oli Hemingway Fidel Castro revolutsiooni tõttu sunnitud Kuubalt lahkuma . Ta püüdis esialgu oma elu harjumuspäraselt jätkata kuid ebaõnnestus. Depressiooni tõttu sattus Hemingway kaks korda haiglasse, kus teda püüti ravida elektrišokkidega. Mõned päevad pärast tagasi koju Ketchumisse pöördumist lasi ta ennast maha.
1961. aastal lõpetas Hemingway oma elu enesetapuga.
1924. aastal avaldas ta Pariisis oma esimese raamatu, novellikogu „Meie ajal“ 1924). Suurema tunnustuse saavutas aga  1926. aastal ilmunud romaan „Ja päike tõuseb“ 1961,), mis räägib rühma Esimese maailmasõja järgsesse „kadunud põlvkonda“ (Hemingway loodud mõiste)
Oma reputatsiooni novellikirjanikuna kindlustas ta kogudega „Mehed ilma naisteta“ 1927) ja „Võitja ei saa midagi“ 1933). Hemingway selle perioodi tuntuimaks teoseks oli osalt autobiograafiline romaan „Hüvasti, relvad!“ 1929, ), mis sünge lüürilisusega käsitleb Esimeses maailmasõjas haavatasaanud sõduri armulugu oma raviõega. Hemingway armastus Hispaania ja härjavõitluse vastu väljendus populaarteaduslikus teoses „Surm pärastlõunal“ 1938. aastal kirjutas ta näidendi „Viies kolonn“ mille tegevus toimub ümberpiiratud Madridis.
Hemingway selleaegsete kogemuste peamiseks väljundiks oli aga romaan „Kellele lüüakse hingekella “ 1940,), mida peetakse üheks tema parimaks teoseks. Raamat jutustab Ameerika vabatahtlikust Hispaania kodusõjas, kes on ühinenud natsionalistide tagalas tegutsevate geriljadega. Läbi peategelaste suhete teiste grupi liikmetega kujutab Hemingway nii Hispaania rahvuslikku karakterit kui kodusõja julmust ja ebainimlikkust.
1953. aastal sai ta Pulitzeri auhinna oma jutustuse „Vanamees ja meri“,) eest, mis kujutab vana Kuuba kaluri heroilist võitlust gigantse kala kättesaamiseks. See auhind mängis olulist rolli ka Hemingwayle Nobeli kirjandusauhinna andmisel 1954. aastal.
Hemingway jättis endast maha hulga käsikirju, millest osa on postuumselt avaldatud; sealhulgas mälestuseraamat Pariisis veedetud aastatest pealkirjaga „Pidu sinus eneses “ Vähemalt 1950. aastate lõpuni oli kirjanike seas äärmiselt mõjukas Hemingway sirgjooneline ja lakooniline stiil, mida oli püütud teadlikult vabastada kõikvõimalikest retoorilistest ja emotsionaalsetest ilustustest.
Lisaks: Hemingway oli nn. „kadunud põlvkonna“ (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Tema töid mõjutasid Esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid emotsionaalselt nõudlikeks. Neile vastukaaluks aga tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest nagu kalapüük. Kuna ta ise oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja Hispaania kodusõja õudusi olid tema loomingus pidevateks teemadeks surm ja vägivald. Peale oma loomingu oli ta kurikuulus ka oma seikleva eluviisi poolest. Ta lõi endast järjepidevalt müüte, mida paljud varmalt uskusid. Näiteks kuulutas ta, et on Mata Hari salaarmuke.