● 31.detsember kirjutatakse alla vaherahu lepingule, mis hakkab kehtima 3.jaanuaril 1920.aastal Landeswehri sõda Landesveeri sõda ehk Landeswehr’i sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulusid ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. (saksa k. Maavägi) ● 1919. aasta suvel tekkis Eestil relvakonflikt Lätit okupeerinud Saksa vägedega ● Kindral Eenst Põdderi juhendamisel saavutati võit jaanilaupäeval Võnnu lahingus. Tema ettepanekul tähistataksegi 23. juunit Võidupühana. ● Tulemus: Landeswehr ja Saksa väed purustati , Eesti väed jõudsid Riiani Sõjakäiku aitas muuta vabatahtlike üksuste saabumine välismaalt. Esimene rühm vabatahtlike sõdureid saabus Soomest. Eesti merepiiri kindlustamiseks ja Tallinna kaitseks palus Eesti valitsus Inglismaad saata oma sõjalaevastik Soome Lahte.
Väikekodanlane: kitsa silmaringiga, äärmiselt sallimatu, egoistlik, kaldub kummardama kõrgema positsiooniga inimest, materiaalne vara oluline, puudub eneseväärikus. Tihti oma olukorras ise süüdi. Matslik kõige ja kõigi suhtes. Käitumine muutub vastavalt sellele, kellega ta suhtleb automatism. ,,Ametniku surm" - Tserjakov oli parajasti etendust nautimas, kui korraga ta aevastas ning õnnetul kombel tabas see tema eesistuvat kindral Brizzalovit. Ta kohkus hirmsasti ning vabandas. Kindral aga sai aru ning ei teinud teist nägugi. Tserjakovile tundus aga, et kindral ei tahtnud talle kuidagi andestada ega mõista. Nii läks ta ka järgneval päeval mehe juurde vabandama. Kindralil hakkas aga üle viskama ning kui Tserjakov ka kolmandal päeval kohale ilmus, kaotas kindral enesevalitsuse ning käskis mehel lahkuda. Tserjakov aga kohkus selles nii väga, et suri koju jõudes. ,,Kameeleon" - Koer hammustas kullasseppa. Mees nõudis politsei-ülevaatajalt, et koer magama
15.mai Holland kapituleerub 28.mai Belgia kapituleerub 29.mai- 3.juuni Britid, prantslased ja belglased evakueerivad väeosade isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10.juuni Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja 14.juuni Pariisi langemine 15.- 28.juuni NSV Liit okupeerib Balti riigid. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 28.juuni Kindral Charles de Gaulle paneb Londonis aluse liikumisele ,,Vaba Prantsusmaa''. August- Sept. Saksa õhurünnakud Suurbritannia linnadele (,,Blitz'', kestavad 1941. aasta kevadeni). September- okt. Itaalia ründab Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestub. 9.detsember Britid tungivad Põhja-Aafrikasse. 1941 11.märts USA Kongress volitab vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks.
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Kolmas maailm -vähem arenenud maad Isikukultus -ühte isikud peetakse riigis, kui jumalat LAV -Lõuna-Aafrika Vabariik Rassism -ideoloogia, mille kohaselt mõni rass või rahvas seisab teistest kõrgemal Mitteühinemisliikumine -rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike Rahvavabariik -sotsialistlikule arenguteele asunud riik Sionism -juutide riigi rajamise poliitika Separatism -liikumine, mis soovib eralduda emamaast Lahtiste uste poliitika -Hiina poliitika 80. aastatel, väliskapital lubatakse riiki Neokolonism -tänapäeva kolonismi vorm, asumaid ei vallutata vaid ahistatakse majanduslikult "Suur hüpe" -Mao plaan arendada Hi...
36.NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine. 1940 aprillis hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Murti läbi ja tungiti sügavale sisse, hulk Prantsuse sõdureid langes, juunis langes Pariis ning Prantsusmaa kapituleerus. Moskva valmistus Eesti, Läti, Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baasivägede suurenemist. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku...
Ukraina revolutsiooni ning Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järel peamiselt suuremates ida- ja lõunapoolsetes Ukraina linnades alanud Venemaa mõjutatud poliitiline ja majanduslik kriis, mille üheks väljenduseks on nii relvastatud kui ka relvastamata valitsusvastaste ja Venemaa meelsete separatistide väljaastumised sealsetes piirkondades. Lisaks muudele piiriülestele mõjudele on kriis avaldanud mõju näiteks ka NATO-Venemaa suhetele. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove väljendas 17. augustil 2014 saksa väljaandele Die Welt antud intervjuus arvamust, et Venemaa võib korrata "Ukraina stsenaariumit" ka teistes Ida-Euroopa riikides. Breedlove märkis, et Venemaa demonstreerib Ukraina näitel "uut sõjapidamisviisi". Kindrali sõnul on kõige tähtsam, et NATO riigid "oleksid valmis uute "roheliste mehikeste" ilmumiseks". Venemaa president Vladimir Putin tunnistas 17. aprillil televisiooni otseülekandes
Loosung: "Vabadus, võrdsus, vendlus" tekitas teiste riikide valitsejatel õudust. Kardeti feodaalkorra kadumist Euroopast ning seetõttu otsustasid teised Euroopa riigid sõjaliselt sekkuda. See näitab vaid et rahva võim on tugevaim, ning teadmine et on tulemas uus, vaba ning võrdne riik, andis prantslastele vaid inspiratsiooni ja jõudu edasiseks võitlemiseks. Prantsusmaa oli nüüd sõjas teiste riikidega. Kui Austria sõdis Prantsusmaaga Itaalias, oli Austria vastaseks andekas prantsuse kindral - Napoleon Bonaparte. Ühtlasi jõudis ta Viinini välja, sundides austerlasi paluma rahu. Tänu Napoleonile kindlustati Prantsusmaa kaitse teiste riikide eest, kuid kõik muutus peale seda, kui plaaniti vallutada Egiptus. Olles suunanud oma pilgud Kesk - Idale, kaotati enamus oma võidetud aladest Euroopas. Peale seda naasis Napoleon Prantsusmaale, kus aga selgus et kodanlik valitsus oli kokkuvarisemise äärel. 1799. aastal 9
A 2. millal tulid eestis võimule enamlased? 23-25 okt 1917 enamlaste raformid: maapangad ja tööstusettevõtted riigistati, natsionaliseeriti piirati kodaniku sõna ja südametunnistusvabadust suleti opositsioonilisi ajalehti keelati rahvakogunemised arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi 3. kuidas on eesti vabariigi tekke ja vabadussõjaga seotud järgmised isikud? J.tõnisson - juhtis eesti rahvaerakonda, eesti välistelegatsiooni juht J.poska - allkirjastas tartu rahu lepingu, tallinna linnapea K.päts - kuulutas välja eesti vabariigi pärnus, ajutise valitsuse peaminister, päästekomitee liige J.pitka - oli soomusrongide juht O.strandman - ajutise valitsuse juht 1919 4. kellega ja millal tuli eestlastel võidelda vabadussõjas? võnnu lahing 23.06 1919 võideldi sakslastega paju lahing 31.01 1919 võideldi punaarmeega narva kaitselahingud 1919 võideldi punaarmeega landesweri sõda 1919 võideldi baltisaksalstega 5. anna se...
