Jeesuse päevil oli sünagoogil neli funktsiooni: kool, kus juudi lastele õpetati käsutundmist. Jumalateenistuste pidamise paik. Sotsiaalne keskus, kus sai pidada nii matuseid, kui kohtukoda. Idaseinas seaduselaegas - toorarullide säilitamine. Saalipoolel all asub pult, kus loetakse palveid ja Toorat. Teenistuse kulminatsiooniks on seaduselaeka avamine. Puuduvad maalid ja skulptuurid, kasutatakse sümboleid. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab seadust, juhib judaismis olevat liberaalset kogudust. Rabiks võib olla ka naine. Rabi teab ja tunneb seadust. Juudile on kodu samasugune tempel nagu sünagoogki. Sabati pidamine on perekondlikus elus nädala keskpunktiks, mis algab reedel päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva päikeseloojangul. Õigeusklikud juudid järgivad rangeid ettekirjutusi selles osas, mida nad söövad ja kuidas tuleb käsitseda rituaalse tähtsusega esemeid. Rituaalse puhtuse reegleid nimetatakse kosseriks. Ei sööda sealiha ega verd.
Vana testament räägib iisraeli rahva ajalugu. Algselt oli see Juutide pühakiri, hiljem ka kristlaste pühakiri. Uus testament koosneb evangeeliumitest, kirjadest ja ilmutusraamatust. Uues testamendis räägitakse lähemalt ka Jeesusest. Jeesus rääkis Aramea keeles. · A&O Alfa ja oomega, esimene ja viimane täht kreeka tähestikus. Sümboliseerib jumalat kui elu algust ja lõppu. Ka Algus ja Ots. · Messias Judaismis oodatud väljavalitu ja Jumala Poeg, pidi tooma maale rahu ja õigluse, aitama vaeseid. Kristlased pidasid messiaseks Jeesust, kes tegi seda oma surma läbi. · Apokalüpsis Püha Johannese nägemus. Evangelist apostel Johannese allegooriline nägemus Ilmutusraamatus ennustades Kristuse teist tulemist, tema Uut Jeruusalemma maa peal, Saatana lõplikku kukutamist ja kurjusejõudude hävitamist. Samuti sisaldab nägemusi
KRISTLUS Referaat 2012 SISUKORD KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlusAabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakord...
Kogu ajaloo vältel on juudid juhindunud ideest, et nad on Jumala ehk Jahve poolt äravalitud rahvas ning,et inimene on oma elu eest Jumala ees vastutav, mis väljendub Tema poolt antud seaduste hoolikas järgimises. Juudid on nimetanud end Aabrahami lasteks, kuna Jumal andis just Aabrahamile u 2000. a eKr tõotuse: «Ja mina annan sulle ja su soole pärast sind selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja mina olen neile Jumalaks!» Oluliseks kujuks judaismis on veel Mooses, kes sai iisraellaste vastupanu juhiks pärast seda, kui juudid olid sattunud egiptlaste alluvusse. Moosese juhtimisel õnnestus juutidel põgeneda Egiptusest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal, umbes 13. saj eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kivitahvlitele raiutud kümme käsku. Sellest hetkest alates on
Millistest osadest koosneb Piibel? Piibel koosneb kahest osast- Vanast ja Uuest Testamendist. Vana Testamendi raamatud on kirjutatud enne Jeesuse sündi, Uus Testament aga esimesel sajandil peale Jeesuse sündi. Mis keeles on kirjutatud? Vana Testament kirjutati vana-juudi keeles. Uus Testament aga kreeka keeles, mis oli tolle aja kultuurikeeleks. Mis keeles kõneles Kristus? Aramea. Messias - judaismis oodatud väljavalitu ja Jumala Poeg, pidi tooma maale rahu ja õigluse, aitama vaeseid. Kristlased pidasid messiaseks Jeesust, kes tegi seda oma surma läbi. Taavet ja Koljat - Koljat oli hiiglase kasvu sõjamees, kes võitles vilistite leeris. Tal oli seljas soomusrüü, peas vaskkiiver, ja käes tohutu oda. Tema ees käis kilbikandja. Koljat teotas ja naeris Jumala rahvast. Ta kutsus iisraellaste hulgast kedagi kahevõitlusele, teatades, et
Ismael Saara eest kõrbesse. Hiljem tulevad inglid, kes räägivad, et Aabraham peab saama lapse ikka Saaraga ning varsti saavadki nad lapse, kelle nimeks saab Iisak. Aabraham läbib veel sellise katsumuse, kus jumal tahtis, et Iisak ohverdataks. Lõpuks seda ei tehtud ja jumal kiitis Aabrahami selle eest. Hiljem Jaakob maadleb ingliga, mille käigus tal nihestatakse puus ja ta sai sealt endale juurde teise nime Iisrael. Jaakob saab 12 poega, kellest tuleb 12 suguharu. -) Ümberlõikamine Judaismis poisslapsi hakati ümberlõikama 8 päevaselt, Araabialaste seas tehakse seda vahemikus 3-13 aastat. * Egiptuse vangipõlv ~1700-1250 e.Kr. See lõppeb Ramses II-e valisemise lõpuga. -) See on see aeg, kus juudid on Egiptuses orjad ja see aeg lõppeb exodusega, kus Mooses juhib juudid tõotatud maale. Sinna perioodi jääb ka 40 aastat Siinai kõrbes. Kui jumal Moosesele ilmutab, siis ta ütleb, et tema nimi on: ,,Ma olen see, kes ma olen." millest tuletasid nad heebrea keeles JaHoWaH
instrument mida kasutavad sünagoogides. Yom Kippur(suur lepitus päev) 10päeva pärast Rosh Hashanah. Sellel päeval juudid meenutavad eelmisel aastal tehtud patte. Püütakse heaks teha, kuna pole kerge nimetatakse mõnikord halbadeks päevadeks. Paastutakase 25 h. Enda pesemine keelatud, nahksaapad, deodorant. Toora käskude raamat 1-5 Moosesse raamatud. Rabi Vaimulik, Pastor, tunnevad pühakirja, aitavad selle päeal. Inim suhted on judaismis väga olulised, sest peegeldavad inimeste suhet Jumalaga. Simon Wiesenthal Center otsib natsi sõjakuritegijaid Pesah paasapüha, tähistatakse välja rändamist egiptusest. Gheto oli alguses juudi linnaosa. Maailma kõige enam mõjutanud juut oli Jeesus. Ennem ppesemist ei tohi kättega toiduaineid ja oma nägu puudutada. Kõrbes kui vett ei ole pesetakse ka liivaga. Et pead kaitsta kannab vaga juut peas kipaa-d(müts murumüts). Riided
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
surematus, kui elada loodusega harmoonias. Judaism Judaism on etniline religioon, mis puudutab vaid üht rahvust, hetkelisi juute ja on üks vanimaid monoteistlikke usundeid. ~2000 aastat tagasi ilmutas jumal end rändkarjakasvatajast Aabrahamile ning nad tegid omavahel lepingu, et Aabraham annab järeltulijad ja jumal annab maad ehk Foiniikia. Hiljem sünnib Aabrahamil poeg Iisak, kellel sünnib poeb Jaakob, kellest lähtuvalt sünnib 12 suguharu, kellest saavad juudid. Judaismis on selline iseloomuk tunnus nagu ümberlõikamine, kus 8 päevane poisslaps nö lõigatakse ümber. ~1700 aastat tagasi ilmutas jumal end uuesti Moosesele, kes oli juudiverd ja kes päästis juudid Egiptuse vangipõlvest ning selle päästmise ajal kirjutatakse ka 5 Moosese raamatut, mis on juutide pühakirja alus. Kultus ehk jumalateenistus kuni 70 pKr oli juutide jumalateenistuse toimumiskohaks Jeruusalemma tempel. Seda viisid läbi preestrid, kes olid leviidide suguharust
Ja siis lähevad nad segi. Pühakud tapavad rästikuid. Pilved põrkuvad pilvedega kokku ja raksatab välk. Rabamuld ja oaasipind. Männid kõrguvad kõrbes. Vagad mehed ja naised suplevad laukas. Jeesus Kristus tõstab käed roolile ja kaugeneb isekallutajal. Oliivipuudel kasvavad jõhvikad. Usk on iga inimese era asi ja seda ei tohi alavääristada ega halvustada. Uske on maailmas mitmesuguseid, nende hulgas ka ristiusk. Kristluse järgi oli Jeesus judaismis oodatud messias (Kristus) ja Jumala Poeg, kes tõi oma surma ja ülestõusmise läbi inimkonnale lunastuse ning rajab pärast taastulekut õigluse- ja rahuriigi. Kõik mida tema tegi ja ütles oli usklikele puhas kuld. Nõnda tegid, käitusid ja rääkisid ka nemad (siiamaani). Jeesus Kristus on sümbol, mis väljendab elusolendit, kelle tahtmise korral "hüpatakse kasvõi peadpidi ahju". Nõnda nagu tema teeb, nii peab juhtuma.
