Ariadne aitas Theseustandes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. Tänapäeval raskest olukorrast väljapääs 3. Parise otsus*-Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: "kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama noore printsi Parise. Kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna Aphroditele. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. 4. tüliõun*- vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Tänapäeval öeldakse
Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. (Fink 2000: 285-286) Zeusist sai kõigi jumalate ja surelike ülemvalitseja, kes ütleb ,,Iliases" oma perekonnale: ,,Olen võimsam ma taevasist kõigist. Või siis proovige, et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne te kett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake! Kuid maha iial ei tõmba te taevast ... Zeusi ... Kui aga soov oleks endal mul proovida naljaks, ma võiksin teid üles kiskuda kõiki ja maad, mered kõik üheskoos veel. Ümber Olümpose tipu ma köidaksin otsa sel ketil ning keset õhku rippuma jääks nii terve see maailm." (Hamilton 1975: 20) Kreeklaste peajumal oli kolm seaduslikku abielu. Esimene abikaasa oli tal Metis, ,,kes teadis kõige rohkem kõigist jumalatest ja surelikest inimestest"
loomade peaga, kehaga jne. Olümpose jumalatel olid inimekehad, kuid nad suutsid muutuda loomadeks (Zeus) Kuigi jumalad olid samad, tähendasid ja valisesid samu asju, olid igal maal eri nimed, millega jumalusi kutsuti. Egiptuse jumalad Amon, Hator, Hnum Anubis, Horos, Iris Apis, Maat, Min Atum, Month, Nut Geb, Osiris, Seth Thot, Ra Võrdlus Norra jumalatega samal ajal Norras olid jumalad, jumalannad, Hiiud ja härjapõlvlased. Norra mütoloogilisi jumalaid oli tohutult palju, isegi peajumalaid. Norra mütoloogias hakkas jumalate valitsemisega maailma loomine, Egiptuses ja Kreekas oli maailm olemas juba enne jumalate tulekut, teket. Kreekas tekkis maailm nö. Tühjusest, Norras ja mujal oli olemas kindel looja. Täname tähelepanu eest!
Kuid naised ise pole enamasti relvasid tõstnud ja lahingusse läinud, on nemad olnud siiski nende põhjusteks. Kreeka antiikmütoloogiast teadaoleva Trooja sõja põhjuseks osutus näiteks Ilus Helena. Kogu poleemika algas kolme jumalanna- Hera, Athena ja Aphrodite vahelisest tülist selle üle, et kes neist on kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama kumb neist on kõige ilusam. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas teda kingitustega ära osta. Lõpuks pakkus Aphrodite talle maailma ilusamat naist- Helenat, kes oli juba abileus Sparta kuningaga. Aphrodite lasi oma Pojal Erosel lasta Helena pihta kuldne armastusenool, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes Parise juurde Trooja kuningriiki. Selle peale kuulutas Helena abikaasa sõja Trooja vastu. Võimuka naise üks ilmekamaid näiteid on vana Egiptuse valitseja Kleopatra,
tähtsamaid linnriike · Hakati esimesena kasutama silinderpitsateid Linnriik Kis · Esimene Kisi valitseja oli Etana · Ta oli võimul u 2800 eKr · Üks tähtsamaid Mesopotaamia linnriike · Selle vallutas hiljem Gilgames Sumerite usund · Jumalad olid Sumeri päritolu, inimestest eristas neid vaid vägevus ja surematus · Jumalaid kujutati suguvõsana Sumeri tähtsamad jumalad ja jumalannad · An(Uruk)- taevajumal · Enlil( Nippur)- pea-, õhu- ja maajumal · Enki( Eridu)- vete- ja tarkusejumal · Nanna( Ur)- kuu-ja õitsengujumal · Inanna(Uruk)- armastuse-, ilujumalanna · Ninurta( Nippur)- sõja-, jahi-, kirjajumal · Ereskigal- allilma jumalanna · Nergal- katku-, nälja-, sõja-, allilmajumal Etana · Esimene teadaolev Sumeri valitseja oli Etana, kes elas u 2800 a eKr
