10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mart9078
Õppematerjali autor
jääb vaid Konstantinoopol+Balkani ps) - ristisõdijad vallutavad Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. - osmanid 14. sajand 4. Bütsantsi juhtimine - keiser ehk basileus oli piiramatu võimuga valitseja, kuulub sõjaväeline, seadusandlik ja kohtuvõim - riiginõukogu ehk senat, koosneb aristokraatidest, võib keisrile nõu anda - keiser määras endale järeltulija ise, alates 11. sajandist võim isalt pojale - keisrile allus ka kirik (määras ametisse vaimulikke, käsutas kiriku varasid) ja selle pea Konstantinoopoli patriarh - riiklik hoolekandesüsteem: haiglad, vanade-ja vaestekodud - keisrile allusid ka riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad - Bütsantsi õukond väga luksuslik - mõjukatel õukondlastel suur tähtsus, sagedased paleepöörded (107-st keisrist 65, kas mõrvati, sandistati või mungaks, lahingutes sureb 8, loomulikku surma vaid 34) 5. Talupojad -talupojad isiklikult vabad
kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. Katoliikluse aluseks on Piibel koos apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse järgi transsubstantsioon. Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat. Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse vespreid, vigiile, protsessioone, palverännakuid jm., usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades mitmesugust sümboolikat (näiteks zeste, liturgilisi värve ja vaimuliku
Linnad tekkisid kauplemiseks soodsatesse kohtadesse- jõesuudmed, silla v koolmekoha juures, sadamapaik. Linnastatuimad piirkonnad tekkisid paikadesse, kus oli talupoegi, kellele toodand linlase toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust elanikkonnale.Kõigepealt hakkasid linna tekkima Vahemere piirkonda, antiiksete linnade kohale, hiljem kesk- ja põh-euroopas. Suurimad linnas u 50-100 tuh, keskmine linn 10 tuh, väikelinn 1000 elanikku. Tähtsamad ehitised olid kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linnaõigus e linnaharta saadi valitsejalt, õigus omavalitsusele (nõukogu e raad), raha vermimine, seadused, kohus, maksud, kaitsemeeskond. Linnaelanikud olid osa III seisusest, vabad inimesed- käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas. 1.a linnas- vaba inimene (sunnismaine talupoeg oli põgenendu linna, suutis end seal elatada, ilma, et teda leitaks). Gildid olid usulised ja poliitilised kaupmeeste ühingud, tsunftid käsitööliste
patriarhid. Kristlikus maailmas oli viis patriarhi: Aleksandria patriarh, Antiookia patriarh, Jeruusalemma patriarh, Konstantinoopoli patriarh ja Rooma paavst. Omavahel olid nad võrdsed ning pidasid tähtsate otsuste tegemiseks üheskoos kirikukogudel nõu. Kellelgi polnud absoluutset võimu teiste üle. 9. sajandil hakkasid ida- ja läänekirik üksteisest eralduma, kui Rooma patriarhid hakkasid teistelt patriarhidelt allumist nõudma. Et õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis paavst, viis see kirikulõheni aastal 1054. Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks. Inkvisitsioon oli katoliku eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis
9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest
d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbarite riikide teke ja häving, püsima jäävad ainult tugevamad, Frangi riigi õitseaeg, Bütsantsi (Ida- Rooma) hiilgeaeg. Hakkavad kujunema feodaalsuhted, üsna rahutu aeg, kus sõditi palju, vallutati palju maid. Kõrkkeskaeg (11-13 saj) kujuneb lõplikult välja feodaalsüsteem, tekivad uuesti
Ida-Roomal soodsamad geogr tingimused-võimalus pidada sõda merel. Rikkam, rohkem sõjaväelasi ja võimsam sõjavgi. Tsentraliseeritud-tugeva keskvõimuga riik(keisril piiramatu võim) 4.Bütsants tsentraliseeritud riik, eesotsas keisri e basileusega(piiramatu võim)+õukond(kõrgemad võimunakndajd). Konstantinoopol-1 ristiusukeskus Rooma kõrval. Patriarh-juhtis Bütsantsi kirikut, ei olnud nii võimas kui Rooma paavst. Kirik-kreeka-katoliku e õigeusu e ortodoksi kirik. JulianusI valitses 6saj(527-565)- arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia, konfitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". 532 surus maha Nika ülestõusu. Eesmärgiga kunagise keisririigi taastamine vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. 5.Bütsantsi välisvaenlased 1)Slaavi rahvad vallutasid paari saj-ga Balkani põhjaosa 2)7saj islamiusulised araablased,
Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Ajalugu Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid