field of 15- osa võttis 15 inimest outsider- mittekonkurent race-jooks excelled homself-ületas end came second- tuli teiseks runner's-up- teine koht reigning champions- valitsevad tsempionid five-a-side football competition- 5-5le hot favourites-favoriit win the cup- karikat võitma final-finaal rivals- rivaalid own-goals-omaväravad kept the trpohy- trofeed hoidma goal difference- väravate vahe rounds-eelmised mängud photo finish-fotofinis last place-viimane koht overtaken on the line- joonel möödumine dead-heat- viik relegated-tagandama substitudes' bench-vahetuseestepink slaughtered-mõrvama towards the back of the field-raja tagapool
KORDAMINE 1.Nimeta 3 valitsevat usundit Indias. Hinduism, budism,dzainism. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 3.Milline oli india skulptuuri valitsev vorm? India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. 4. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese ja looma vahel? Sest see pole jumalate kujutamisel vajalik 5.Kirjelda India templit. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas, lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist,kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. 6. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg? India kujutava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal 4- 7 saj eKr. 7.Kirjelda Hiina arhitektuuri. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. Ehituste ühiseks
käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurret. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski- Tsernovtsõ joonel. 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ent ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta
· 15 min lahus 0,583 0,092mg/ml Graafiku abiga leidsin neile tiheduse väärtustele vastavad konsentratsioonid Proteaasi aktiivsuse arvutamine A = [CTyr · 103 · V1 · V2 · 2] / [t · 181 · V3 · g] CTyr = [C1 C0 + C2 C1 + C3 C2 ] / 3 CTyr = [0,049 0,030 + 0,070 0,049 + 0,092 0,070] / 3 = 0,02mg/ml A = [0,02 · 103 · 5 · 26 · 2] / [300 · 181 · 0,0076 · 1] = 12,6kat/g Analüüs Kuna kõik punktid asuvad peaaegu ühel joonel siis võib lugeda katse edukaks. Vähest kõikumist võis tuleneda aja ebatäpsest fikseerimisest. (Algul ei tahtnud süstlaga pipeteerimine nii kiiresti välja tulla, kui viimaseid proove pipeteerides)
andnud.Vahetusi võib teha üksnes siis, kui mäng on peatatud. Pärast määruste rikkumist võib vahetuse teha ainult see võistkond, kes audist palli sisse viskab. Minutiline vaheaeg. Kumbki võistkond võib võtta ühe minutilise vaheaja igal veerandajal ning kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal. Lisaajal võib võtta ühe minutilise vaheaja.Aut. Pall on audis, kui: · see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis. · see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab. Kui pall läheb auti · pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist · ja kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas, · ning kohtunikud ei jõua ühisele otsusele,
· Suur mõju hilisemale lääne kunstile · Templid on kui orgaaniline tervik, milles kõik üksikosad on vältimatud ja vastastikku üksteisest sõltuvad. 3.skulptuur: · Muutus vabafiguurides: kaob tardunud poos, kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud ilmekad igast küljest.Kaob grimassitaoline naeratus ja kujude näod on tõsised,rahulikud. Kujuneb klassikaline näotüüp-see tähendab, et nina ja laup on ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. (juuksed lainelised, ilus keha, riided kujutatud nii, et ilus keha aimatav). · Tugijalg (keha toetub põhiliselt ühele jalale, teisele ainult nõjatub) · Skulptorite põhiülesanne on luua ilusaid jumala kujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Sellele lisaks ilmalikud kujud- need on kõnemehed, olümpiavõitjad. · Jumalad inimesekujulised (inimlikud vead)
ja Buddha on vabaskulptuuride tähtsamad motiivid. Kuulsad on tantsiva Siva pronkskujud, tal on tihti rohkem kui kaks kätt. Grandhara kujud osutavad seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. Kujunesid välja mediteeriva Buddha kujud. Suurim õitseaeg (nn klassikaline periood) olu Guptade dünastiaaeg (4.-7- saj. pKr). India templid templi kõige püham paik (seal asub jumala kuju) on väike, tempel ise võib aga olla väga suur. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, viivad püha paiga suunas. Ehitati kivist, ilma mördita. Avad sillati suurte kividega ja laed tehti kiviplaatidest. Siseruumides on kujusid vähe; välisseinadel ei ole tühja (vaba) pinda peaaegu üldse. Hiina kalligraafia hieroglüüfide kaunilt kirjutamine kuulus ülemkihi hariduse hulka. Seetõttu oli asjaarmastajaid palju, ka keisrid. Nauditi põhiliselt kõrgema seltskonna siseringis. Maalikunst peamised vormid on tusi- ja akvarellmaalid paberil või siidil
rakendatud keha mingisse punkti. Ideaalolekus tähendaks see seda, et see mõjuks nagu imepeene noatera otsa kaudu, mis pole aga teatavasti reaalne. Joonistel kujutatakse punktkoormust noolena. Lauskoormus jaguneb omakorda erinevateks mõjumise viisideks. Esiteks on joonkoormus ehk jõu jagunemine joonele. Seda kasutatakse näiteks talade (horisontaalsete elementide) koormuste kirjeldamiseks - talal on iseenesest laiust ikka detsimeetrites, kuid koormust kirjeldame nagu imepeenel joonel mõjuvana. Joonkoormuse põhiühikuks on kN/m, kuid otstarbeks on kasutada ühikut N/mm. Teine lauskoormuse liik on jõu jagunemine pinnale ja selle ühikuks on paskal (Pa) ehk N/m2. Olles aga väga väike suurus (1 N oli ju maapinnal võrdne vaid 100 grammiga), siis kasutatakse selle kordset - megapaskal (MPa) (pinge ühiku teisendamist vaata järgmises peatükis).
· 15 min lahus 0,493,9 0,076 mg/ml Graafiku abiga leidsin neile tiheduse väärtustele vastavad kontsentratsioonid. Proteaasi aktiivsuse arvutamine A = [CTyr · 103 · V1 · V2 · 2] / [t · 181 · V3 · g] CTyr = [C1 C0 + C2 C1 + C3 C2 ] / 3 CTyr = [0,055 0,045 + 0,067 0,055 + 0,078 0,068] / 3 = 0,01mg/ml A = [0,01 · 103 · 5 · 26 · 2] / [300 · 181 · 0,0075 · 1] = 6,3kat/g Tulemuste analüüs Kuna kõik punktid graafikul asuvad peaaegu ühel joonel, siis võib lugeda katse edukaks. Vähest kõikumist võis tuleneda aja ebatäpsest fikseerimisest, esimeste proovide puhul võis minna aega natuke rohkem üle, kuna alguses ei tulnud süstlaga pipeteerimine nii hästi välja kui viimaste proovide puhul.
nägemissuund. 5.Millised on Horopteri mõõtmise tehnikad? - AFPP (võrdne kaugus), diploopia lävi tehnika, stereoteravuse horopter, nooniuse horopter. 6. Milline horopteri mõõtmismeetod on kõige täpsem? Kirjelda lühidalt. Nooniuse meetod, (sarnase nägemissuuna horopter). Hinnatakse kahe kepikese võrdlemise teel. Mõõdetakse polafiltriga, ülemise ja alumise kepikese poolkujutis peab ilmnema täpselt samal joonel ja teineteise kohal, nagu üks jätkuv kepike. Korrespondeeruvatest punktidest moodustunud kõver on horopter. 7.Missugust horopteri mõõtmise meetodit on lihtne läbi viia välja õpetatamata inimestel? Võrdne kaugus (AFPP). 8. Millist horopteri kriteeriumit mõõdetakse Panumi fusionaaalses alas kepikese liigutamisega kuni kepike muutub kaheks ja siis jälle teises suunas, kuni kepike muutub kaheks? Ühekordse nägemise horopter. 9
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Korvpalli harjutusvara "100 harjutust" Iseseisev töö Eero Maling Tallinn 2019 Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le.