Selle kavaluse olla välja mõelnud Odysseus. Hobune oli mõeldud kingitusena, kuid selle sees olid varjul kreeka sõdurid, kes öösel väljusid ja avasid linna väravad. Kasutatakse ka kui väljendit, kus Trooja hobuseks nimetatakse midagi, millega viiakse kavalusega kuhugi sisse pahatekitaja. c)Tüliõun- Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. 4) Vana-Kreeka teatri tekkeajaks peetakse kuuendat sajandit eKr. Alguse sai see viljakus- ja veinijumala Dionysose auks peetud mitmepäevastest pidustustest, kus toimusid ka näidendivõistlused. Algul toimusid etendused agoraal
KONTROLLTÖÖ 10kl 1.Seleta mõisted ja too näiteid. Originaal kunstniku enda poolt tehtud maal. ( ,,Girl Before A Mirror" P.Piccaso, ,,Dr. Tulpi anatoomiatund" Rembrandt, ,,Karje" Edward Munch, ,,Surmatants" Bernt Notke) Koopia originaali järgi jäjendatud maal (Prado ,,Mona Lisa" -Leonardo da Vinci õpilase maalitud. Helene Fourment'i portree Koopia P. P. Rubensi järgi. Autor Neff, Carl Timoleon von) Marinist meremaalija ( Aivi Vint, William Turner, Michelangelo ) Professionaalne kunst eriharidusega inimese poolt tehtud kunst. (Piccaso, Evald Okas, Eduard Viiralt, Jüri Arrak, Aivi Vint, Mare Vint, Tõnis Vint.) Muralism seinamaal, mis on suuremõõtlmeline poliitilise või ajaloolise motiiviga. Sai alguse mehhikost. 1) Kirjeldav Mehhiko ajaloo muralism Rahvuslikus Palees mehhiko linnas. 2) Detroidi tööstus põhja seinas ja lõuna seinas, Detroidi kunsti instituut. 3) Mees, kontrollib universumit 4) Muralism P...
India kaks eepost - ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana" · Brahma raamatud Vedade kommentaarid, preestrite käsiraamatud Teoloogia · Brahman kõige kõrgem ja absoluutsem jumal; kirjeldamatu, kõike teadev, kõikjal viibiv, kõige põhjustaja · Atman "hing", annab elu kõikidele olenditele, inimesed olev surematu osa hing e. Atman · Isvara jumala personaalne aspekt (mis teeb temast jumala); nt. ema, isa, sugu jne · Deevad jumalad või jumalannad · Indra, Agni, Visnu jne Lunastusõpetus Lunastus tähendab inimese sisemise rikutuse andeksandmine. Karma kõik elu jooksul tehtud teod, määrab ära inimese järgmise ümbersünni Samsaara ümbersündide ahel Eesmärk on samsaarast välja saada. Kui inimene pääseb ümbersündide ahelast välja, siis Atman ühineb Brahmaniga; lõplik seisund, kuhu jõutakse on moksa. Umbes 42 000 korda peaks inimene ümber sündima, et saada lunastust. Inimene
jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel. Jumalanna madudega Lüüramängija Vaas kaheksajalaga Küklaadidelt Skulptuur Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad.
· õpiti kujutama inimkeha täiuslikult · õiged proportsioonid, loomulikud näod ja liigutused · looduslähedane laad · lahendati kontraposti probleem(jalad harkis, üks jalg eespool) · skulptuurid muutusid elulisemaks, loomulikumaks, kuna avastati tasakaalupunkt · kujunesid mitmed koolkonnad: Ateena: tähtsaim meister Pheidias(kasutas krüselefantiintehnikat), Praxiteles(,,Aphrodite"), Myron(skulptuur ,,Kettaheitja"). Suurem liikuvus, jumalad, jumalannad Sparta: tuntuim meister on Polykleitos(,,Odakandja"). Tugevad lihaselised figuurid, jäigemad poosid, spartalaste kujutamine, sõdalased. · Mausoleum: hauakamber, suur kõrge ehitis. Ümbritsesid reljeefid Hellenistlik ajajärk: · Skulptuur: hakatakse kujutama ärevust, tundeid ja liikumist. Naturalistlikumad figuurid ja portreed. Tuntumad tööd: ,,Sanothake Nike", ,,Farnese härg", ,,Laokoon"
Kunstiajaloo KT konspekt – Mathias Ranna 1.Kreeta-Mükeene (sarnasused, erinevused) Sarnasused: • lossid olid labürinditaolise plaaniga • lineaarkiri • sarnased jumalad/jumalannad Erinevused: • Kreeta lossid kindlustamata, Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kau...
Kreeklased domineerisid tol ajal Egeuse merel ja olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. MINOILISE ja MÜKEENE ERINEVUSED Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli kasutusel lineaarkiri. Kreetal kasutatud lineaarkirja A'd ei osata lugeda, Mükeenes kasutatud lineaarkirja B, aga oskatakse lugeda. Nii Kreetal kui Mükeenes olid olulisel kohal lossid. Kreekas tekkisid lossid linnast eemale, Kreetal aga lossi ümber. Kreekas olid olulisemal kohal jumalannad, Mükeenes austati ka naisjumalannaid, kuid peeti olulisemaks siiski meesjumalaid. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Arhailisel perioodil (VIII-VI saj e.K.r). Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ainsad, mis siiamaani säilinud on. Mõlemate sisuks on Trooja sõda. Kreeklased pidid nende eeposte autoriks pimedat laulikut Homerost, kuid tänapäeval ei osata öelda, kas
Vana-Mestopotaamia kunst Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteksolid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist oli põletatud kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mistõttu vana-mesopotaamia ehitised ei ole imlastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savkuhilad. Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil painkes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni viis käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linas Uris. Kujutavas kunstis olid juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti oli...
Cicero kõnedest on säilinud 57 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul. Tema neli kõnet Catilina vastu loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. 24. ,,Tüliõun"? Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). 25. Antiik kirjanduse mõiste. Kõnekeeles tähendab eelmise sajandi asju. Kultuurilises taustas Kreeka- ja Rooma Vanaaeg ning selle kultuuri. Selle all mõistetakse eelkätt klassikalist kirjandust ja kunsti.
tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse, kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke. * Parise otsus Paris oli Trooja kuninga poeg. Pärast seda, kui ema kuulis ennustajalt, et poeg toob linnale õnnetust, jäeti laps saatuse hoolde. Ta kasvas ües karjasena mägedes. Kuldõunaga tulid tema juurde Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks soovis õuna endale. Paris aga ihkas endale ilusat Helenat. Kui Aphrodite oli lubanud selles Parist aidata, määras Paris õuna Aphroditele. Tema abiga Paris rööviski Helena ja viis Troojasse. See sai Trooja sõja ajendiks. Achilleuse kand Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis
Kreeklased Arest ei armastanud. Ares oli ka abielupetja. Jumalate sepp oli Hephaistos, kes oli ainuke inetu jumal. Ta on ainuke jumal, keda kujutati ette tööd tegevana. Hermes oli karjajumal, jumalate käskjalg, õnnejumal ning varaste jumal.Hermese kultusesammas oli herm (falosse kujuline tulp). Allilma ja surnute jumal oli Hades. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi. Paljud loodusjumalad olid nümfid, kes jagunesid elupaiga järgi liikidesse. Aastaaegu kehastavad jumalannad olid hoorid. Kunstide kaitsjad olid muusad. Palju oli kangelasi e heeroseid (Herakles, Achilleus). Heeroste kultus sai alguse esivanemate austamisest. Heerosed olid pooljumalad. Ktoonilised jumalad olid seotud maapõue ja taimekasvuga (Hades, Gaia, Pluton. Tontide ja nõidustega oli seotud Hekate. Dionysos on pärit Väike-Aasiast. Algselt oli ta viljakusjumal, hiljem veinijumal. Dionysose ümber tekib müsteerium. Sümboliteks on erekteerunud
Muusikainstrumentid: otseflööt , harf , lauto , topelt salmeri Vana-Kreeka Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride jätk ja Euroopa kristliku kultuuri vaheaste Musike-muusade kunst, lauldes ette kantud luule, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. o Dionysoslik muusika alge- (veinijumal) ärev, meeleline, äkiline, erutav o Apollonlik muusika alge- (valgusejumal) positiivsem, hea, harmoonline Muusad- kunstide, teaduste jumalannad Muusikainstrumendid: topelttaulos , barbiton , formiks , lüüra , kitara Arhailine ajajärk: 8.-6. saj. eKr Aoid- kutseline laulik Rapsood- rändlaulik, laulab teiste laule Paiaan- kultuslik laulutüüp, Apollonile pühendatud Treen- surnuitk, matustel Hümenaios- pulmalaul Nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks Klassikaline ajajärk: 5.saj.-330. a eKr Pidustused Dionysose auks: tragöödia , ditüramb , dionüüsia Tragöödia kirjanikud: Euripiides , Sofokles , Aispüros
Kuulsaim ennustaja oli Apolloni oraakel Delfis ning seal käidi tihti tähtsamatele probleemidele lahendust otsimas.. Nad edastasid jumalate poolt määratud tulevikku, reegleid ja saatusi. Täpselt nii oli ka Sophoklese teoses. Laios ja ta naine Iokaste ei saanud lapsi. Kuna nad olid kõrgemast soost, ei piirdunud nad teadmatusega ja et selle kohta rohkem teada saada, läks Laios ise Delfi oraakli juurde. Kreeklased uskusidki, et jumalad ja jumalannad kujundavad tulevikku ja mõjutavad elus ja looduses toimuvat. Isegi Oidipus saatis kohe käskjala Delfi oraakli juurde, kui tema linna tabas kuri haigus katk. Käskjalg Kreon tõi vastuse, kus öeldi, et linna päästmiseks peab linnast pagendama Laiose mõrvari. Jumalate sõnad olid pühad ja muidugi usuti seda ennustust ning kuningas Oidipus hakkas kohe otsima võimalust, kuidas linna päästa. Oidipusele ei tulnud isegi pähe, et see võiks vale ennustus olla
Keskmine riik 21 saj. Ekr Uusriik 16-11 saj. Ekr Perioodid on jaotatud valitsejate dünastia järgi . 23. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kohta?Põhjenda! Need olid väga püsivad. Seda näitavad kaks reljeefi, mille mõlema teemaks on Egiptuse ühtsuse ülistamine. Esimene kujutab vaarao Narmeri võitu Alam- Egiptuse üle, teisel Alam- ja Ülem-Egiptust esindavad jumalannad. 24. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Religioon oli polüteislik( palju jumalaid, algul looma-, hiljem inimesetaolised.) Nt. Hathor lehmapäine. Valitsejaks oli vaarao, keda peeti ka jumalaks. Kunsti mõjutas uskumus, et pärast surma võib inimese elu jätkuda. 24. Mis on palsameerimine? Milleks seda tehti? Palsameerimine on keha säilitamine pärast surma, et hing saaks sinna asuda. Palsameerimine oli usuline rituaal. 25
Homeros on Euroopa kirjanduse kahe esimese teose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, tema elu kohta ei ole midagi kindlat teada, paljud õpetlased kahtlevad, kas selline isik eksisteeris. Sandralt: Mitu eepost on vaja Homeroselt peale eelmainitute teada? Milliseid tead? 3. ÜHISEID JOONI ILIASE JA ODÜSSEIA ÜLESEHITUSES ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on vormilt eepilised poeemid. Mõlemad jutustavad kangelastest ja nende tegudest müütilises minevikus, mil jumalad ja jumalannad sekkusid otseselt surelikku ellu. Eeposte tegelasi ning sündmusi kasutasid oma loomingus hilisemad Kreeka kirjanikud ja neile vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. Näiteks põhineb James Joyce´i 3000 aastat hiljem kirjutatud romaan ,,Ulysses" ,,Odüsseia" kangelase Odysseuse seiklustele. 4. MAAILMA KÕIGE TALUPOEGLIKUMAST EEPOSEST Kalevalast. "Kalevala" on Elias Lönnroti poolt soome, ingeri ja karjala runolauludepõhjal koostatud soome rahvuseepos
kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid, tihti kujutati päevasündmusi. Komöödiad olid mõeldud rahva naerutamiseks, tekst oli teravmeelne, kuid räme, sisaldades palju nilbet nalja. Hellenismiperioodi kreeklased soovisid komöödiates näha pigem eraaeluga seonduvaid teemasid, kui ühiskonna ja poliitikaga. Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kui kreeklasi hellenismiperioodil massiliselt Idamaadele asus, puutusid nad seal senisest palju tihedamalt kokku idamaiste kommete ja elulaadiga. Kreeka religiooni ilmus nüüd mitmeid uudseid jooni. Kõik vanad
Makedoonia, 30. eKr langes viimasena Egiptus Maratoni lahing 490 eKr, Kreeka ja Pärsia vahel, pärslaste kaotus Salamise merelahing 480 eKr, Pärisa ja Kreeka vahel, Kreeka võit Tähestiku kasutuselevõtt Kiri arenes Kreeka-Mükeene ajajärgul, lineaarkiri A tänapäeval ei osata lugeda, lineaarkiri B osatakse lugeda. Kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal. Raua kasutuselevõtt tume ajajärk u 1100-1800 eKr Vana-Kreeka jumalad ja jumalannad. Religioon. Kreeka jumalad olid inimesesarnased nii välimuselt kui ka vaimult, inimestest eristas eelkõige vägi ja surematus. ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16
JAAPANI MUUSIKA Referaat muusika õpetuses SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 4 Keskaeg............................................................................................................... 4 Hilisem ajalugu.................................................................................................... 4 Traditsiooniline jaapani muusika............................................................................. 5 Moodne jaapani muusika........................................................................................ 6 Popmuusika......................................................................................................... 6 Kunstmuusika.............................................
