Ususõjad 16. sajandil muutus protestantide ja katoliiklaste vastasseis kriitiliseks. Usuliste erimeelsuste tõttu peeti Euroopas kokku 8 sõda mis mõjutasid tugevalt riikide ja rahvaste omavahelisi suhteid. Katoliikluse vankumatuks kaitsjaks oli Hispaania kuningas Felipe II, kes oli tol ajal Euroopa mõjukaim valitseja. Vaatamata jäigale majandus ja religioonipoliitikale, tõstsid 1560datel aastatel mässu Hispaania võimu all olevad protestantlikud riigid. Aja jooksul saavutasid need riigid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku
Kolmekümneaastane sõda 23. mail 1618. puhkes Kolmekümneaastane sõda. See sõda oli maailma esimene moodne sõda, kus katoliiklaste ja protestantide vaheline konflikt muutus võitluseks ülemvõimu pärast kogu Euroopas. Pikaleveninud sõda ei toonud erilist edu kummalegi poolel, kuid võitjateks võib siiski lugeda protestante.. Hukkus palju inimesi ja laostati maid. 1555. aastal sõlmiti usurahu Augsburgis. See seisnes sellest, et iga väikse riigi valitseja määras oma alamate usu. Nii jaguneski Saksamaa killustatus katoliiklikuks ja protestantlikuks. 1618
Kuna Henry VIII ei sündinud troonipärijat, siis pärast tema surma dünastia ei saanud jätkuda. Peale Edward VI lühikest valitsusaega, tõusis troonile Henry VIII tütar esimesest abielust, Mary Tudor. Ta abiellus Felipe II ga. Inglismaa muudeti jälle katoliiklikuks, hukati umbes 300 protestanti, seetõttu ka lisanimi Verine Mary. Kui Mary Tudor suri jäi ainukeseks troonipärijaks Henry VIII ja Anne Boleyni tütar Elisabeth I. Elisabeth taastas anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui puritaanidega. Elisabethi käsul hukati Sotimaa kuninganna Mary Stuart, kes oli Henry VIII sugulane ja kellel oli seega õigus Inglismaa troonile. Elisabethi peetakse üheks edukamaks valitsejaks. Tema valitsusajal kujunes Inglismaa suureks mereriigiks, rajati esimene Inglise koloonia PAmeerikas. Sel ajal elas ka William Shakespeare. Prantslastest läks reformatsioon esialgu mööda. Välispoliitikas pooldas Prantsusmaa protestante, aga kodumaal oli nende tegevus keelatud
Pildirüüste(1566) Kuni aastani 1572. hukati 8000 inimest Madalmaade vabadusvõitlus Sõda Göösi ja Hispaania vägede vahel Linnad käisid korduvalt käest kätte Ühendatud Provintside Vabariik - Hispaaniast sõltumatud provintsid Anglikaani kiriku taastamine Elisabeth I (1558- 1603) taastas Puritaanid - Võitlesid katoliiklaste ja kalvinistide vastu Nõuti täielikku usuvabadust, astumine kuningavõimu vastu Hugenottide sõjad Prantsusmaal Hugenott Prantsuse kalvinist Katoliiklaste kallaletung hugenottidele Kestis kolm aastakümmet Esialgu saavutasid hugenotid edu Protestantide edu oli vastumeelt katoliiklastele Verised tapatalgud Pariisis - kõik kättesaadud protestandid hukati, langes kuni 10 000 hugenotti Henri Navarra e. Henri IV kuulutati uueks Prantsusmaa kuningaks Sõjategevuse lõppedes püsisid usulised pinged Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Põhiline toimumispaik Saksamaa Pinged protestantid ja katoliiklaste vahel
ESIMENE SLIDE 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Kokku oli 8 sõda, mis peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest hugenottide ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. TEINE SLIDE Katoliiklased leidsid toetust Hispaanialt ning hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. Hugenottide ja katoliiklaste vahelised kasvavad erimeelsused tõid enesega kaasa vägivalla ja sagedased konfliktid igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE ...