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio ‘sidumine; hoolimine’) Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist Ilmselt on otstarbekas lähtuda definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmiso...
Levinum nimi on Mormoonid. Misjonäre saab ära tunda enamasti tumedate pükste või seelikuga, valge pluusi ja musta nimesildiga. 66. Mis on korealase Mooni rajatud Ühenduskiriku tuntumaid avalikke riitusi? Massilaulatus staadionil 67. Milline uususund on paljudes maades keelatud ja nad peavad seetõttu on teenistusi ookeanilaevadel? Saientoloogia kirik 68. Mida arvavad satanistid inimese tahtevabadusest? Saatan (hbr ‘laimaja, süüdistaja, vastane’) (1) Judaismis, kristluses ja islamis Jumala kaaskondlane, Jumala loodud vaim, kes astub välja Jumala vastu, on seetõttu ära neetud ja kurjuse kehastusena mõistetud inimesi õigelt teelt kõrvale eksitama. (2) Kuradi sünonüüm. Kuna inimesed on loomupäraselt egoistlikud ja vägivaldsed, siis tuleb end teostada oma ihade ja soovide avaliku tunnustamise ja heakskiidu abil. 69. Milline uususund teostab oma rituaalide seas surnute ristimist? Mormoonid/Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik 70
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoof...
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 5. Samaan nn spetsialist, kes töötab sarnaselt posijaga tervistaval eesmärgil. Tema eritunnus on transsi e lovesse laskumine. See amet võib olla pärandatav. Kui tööga toime ei tule võib samaani töökohast ka ilma jääda. Neid leidub Siberis, soomeugri piirkondades, Kesk Aasias, Aafrikas, Põhja Ameerikas. 6. Nõid nn spetsialist, kes kasutab maagilisi vahende...
päeval iga inimest hinnatakse kahetsuse ja heade tegude järgi, arvestades seda, kuivõrd on ta järginud Sariaati. Heakskiidu teenides läheb inimene taevasse, mis on igavese õndsuse paik. Teised lähevad põrgusse, kus patused kannatavad suuri piinu, tule ja keeva veega naha põletamist. Kõik mis maailmas juhtub on Jumala määratud Judaism Judaism kuulub aabrahamlike usundite perekonda (koos Kristluse ja Islamiga). Judaismis on Aabraham kui juudirahva esiisa, islamis jumala sõna vahendaja ehk prohvet ja kristlusest täiusliku usu eeskuju (rõhutatakse järgnemist Jumala kutsele minna kodumaalt tundmatusse paika; Iisaki ohverdamine Aabraham on valmis ohverdama Jumalale oma poega; saab kõrges eas järglasi, kellest saavad eri hõimude juhid). Judaismis on Aabraham kõigist kolmest usundist tähtsaimal kohal. Juudid nimetavad end Abrahami lasteks. Prohvet Abraham tõi juudid Mesopotaamiast Palestiinasse.