6. Ettavalmistusse kuulub söögiriistade, tasside, pokaalide, taldrikute poleerimine ja sorteerimine 7. Asetan kõik enda käe järgi 8. Lauale asetan kohanäitamistaldriku, et saaks paika panna muud riistad ja tassid 9. Paremale poole tulevad noad, teraga taldriku poole, vasakule poole kahvlid. 10. Riistad asetan nii, et eelroa riistad on väljaspool ja iga järgneva roaga liigutakse sissepoole 11. Asetan lauale vee pokaali, mis asetseb noaga ühel joonel 12. Magustiodu riistad asetsevad aga kohanäitamis taldriku kohal, kahvel varrega vasakule poole ja nuga varrega paremale poole. 13. Võtan vastu kliendid 14. Juhatan nad lauda 15. Kuna toidud olid ette tellitud ei pea ma menüüd tutvustama vaid alustan eelroa toomisega 16. Kliente on 2 ja enne eelroa toomist pakun klientidele vett/veini 17. Vee või veini valamisel on tähtis, et hoiaksid pudelit alt ja näitaksid enne
stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid, asetades küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga Kahjustuste ennetamine HIIR 0 Hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega hiir. Väga hea on rolleriga optiline hiir 0 Kasuta töötamisel hiirt nii vähe kui võimalik 0 Leia oma käele sobiv hiirepadi 0 Hiire ja padja parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval, kuvari raami parem või vasakpoolse äärega ühel joonel. Õige asend arvutiga töötamisel Kuvari kõrgus ja asend 0 Liiga kõrge või madal 0 Liiga kaugel või ligidal Käte asend 0 Vale kehaasend 0 Õige kehaasend Hetkeseis Eestis Eestis on ergonoomiaalane teadlikkus väga madal nii riiklikul kui ka üksikisiku tasandil. See on tingitud töökaitse ja töötervishoiu alase seadusandlikkuse nõrkusest ning vastava kvalifikatsiooni saanud spetsialistide puudumisest
Õhuaparaat tuleks varustada ka õlipüüdjaga. Poogna ebaõige joondumine Tõmmise registri ja kokkutrükimärgi kõikumisi võivad põhjustada: 1) Pealepanemisaparaadi rataste töö ei ole sünkroonne Kontrollida tuleks rataste töö kvaliteeti, vajadusel reguleerida rataste töö sünkroonsust ja survet poognale. 2) Juhtratastel on mehaanilised vigastused või veeremine on häiritud. Rataste asend pealepanemisaparaadil ei ole samal joonel. Kontrollida tuleks kummiga kaetud juhtrataste kvaliteeti, vajadusel asendada kulunud või kahjustatud rattad. Kontrollida tuleks ka seda, et juhtrattad veereksid poognal ilma takistusteta. 3) Poogna eesserva kortsumine, mille tagajärjel poogen ei joondu ees- ja külgmarkesse õigesti. Kontrollida tuleks virna kvaliteeti ja eesserva asendit, vajadusel poognad uuesti virnastada need lahti lüües, tuleb järgida et virna eesserv oleks sirgjooneline. Õhukeste ja ebastabiilse
Prantsuse kaitset korraldas henri Patain Lahingut nimetati ,,hakklihamasinaks" Hukkub ~1 000 000 inimest o Somme'i lahing juuli kuni november 1916 Inglise-prantsuse pealetung Kasutati pommituslennuväga ja kuulipildujaid 15.09 ilmus tank Hukkus 420 000 inglast ja 680 000 sakslast · Idarinne o Septembris 1915 rinne stabiliseerub Riia-Tsernovtsõ joonel o Juunis 1916 algab nn Brussilovi pealetung Kasutas luurelennukeid, ründekaevikuid, üllatusmomenti Ründas 600 000 mehega 500 000 vaenlast Rinne liikus 80km, siis varud otsas ja taandumine · Brussilovi pealetungi tagajärjed o Sakslasi toodi läänerindelt ära -> ei murdnud Prantsusmaal läbi o Austria-Ungari armee häving -> impeeriumi lagunemine