katoliiklaste võitluses tolerantsuse eest, küll ehk äärmuslikul, terroristlikul, viisil. Tänapäevalgi mindakse usundi nimel üle normaalsuse Sellegipoolest leian, et inimesed olid aetud viimase piirini ning see ajendas neid ka viimaseid võimalusi kasutama. Seoses ka oma huvi religiooni ja psühholoogia vastu ning kerge mõjutusega filmist ,,V for Vendetta". Selle uurimistööga üritan leida põhiliselt mõjutusi tolerantsuses religiooni või täpsemalt katoliiklaste suhtes post-traumaatilist sündmust, mis õnneks/õnnetuseks ära hoiti, sõltuvalt vaatepunktist. Peale selle jõuda ka sügavamale põhjuste osas, miks vandenõu täpselt aset võttis ja kuidas seda organiseeriti . Jõudmaks vastusteni oma küsimustega, uurin läbi erinevaid materjale, võrdlen ja tuletan kõige ratsionaalsema lahenduse adekvaatsele küsimusele. Töötan peamiselt kirjalike allikatega, kuid kasutan ka võrdluseks materjali
Segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi,nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks.Toimusid sõjad ja segadused.Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. PÕHJASÕDA oli 17001721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani,Saksimaa,Poola.Rootsi sai lüüa.Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks.Sõda toimus ülemvõimu pärast Läänemerel. 30a.sõda-Sõda puhkes protestantide ja katoliiklaste vahel, tegelik põhjus oli aga ülemvõim Euroopas.Põhivastasteks olid Saksa- Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik Sõda lõppes Vestfaali rahuga (1648).Üldse kestis sõda 1618-1648. AJAD:1558-1583 Liivi sõda. 1632-Tartu ülikooli asustamine.1656-kiriku reform Venemaal,vanausuliste teke eestis.1618-1648- 30a.sõda.1700-1721-põhjasõda ISIKUD:Karl XI-oli Rootsi kuningas 16601697. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena troonile pärast tolle ootamatut surma.M
· 1581.a. moodustati esimene iseseisev riik Ühendatud Provintside Vabariik (tänapäeva Holland). · Ühiskonna klassid: 1) Vaimulikud 2) Aadlikud; Feodaalid 3) Lihtrahvas ANGLIKAANI KIRIK (Inglismaal) · Mary Tudor oli katoliiklane. Taastas katoliku kiriku Inglismaal. Peale M.Tudor'i surma tuli võimule Elisabeth I, kes taastas anglikaani kiriku. Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks 1562.a. algasid Hugenottide sõjad (hugenottide ja katoliiklaste vahel). · Bourbonid protestandid Guise'id katoliiklased Valois'd laveerisid kahe poole vahel
Võitmatu armaada 1588. aastal Inglismaa poole purjetanud Hispaania laevastik. ISIKUD Martin Luther (1483-1546) algatas usupuhastusliikumise oma seisukohtade avaldamisega 95 teesina, protesteeris indulgentside müügi vastu, keiser kuulutas ta väljaspool seadust olevaks. LeoX paavst, kes heiti Martin Lutheri kirikust välja, sest ta ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli (1484-1531) tahtis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Sai surma lahingus katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel. Jean Calvin (1509-1564) jätkas Sveitsis reformatsiooni, tema õpetuse aluseks oli arusaam jumalikust ettemääratusest. Henry VIII Inglismaa kuningas, kuulutas end 1534. aastal Inlismaa kiriku peaks. Thomas More sattus Henry VIII poliitikaga vastuollu, kuningas laskis ta hukata. ElizabethI (valitses 1558-1603) Inglismaa kuningaanna, kelle ajal jäi usupuhastus Inglismaal püsima.
järeltulijatena Inglise trooni pärijad. Mary hakkas oma meest tolle kõlvatu käitumise ja ebameeldiva iseloomu pärast põlgama, kuid ei tahtnud abielu lahutada, kuni tal polnud sündinud troonipärijat. Darnley vangistas vahepeal Mary ning tappis tema erasekretäri, soovides kuningavõimu endale haarata. 1566. aastal sündis tulevane kuningas James VI ning abielupaari suhted jahenesid veelgi. Lisaks sellele kasvasid pidevalt pinged ka Sotimaa katoliiklaste ja protestantide vahel. 1567. aasta alguses hukkus lord Darnley segastel asjaoludel, milles kahtlustati nii Maryt kui ka tema vastaseid. Küsimus on siiani jäänud lahendamata. Igal juhul muutus katoliiklasest Mary positsioon Sotimaa troonil üha ebakindlamaks. 1567. aasta juunis puhkes Sotimaal Mary-vastane kalvinistide mäss, mille järel Mary Stuart loobus troonist, lastes võimule oma poja James VI, kes oli sellal 1-aastane
munitsipaalelamus. Puhkesid poliitilised rahutused, mille tulemusel moodustasid 26 maakonda 1922. aastal Iiri vabariigi. Kuus maakonda Põhja-Iirimaal, kus 60% elanikest olid protestandid, ei olnud aga nõus Ühendkuningriigi koosseisust lahkuma. The Troubles Sellest ajast on Põhja-Iirimaa kannatanud paljude konfliktide tõttu, millest viimane poliitiline ja sõjaline koflikt The Troubles algas 1960-ndate lõpus. Protestandid kasutasid vägivalda katoliiklaste peal, kuna viimased nõudsid steikides nendega samaväärseid elamistingimusi. Protestante abistas Briti sõjavägi, kes tapsid Verisel pühapäeval palju inimesi. Vägivald suurenes, toimus pommitamisi, rüüstamisi ja selline elu sai Põhja-Iiirimaa rahvale igapäevaseks. 1970ndatel ja 1980ndatel röövisid vabariiklik ja lojalistlik relvarühmitus palju inimesi, piinati ja hiljem hukati, paljud jäid kadunuks. Tänavatel toimusid rüüstamised, mässud ja pommitamised
Suurbritannias, Taanis, Rootsis, Soomes, Vana-Liivimaal. Reformatsioonist jäi puutumata Hispaania Vastureformatsioon Katoliku kirik algatas aktsiooni protestantliku reformatsiooni vastu Kiriku tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu Tähtsaimaks meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks Tekkisid uued vaimulikud ordud Ususõjad 1560. aastal tõstavad mässu Hispaania võimualused Madalmaade provintsid 16. saj tekkisid konfliktid protestantide ja katoliiklaste vahel Inglismaal ja Prantsusmaal 1560. a puhkesid sõjalised kokkupõrked hugenottide ja katoliiklaste vahel Prantsusmaal hugenotid säilitasid õigused tänu Nantes'i ediktile. 1618-1648. a Saksamaal Kolmekümneaastane sõd Vestfaali rahuleping 1648. a kehtestati rahuleping Leping lõpetas Kolmekümneaastase sõja Tunnustati Hollandi ja Sveitsi iseseisvust Hakati tunnistama ka kalvinismi Vestfaali rahu üks võimalikke uusaja alguspunkte Kasutatud allikad http://et.wikipedia
levikut prantsusmaale. Habsburgide hiigelvaldused 1438 kuulus saksamaa keisritroon nende suguvõsale. Nende pärusvaldused jäid tänapäeva austria ja saksamaa territooriumile. XVI sajandi esimesel veerandil liideti nende valdustega pärandina saadud Hispaania, Madalmaad, Böömimaa ning Ungari ja Hispaania meretagused kolooniad. 30aastane sõda: Põhju: 1keisrivõimu nõrgenemine 2saksamaa poliitiline killustatus 3pinged protestantide ja katoliiklaste vahel Toimus 1618-1648 Osalesid: Saksamaa, taani, rootsi, prantsusmaa, Böömimaa, Holland, inglismaa Tulemused: katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati ka kalvinismi, saksamaa killustus veelgi ja keisrivõim jäi piiratuks, Keisririigil olid suured territoriaalsed kaotused Hugenottide sõjad: Põh: Vaen katoliiklaste ja protestantide vahel, kolme mõjuvõimsa perekonna vaheline võimuvõitlus
Miks on ta protestantlik? Sest õpetus on inglise keeles. Mõisted. Vastureformatsioon- roomakatoliku kiriku algatatud kaotatud positsioonide tagasivõitmine Jesuiit- jesuiitide ordu liige. Trento kirikukogu- Kogu, mille sihiks oli lepitada katoliiklasi ja protestante. Nantes'i edikt- dokument, mille alusel valitseb Prantsusmaal katolism. Pärtliöö- katoliiklaste korraldatud veresaun, kus tapeti kuni 20 000 hugenotti. Göösid- Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu. Hertsog Alba- Hispaaniast Madalmaadesse rahutusi maha suruma tulnud (Felipe II) käsutäitja, kes lõi ,,rahutuste nõukogu" Henrique Meresõitja-Portugaaalia prints, kes organiseeris ja rahastas meretee otsimist piki Aafrika läänerannikut lõunasse.
Reformatsiooni põhjused: Ei meeldinud kiriku ilmeksimatus Paavsti ja kiriku autoriteedi langemine Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks 3) Säilitati paljud katoliiklaste traditsioonid Sarnasused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Emakeelne jumalateenistus Kloostreid pole Kirik allub riigile Piibel usulise tõe allikas Lõpetati tsölibadi nõue 2 sakramenti Erinevused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Luterlus ei ole vaenulik teiste uskude vastu, kalvinism on Kalvinismil polnud õpetajat
· Vaimne suund- vaimulikud võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 1562 a vürstidel on õigus määrata ma alluvate usk · Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused( emakeel, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus) riigikirik. · 1555 a Augsburgi usurahu nimetas Saksamaa usulise lähenemise ,, kelle valitsus, selle usk", see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele
ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Usklik peab kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saama (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Propageerisid lihtsat elu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kõrvaldasid kirikust ka mitmeid riituseelemente (orel, altarid, pühapildid, ristid, küünlad), säilitasid jutluse, palve ja laulu. Sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu, kiusasid oma vastaseid (anabaptiste, antitrinitaare) taga. Calvini poolehoidjateks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukamaimaks protestantlikest liikumistest. Puritaanid,Inglise kalvinistid (pure = puhastama) range elukorraldusega protestandid, nende eesmärk oli puhastada protestantlik kirik katoliiklikust toredusest (toretsevad missad,kirikute luksus,pühakute kujude kummardamine)
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL Inngery & Terje 16. sajandi II poolel ja 17. sajand François I (1515-1548) Tähtsam parlament ehk Pariisi parlament Suurenesid röövsõjad Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal KUNINGAS JA KIRIK Martin Luther (1483-1546), saksa kristlik teoloog ja augustiini munk REFERMATSIOONI ALGUS Piibli prantsuse keelde tõlkimine (1523-1528) Kuninga bibliotekaar ja printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid Poliitilised kalvinistid Sinod TEEL KODUSÕDADELE Katoliiklaste ja protestjate vahel tekkis konflikte Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele Prantsusmaad hakkas valitsema leskkuninganna Katariina di Medici USUSÕDADE ALGUS 1562 1570 Saint-Germaini Südametunnistuse vabadus PÄRTLIÖÖ Navarra kuninga Henri de Bour...
· Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Tahtis abielluda Anne Boleyn'iga · Sündis tütar Elizabeth (hilisem Elizabeth I) · Anne hukati riigireetmise eest ei sünnitanud poega · Kokku 6 abikaasat · 1534- supremaatia akt ( Act of Supremacy) · Inglismaa kuningas kuulutati kirikupeaks · Tekkis Inglismaa ehk anglikaani kirik · Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks oli katoliiklaste ja protestantide vahelin7e võitlus · Kestis ligi 150 aastat Vastureformatsioon: · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jeuiitide ordu 1540 · Ignatius Loyola poolt loodud · Oluline kiriku tööriist läbi 16 sajandi · Eesmärgiks levitada usku läbi hariduse · 1583 rajati Tartusse jesuiitide kollegium · Kuulsaim põhimõte: eesmärk pühitseb abinõud · Trento kirikukogu 1545-63
harud · Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik Põhjused: - ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla - vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Augsburgi usurahu: - 1526.a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku - 1555.a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemine. "Kelle valitsus,selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele - Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luretliku kirikuteenistuse alused Reformatsioon Eestis: - 1521.a jõudis usupuhastus Saksamaalt Vana-Liivimaale - Jutlustajad liikusid linnast linna ja võitsid ruttu kodanike poolehoiu. Üksmeele puudumine Liivimaa Ordu ja piiskoppide vahel aina hõlbustas selle pooldamist. - 1524
ning siis kuulutas ta end ise Inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. 5) Miks ja kuidas toimus vastureformatsioon? Sest katoliiklased ei olnud usupuhastusega rahul ning hakkasid plaanima vastutrünnakut. Selleks rajati juurdlusorgan ehk inkvisatsioon. See oli heaks abinõuks ketserite ja reformatsiooni vastu. Veel tehti keelatud raamatute nimekiri ning viidi põletamisele. 6) seloomusta katoliiklaste ja hugenottide võitlust Prantsusmaal!-Hugenottide ja katoliiklaste vastuolu tõi kaasa suure ja pika sõja, sõja päästis valla kuningakojas puhkenud võimuvõitlus, verevalamine algas 1562. Aastal, kuid tõsised lahingud algasid 1572. Aastal. Pariisis tapeti 20000 hugenotti ja sõda käis veel täies hoos, alles 1598. Aastal rahunes maa pärasr Nantes'i edikti väljakuulutamist. 7) Kuidas kulges Madalmaade võitlus Hispaania vastu? Suleti madalmaade kaupeeste
1. Kelvinismi kujunemine Sveitsis a) Sveitsi Liit: · Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. b) Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: · 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. · Taotles algkristlikku lihtsust pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. · Kirikutest viidi välja pühapildid. · Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. c) Johann Calvin: · Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi. · Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu "Ristiusu õpetus". · Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse. · Jumal annab juba maises elus sellest märku õndsaks saamist kinnitab
Põhja-Ameerikas ja nimetas seda vallaliseks jäänud kuninganna auks Virginiaks. Elisabethi ajastust kirjutas Shakespeare. 1516.a oli Prantsuse kuningas saanud paavstilt õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Talurahva olukord oli Prantsusmaal parem kui Saksamaal. Tõeline vaen katoliiklaste ja protestantide vahel Prantsusmaal lõi lõkkele pärast Itaalia sõdade(1494-1449) lõppu. Reformatsioon levis siin eelkõige kalvinismina. Prantsusmaa kalviniste nim hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562.a Prantsusmaal 30.a kestnud kodusõja ehk nn hugenottide sõjad. Esialgu saavutasid hugenotid edu. Neil lubati riigis jumalateenistusi pidada, said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati 4 kindluslinna. Protestantide elu oli vastumeelt katoliiklastele, keda toetas ka kuninga õukond. Ööl vastu 23.aug 1572, pärtliööl puhkesid Pariisis verised tapatalgud : kõik kättesaadud protestandid hukati
anglikaani kiriku Teine tase Kolmas tase Inglismaal. Neljas tase Tuli võidelda Viies tase katoliiklaste ja kalvinistide vastu. Rooma kuuria ei suutnud leppida Inglismaa kaotsiminekuga katoliku kirikule; otsiti võimalusi Elisabeth troonilt tõugata. Hugenottide ja katoliiklaste vahel tekkisid pinged. 1562 algas 30 aastat kestnud kodusõda, kus lisaks usulistele pingetele toimus ka dünastiate vaheline võimuvõitlus. 24. augustil 1572 Pariisis tapatalgus, langes u. 10 000 hugenotti. Valitsejaks sai hugenottide juht Henry IV, kes pärast vahetas usku. 1598 sai katoliku usk valitsevaks usuks Inglismaal. Usuvaenuste kulminatsioon oli Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Ausburgi usurahu oli vähendanud keisrivõimu Saksamaal.
Ülevaade 17.-18. saj sõdade kohta Euroopas. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Kolmekümneaastase sõja põhjuseks oli võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, mõjuvõimu küsimus Läänemere lõunarannikul, katoliiklaste ja protestantide usuvõitlused. Sõdisid Saksa-Rooma keisririik Prantsusmaa kuningriigi vastu. Lõppes Vestfaali rahuga, sõja tulemusel Saksa-Rooma kaotas võimu Saksa riikide üle, Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopas ja Rootsi tõusis suurriigiks. Põhjasõda (1700-1721) Põhjuseks oli võimuvõitlus Läänemere piirkonnas, Venemaa tahtis pääsu merele. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa,
maha suruda, selleks ta pidi uuesti kokku kutsuma parlamendi, ta sai raha, kuid talt võeti õigus parlament uuesti laiali saata, kuningas põgenes inglismaalt ja sellega kaasnes ka kodusõda. Sõja lõpp: Kuninga väed said mitmes lahingus lüüa ja kuningas põgenes sotimaale, kuid sotlased andsid ta välja suure rahasumma eest parlamendile. 1649.a 30.jan raiutigi kunigal pea maha londonis. Kolmekümneaastane sõda 1612-1648 Osapooled: Katoliiklaste poolel olid prantsusmaa, põhja-saksa- rooma keisririik., sveits. Puritaanide poolel olid taani, keda toetasid inglismaa ja holland, saksa-rooma keisririigi lõunapool. Taani sekkus 1625.a, Rootsi sekkus 1630.a, Prantsusmaa sekkus 1634.a. Sõja algus: Keisrile valmistasid meelehärmi tema enda maadel valitsevad protestantlikud väikevürstid, seega hakati lutheri kirikuid sulgema. Seepeal moodustasid protestandid oma uniooni 1608.a ja katoliiklased oma liiga 1609.a. 23.mail 1618
ulatuslik pildirüüste 1518. a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik Anglikaani kiriku võit Inglismaal Pärast Inglise reformatsiooni vallandanud kuninga Henry VIII surma, püüti katoliiklust taaskehtestades Pärast Edward VI lühiajalist valitsemist (1547- 1553) tõusis troonile Henry VIII tütar esimestest abielust Mary Tudor (valitses 1553-1558) paavst tunnistati taas Inglise kirikupeaks Elisabeth I (valitses 15558-1603) taastab anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui ka kalvinistitega Otsiti võimalust Elisabeth I troonilt tõugata Ususõjad Prantsusmaal: sõda katoliiklaste ja protestantide vahel Hugenottide vaheline võitlus Pärtliöö verised tapatalgud Pariisis Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem Kuningas Henri III (valitses 1574-1589) osutus nõrgaks ja otsustusvõimetuks valitsejaks 1598.a andis kuningas Nantes'i edikti, millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal
Tänu reformatsioonile hakkasid inimesed paremini Piiblit ning selles sisalduvat mõistma. Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille peaideeks oli protestantismi ehk väärõptetuse kõrvaldamine ja kiriku kõikumalöönud ühtsuse taastamine. Vaatamata kiriku suurtele pingutustele ja selleks loodud Jesuiitide ordu tegevusele, et õnnestunud inimesi luterlusest loobuma keelitada. Protestantie ja katoliiklaste vahelised vastuolud kujunesid 16.sajandi lõpuks koguni ususõdadeks. Sõdadesse olid pühendatud enamus Euroopa riigid. Ususõjad kulmineerusid pärast terve sajandi sõdimist 30-aastase sõjaga. Inimeste elu muutus lihtsamaks ning usuvabadus oli laienenud, kuna lubatuks tunnistati nii luterlus, katoliiklus kui ka kalvinism.
protestantidel anti luba tegutseda, aga mitte Pariisis ega kuningakojas Hugenottidele antud õigused muutsid nad omaette riigist, neil oli oma esindaja kuninga juures ja alles jäid kindluslinnad Usulised pinged jäid siiski püsima terveks sajandiks 4. Miks sattus Saksamaa Kolmekümneaastase sõja peamiseks tallermaaks? Nimeta sõja osapooled. Saksamaa jäi sõja tallermaaks, sest keisrivõim oli süvendanud Saksamaa poliitilist kindlustatust, pinged protertantide ja katoliiklaste vahel vallandasid selle sõja. Osalejad: katoliiklike vürstide väed, ehk Saksamaa tsehhi protestandid, keda toetasid Taani kuningas, Rootsi, Prantsusmaa 5. Lugege läbi tekstid lk. 244. Milles väljendus XVII sajandi algul sõjapidamise eriline brutaalsus? selleks, et ellu jääda pidid palgasõdurid tõituma tsiviilelanike kulul tsiviilelanike maju põletati, perekonnad tapeti, selleks, et pääseda läksid nad palgasõduriteks
Cobert-oli kuninga rahandusminister ja nõuandja kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehk tollimaksu laskis rajada teid ja kanaleid hankis asumaid ehk koloonjaid Rentis rikastele kaupmeestele maksukogumisõiguse! Andis sootsaid laene manufaktuuri rajamiseks Müüs tiitleid ja Ametikohti! 6. Hugenottide olukord Prantsusmaal : Oli õigus oma jumalateenistusi pidada Neil olid oma väesalgad ja kindlused kaitseks katoliiklaste vastu Neid kadestati rikkuse pärast Kuningas tühistas nende eesõigused Vallandati riigiametitest osa hugenotte vahetasid usku Osa Hugenotte Lahkusid: Inglismaale, Madalmaadesse või Saksamaale 7. Kodusõja põhjused Inglismaal Tüli parlamendi ja kuninga vahel Inglismaa Lõhenemine kahte leeri! Kuninga Leer/Parlamendi Leer! 8. Kes sõdisid kodusõjas ja kes neid toetasid ? Parlament-Puritaanid, kaupmehed, keskkiht Kuningas-Aadlikud, Anglikaani kirik! 9.Millega lõppes kodusõda ?
Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA 16. sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottide vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. 1598. aastal välja antud Nantesi [nant] ediktiga olid hugenotid, kes moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast, saanud õiguse oma jumalateenistusi pidada. Kaitsmaks end katoliiklaste võimalike kallaletungide eest, olid hugenottidel oma väesalgad ja koguni kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Juba Richelieu
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit
merkantilismi vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale palju ministreid, õhutas kondlasi asutama manufaktuure ja jagas neile riigi kassast soodsaid laene. Prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Ta sundis prantslasi tarbima kodumaist toodangut. Ehitas palju maanteid ja kanaleid. Ka Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa- alasid .Louis XIV sõjad nõudsid palju raha. Müüdi aadlitiitleid või ametikohti . Kirikupoliitika usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ja hugenottide vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. Hugenotid moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast. Nad said õiguse pidada oma jumalateenistusi. Hugenottidel olid oma väesalgad ja kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Rahvas kadestas Hugenottide jõukust. Louis XIV olid vastumeelt ,et tema alamad on teist usku , Ta keelas jumalateenistused , kirikud suleti või hävitati ,vallandati riigiametist, neile määrati kõrgemad maksud
19. saj. algul polnud nimel "Saksamaa" reaalset poliitilist tähendust. Saksamaad iseloomustas: a) poliitiline killustatus 23 miljoniline rahvas elas 314 riigikeses, lisaks sellele eksisteeris veel 1400 autonoomia õigustes linna ja territooriumit. Riikide territoorium varieerus suuruses 115533 ruutmiilist (Habsburgide monarhia valdus) kuni 33 ruutmiilini. Eksisteerisid veel suured kultuurilised ja usulised erinevused protestantide ja katoliiklaste vahel. b) majanduslik killustatus 90 % elanikkonnast tegeles põllumajandusega. Puudus ühine turg. Riikides kehtisid erinevad raha-, kaalu- ja mõõtühikud. 1790. aastal oli Saksamaal 1800 tollibarjääri. Olid suured kommunikatsiooniraskused. 1816. aastal kulus näiteks reisijal 5 tundi, et läbida 12 miili Weimarist Erfurti. Linnad ei suhelnud majanduslikult omavahel
Kolmekümneaastane sõda Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid. Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda oli väga haarav. Aastal 1618 prahas kasvas suur pinge keisri ja böömi aadlike vahel. Katoliiklased tungisid Böömimaale ja algas sõda. Esimesel sõjapoolel olid edukad katoliiklased. Paljud protestandid põgenesid ära ja mõned asusid ka katoliiklikku usku, kartes karistusi saada. See ärritas teisi protestante. Taani astus aastal 1625 Saksamaal olevasse sõtta, et ta toetaks protestante. Siiski katoliiklased suutsid taani välja ajada. Ferdinand II algatas sunniviisilise katoliku usu taaskehtestamise. Peale seda astus sõtta rootsi(1630) kes oli sellel ajal kõige võimsam riik. G...
Tallinnas. Lisaks allikate uurimisele sündumuste kohta kirjutiste leidmiseks peatutakse käesolevas artiklis lähemalt allikate vormil, iseloomul ning sellel, millises kontekstis reformatsiooniajalooga need esinevad. Suhtumisest reformatsiooni ning kirikuelu ümberkorraldustest rääkides toetub autor peamiselt Tallinna rae määrusaktidele ning finantsdokumentidele. Üldplaanis räägib artikkel evangelistide ning katoliiklaste suhetest reformatsiooni algusperioodil ning põhjustest, miks Tallinnas nii kiiresti evangelistide poolele asuti. Artikkel koosneb neljast peatükist, mis käsitlevad vastavalt dominiiklasi, raadi ja gilde, ühislaegast ning Antoniuse vennaskonna arvepidamist. Autor teeb esitatud faktide ning nende analüüsi põhjal lõpetuseks järelduse, et kuigi reformatsiooni on tavaks käsitleda kirikliku sündmusena, jääb Tallinna allikate puhul mulje, et tegu oli eeskätt finantsreformiga, mis oli
saatkondade poole, et abistada kuidagigi. Kahjuks pole aga islamimaades naistel peaaegu üldse sõnaõigust ja nende probleeme käsitletakse haruharva kui lahendust vajavaid. Probleemid võivad tekkida ka siis, kui kaks inimest on tõesti teineteisesse armunud ent kuuluvad erinevatesse sektidesse. Sellisel juhul on paari kooselu vastu pigem nende vanemad, sest nemad leiavad, et õige on abielluda sama usku inimesega. Kõige levinumad on probleemid juutide ja katoliiklaste vahel. Kuigi nad kummardavad sama jumalat ja isegi nende usud väga suurel määral kattuvad, on need täiesti erinevate traditsioonidega religioonid. Nende jumalateenistused erinevad kuigi kristluse üks vorm katoliiklus on judaismi hilisem vorming. Erinevate kultuuride segunemisel ja koos eksisteerimisel tekib alati probleeme, kuid need takistused ei tohiks olla ületamatud, sest öeldakse, et armastus ei küsi sugu ega rassi ning
rühma.Religioon: 60% kristlased, põlisusundid 25 % , islam 6 % ja muud ususndid 9 %. Kenya elanikkonnast umbes 99% moodustavad neegrirahvad, viimastest üle poole kuulub bantu keeli kõnelevate rahvaste- kikujude (22%), luhjade (14%) ja kambade (11%)- hulka. Luod (13%) ja kalendzinid (12%) räägivad niiluse keeli. Riigis elab ka eurooplasi, hindusid ja araablasi. Riigikeeleks on Ida-Aafrika rahvaste põline suhtluskeel. Suurem osa rahvastikust tunnistab katoliiklaste ja protestantidena ristiusku, 6% on muhameedlased ning animistlikke hõimuusundeid järgib iga neljas keenialane. Protestante on 45%,katoliiklasi 33% ja moslemeid 10%. Kirja oskus keenias on 85.1%, meestel on 90.6% ja naistel 79.7%. Üldiselt oskavad lugeda ja kirjutada üle 15-aastased ja vanemad inimesed. Keenia sündimus on 37.89 sündinut 1000 elaniku kohta ja suremus on 10.3 surma 1000 elaniku kohta. Imikute suremus on 54.7 surma 1000 elaniku kohta, (meeste seas on 57,56
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Gio...