Seda saab geneetiliselt põhjendada, kasutades evolutsiooni teooriat, kuidas tekib kohastumus jne. Kultuurid ja religioonid keelavad ja käsevad, mida võib, saab, peab ja tohib süüa. Mõnes kultuuris süüakse teatud asju ainult teatud aegadel ning tihti on määatud kuidas toitu valmistatakse. See on samuti läbi mitmete põlvkondade juurdunud inimestesse. Osades religioonides on toite, mis on keelatud või tabu. Näiteks judaismis on siga räpane loom ning siga ei sööda, hinduismis on lehm püha loom ning teda ei tapeta selle tõttu. Võin näite tuua ühe indialasega, kellega ma tutvusin oma reisil. Ta ei saanud süüa loomaliha. Küsimus ei olnud usus ja tõekspidamistes, vaid ajalooliselt indias ei sööda loomaliha ja tema organism ei ole kohastunud seda seedima. ning tal tekkis allergiline reaktsioon. Haigused ning eritoitumine Vale toitumise tavaline tagajärg on haigus
õigluseks. Realism: universaaliad on olemas reaalselt, kas konkreetsetes asjades eraldi ja enne neid või neis asjades endis. ÜLDMÕISTED on reaalsed. Nominalism reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades, universaaliad on ainult sõnad. Konseptualism: universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistena, mille inimene loob asju võrreldes. 3) Jumalatõestused Nii judaismis, kristluses kui islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa targa ja heana. Jumal on loonud maailma eimillestki. a)ontoloogiline jumalatõestus. Anselm Canterburyst: tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on midagi ''millest enamat pole võimalik mõelda'', siis peabki ta olemasolema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul poleks ta midagi, millest enamat pole võimalik mõelda.
Aziru tahab, et Sinuhe tema ühe aastase poja ära raviks. Tuleb välja, et poisil oli hoopis väja tulnud esimene hammas. Aziru armastab oma poega. Vürst - on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.Vürsti kõnetatakse "Teie Hiilgus".Vanasti kasutatu seda tiitli näitamiseks. (lk.333) Jumal - see on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik). Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid madalamateks või ebajumalateks (neid võidakse nimetada ka jumalusteks).(lk.333) Vaarao - (egiptuse per-aa 'suur maja') tähistas algselt kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade osakond Autoremont AL-21 RASSISM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2004 Sisukord Rasside liigitamine ............................................................................................................................................................. 3 Rasside eristamine ...
· Mis on olulisem, kas Jumala käsk või inimese mõistus? Religiooni moraalinormid Religiooni norme põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile (ilmutus, pühakiri) Usuliste moraalinormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega (põrgu/paradiis, Jumala silm) ja sisemise motivatsiooniga (eesmärgiga austada Jumalat). Usulised moraalinormid kehtivad valdavalt ühe usundi piires, kuid on ka universaalseid norme (näit. Kuldne reegel esineb kristluses, judaismis, hinduismis, budismis, dzainismis, konfutsionismis, taoismis, zoroastrismis). Sekulaarsed moraalinormid · Ilmalikud moraalinormid on mitteformaalsed ja muutuvad. · Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). · Moraalinormid võivad olla eri kultuurides ja inimgruppides erinevad. · Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile (jumalikule,
Osadel säilinud seinamaalidel võib näha pidulikke sündmusi ning neide ja noori härjamängude juures. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid. On levinud müüt Knossose labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. · Jumal (lk 237) Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik). Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid madalamateks või ebajumalateks (neid võidakse nimetada ka jumalusteks). · Babülon (lk 244) - Babülon (Piiblis Paabel; akadi Babili, vanakreeka
Juutide juhtijaks ja õpetajaks olid preestrid ja kirjutajad e. kirjatundjad. Kirjutaja ametiga tegelesid ainult jõukad. Ema osaks pidasid juudid kõlbeliste aluste kujundamist. Tüdrukud said haridust kodust, aga mitte sünagoogis või algkoolis. Juudi naine oli oma lastega lähedane. Tänapäeval on juudid vist ainukesed maailmas, kes on säilitanud nii oma väga kaugete esiisade traditsioonid, kui ka palju igapäeva elu tegevust. Kõigi pereliikmete tugev kokkuhoidmine. Juudid suudavad elada judaismis ja nüüdisajas. Ka tänapäeval peavad sabatit(laupäeviti ei tööta). Ei ole kadunud ka vanemate austus. INIMENE-KANGELANE. KREEKA Kasvatus oli agonaalset iseloomu. Iga perekonnapea oli preester oma kodus ja iga valitseja oli ülempreester. Religioon koondas kreeklased enam ühtseks pereks, kuigi jäid alles perekonna jumalad, loodusvaimud ja jõud. Kasvatamise ja õpetamise aluseks olid Homerose eeposed. Homerose loodu oli suulise õpetuse alus