sunnitud peatuma. Kuperjanov ei tahtnud sellega leppida ja viis järgmisel hommikul pataljoni pealetungile. Selles lahingus saadud haavadesse suri Julius Kuperjanov 2. veebruaril 1919. A Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Näitamaks tänu Julius Kuperjanovile tema teenete eest Eesti riigile, avas 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75. aastapäeva eel Eesti Vabariigi president Lennart Meri mälestussamba. Pärast J. Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Novembris formeeriti pataljon ümber samanimeliseks polguks. Pärast Vabadussõja lõppu paigutati Kuperjanovi pataljon Tartusse. Kommunistide võimuletulekul tabas pataljoni teiste Vabadussõjas eriliselt väljapaistnud väeosade saatus: pataljon saadeti laiali, väeosa varad viidi Venemaale. Pataljoni tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940. a, mil koliti kasarmutest välja Õhtugümnaasiumi ruumidesse Tartus Riia tänaval
kui muru. Ja nii väga hakkab nõunikul sellest aupaklikkusest ja alandliku hapususest süda iiveldama, et tal ei jää muud üle kui sõbraga hüvasti jätta. Tähtsatesse inimestessse erinevat suhtumist kirjeldab ka "Kameeleon". Vaieldakse kaupmeest näpuotsast hammustanud koerakutsika peremehe üle. Kord kui arvatakse koer olevat krants ning kodutu on õigem otsus kutsikas sellise teo eest ära kõrvaldada. Kuid kui koera omanik arvatakse olevat kindral, ei tohi nähvitsat näpuotsagagi puutuda. Ning manitsetakse hoopis kaupmeest tema ettevaatamatuse eest. "Palat nr. 6" räägib lähemalt vaimuhaigla juhatajast doktor Raginist ja vaimuhaige Gromovist. Ragin on tark, intelligentne ja pehmeloomuline arst. Ragin teab sedagi, et see haigla on kõlblusvastane ja elanikkude tervisele äärmiselt kahjulik, kuid ta ei võta sellevastu midagi ette, ega tahagi ennast sellega vaevata. Gromov põeb jällitusmaaniat
· Ära sõitnud kaheks nädalaks Dr. F.V.Etzold. · Elan nüüd Kaarli puiesteel Hambaarst A. Benkson. 3) Kõige huvitavam artikkel oli: Hiinlased ähvardavad jaapanlaste ühendustied, sest sain väga palju uut ja huvitavat teada hiinlaste ja jaapanlaste suhetest. Artiklis oli kirjeldatud, kuidas Jangtse jõe kaldal käivad lahingud ja kuidas hiinlased sundisid Jaapani lennukid taanduma. Jaapnalaste vägesid juhtis kindral Stagafi. 4) Lastelisa käesolevas ajalehes polnud, küll oli rohkesti järjejutte ja külaveste: Särga Siimu südamevalu, kus peategelasel Siimul on südamel suur mure, nimelt tema kaasakene oli tema maha jätnud ja uue mehe leidnud. Samuti võib lugeda katkendit Napoleoni aegsest suur romaanist ,,Armastus ja võitlus", kus räägitakse Unno ja Maria armuloost ja nende elus toimunus põnevatest sündmustest.
Selle üks avaldus oli, et Lenini valitsus saatis vaikselt laiali Eesti Töörahva Kommuuni seni veel eksisteerivad asutused ja lõpetas näitemängu"iseseisvast töörahva riigist". Teine teise vastu sõdisid kaks riigi, Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa. Eesti sõltus lääneriikide, eriti Inglismaa toetusest. Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit Venemaa võõrandmatuks osaks. 1919.a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja. Narva kaitselahingud Vabadus sõja kõige raskemad ja ohviterohkemad. Kõige ohtlikum hetk tekkis 7. Detsembril, kui punaväel õnnestus Krivasoo juures õle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega tekkis oht, et Narva jääb koos kaitsjatega kotti. Vene delegatsiooni juhtis Adolf Joffe, kellele Eesti Vabariigil oli välja panna vääriline vastane Jaan Poska näol
vahel Prantsuse vabariigis või lubada täielik iseseisvumine. FLN suutis konflikti Prantsusmaaga tuua linna tänavatele ja kutsusid üles üleriigilise üldise rünnaku ja pommide paigaldamist avalikesse kohtadesse. Alziiri lahing algas 30. september 1956, kui kolm naist paigaldasid pomme kolme erinevasse asukohta kaasaarvatud kesklinna Air France kontorisse. FLN korraldas keskmiselt 800 laskmist ja pommipanekut kuus, mille tulemuseks olid mitmed tsiviilsurmad ja võimude tugev vastus. Kindral Jacques Massu sai korraldused, et taastada kord linnas ükskõik, mis meetmeid kasutades ja otsida ning elimineerida terroristid. Tal õnnestus läbi viia hea rünnak ja FLN-i infrastruktuuri hõrendada aga FLN oli ennast tõestanud suutes rünnata Prantsuse Alzeeriat otse südamesse. Prantsusmaa võitis selle lahingu, kuid sellega ei olnud veel võitlused lõppenud. Prantsuse poolehoidjad Alzeerias aga hakkasid toetama iseseisvumise mõtet moraalselt, rahaliselt ja materiaalselt
Prefektuur politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefektuur. Konstaabel võiksema piirkonna politseiametnik. Politsei ülesanded: · Avaliku korra tagamine · Süütegude ärahoidmine, tõkestamine ja avastamine. · Kuritegude kohtualune uurimine · Väärtegude kohtuväline menetlemine jne Riigikaitse · Riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President. · Kaitseväe juhataja on kindral Ants Laaneots. · Kaitsevägi -riigikaitseks korraldatud relvastatud jõud,mis moodutatakse tegevteenistusse võetud kodanikest. o Maavägi, merevägi, õhuvägi, kaitseliit. Kaitseliit kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon. KAPO - · Ajateenistus kestab 8-11 kuud, sõltub väljaõppe kavast. Mehed 18-27. · Asendusteenistus kestab 12 kuud.
• Venemaa oli edukas Austria-Ungari lahingus. Vastaspool kandis suuri kaotusi. • Samuti ebaõnnestus ka Austria-Ungari pealetung Serbiasse. • Appi tuli Saksamaa, tõi 1914. a sügisel väed Idarindele. Koos alustati pealetungi Varssavile. • Algus oli paljutõotav, hiljem osutas vastupanu Venemaa. Vastased sunniti taanduma. • Olukord stabiliseerus, positsioonisõda jäi ära. • Saksa eeldas pärast 1915. a suurpealetungi Venemaa nõrkust, mis osutus valeks. • Venemaa kindral Brussilov planeeris uut pealetungi. • Aasta hiljem suutis Venemaa Austria-Ungari kaitseliini lõhestada & liiguti kilomeetreid edasi. • Vastaste väed nõrgenesid & Venemaa muutus murelikuks oma väe reservipuuduse tõttu ja pidurdas pealetungi. !2 • Rumeenia toetus tekitas Antandile rohkem kahju. Liitlane sai lüüa & Venemaa pidi rinnet pikendama.
Ta valitses umbes 1336–1327 eKr. Tutanhamon sündis 1341 eKr. Tema isa oli Ehnaton ja tema ema oli Ehnatoni õde, keda tuntakse noorema naisena, kuid Ehnatonil oli 5 õde ja seni on teadmata, kes neist oli Tutanhamoni ema. Tema isa suri 1336 eKr või 1334 eKr. Tema ema ei elanud oluliselt kauem: tema muumia on leitud ja see kuulub umbes 25-aastasele naisele. Nooruse tõttu oli Tutanhamoni valitsusaja alguses suur tähtsus võimsatel nõunikel, kellest tähtsaimad olid vesiir Eje, kindral Horemheb ja varanduse ülevaataja Maya. Kaks esimest neist said pärast ise Egiptuse valitsejateks. Küllap nad tegid enamiku olulistest otsustest Tutanhamoni valitsusajal. Oma kolmandal valitsusaastal lõpetas Tutanhamon oma isa rajatud ainujumalakultuse. Atoni austamine lõpetati ja naasti enne seda valitsenud Amoni kultuse juurde. Ühtlasi muutis Tutanhamon oma nime sellisele kujule, nagu seda tänapäeval tuntakse (varem oli see Tutanhaton). Amoni preestrid
Ajalugu Eesti Vabadussõja algus: Saksa okupatsiooni lõpp, Punaarmee rünnak Narvale, ja ETK moodustamine, murrang sõjas, Landeswehri sõda. Saksa okupatsiooni lõpp: 11. november 1918 toimus üle mitme kuu legaalne Ajutise Valitsuse koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi poolt loodud põrandaalune Eesti Kaitseliit. Järgnevatel päevadel võtsid rahvuslased okupatsioonivõimudelt asjaajamise järk-järgult üle. Lõplikult läks siiski võim eestlastele 21. novembril Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele vastavalt. Punaarmee rünnak: 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat, kuna sarnaselt Saksamaaga ei tunnustanud ka Nõukogude Venemaa Eesti Vabariiki. ETK ehk Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine: 29
rida venis üle 1930km Missouri ja Virginia vahel. Selleks ajaks oli ära olnud juba mitu lahingut, kuid tõeline sõda algas alles aastal 1862, kui Unioon otsustas et nad annavad endast 100% ja läksid täielikule rünnakule Konföderatsiooni vastu. Lõuna suutis põhja rünnakuid tagasi hoida kolm aastat, Robert E. Lee eesotsas. Uniooni võit sai selgeks siis, kui nad võitsid mitu suurt lahingut Apalatšides. 1865. aasta kevadeks andis Konföderatsioon alla, peale seda kui Kindral William Tecumseh Sherman viis oma armee Georgiasse ja Lõuna-Carolinasse, hävitades nende majandusliku struktuuri. Kui Unioon püüdis kinni Konföderatsiooni presidendi Jefferson Davise, Georgias, 10. mail 1865, lõppes kõik. Sealt algas ka orjavaba riigi ülesehitus. Üks suurimaid probleeme sõdurite jaoks oli see, et ei meditsiinile abi ei olnud piisavalt kiire või üldsegi puudulik, tänu sellele on tänapäeval kiirabi. Kuna Abraham Lincoln oli huvitatud
Õhutõrjeväelaste kaotused olid suured, olgugi et nad tulistasid alla ühe ja vigastasid kaht saksa pommilennukit. Üks pomm oli tabanud kolmandat suurtükki, kus oli langenud 8 ja saanud raskelt haavata 6 meest, kelle hulgas oli ka patareikomandöri abi. Need olid kõige suuremad kaotused, mis saksa lennuvägi seni saare garnisonile oli tekitanud. Kapanov naasis sõidult pärastlõunal ja läks BPRK komandandile kõigest ette kandma. Kindral oli staabis- flagmanikomandopunktis viibis ta viimasel ajal harva. Poliitosakonna ülema ettekande kuulas ta tähelepanelikult ära. ,,Õhutõrjeväelased võitlesid kangelaslikult, seltsimees kindral !,'' ütles Kopnov. Ajaleht ,,Na Straže'' pühendab nende kangelastele terve lehekülje. Aga kui saadaks neile veel teie allkirjaga õnnitlustelegrammi ?'' Just, just ! Koostage tekst ja ma kirjutan alla, oli Jelissejev meeleldi nõus. Õhutõrjeväelaste kangelasteost erutatud,
1955a.Hispaania võeti vastu ÜRO-sse 1956a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu 1959a. Baskide separatistliku grupi ETA loomine 1962a. Vahemereranniku turism saab ametliku soosingu 1962-1963a. streikisid Astuuria kaevurid. 1963a. hukati Hispaania Kommunistliku Partei liige J.Grimau Garcia 1968a. üliõpilasrahutused riigis 1969a. Franco kuulutab oma järglaseks prints Juan Carlose. 1973a. 8 juuni kindral Franco loobus valitsusjuhi ametikohast 1973a.sai peaministriks L.Carrero Blanco, kes samal aastal mõrvati baski natsionalistide poolt (ETA) 1973a.peaministriks valiti C.Arias Navarro 1975a. 20 november suri kindral F.Franco ja troonile sai Juan Carlos I 1976a. juulikuus valiti peaministriks A.Suarez Gonzales 1977a.toimusid peale 40 aastast vaheaega parlamendivalimised, kus osales 18 koalitsiooni ja 100 parteid. Legaliseeritakse parteid, sealhulgas ka kommunistlik. 1978a
21. juuni - Algasid Saksa-Prantsuse läbirääkimised Prantsusmaa kapituleerumise üle. Prantsusmaa kapituleerus - Compiegne' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne- Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy) Eestis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 22. juuni - Prantsusmaa ja Saksamaa vahel kirjutatakse alla vaherahulepingule. 24. juuni - Lõppes lahingutegevus Prantsusmaa pinnal. 28. juuni - Kindral Charles de Gaulle pani Londonis aluse liikumisele "Vaba Prantsusmaa". September - Peale Saksamaa kaotust Suurbritannia vallutamiseks (operatsioon "Merelõvi" ehk "Sealöwe") alustas Saksamaa õhurünnakud Suurbritannia linnadele ("Blitz"), mis kestsid 1941. aasta kevadeni. Punaarmee okupeeris Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 21. juuli - Hitler andis käsu välja töötada "Barbarossa plaan", kallaletungiplaan NSV Liidule. 3. august - NSV Liit annekteeris Leedu Vabariigi. 5
Briti mandaat 1917 - 1948 Kaljukuppel sai kõvasti raputada Palestiinas esmaspäeval, 11. juulil 1927 toimunud maavärina käigus, mistõttu osutusid kasutuks mitmed eelnevate aastate jooksul aset leidnud parandustööd. 1948 kuni tänapäev Jordaania valitsuse ajal keelati juutidel siseneda Jeruusalemma vanalinna. Iisrael hõivas Kaljukupli nende jaoks võiduka Kuupäevase sõja käigus aastal 1967. Postuumselt avaldatud intervjuu kohaselt ajalehega Haaretz teatas kindral Uzi Narkiss, et 7. juunil 1967, mõned tunnid peale Ida-Jeruusalemma langemist iisraellaste kätte, oli rabi Shlomo Goren talle öelnud, et "nüüd on aeg panna 100 kilogrammi lõhkeaineid Omari moseesse, et me viimaks sellest lõplikult vabaneksime." Ta palvest keelduti; Goreni adjutandi Menahem Hacoheni väitel ei olnud ta teinud ettepanekut mosee õhkulaskmiseks, vaid lihtsalt teatanud, et "kui sõja käigus langenuks pomm mosee ja see oleks mõistate kadunud, siis oleks see olnud hea