Komm 2x odavamaks joon 3 Ema andis Jukule 10 kr. Tal on 2 valikut, on sokolaad (2 kr tk), pulgakumm (1 kr tk). Kolmnurga pindala on tarbimisruum tarbimisvõimaluste hulk. 1. Eelarve joone kalle sõltub hindade omavahelisest suhtest 2. Eelarve suurusest sõltub kui kaugel on eelarve joon kordinaatide alguspunktist. GOSSENi reegel MU/P q1p1 + q2p2= c (m;i) Teisel joonisel samakasulikkuse joon e. Ükskõiksuskõverik. Mv1/P1 ja MU2/P2 kõrgemal asuval samakasulikkuse joonel on rohkem tähtsust tarbijale. (samakasulikkuse joon mida kõrgemal, seda parem) Mida suurem on tüki nr seda suurem on tema piirkasulikkus. MRS(asendusnorm)= v/y= x/y EELARVE MUUTUS J4 Kui samakasulikkuse joon puudutab eelarve joont kõige kasulikum. Parim kombinatsioon. HINNA MUUTUS Elastsus-E= suhe mis näitab, kui tormiliselt või passiivselt reageerib turg hinna nõudlusele. E= Q (%)/ P (%) E= Q (%)/ AP (%) E= 0 ; E 0
v oma proov 1 0,1062 0,04 otsitav oma proov 2 0,1068 0,04 otsitav lahjendus 1 0,2451 0,48 0,25 lahjendus 2 0,1577 0,091 0,125 lahjendus 3 0,1133 0,18 0,062 Minu uuritava proovi korrigeeritud optiline tihedus oli 0,04. Nagu näha, siis joon ei alga koordinaatide alguspunktist, kuid sellegi poolest asetsevad kõik punktid ühel joonel. Oma proov1 =0,1062 Oma proov2 =0,0168 ykeskm= 0,1065 Võrrandi y= 0,714x+0,0675 põhjal arvutatud kontsentratsioon tuleb: X= 0,1065-0,0675 / 0,714 = 0,054 mg/ml Sidrunimahla tihedus = 1,026 g/cm3 (internetist) Glükoosisisaldus arvutatakse järgmise valemi järgi: 10-3*d*100, kus C- glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L- mahla lahjendustegur d- mahla tihedus (g/cm3) X= 0,054* 25*10-3*1,026*100 = 0,138 % Järeldus:
• Liiga sagedane kõrgetel kontsadel käimine • Nõrgad tuhara-ja seljalihased • Ülepinges reielihased ja nimme-niudelihas • Liialt suur treeningukoormus • Liialt suur treeningu intensiivsus • Ebapiisav sporditehnika • Ebapiisav ettevalmistus • Vale treeningu ülesehitus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas Skolioos on lülisamba kõverdumine külgsuunas koos lülide pöördumisega, lülide ogajätked ei asetse enam ühel joonel. Selline külgsuunaline kõverdumine võib esineda ükskõik millises lülisamba osas või ka mitme osas samaaegselt. Tekkepõhjused: Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Kaasasündinud lülisamba kõverdumise aluseks on looteperioodis tekkiv lülide või rindkere väärareng. Elujooksul omandatud juhtudel võivad põhjuseks olla ainevahetuse häired (rahhiit) või närvihaigused (lastehalvatus, laste tserebraalparalüüs), sageli aga hoopis pidev vale istumisasend.
peale keskjoont mängib rünnakul teise mängija vastu. Teine mängija liigub koonuseni, peale keskjoont mängib 2 kaitses esimese mängija vastu. - Meeskonnaharjutus - Kaks palli Üks võistkond ühel B B B pool, teine võistkond teisel pool. Igas võistkonnas on kolm mängijat. Kaks võistkonda peavad koonuste ümber liikuma 3 korda aja A A A võtmisega. - Paarisharjutus - Kaks palli Esimene ja teine mängija liiguvad koonuseni kolmepunktilise joonel 1 põrgatades, seal söödavad 3 korda omavahel ja viskavad korvi. 2
ürgelemente maad, vett, tuld, õhku ja eetrit. Stuupa teisendvorm on pagood. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord klambreid kasutades. 4. Skulptuur Indias. India skulptuur iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi
väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord klambreid kasutades. 4. Skulptuur Indias. India skulptuur ei ole staatiline nagu egiptuse skulptuur, vaid seda iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus; kehad on nii painduvad nagu oleksid nad ilma luudeta. Maistest vahekordadest ning
8.Meenikunno Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast meenikunnoraba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku. Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunnoraba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, enamasti veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid, mis olla tekkinud aluspõhja tektoonilise rikke tagajärjel ja see, et turbalasundi all paikneb veega küllastumata liivakiht. Rabal esineb hulgaliselt soosaari, mõned kaetud ilusa männikuga, teistel jälle kasvab lopsakas ja liigirikas salumets.