nimest. Paralleelse nimetusena on kasutusel kõrbemonoteism. 3. Kes on judaismile alusepanija? Rajaja on MOOSES. 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi? Kuningas TAAVET (XI-X sajandil eKr) 5. Milline usk on judaism? Judaism on juutide religioon ning ühtlasi vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, tuginedes kristliku traditsiooni järgi Vanale Testamendile, eeskätt viiele Moosese raamatule (pentateuh) ning rabiinlikus judaismis ka Talmudile 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides (1135-1204) keskaja juudi õpetlane 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus ületab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11
Sõnaga võib ka vihma tekitada või tuult vaigistada. 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Sõna ja keel pole antropoloogilised ega kultuurilised väärtused vaid sõna kuulub kosmilise korra juurde Loogos ja Herakleitose arvamus. Loogos ehk sõna on maailma enese struktuur. Inimese kõne on selles midagi eraldiseisvat. Kuna ka kristliku deoloogia järgi oli enne sõna siis võib öelda, et sõna oli jumala juures ja sõna oli jumal. Judaismis ilmutab Jehoova ennast sõnadega ja loob nendega maailma sõnadega “saagu valgus” ja valgus sai. Haideger aga kirjutab, et analüüsides keele olemust ei huvita meid rääkimise kuivõrd ütlemise võime. Võib rääkida palju aga ütelda vähe. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Keelerelatiivsuse hüpotees pärineb Wilhelm von Humboldt. Hüpoteesi kohaselt keel pole staatiline vaid pidev muutuv vahend, mille abil konstrueeritakse erinevaid maailmu. Seega mida
Olgugi, et esimesel aastatuhandel oli papüürus Põhja-Aafrikas, Aasias ja Vahemeremaades laialdaselt levinud, on väljaspoolt Egiptust säilinud väga vähe papüürusürikuid. Selle põhjuseks on, et papüüruspaber on väga niiskustundlik, läheb kergesti hallitama ning hävib. Egiptuse kuiv kliima on papüüruse säilimiseks sobilik ning seetõttu on sealt leitud ka mitmetuhande aasta vanuseid papüürusrulle. Paradiis ehk Eedeni aed on judaismis, kristluses ja islamis müütiline paik, kus esimesed inimesed elasid pärast loomist. Mõned allikad, kuid mitte kõik, samastavad Eedeni aia paradiisiga. Eedeni aed on kreeka keeles paradiis, st nad on keeleõpetuslikult samatähenduslikud. Aga mütoloogias paradiis ja Eedeni aed ei kattu.Eedeni aiast väljaajamist peetakse kristluses üldiselt karistuseks, islamis aga mitte: Jumal tahtis levitada oma sõna maa peal ning hoiatas neid Saatana järgimise eest
m.a siin hakati pühasid lugusid kirja panema. Diasporaa elamine väljapool oma ajaloolist kodumaad, ümbritsetuna teistsugusest kultuurist, mis on tekitanud kokkuhoidmist, aga ka tagakiusamist. Judaismi jumal on sama nii kristlastel kui islamlastel. Selles traditsioonis on jumala nimi püha ja seda ei öelda välja. JHWH öeldakse hoopis hasem, mis tähendab 'nime'. Tõenäoliselt on 6 judaismi jumala nimi Jehoova. Jumal on judaismis kõige vägevam. Hasem on Nimi ja Adonai on Isand, millest pärineb ka meie ,,Issand". Judaistlik pühakiri on Tanah pühakiri koosneb kolmest osast: toorast, neviimist e prohvetiteraamatust ja ketuviimist. Meie traditsioonis nimetatakse seda Vanaks Testamendiks. Selle kõige olulisem osa on viis esimest (Moosese) raamatut toora. Esimeses osas on kirjas kõik judaismi spetsiifilised tunnused. Teine oluline osa on prohvetite raamatud prohvetid annavad inimestele teada Jumala tahet
t. Kristus. Hiljem peeti teda Jumala Pojaks, kesoli saadetud maa peale oma kannatuste läbi inimkonna patte lunastama. Torino surilina on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m. Ristiusk kasvas välja judaismist, mis oli ainus teadaolev monoteism. (Kolgata tee- raske tee eesmärgi suunas) Piibel: 1) Vana Testament- sama judaismis 2) Uus Testament- seda juudid ei tunnista; koosneb 4-st evangeeliumist: Matteuse, Lukas, Markus, Johannes Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud: 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise – põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele.