Eesmärk oli protestantism kui väärõpetus ühiskonnast välja juurida. Kirik püüdis taastada kõikumalöönud moraali, selleks loodi jesuiitide ordu, mille liikmed pidid täielikult kuuletuma paavstile ja täitma rangelt mungatõotusi. Vastureformatsioon tekitas ühiskonnas segadust, kuid siiski pooldasid enamus inimesi luterlust ning ei loobunud enam sellest põhimõttest. 16.sajandi teisel poolel algasid suuremad konfliktid protestantide ja katoliiklaste vahel. Selle tulemusena sõdis lõpuks terve Euroopa. Need ususõjad, mis kestsid ligi sajandi valati palju verd, kui mis lõppesid 30-aastase sõjaga, mille järel tunnistati nii luterlus, katoliiklus ja ka kalvinism lubatuks. See andis inimestele rohkem valikuvõimalusi, mida ja kuidas ta uskuda tahab ning keegi ei saanud teda takistada ega hukka mõista. Varauusajal arenes ühiskond väga palju edasi, inimeste maailmapilt uuenes ja
• Kirjakeel lähedane rahva hulgas olnud keelekujule Põhja- Eestis (Eestimaa aladel) • Põhjaeesti ehk tallinna kirjakeel. • Kirjakeel saksapärasem Vanim kirjasõna • Vanimad teadaolevad eestikeelsed usutekstid panid kirja sakslastest pastorid. • 16. sajandist ei ole eestikeelset kirjasõna eriti palju säilinud, sest paljud teosed hävitati, kas - ideoloogilistel põhjustel - usulise väärõpetuse kartuses - sõdade või - katoliiklaste ja protestantide usutülide tõttu • Näiteks: 1525. aastal ilmunud raamat, mis sisaldas ka eestikeelset teksti, hävitati Lübecki toomdekaani dokumentatsiooni kohaselt koheselt, raamatu rohkete vigade tõttu. Üksikud eestikeelsed teosed • Reformatsiooni eelsetest tekstidest on tuntuks saanud nn Kullamaa palved (Pater Noster, Ave Maria, Credo), mis on kohalik preester kirjutanud vakuraamatute lõppu. Kirja pandud aastatel 1524- 1532.
Reformatsioon Martin Luther Sündis 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas. 1505. aastal asus õppima Erfurdi ülikooli õigusteaduse valdkonda. Ohtlik olukord pani Lutheri mõtlema kloostrisse minemisega. Isa pettumuseks valis Luther enda südamehääle. 1505. aasta juunipäeval pääses Luther eluga ja 15 päeva pärast asus poiss augustiinlaste kloostrisse. Martin Luther ei sallinud juute ja moslemeid. Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks. Martin luther otsis piiblist midagi, mis viitaks puhastustulele või võimalusele endale taevas koht osta. Martin Luther kirjutas 95 teesist koosneva pamfletti. Peapiiskop tunnistas Lutheri viivitamatult ketseriks. 1518 aasta oktoobris avaldas Luther vastumeelt paavstile. 1520. aasta juunis andis paavst Leo välja kirikust väljaheitmise bulla. ...
Prantsusmaa. Prantsusmaal tekkisid konkreetsed ususõjad. Prantsusmaal tekkisid vastuolud hugenottida ja katoliiklaste vahel. Hugenotid võitlesid suureneva absolutismi vastu. Nad pooldasid kuningavõimu piiramist ja ravhaesinduse taastamist. 1562 Vassy veresaun. Katoliiklikud väed ründasid hugenotte. 24. aug. 1572 pärtliöö veresaun Pariisis. Peale pärtliööd tugevnesid kodusõjad prantsusmaal. 1598 aastal Nantes'i edikti vastu võtmisega lõppesid Prantsusmaal kodusõjad. See oli katoliiklaste ja hugenottide vaheline leppimine. Prantsusmaale lutheri põhimõtted ei levinud. Prantsusmaa jäi tugevalt katoliiklikuks riigiks. Hugenotte kiusati endiselt taga. Luteri usk levis täielikult Põhja-Euroopas. Kalmari unioon 1397-1521. sinna kuulusid Norra Rootsi ja Taani. Taani tõusis liidus esile. Üritas haarata teiste liidu riikide võimu. Reformatsioonidega oli võimalik rootsil taani võimu haaramist tagasi lüüa. Stockholmi veresaun. Rootsi tõusis taani vastu üles.