võtmes: kunstnik tantsib siin oma isa haual, kellega ta tema varase surma tõttu ei ole kunagi koos tantsinud. Paljuütlevalt on videos näha, et hauakivile on kirjutatud Jaan Toomik, kuna Toomik jagab oma isaga sama täisnime.- video, pärast kohe pilt Sao Paulo · 1. ,,Teekond Säo Paulosse" installatsioon kujutab endast Peegelkuupi, mis hõljus kolme jõe veepinnal Tartus, Prahas ja São Paulos linnades, mis asuvad geograafiliselt kõik samal joonel. 2. Videos "Tantsides koju" on näha harilikus igapäevariietuses kunstnikku tantsimas laeva ahtritekil mootoriheli hüpnootilise rütmi järgi. 3. videos "Nimeta Mees" näidatakse ülesküntud põllu peal tammuvat meest, kelle genitaalid on pika valge nööriga seotud maa sisse löödud toki külge ja kes mõjub seetõttu "kastreerituna". · Toomik on loonud väga eriskummalise installatsiooni ,,Voodi 75", mis oli Tallinna Kunstihoone ees
Muidugi lubas Tambet teda kaasa võtta. Jaanus, Emiilia ja Oodo mängisid koos väga palju. Vahepeal oli Jaanus juba viieteist aastaseks saanud ja ta sai endale sünnipäevaks suure hobuse. Jaanus läks hobusega sõitma ja nägi teepeal, et talle tulevad kaks inimest vastu. Ta sai kohe aru, et need on Emiilia ja Oodo. Nad ratsutasid kõik koos. Oodo tahtis Jaanuse täkuga sõita ja Jaanus oli nõus. Ta istus Oodo vagase mära selga. Ta sõitsid kõik ühel joonel ja Jaanus jutustas neile mõned lood. Korraga, aga andis Oodo suure hoobi Jaanuse täku pihta, et see läks hulluks ja hakkas väga kiiresti jooksma. Oodo kukkus vihase täku seljast maha ja minestas. Jaanuse suur täkk jooksis metsa. Nad viisid Emiiliaga Oodo Prohveti-Pärdi juurde. Vanamees uuris teda natuke ja läks koopasse ja tõi sealt mingi vedeliku, ning hoidis seda Oodo nina ees. Oodo ärkas ülesse, ning Prohveti-Pärt
c Abikohtunikuga kokkuleppel Mida peab abikohtunik jälgima penaltilöögi ajal? a Kas väravavaht liigub ettepoole enne lööki b Kas pall läks väravasse ja kas väravavaht liigub ettepoole enne lööki c Kas pall läks väravasse ja teiste mängijate sisenemist karistusalasse Üks abikohtuniku esmastest põhikohustustest on...? a Alati parandada väljakukohtuniku vale otsust b Näidata, kui mängijat ei pea karistama suluseisus olemise eest c Alati olla ühel joonel eelviimase kaitsva mängijaga Mille järgi arvestab kohtunik poolajal tekkinud ajakadu? a Mängijate vahetamise + vigastuste hindamise järgi b Mängijate vahetamise + vigastuste hindamise järgi + antud kaartide eest c Mängijate vahetamise + vigastuste hindamise järgi + aja raiskamise järgi Kuidas toimub korrektne lahtilöök? a Kui palli lüüakse ja see liigub b Kui pall on pärast lööki ettepoole teinud tiiru ümber oma telje c Kui palli lüüakse ja see liigub ettepoole
ja kindaid. Väravavahil on väljakumängijatest erinev riietus. MÄNGU REEGLID Mänguaeg on tavaliselt 2x10 minutit, 3x10 minutit, 2x15 minutit või 2x20 minutit. Mängu viimased 2 minutit on ,,puhas" aeg. Väljakul on samaaegselt 3-5 mängijat ja ka väravavaht. Vahetused toimuvad vabalt mängu katkestamata. Mängu alustatakse saali keskpunktist. Samuti tehakse ka peale värava saavutamist. Lahtilööki sooritavad mängijad on vastakuti , kummalgi jalad ühel joonel ja kepid kummalgi pool palli. Mängida võib peale vilet. Jalaga võib palli suunata enda, mitte kaasmängija kepile. Palli puudutamine jalaga üle ühe korra on keelatud. Kui võistkond mängib vähemuses ja tema vastu saavutatakse värav, lõpeb vähemuses mängimist põhjustanud 2 minutiline karistus. Tahtlik käe või peaga mängimine on keelatud. Kepiga ega ka muud moodi ei tohi vastasmängija mängimist takistada. Palliga ei või selg ees vastase poole liikuda.