Hoessi üle . Seda arvu esitatakse ka Stirlingi poolt 1945a. Luenebergi linnas peetud tribunalil . 8)4.000.000- see on üks ,,populaarsemaid" arve , esmakordselt avaldatud nõukogude dokumendis 06.05.1945a. , mis oli ametlikult Nürnbergi sõjakuritegude kohtus ka omaks võetud . See on ka seesama arv , mida 1990a. Auschwitzi muuseumi töötajad valelikuks kuulutasid (vt. allpool) . 9)3.500.000- see arv tuuakse 1991a. väljaandes ,,Dictionary of the French Language ,, , samuti kindral Claude Lanzmanni poolt Filip Mulleri raamatu ,,Three Years in an Auschwitz Gas Chamber ,, eessõnas . 10)3.000.000- see number on võetud Rudolf Hoessi (Auschwitzi komandandi) ülestunnistustest , kes sellevõrra hindas Auschwitzis tapetuid , kuni 1943a. lõpuni . Seesama number tuuakse ka 07.06.1993a. ,,Heritage" numbris , mis on üks levinuimaid nädalaajakirju Lõuna California juutide kogukonnas , vaatamata sellele , et kolm aastat enne seda alandasid Auschwitzi muuseumi töötajad
Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski. Jevgeni oli tapnud oma sõbra ja keeldunud Tatjana armastusest. Ta ei suutnud enam mõisas rahu leida ning pöördus sealt tagasi suurilma elu juurde. Ka Tatjana oli maalt linna lahkunud. Endisest arglikust tütarlapsest oli saanud naine, kes abielus kindraliga. Kindral oli Onegini tuttav ning kui viimane küsis, kes on see ilus naine, siis kindral vastas, et tema abikaasa. Jevgeni ei suutnud uskuda, et maatüdrukust oli saanud elegantne daam. Talle meenus kiri, mille Tatjana oli talle mõisas kirjutanud ning mõistis, et oli ei öeldes teinud vea. Onegin lootis, et Tatjana tuleb tema juurde, kuid seda ei juhtunud olles kord juba abiellunud, ei saanud ta Jevgeniga koos olla, olgugi et Tatjana tunnistas, et ta ikkagi armastab Oneginit
Kirjaniku isa läks oma isaga riidu ja hakkas kasutama ema nime Dumas. Umbes 1815. aastast hakkas kirjanik kasutama üksnes nimekuju "Alexandre Dumas". Dumas' isa, Thomas-Alexandre Davy de la Pailleterie oli markii de la Pailleterie ja Santo Domingost pärit neegritari Marie Cessette Dumas' poeg. Ancien régime'i ajal oli Thomas- Alexandre reamees, kes võttis 1786. aastal Dumas' nime. Hiljem sai temast Napoleoni armees kindral. Peale kindral Dumas' surma 1806. aastal sattus perekond raskesse majanduslikku olukorda ning Alexandre läks Pariisi eesmärgiga töötada juristina . Tal õnnestus Orleans'i hertsogi, tulevase kuningas Louis-Philippe'i õukonnas koht saavutada, kuid seejärel asus ta teatris õnne proovima. Kuigi Alexandre Dumas vanem on tänapäeval tuntud seiklusjuttude poolest, saavutaski ta omal ajal tuntuse draamakirjanikuna. Dumas saavutas oma suure populaarsuse ajalooliste seiklusromaanidega. Ta on kirjutanud üle
end võitjatena. JÄTKUSÕDA(25.06.1941) NSVL alustas Soome pommitamist, Soome vallitas tagasi Karjala, kuid kaotas uuesti selle; vaherahu 19.09.1944.1940 kevad Sks vallutas Norra, Taani, Hollandi, Belgia, Luksemburgi, ründas Pr-d. 5.06.1940 okupeeris NSVL Baltimaad. 6.06.1940 sõlmisid Pr ja Sks vaherahu, millega suur osa Pr-st läks Sks okupatsiooni alla. ,,Iseseisvas" lõunas pandi ametisse Sks sõbralik VICHY valitsus. Saksa vastased prantslased rajasid SB-s vabastusliikumise eesotsas kindral de Gaulle. 1940 suveks oli SB jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Sks vastu. Sks püüdlused: plaanis teha meredessandi SB, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Sks lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi.1940 sügis Sks+It ründasid Kreekat, vallutas Jugoslaavia. 22.06.1941 Sks ründab NSVL. 10.12.1941 ründas Jp ootamatult USA mereväebaasi Vaikses ookeanis Pearl Harboris.Eellugu: Jp okupeeris
Ajal, mil sõjaväeosad ja seda toetav vabatahtlikest loodud Kaitseliit rindel meeleheitlikku vastupanu osutasid, toimus tagalas pingeline organiseerimistöö. Selle hingeks ja koordinaatoriks sai 23. detsembril 1918 Sõjavägede Ülemjuhatajaks nimetatud polkovnik (alates jaanuarist 1919 kindralmajor) Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval 24.veebruaril 1919 võis kindral Laidoner parlamendile ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Kuigi Punaarmee sai pidevalt suuri täiendusi, et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Vabadussõjas ei olnud Eesti üksi. Esimesena vastas Eesti abipalvele Suurbritannia, saates 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli julgestatud Eesti rannik seni, kuni Eesti suutis luua oma laevastiku
tühistamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. 40. KIRI 1980. a protesteeriti nõukogude jõustruktuuride vägivalla vastu ning avaldati muret rahvuskultuuri olukorra pärast Eestis. DISSIDENDID teisitimõtlejad KONTRAKULTUUR eitusel põhinev kultuuriline liikumine. KEKKONEN Soome president, käivitas CSCE, Helsingi protsessi kordinaator. POL POTH Kambodza verine diktaator. ALLENDE Tsiili kommunistliku reziimi rajaja, vasakpoolne peaminister. PINOCHET Tsiili kindral, kes tegi riigipöörde ja kehtestas diktatuuri. ORTEGA Nicaragua riigipöörde korraldaja, sandinistide juht. SADAT Egiptuse president , demokraatlikud reformid. PAHLAV - Iraani sahh, valge revolutsioon. HOMEIN kuulutas Iraani islamivabariigiks, islamirevolutsioon. FRIEDMAN monetarist, konservatiive maj. pol teoreetik. I kaupade ja teenuste käive kujuneb nõudlusest. II tuleb alandada maksukoormust III tuleb muuta 1970. a välispoliitilist kurssi.
piiranguteta oma kultuuri. Seda võib pidada järjekordseks positiivesks näiteks sellest, kuidas väikerahval õnnestus ajaloo risttule alt võidukalt väljuda. Alati ei saa negatiivsetes sündmuste käigus kedagi teist süüdistada. Eestlased on läbi ajaloo pidanud tegema mitmeid tähtsaid otsuseid, mis kõik ei ole olnud õiged ja mõned neist on viinud kümnete tuhandete tavakodanike tagakiusamisele ja küüditamisele. Aastal 1939 otsustasid K.Päts ja kindral J.Laidoner lubada Eesti Vabariiki NSV Liidu väeosad. Selle tõttu sunniti ametist lahkuma eesti meelsed riigijuhid ja asendati nad venemeelsetega, mis viis lõpuks iseseisvuse kaotamiseni. Võib ju küll öelda, et tagantjärgi on lihtne neid kritiseerida ja halvustada, aga riigijuhid ei tohi endale selliseid vigu lubada. See tõestab hästi, kuidas ajaloo risttule alla sattudes võib teha väga valesid otsuseid, mis mõjutavad terve rahva edasist saatust.
08 Saksamaa kuulutab Venemaale sõja · Saksamaa nüuab Prantsusmaa erapooletust ja Toule ja Verduni kindlusi -> Prantsusmaa keeldub -> 3.08 Saksamaa kuulutab Prantsusmaale sõja. · 2.08 Saksamaa esitab Belgiale ultimaatumi-> Belgia palub Inglismaa abi -> 4.08 Inglismaa kuulutab Saksamaale sõja. · Suurriikide sõjaplaanid o Saksamaa: A. Schlieffeni plaan rünnata läbi Belgia Pariisi-> väed idarindele. o Prantsusmaal kindral J.J.Joffre kaitsestrateegia otsesuunal, eesmärk kurnata Saksamaad kahel rindel o Inglismaal finantsabi + 70 000 mandrile o Venemaal nn aururulli roll, otselöök Ida-Preisimaalt Berliini · Septembri alguses Saksa väed lähenevad Pariisile -> 5.09 algab Marne'i lahing. -> Saksa edasitung peatati (hukkus 80 000 prantslast, 2 000 inglast, 15 000 sakslast jäi vangi) -> sakslased taanduvad Aisne'i jõeni -> algab positsioonisõda
valgekaartlaste Põhjakorpus. 1919. aasta jaanuari alguseks oli Punaarmee Tallinnast umbes 40 kilomeetri kaugusel. 31. jaanuaril toimus Eesti Rahvaväe Tartu - Valga grupi ja Läti punaste küttide vahel Paju lahing Valga pärast. See lahing oli üks sõja verisemaid. Eesti poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156, Punaarmee kaotas umbes 300 meest. Selles lahingus sai surmavalt haavata ja J. Kuperjanov. Paju lahing andis Eestile võimaluse Valga vabastada. 24. veebruaril kandis kindral Laidoner Eest maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Eesti vägede tegevus aitas kõvasti kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. Nõukogude Venemaa Punaarmee püüdis ka okupeerida Lätit ja Leedut, kuid siiski need katsed ja püüdmised ei läinud eriti hästi korda. Eesti aitas ka sõjaväge luua Lätil Eestisse evakueerunud läti sõjaväelastest. 1919. aasta juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis Lätit allutada oma võimule. 23.
Nõukogude Liidu vastu Järgmisel aastal ühines paktiga ka Itaalia, hiljem veel teisedki riigid Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu ja ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Hispaania kodusõda oli esimene sõda pärast Esimest maailmasõda Võimule tuli Rahvarinne ja ühiskond polariseerus 1936. aastal puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco Francisco Franco Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarindele osutas abi NSV Liit Rahvarindes algas puhastus, mille ohvriks langesid eeskätt anarhistid 1. aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks ning Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Austria ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui mujal kindlustatud ja ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria 13
Ta põgenes armastuse eest, kuid ta oli mees, kes jääb oma tõekspidamisetele kindlaks. Ta armastas väga Agljad, kuigi Aglja naeris ta esimesel korral välja. 3. Võrrelge kahte naist Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi või erinevusi? Too näiteid. Nastasja Filippovna Aglja · Ta oli haruldaselt ilus ja piiritu · Kindral Jepatsini ja Lizaveta uhkusega naine. Prokofjevna noorim tütar. · Palju kannatanud. · 20-aastane. · Pimestas oma iluga. · Tema tulevane mees pidi olema · Kergesti ärrituv,umbusklik ja täiuslikkuse ja menukuse tipp, ennastarmastav naine. rikkusest rääkimata. · Väga veneliku iseloomuga. · Haruldane kaunitar. · Väga omapärane naine
maakitsuse peale kolmekuulist sõda. 1940 okupeeris NSVL ka Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas ka Saksamaa uuesti sõjategevust. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holllad. Seejärel alustati pealetungi Prantsusmaale. Nüüd alustas Saksamaa pool sõtta ka Itaalia. 22. juunil 1940 kirjutati Compiegne'i metsas alla Saksa-Prantsuse vaherahule. Prantsusmaa oli alistatud. Vaherahuga mitteleppinud prantslased ees otsas kindral Charles de Gaulle'iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa. Suurbritannia jäi ainukeseks vastaseks Saksamaa ja Itaalia vastu. Saksamaa alustas brittide pommitamist, kuid britid pidasid vastu. Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Saksamaa ja Itaalia üritasid vallutada Briti asumaid. Hitler loobus Suurbritannia vallutamisest, kuid hakkas välja töötama NSV Liidu vastu sõjaplaane. 1940. aasta sügisel sõlmiti Kolmikpakt Berliinis Itaalia, Jaapani ja Saksamaa vahel
1800-te keskel, peale selle, et loodi erinevaid manufaktuure, kuid peamine oli Tallinn Peterburi raudtee valmimine, tänu millele sai Tallinn uuesti impeeriumi tähtsaimaks väljaveosadamaks. 17. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? 18. Tähtsamad Eesti linnad 18.saj Narva, Tallinn, Pärnu 19. MÕISTED Käsu Hans - esimene Eesti luuletaja Johan von Michelson - esimene Eesti soost kindral Venemaal. Uusikaupungi rahuleping - 1721.a rahu, kus Rootsi loovutab Eesti- ja Liivimaa Vene riigile. Rootsi aja lõpp Eestis. Rosen´i deklaratsioon - oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Valgustusajastu - Ajajärk 18. sajandil Euroopas pietism - Oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Tallima Paap - Oli Eesti hernhuutlaste juhte 18. sajandil.
tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused kommunistlikes parteides ning tekkisid reformimeelsed jõud. 2. Võrrelge sotsialismi kokkuvarisemist Kesk-ja Ida-Euroopa riikides. Millest sõltus reformide kiirus ja edu erinevates riikides? Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata (sametrevolutsioon). Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu
rahu. Saksamaa lükkas selle uhkelt tagasi ja asus läänerindele vägesid koondama. 21. märtsil 1918 Somme´i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. Inglaste kaitse murti läbi. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60km kauguseni Pariisist. Linna asuti pommitama. Samas kaotasid sakslased märtsis-aprillis viiendiku oma armeest. Euroopas hakkas levima nn ,,hispaania gripp", mis kahjustas Saksa armeed. Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede ülemjuhatajal kindral Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks. Juurde saabus ka järjest USA üksusi. 18. juuli 1918 andsid liitlasväed Pariisi all vasturünnaku ja paiskasid nn Teises Marne´i lahingus sakslased tagasi. Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine 1918. aasta juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas. Seda nähes asusid lääneliitlased vastupealetungile. Saavutati tehniline ülekaal. 8. augustil andsid Prantsuse ja Inglise korpused
tänapäeval ette ei kujutaks. Kuigi ma sõda ei poolda, arvan ma siiski, et oleme paljuski tänuvõlglased just esimesele maailmasõjale, sest auto ja lennuk, mis on tänapäeva elu lahutamatu osa, töötati välja just tollel ajal. Esimene maailmasõda olekski võinud jääda ainsaks suureks sõjaks, kuid nagu ütles ka Prantsuse vägede ülemjuhataja Ferdinand Foch sõja lõpus sõlmitud Versailles rahulepingu kohta: "See ei ole rahuleping, see on vaherahu 20 aastaks". Kindral ei eksinudki palju, umbes 20 aasta pärast oligi käimas Teine maailmasõda, mis oli paljustki põhjustatud just Esimesest ilmasõjast, kuna Saksamaa soovis oma vaenlastele tehtud kahjude eest kätte maksta.
ning läks vanglasse. Timotheus von Bock/Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Aleksander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/Katharina von Bock/Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/Jean Frederic/John Frederick/Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv
Mõisat on esmakordselt mainitud juba 1314, enne Jüriöö ülestõusu Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mõisast andmeid 1397. aastast. Mõisa peahoone kujutab oma vanemas osas barokses stiilis mõisamaja,neid hakkas Eestis laiemalt tekkima 17. sajandi teisel poolel (sarnase plaanilahendusega on ka Aa ja Palmse mõis). Mõisaga seotud isikute kaudu omab see paik tähelepandavat kultuuriloolist kaalu kõige tuntum Maardu mõisa endisaegsetest omanikest on kindral Hermann Jensen von Bohn, kes oli 1739. aasta ilmunud esimese eestikeelse Piibli kirjastamise peamine rahastaja.Samuti avas ta talupoegade harimiseks Maardu mõisa lähikonnas 16 külakooli. H. J. von Bohnile on pühendatud mälestuskivi mõisa ees pargis ja tema portree koopia vääristab härrastemaja üht saali . Maardu mõisa legendid Paruni luukere hauas Koolimaja taga rohuaias, kus asub nüüd aedniku talu, on kaks vana parunite hauda
reforme. 1951.a. tulid taas võimule konservatiivid, kes ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat ning üritasid SB rahvusvahelisi positsioone taastada. Prantsusmaa • Majanduse areng: riiklik rekonstruktsiooniprogramm 1945/46 • Prantsusmaa on koos Saksamaaga Euroopa integratsiooni eestvedaja. • Sisepoliitika: IV vabariik 1946-1958 V vabariik 1958 Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas oli seisnud kindral Charles de Gaulle,kes moodustas maa vabastamise järel 1944.a. Ajutise Valitsuse. Valitsesid pahempoolsed meeleolud, kommunistidel oli üsna suur mõju. 1946.a. koostati ja referendumil kiideti heaks IV vabariigi põhiseadus, mille kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Selle järgi juhiti Prantsusmaad kuni 1958. a.-ni. Uus poliitiline süsteem osutus aga ebakindlaks ja ebapüsivaks. Kiiresti vahetusid valitsused. Kommunistidega
Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A
Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus on tegelastest : Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul
. Paks aga, et ah jäta, milleks aukraadi kummardamine.. me oleme ju lapsepõlve sõbrad.. peenike tõmbus krimpsu ja kadus alandlikult. Kameeleon Turuplatsil 'inimeste mass. Seal oli koer kinnivõetud, kes oli 1 sõrmest hammustanud. Otsumelov läheb sinna vaatama, et mis on lahti. Toda koera taheti tolle pärast maha tappa, eriti see, kes oli natuke hammustada saanud. Seda aga ei juhtunud, kuna see kores võis kuuldavasti ola kindral zigalovi oma. Koer viidi minema ja kannatanu jäi pika ninaga. Kogu rahvas naeris ta üle. Hobuse nimi. Erukindralmajoril hakkasid hambad valutama. Kõik pakkusid ideid, mis teda võiks aidata. 1 kubjas tuli tema juurde ja rääkis, et on üks võimetaga mees, kes saab selle korrraga korda teha. Siis oli vaja tewda tema nime, et talle kirjutada, aga