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
t. Kristus. Hiljem peeti teda Jumala Pojaks, kesoli saadetud maa peale oma kannatuste läbi inimkonna patte lunastama. Torino surilina on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m. Ristiusk kasvas välja judaismist, mis oli ainus teadaolev monoteism. (Kolgata tee- raske tee eesmärgi suunas) Piibel: 1) Vana Testament- sama judaismis 2) Uus Testament- seda juudid ei tunnista; koosneb 4-st evangeeliumist: Matteuse, Lukas, Markus, Johannes Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud: 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele.
nimest. Paralleelse nimetusena on kasutusel kõrbemonoteism. 3. Kes on judaismile alusepanija? Rajaja on MOOSES. 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi? Kuningas TAAVET (XI-X sajandil eKr) 5. Milline usk on judaism? Judaism on juutide religioon ning ühtlasi vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, tuginedes kristliku traditsiooni järgi Vanale Testamendile, eeskätt viiele Moosese raamatule (pentateuh) ning rabiinlikus judaismis ka Talmudile 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides (1135-1204) keskaja juudi õpetlane 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus ületab kõikide teiste 10 prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste ...
See saab universaaliad on vaid inimmõistuses olla vaid Jumal. üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. · Jumalatõestused (Pierre Abelard 1079-1142) · Katoliiklik hoiak: · Jumalat on võimalik mõistuse loomulikus valguses · Jumalatõestused näha, kuid mitte täiuslikult. · Nii judaismis, kristluses kui islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa targa ja heana. Jumal on loonud maailma ei millestki. · Jumalatõestused · Ontoloogiline (kr. ontos "tõeliselt olev") jumalatõestus. Anselm Canterburyst: Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on midagi "millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta olemasolema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul
Filosoofia võeti rohkem üle kristluses kui nendes. Miks? Islam ja judaism on poliitiliste ja usuliste ühiskondade religioonid. Ilmutatud jumaliku seadustiku religioonid, sotsiaalse korra religioonid, mis reguleerivad pea kõike. Kristlus aga nõuab peamiselt õige usulise õpetuse tunnistamist ning jätab vabaks ühiskonna ja poliitika korraldamise mittereligioossete vahendite abiga. Kõrgeim teadus seega islamis ja judaismis on õigusteadus, mis tegeleb jumaliku seaduse tõlgendusega, rakendustega jne. Kristluses oli aga teoloogia, mis oli seetõttu palju olulisem kui judaismis või araabia traditsioonides. Kristlusel oli lisaks ka kaks riiki ühel maine eesmärk, teisel ülemaine. Filosoofia ja teoloogia Aquino Thomase mõtlemises moodustab kogu teadmine ühe harmoonilise ja suure terviku -
leidnud juudi apokalüptikute käsitluses. ,,Kõik sellised asjad, kas siis üle võetud juudi apokalüptikast või gnostlisest traditsioonist, isegi kui nad ei kaotanud päriselt kogu seda kosmoloogilist tähendust, mis neil oli kunagi, pandi sellegipoolest Jumala ja maailma vahelise lunastusajaloo mõistmise teenistusse." (BULTMANN 1993:147) Samuti ei omandanud ka kuradi kuju, kelle algmed peituvad iraani usundi mütoloogilises dualismis, ei judaismis ega kristluses jumalavastase kosmilise printsiibi mõõtmeid. Selle asemel käsitleti teda Jumala kõrval palju nõrgema vastasena, kelle kavalus ja hävitav jõud oli siiski usklikku pidevalt saatev reaalsus. Uue Testamendi nägemusest leiame hulga näiteid kuradipoolsest vastalisest tööst - alates apostel Pauluse plaanide nurjamisest (1Ts 2:18) kuni tagakiusu ning valeõpetajate taga seismiseni (2Ti 2:26). Ilmutuseraamatus saab kuri vahest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