joont tööd ei tehta). Pööriselektrivälja tugevuse voolude summaga), mis läbib selle joonega tsirkulatsiooniks on induktsiooni EMJ piiratud pinda Gaussi seaduse mõte: kõik kinnise pinna sees Kogu voolu seaduse mõte: kõik kinnise joonega paiknevad laengud võtavad osa elektrivälja ümbritsetud pinda läbivad voolud võtavad osa tekitamisest sellel pinnal magnetvälja tekitamisest sellel joonel Gaussi seadus valemina: Kogu voolu seadus valemina: S Dn dS = qi = dV i V l H l dl = I i = j n dS i S Kehade süsteemi võimet tekitada elektrivälja Keha (juhtmesüsteemi) võimet tekitada
olemas, kuid see on küllaltki keeruline. Käsu CIRCLE valikureas on üheks võimaluseks joonestada ringjoon läbi kolme punkti nii, et ringjoon läbib ühte punkti ja on kahele joonele puutujaks – s.t. anda nendest joonele täppisvalik puutumistena( vt. ka Ülesanne II) ( need INT ja edaspidised TAN leiame OSNAP alamprogrammidega hiire abil) {punkt H} ┐ Näide 4 7 to {punkt joonel g } ┐ (kuigi see punkti võib olla joone g mis tahes kohas, on siiski soovitatav, et ta asuks „silma järgi” tulevaase puutepunkti ligiduses. NB! Soovitatav on kõik käsu OSNAP alamprogrammid välja lülitadaa sõrmisega [ F3 ], sest alamprogrami TAN tunnusarv on palju suuem kui alamprogrammil END ja "konkureerivate" tunnusarvude puhul kipub arvuti
elektronpilvede vahel. Need on üksikult väga nõrgad vastastikmõjud, mis toimuvad naaberaatomite vahel, seega peaksid aatomid olema suhteliselt üksteise lähedal. 2) vesiniksidemed 10 30 kJ/mol 0,3 nm Vesinikside tekib elektronegatiivse aatomiga (tavaliselt O või N) kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi (H-aktseptor) vahel, kas samas või mõnes naabermolekulis. Side on tugevam, kui aatomid asuvad ühel joonel. 3) ioonsed sidemed 20 kJ/mol 0,25 nm Ioonsed sidemed on vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. (ehk erinevate laengutega osakeste vaheline side :) ) 4) hüdrofoobsed interaktsioonid - <40 kJ/mol sarnaste apolaarsete aatomirühmade (aromaatsed tuumad, hästi pikad süsinikuahelad) omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas, nus avaldub tänu elektrostaatilistele omadustele, mis
(põhapoolkera ookeanid on soojemad-hoovused toovad sooja vett, merepinda on vähem. Lõunapk-l jahutab vett antarktise liustike sulavesi.) SOOLSUS: kesk. 35 promilli( 1000 g soolases vees on 35 g soola) Kõige soolasem pöörijoontel- aurustumine kõige suurem(mage pooluste juures- sulavesi) Mõj. tegurid:*sademed*temp(aurumine)*suubuvad jõed*üh.maailmamerega HOOVUSED:peam. tekitajaks püsivad tuuled. LOOTED:(tõus/mõõn) Tõus on kõige suurem, kui Kuu ja Päike on ühel joonel. Gr.jõu mõju on pöördeline kauguse kuubiga, seetõttu liigub Maa keskpunkt ning Kuule lähemad alad rohkem Kuu poole kui Kuust kaugemal olev Maa külg(seal ka tõus). Suurimad tõusud on lehtrikuj.lahtedes(vähem ruumi, vesi ei mahu ära, üleujutus) RANNIKUDRannikutüübid: 1. Laugrannik- kuhjerannik- vee en. pole suur, ei vii setteid ära Vesi liigub lainetuses ringikuj., põrkudes vastu põhja viskub vesi rannale(laine murdub), kuhjab veepiirile rannavalli
Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. Magnetvoo ühiku sõnastus - magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. Analoogselt elektrivälja jõujoontega kasutatakse ka magnetvälja kirjeldamiseks jõujooni. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõu joonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud punktis. Ja mida järelikult näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Niisiis on magnetnõelte abil lihtne jõujoonte kuju uurida. Veel paremini saab jõujoonte paigutus nähtavaks muuta rauapuuriga. Väikesed rauatükikesed käivad mahnetväljas kui magnetnõelad. Nad pöörduvad oma pikima mõõtmega magnetvälja suunas, üritades püsimagnetite kombel moodustada ahelaid,
84.Tuletage valem interferentsi tingimuste jaoks punktis x. S1 ja S2
on koherentsed valgusallikad.
Igas punktis valguse intensiivsus on määratud käiguvahega
Nüüd max. tingimus
eelmisest punktist:
Katse juuksekarva läbimõõdu leidmiseks.
Uurime esimest maksimumi.
85. Tuletage kiire 1 ja 2 optilise käiguvahe avaldis maksimumi ja
miinimumi jaoks.
1 ja 2 interfereeruvad.
Leiame optilise käiguvahe joonel AB.
On
peegeldumisel tekkiv poollaine kaotus või võit
ülemiselt või alumiselt pinnalt. "+" tuleb siis, kui n>n0
"-" tuleb siis, kui n
Kr. 2. Stuupa kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. 3. Templid ise meenutavad rohkem monumente kui ehitisimeie mõistes.India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks , paljude ruumidega ehitiseks.Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ka muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. Avad sillati suurte kividega ja laed tehti kiviplaatidest. Siseruumis on kujusi tavaliselt vähe, aga India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride massist.Tühja, vaba pinda ei leidu peaaegu üldse. 4
Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. 2.KROOLIUJUMINE EHK VABAUJUMINE Krooliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda . Asend peab olema voolujooneline, hingamine õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev (suu ja nina kaudu).Veepiir kulgeb otsmikul, juuste joonel. Jalalöök algab puusast, pöiad sissepoole. Tavaliselt 6 löögiline, kuid vahel ka 2 ja 4 löögiline. Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haarata tuleb kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Küünarnukki tuleb hoida kõrgel, tõmbe lõpus 90 kraadi all
Alusroovits Voodrilaudu võib paigaldada igale pinnale, kinnitusviis sõltub alusest. Näiteks puitmajas saab naelutada otse seinale. Kui aga aluspinda tuleb õgvendada või see on betoonist või muust kõvast materjalist, tuleb paigaldada alusroovitis, mille külge paneel kinnitatakse. Alusroovitis Olenevalt voodri paigaldussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Kontrollige vertikaalsust vesiloodiga. Vaadake, et roovlattide pinnad oleksid ühel joonel nii kindlustate sirge voodripinna. Vajadusel õgvendage ja toetage roovitist kiiludega. Roovlattide sammu määrab voodrilaudade paksus. Mida õhem laud, seda tihedam roovitis. Tavaliselt tehakse roovitis 600 mm sammuga. Stabiilse ja tasapinnalise aluse korral võib kasutada latte 22 x 45 mm. Mida ebatasasem ja nõtkuvam on alus, seda paksemast materjalist tuleb teha roovitis. Seintele, mille külge ei saa naelutada, kinnitatakse roovlatid sellesse