jumalad ja jumalannad). Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Vana Kreeka jumalad · Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede
kõige suurem, sest nemad kaitsesid ja valvasid kogu kodukollet. Neid ei kummardatud templites vaid oma kodudes, kus osa toidust ohverdati neile. Kuid olid ka avalikud laarid ja penaadid, kes tegid linna heaks seda, mida tegid teised kodudes. Maanid, lemuurid ja kameenid Maanid olid allilma heade surnute vaimud. Kohati peeti neid ka jumalaiks ja kummardati vastavalt. Lemuurid olid halbade surnute vaimud, keda kohutavalt kardeti. Kameenid olid esialgu praktiliselt kasulikud jumalannad, kes hoolitsesid allikate ja kaevude eest, ravisid tõbesid ja kuulutasid tulevikku. Kreeka jumalate tulekuga muutusid nad ebapraktilisteks muusadeks. 6 Vallutuste käigus omandatud jumalad Uute alade vallutamisega võeti omaks ka teiste rahvaste jumalaid. Vallutatud alade jumalaid austati tavaliselt samamoodi nagu rooma jumalaid. Paljudel juhtudel paigutati uued jumalad Roomas uutesse pühamutesse. Linna elama asunud võõramaalastel lubati jätkata
,,mitmed tõed, mida keegi veel ei teadnud". Herfödr Odin? Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld, Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul. Herjan =Odin Gullveig mingi müstiline tegelane Haar =Odin Heidr nägijanaine ja nõid, hiidnaine Oodr ? Fenrir - oli germaani mütoloogias jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda koletuslik poeg, Heli ja Jörmungandri vend. Kugistav hunt, Ragnaröki koletis, jumalate hukatus. Jumalad röövisid ja hoidsid teda härjapõlvlaste valmistatud võluköidikuis, kust ta
· Tüliõun*- Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist (mis ei ole ka mingi ime) kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. õun, mille riiujumalanna Eris viskas Olümposel piduliste hulka ja sellele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Kõik jumalannad tahtsid seda, sõelale jäid lõpuks Hera, Athena ja Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi
Jaapani muusika Sisukord Sisukord.............................................................................................................lk.3 Sissejuhatus........................................................................................................lk.4 Jaapani muusika.................................................................................................lk.4 Jaapani muusika ...............................................................................................lk.5 Jaapan ...............................................................................................................lk.6 Kokkuvõte..........................................................................................................lk.7 Kasutatud kirjandus............................................................................................lk.8 Lisa...................
troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odüsseia on vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. 650 a. eKr. seeon järg "Iliasele” parise otsus-Eris oli tülijumalanna, keda ei kutustud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: "kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama noore printsi Parise. Kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna Aphroditele. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Tänapäeval öeldakse „tüliõun“ mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. Achilleuse kand-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke
keegi veel ei teadnud“. Herfödr – Odin? Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld, Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul. Herjan =Odin Gullveig – mingi müstiline tegelane Haar =Odin Heidr – nägijanaine ja nõid, hiidnaine Oodr – ? Fenrir - oli germaani mütoloogias jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda koletuslik poeg, Heli ja Jörmungandri vend. Kugistav hunt, Ragnaröki koletis, jumalate hukatus. Jumalad röövisid ja hoidsid teda härjapõlvlaste
· Tüliõun*- Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist (mis ei ole ka mingi ime) kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. õun, mille riiujumalanna Eris viskas Olümposel piduliste hulka ja sellele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Kõik jumalannad tahtsid seda, sõelale jäid lõpuks Hera, Athena ja Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi
1. Kirjelda Kreeta paleesid, kuidas Knossose palee on seotud Kuulsaim reljeef Mükeene Lõvivärav. Minotaurusega? Lossid olid Kreeta ehituskunsti 7. Antiik-kreeka tähtsamad sakraalehitised? Põhiplaan. tähtsaimateks saavutusteks. Paleed koosnesid paljudest Templid. Tavaliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templit väikestest ruumidest, mis paiknesid ümber siseõue. Paleede ümbritsevad tavaliselt igast küljest tiheda reana sambad. seinad olid kivist, laed puust. Lossidel ponud paraadlikke 8. Nimeta 3 vanakreeka stiili (orderit), missugune oli neist sissekäike; vormide mäng ja värviküllus. Knossose palee vanim? Dooria (vanim), Joonia ja Korintose stiil. äärmiselt keerukas põhiplaan on tekitanud legendi 9. Võrdle omavahel dooria ja joonia stiili. Joonia stiil on labürindist, kuhu asunu ei suutnud enam leida väljapääsu. hilisem, sell...
Tantalose piinad - Tantalos tappis oma poja ja pakkus seda enda pool einestavatele jumalatele. Jumalad said aga väga kurjaks ja karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid. Tüliõun - Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: „Kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Ariadne lõng - Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis
Kreeka jumalad on võrreldes teiste mütoloogiatega väga inimlikud. Neil on küll jumalikud võimed, kuid ka väga kindlad märgid inimlikest omadustest. Kreeka jumalad sünnivad, armastavad, võitlevad ja surevad nagu tavalised inimesedki. Mitte küll täpselt samamoodi nagu surelikud, kuid siiski. Kõigil jumalatel on oma teatud seosed surelike maailmaga, Zeusi puhul näiteks armusuhted. Ka viibisid jumalad väga tihti maa peal tavaliste inimeste seas. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. 10 Kreeka panteon Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja
m.a.).Olümpose, Kreeka kõrgeima mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste kujutlustes elasid sellel mäel jumalad ja jumalannad. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimese sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat (kr mütoloogias karastav imeaine, surematuks tegev jumalate toit, ka healõhnaline salv), mis andis neile igavese surematuse ja nooruse. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Paljudel jumalatel ja jumalannadel olid oma sümbolid. Nii oli loorberipuu Apolloni püha puu ja öökull, keda tänaseni targaks linnuks peetakse, Athena lind. Apollon oli päikesetõusu, -loojangu ja poeesiajumal, hoidis tavaliselt kannelt käes. Ares oli sõjajumal, kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Artemis oli kuu- ja jahijumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, kujutati tavaliselt vibuga.
Kuid vanakreeka mütoloogias teatakse teda pigem verejanulisuse jumalana. Ta on samuti väga tähtis Olümpose tegelena teoses ''Ilias''. Ares oli Aphrodite abikaasa ning Erose isa. Tema tunnusmärkideks on kilp ja kiiver. Eris, tuntud kui tülijumalanna oli saadud samuti Zeusi ja Hera vahekorrast. Eris on maailmas tuntud oma kuulsa ''tüliõuna'' pärast, millest on juttu ''Iliases'', nimelt Thetise ja Peleuse pulmadele oli kutsutud kõik jumalad ja jumalannad v.a Eris. Seetõttu otsustas ta kätte maksta ning vikas rahva sekka õuna, millel oli kirjas ''Kõige ilusamale''. Keegi ei teadnud, kellele oli see õun adresseeritud ning kolm jumalannat läksid omavahel tülli - Hera, Aphrodite ning Athena. Üldiselt võiks öelda, et Zeusi armuelu oli väga huvitav ja rikkalik ning pea iga isikuga, kellega tal mingisugused suhted olid on kreeka mütoloogias jutustada midagi väga eripärast.
keelpillidel saadavad. Sireenid olid surelikele ohtlikud. Kui mõni laev nende saare lähedale sattus ja meeskond nende laulu kuulis, ei suutnud meremehed enam pardale jääda. Igatsuse sunnil ujusid nad kaldale ning jäid viljatul saarel haledasti nälga. Hukatuslik tüliõun oli kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab, pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse. Sellest saab alguse Trooja sõda. Prokrustese säng - Prokrustes oli mees, kes ehitas oma maja tee äärde ning võttis vastu
Laagri Jaapani muusika Referaat Koostaja : Sandra Turnas 7.t klass Juhendaja : Piret Puusta Laagri 2010 Sisukord 3 - Sissejuhatus 4 - Jaapani muusika 5 - Kokkuvõte 6 - Kasutatud kirjandus 7 - Lisad Sissejuhatus Mina kirjutan oma referaadi jaapani muusikast, sest mulle tundub huvitav just see maa ja selle maa kohta on väga palju materjali. Ma tahan teada saada, mis on jaapanis kõige tuntumad pillid ja muusikastiilid. Tahaksin teada palju uusi fakte selle maa muusika kohta. Ma arvan, et selle referaadi tegemine tuleb väga huvitav ja ma ei kahetse, et ma just selle riigi muusika uurimise valisin. Jaapani muusika Jaapani muusika on Jaapani traditsiooniline ja moodne muusika. (1) Jaapan on iidne maa, mis...
Tantalose piinad- Tantalos tappis oma poja ja pakkus seda enda pool einestavatele jumalatele. Jumalad said aga väga kurjaks ja karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid. Tüliõun- Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Võõraste sulgedega ehtima- teiste inimeste vooruste või saavutuste omastamine. Moirad- vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena
kaks või kolm kalendrit, millest igaüks töötas erinevas tsüklis. Müütides tähendab aga aeg vähe, kangelased aitavad luua maailma, enne kui nende isad on sündinud; inimesed vananevad või kasvamad nooremaks mäe tõusust või langemisest. Ja selle ajajärgu tõttu on müüdid loogilised. Nad selgitavad, miks on kondori suled mustad ja mis põhjustab maavärinaid. Nad pakuvad ka sellist eeskuju, et inimesed kardavad neid ja elavad nii, et neid teenida, isegi täna. Need jumalad ja jumalannad olid tõelised ja igapäevaellu infiltreerunud. Lõuna- ja Kesk-Ameerika müüdid peegeldavad teiste kohtade mütoloogias leiduvaid teemasid, nad räägivad kangelastest, paradiisist, allmaailmast, madudest, kurjadest deemonidest, loodusest, sellest kuidas maa sai alguse ja kuidas inimesed siia maailma said. Mõned usuvad, et iidsed inimesed on loonud müüte, et aidata selgitada oma maailma või ehitada oma ajalugu - maailma, mida me
9. Vana-Kreeka teatri põhiplaan Vana-Kreeka teatri põhiplaan (Epidauros , 3. saj. eKr.) Skeene lavaehitis, kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum; proskenion - esinemiskoht. 10. Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled.
4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13. Tessaalia Usk 16 Vana-Kreeka mütoloogia on kindlasti üks huvitavamaid terves maailmas ja ka ainulaadsemaid. Olümpia, Kreeka kõrgema mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste kujutluses elasid sellel mäel jumalad ja jumalannad. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Apollon oli päikese, -muusika ja poeesia jumal. Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma.
8 Kolm tähtsate ülesannetega figuriini. Horus saab võitu kaosest; Duamutef, kord inimese kujul, kord saakali peaga, valvab muu hulgas surnud vaarao magu. [2: 27] Sarkofaagid Kaks välimist sarkofaagi on kullatud puust, kõige sisemine massiivsest kullast. Kõigil kolmel on kujutatud vaaraod jumal Osirisena, käes kuninglikud insiigniad: piits ja kõvera otsaga sau.[2: 28] Välimist sarkofaagi katavad stiliseeritud suled: jumalannad Isis ja Nephthys hoiavad vaaraod oma tiivulistes kätes.[2: 29] Selle kirstu kaas on samasuguse ovaalse raamikujuga, mis ümbritseb raidkirjadel kuninga pärisnime. Siin kujutatud hieroglüüfid hoiavad surnud valitseja mälestust: Tutanhamon. [2: 32] Seesmises sarkofaagis lebava Tutanhamoni nägu katab omakorda kunstipärane surimask. See on kullast taotud ja kaunistatud
Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". · Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". · Parise otsus Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: "kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama noore printsi Parise. Kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna Aphroditele. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. · Tüliõun Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Tänapäeval öeldakse
Need olid iga 4 aasta tagant ja pühendatud Zeusile. Osalesid üksnes hellenid. Ka naistele oli see keelatud. Sisaldas jookse, maadlust, rusikavõistlust, viievõistlust, neljahobusekaarikute võistlust. Olümpiarahu seal ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sissepääsu relva jõul takistada. Põhilised jumalad, religiooni iseloomustus Jumalad moodustasid perekondi. Kõige tähtsam oli Zeusi pere, kus oli 12 jumalat. Olümpose mäel elasid jumalad ja jumalannad. Zeus, abikaasa õde Hera, Poseidon vend. Maailm sai alguse kaosest. Ennustamine oli olulisel kohal. Tüüpiline pühamu koosnes templist ja altarist. Seal olid ka preestrid ja preestrinnad. Vahel olid preestriteks mõned riigiametnikud, vahel aga aristokraatlikest suguvõsadest. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb ekslemine Hadese riigis. Nad ei pööranud surmajärgsusele erilist tähelepanu, kui siis vaid
Tsivlilisatsioonil puudusid sõjakad jooned: lossid olid kindlustamata valitsejad polnud arvatavasti sõjapealikud jahistseenide, kindlustuste ja relvade puudumine Kunsti iseloomustavad: rahu ja rõõmsameelsus temaatikaks loodus, usupidustused, sport jne Naise arvatav domineerimine ühiskonnas: Jumalad naissoost naiste rohke kujutamine kunstis naisvalitsejad Usundile omane: härjakultus domineerivad jumalannad ( viljakus? ) Elanike tegevusalad: põlluharimine ( ilma kunstliku niisutuseta ) kaubandus ( mererööv? ) Ühtset riiki arvatavasti ei teki NB! Arenenud laevandus ja ümberkaudsete merede kontroll viib tsivilisatsiooni üldise rahumeelsusele! Kreeta kultuuri allakäik: ~1 500 eKr. - toimus vulkaanipurse Thera saarel. MÜKEENE KULTUUR Mükeene kultuur ( 1 600-1 100 eKr.) : ~1 600 eKr
Naise positsioon sealses ühiskonnas oli väärikas. 2.6. Kreeta kultuuri religioon: Kreeta religioonist on tehtud järeldusi arheoloogilise ainese ja kujutava kunsti põhjal. Kreetalased austasid peamiselt jumalannasid (viljakusjumalannad). Kui jumalanna kõrval on kujutatud ka mõnda meest (meessoost jumalat), siis seinamaalide kompositsioonist lähtuvalt jäävad domineerima jumalannad. Minoilises kultuuris oli väga tähtsal kohal härg. Härjakultusele viitavad religioossed (tõenäoliselt ohvritalitusega seotud) akrobaatilised stseenid üle härja hüppamisest seinamaalidel, härjasarvede kujutised jm. 2.7. Kreeta kultuuri allakäik: Kreeta kultuuri allakäiku on seostatud saarest põhja pool asunud Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurskega. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi
õnnetusi. 10. Ta oli teose ,, Kuningas Oidipus" autor ja üks kuulsamaid mehi kelle teoased levisid ja säilisid kaua. 11. Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas, tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas külaliste sekka kuldse õuna, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, kes neist on kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate valitseja Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub.Jumalannad läksidki Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma. Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle,
oksendama. Nii ilusidki Poseidon, Hades, Hera, Demeter ja Hestia taas päevavalgele. Nad aitasid Zeusil jumalate kuningaks saada. Zeusist sai peajumal ning tuulte ja taeva valitseja. Zeus ei olnud oma abikaasa Herale truu, sellepärast oli tal palju lapsi kelle ema ei olnud Hera. Seaduslikke abielusid oli Zeusil kolm. Hera oli Zeusi kolmas naine ja nesit ka kõige kuulasam. Zeus võitis Hera südame käo kujul. Zeusi pilku püüdsid nii nägusad jumalannad kui ka surelikud kaunitarid. Ta muutis end ükskõik kelleks, et nende armatust võita. Näiteks kaunitar Alkmene endale võitmiseks muutis Zeus end tema abikaasaks. Zeusi poeg oli näiteks Herakles. Enamus müüte ongi keskendunud tema armusuhetele. Zeusi püha puu oli tamm ja püha lind kotkas. Teda kujutati istumas troonil valitsuskepi ja välgukimbuga. Poseidon (Neptunus) Poseidon oli Zeusi vanem vend. Ta oli tugev ja äkilise iseloomuga (mis tekitas tema ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