Krislus on aja jooksul jagunenud kolmeks põhisuunaks: katoliikluseks, protestantluseks ja õigeusuk.Levinum vool- katoliiklus, omistab suuremat tähtsust pühale pärimusele, pühakute ja reliikviate kultus.Suurim kristluse haru on katoliiklus 900 mln usklikuga.Teisteks peaharudeks on õigeusk ja protestantlikud kirikud. Pühad paigad ja asjad Maailmas on sadu kristlikke palverännakupaiku.Israel on oluline oma sidemete tõttu jeesusega. Roomas asub katoliiklaste vaimulik juht paavst.Piibel koosneb heebreakeelsest Vanast Testamendist ja kreekakeelsest Uuest Testamendist.Uus Testament koosneb 27 raamatust mis, jagunevad nelja ossa.:1)Neli evangeeliumi mis jutustvad Jeesusest.2)Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest.3)Epitslid e. Kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele.4)Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale. Ajalugu
tööstusettevõtete natsionaliseerimine) o Konservatiivid ei sekku majandusse Majandus: · Thatcher muutis kokkuhoiupoliitikat Suletakse kahjumiga ettevõtted (varem pumbati kahjumiga ettevõtetesse raha) · Kahjumiga ettevõtete sulgemise tõttu tööpuudus · Majandus hakkas taas tõusma tänu kõrgtehnoloogia arendamisele töökohad tulevad tagasi Sisepoliitika · Probleem Iirimaa (Põhja) Usulised vastuolud katoliiklaste ja protestantide vahel o Iirlane katoliiklane (vähemus) o Inglismaa protestant Vähemus tahab Põhja-Iirimaaga ühineda · Rassilised probleemid - Sisseränne kolooniatest Välispoliitika · Kolooniate iseseisvumine Inglased kaotavad oma positsiooni, mõjuvõimu vähenemine. Kolooniate iseseisvumine läheb valutulult. · Suessi kriis Kanalit üritati enda valduses hoida. · Ühinemine Euroopa Liiduga alles 1973 aastal
Barokk (lopergune pärl portugali keeles) 17-18. sajandi I pool Üldiseloomustus: väliselt toretsev ja elu nautiv ajajärk, kus on ülepaisutatud ja priiskav õukonnaelu. Muusika hakkas tungima haritud kodanike ellu. Kristliku kiriku lõhenemine, tekkis ususõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Elati tänases päevas. Kunst: inimeste tunnete ja kirgede väljendamine Muusika: valitsevateks helilaadideks said duur ja moll. Polüfoonia asemele tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto)
ristisõda tehti Konstantinoopoli vallutamiseks. Pärast seda sunniti kreeka kirikut üle võtma rooma kiriku poolt õigeks tunnistatud usutõdesid (dogmad). Pärast seda, kui ristisõdijate võim Bütsantsi üle kadus, taastus ka kreeka katoliku kirik. Ka pärast Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt kreeka katoliku kirik säilis ning tegutseb tänapäevani. Ka Eesti õigeusu kirik allub Konstantinoopoli patriarhile. Vatikani aastaraamatu andmetel kasvas katoliiklaste arv 2009. aastal 15 miljoni võrra. Ristitud katoliiklastest 24% elas Euroopas, 15% Aafrikas, 10% Aasias, ülejäänud Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Okeaanias. Ukraina Kreeka Katoliku kirik Eestis Ukraina Kreeka Katoliku Kirik on katoliku kiriku osa. Ukraina Kreeka Katoliku kirikusse kuuluvad enamasti Lääne-Ukraina õigeusklikud, kes Bresti uniooniga (1596) ja Užgorodi uniooniga (1649) tunnistavad Rooma Katoliku kiriku Rooma paavsti jurisdiktsiooni.
Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused endale. Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele. Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused. Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal. Augsburgi usurahu 1526. a vürstidel õigus määrata oma alluvate usku. 1555. a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. "Kelle valitsus, selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlase puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused ( emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni Katoliku kiriku otsene vastutegevus luteri kirikule- a. Inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljauurimine. b. Taastada katoliku kiriku sisemine ühtlus, jesuiitide
Nii oli kergem teha ja usun, et tuli ka terviklikum tekst millest on kergem aru saada ja kergem lugeda. 1. Saksamaa 17. sajandil Augsburgi usurahu tugevdas oluliselt vürstide võimu Saksamaal. Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama. Usulisi pingeid see ei lahendanud. Juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud sõda usuliste rahutuste tõttu keisrile kuuluvas väikeses Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku ning kuna keiser oli katoliiklane, pidas ta seda usurahu rikkumiseks. 1608. aastal moodustasid protestandid uniooni ning 1609. aastal vastasid sellele katolliklased oma ühenduse loomisega. Mõlemal poolel oli oma sõjavägi ja kokkupõrge katoliiklaste ja protestantide vahel oli vältimatu. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23. mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisri nõunikku ja nendeka
· 1524-1525 Saksa talurahvasõda reformatsioonist julgustust saanud talupojad näitasid rahulolematust, Lutherile see ei meeldinud ("Rahumanitsus"). Selle põhiprogrammiks oli "12 artiklit", lõpus Müntzer hukati. · Anabaptistid ehk taasristijad kristluse vastuvõtmine peab olema teadlik otsus, lapsi ei tohiks ristida · Andreas Karlstadt pani aluse pildirüüstele · 1526 a riigipäev vürst võib määrata alluvate usu · Protestijad katoliiklaste üritusele luterlus keelata said nimetuse protestandid · Augsburgi usutunnistus (luterluse usutunnistus): emakeelne jumalateenistus, kaks sakramenti, lihne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule · 1555 Augsburgi usurahu: kaks riigiusku (katoliiklus ja luterlus), "Kelle valitsus, selle usk" Ptk 32: Reformatsiooni levik SVEITS (palju eri rahvaid, jagunes territoriaalüksusteks ehk kantoniteks):
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