neile esimeseks lahingülesandeks lüüa punased välja Auvere jaamast, mis paikneb 15 km enne Narvat. Lahingud algasid järgmisel päeval, mille käigus selgus, et "liivsoomus" ei kaitse püssi ega kuulipilduja kuulide eest. Auvere jäi punastelt ära võtmata. Rong jagati nüüd kaheks. Üks osa jäi ühe suurtükiplatvormiga Vaivara jaama juurde lahingpositsioonile, teine osa sõitis aga Oru jaama, et võtta ühendust kindral Tõnissoni ja 4. jalaväepolguga. Seda rongi poolt, mis seisis Vaivaras, püüdsid punased kotti haarata ja rong oli sunnitud Rakvere poole tagasi liikuma. Sõideti ilma tuledeta, puudus raadio- ja telefoniside, nii nad siis sel pimedal detsembriööl kokku saidki Oru ja Vaivara jaama vahel. Orust tulnud rongi suurtükiplatvorm sõideti puruks, vigastada said veel mitu vagunit, üks sõdur sai surma ja jalaväepolgu kapten murdis käeluu vagunist välja kukkudes
16. Iseloomusta vennastekogudusi? (mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine 17. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Maarahvakalendreid trükiti kõige rohkem 18. August Wilhelm Hupel Valgustusajastu kirjamees ( I eestikeelse ajakirja ''Lühike õpetus'' väljaandja. Johan von Michelson - Esimene teadaolev Eestlasest kindral 19. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? 1.Loodi valla- ja kihelkonnakohtud 2.Õigus vallasvarale 3.Pärandamisõigus 4.Talupojad vabastati pärisorjusest © Siimo Lopsik 2008 20. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? Eestimaal 1816a. ja Liivimaal 1819a. 21. Paul I Venemaa keiser 1796 - 1801. Katariina III poeg. Aleksander I Venemaa keiser 1801 - 1825. Paul I poeg
kanada-ameerika tummfilminäitleja, charlie chaplin inglise filmistaar, tummfilminäitleja, claude debussy pranstuse helilooja, rajas impressionistliku muusika, georg lurich eesti raskejõustliklane, selma lagerlöf rootsi kirjanik, nobeli kirjanduspreemia laureaat, rabindranath tagore india kirjanik, nobeli kirjanduspreemia laureaat, guglielmo marconi itaalia insener, ta esimene raadiosaade jõudis eetrisse, ferdinand zeppelin saksa kindral ja leiutaja, 1900 tegi tema õhulaev I lennu, wilhelm henry perkin inglise keemik, avastas sünteetilised värvid, henry ford usa tööstur, fordi kompanii asutaja ja konveiermeetodi juurutaja, karl marx saksa filosoof, töötas välja teooria klassidest ja rõhutas klassivõitlust. 1899 1902 inglise buuri sõda aafrikas, 1900 bokserite ülestõus hiinas, 1904 1905 vene jaapani sõda,
W.Wilsoni 14 punkti Rakendada diplomaatia Relvastuse vähendamine Belgia iseseisvuse taastamine Rahu säilimiseks Rahvasteliit Poolast iseseisev riik Väljaspool territoriaalvett rahu Kolm uue maailma arhdekti: Suurbritannia peaminister David Lloyd George Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau USA president Woodrow Wilson Türgi ja teiste riikide iseseisvumine Türgis tõusid esile rahvuslased koos kindral Mustafa Kemaliga rahulepingu vastu Antandi toetusel viis Kreeka omad väed Türgisse, kuid sai sõjas lüüa 1922.a Kukutasid ülestõusnud sultan ning 1923.a sai Türgist vabariik, mille presidendiks sai Mustafa Kemal Uuenend riik sõlmi uue rahulepingu, mispeale sai ta osa kaotatud aladest tagasi Iseseisvus Iirimaa, Põhja-Iirimaa ja Suurbrittania koosseisu Esimese maailmasõja tagajärjed I ms oli katastroof Hukkus 10miljonit inimest
Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus on tegelastest : Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul
Referaat Konstantin Päts 5 klass Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874.aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas.Tema isa Jakob Päts oli ehitusmeister,ema Olga Tumanova oli pärit eesti- vene segaperekonnast,mistõttu kasvas Konstantin üles tugeva vene õigeusuga. Konstantin alustas kooliteed Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis.Seal sai ta käia ainult aasta,sest pere kolis Pärnu lähedale Raekülla.Nüüd hakkas Konstantin õppima venekeelses Pärnu õigeusu kihelkonnakoolis.Ta oli andekas ja püüdlik õpilane.Edasi saatis isa ta koos vanema vennaga Riia vaimulikku seminari.Seal tegi ta aga otsuse,et ei taha edasi preestriks õppida ja otsustas koolist lahkuda.Ta asus õppima Pärnu gümnaasiumi viimasesse klassi ja peale selle lõpetamist 1894.aastal asus ta Tartu Ülikooli õigusteadust õppima.Temast sai jurist. Aastal 1900 hakkas noor jurist Kons...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