Teooria 2. kollokvium 1.Funktsiooni diferentseeruvuse geomeetriline tõlgendus 2. Funktsiooni kõrgemat järku tuletised. Kui funktsioonil 𝑓′ eksisteerib tuletis punktis a, siis seda tuletist nimetatakse funktsiooni 𝑓 teist järku tuletiseks kohal a. 𝑓′ (𝑥)−𝑓′ (𝑎) 𝑓 ′′ (𝑎) ≔ [𝑓 ′ (𝑎)]′𝑥=𝑎 = lim𝑥→𝑎 𝑥−𝑎 Kui funktsioonil 𝑓 (𝑛−1) eksisteerib tuletis punktis a, siis seda tuletist nimetatakse funktsiooni 𝑓 n- järku tuletiseks kohal a. ′ 𝑓 (𝑛−1) (𝑥) − 𝑓 (𝑛−1) (𝑎) 𝑓 (𝑛) (𝑎) ≔ [𝑓 (𝑛−1) (𝑎)] 𝑥=𝑎 = lim 𝑥→𝑎 𝑥−𝑎 3. Funktsiooni diferentsiaal ja selle omadused. Korgemat järku diferentsa...
Treener peab saatma mänguks valmis mängija lauakohtuniku juurde. Enne ei tohi mängija platsile minna, kui kohtunik on loa andnud. Vahetusi võib teha üksnes siis, kui mäng on peatatud. Minutiline vaheaeg. Kumbki võistkond võib võtta kahe minutilise vaheaja esimesel poolajal ning kolme minutilist vaheaega teisel poolajal. Lisaajal võib võtta ühe minutilise vaheaja. Aut. Pall on audis, kui: · see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis. · see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab. Kui pall läheb auti · pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist · ja kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas,
küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga Käte asend PC klaviatuuril korrektne ebakorrektne HIIR Hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega hiir. Väga hea on rolleriga optiline hiir Kasuta töötamisel hiirt nii vähe kui võimalik Leia oma käele sobiv hiirepadi Hiire ja padja parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval, kuvari raami parem või vasakpoolse äärega ühel joonel. TELEFON,KUULARID Töö puhul, mis seisneb pidevas telefonivestluses, tuleks kindlasti kasutada kuulareid. Need muudavad vestluse meeldivamaks ja edukamaks, vältides samal ajal ka lihaspinge teket ning verevarustuse häirumist kaelas Lauatelefon peaks paiknema käeulatuses TÖÖRUUMI TEMPERATUUR,ÕHUNIISKUS, ÕHU LIIKUMISKIIRUS Soovitav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2 Liiga soe ja umbne ruum põhjustab lihaspinget ja langetab
· mängueas 1cm · meestel on lampjalgus tõenäolisem, sest nad ei kanna kingi Suuremad rühivead: · lameselgsus/sirgeselgsus lastel, kes jätavad vahele roomamise perioodi, jalad arenevad kiiremini kui õlad ( treenida roomamismängudega ) · kumerselgsus passiivsed lapsed, abaluud väljas, pea eespool · nõgusselgsus suur nimmenõgusus, esineb tüsedatel, lööb välja pubekaeas · vildakselgsus lülide ogajätked ei asetse ühel joonel, nihkunud · üleüldine lõtvus Harjutusi õlgadel, kaelale, kätele, küljele jne jne: · pea ja õlad lõdvalt all (loe 5ni), siruta kaela · kalluta pea õla suunas kõrvale, vastaspoole õlg alla suruda. korrata teise poolega · tõsta õlad, lase lõdvalt alla · vii õlad taha, püüa suruda abaluud kokku. lõdvestu · õlaringid eest taha ( abaluud viia lähestikku ) · venita kael sirgeks, tõmba lõug allapoole · kätega ette &taha hooglemine
Jaapani kunst sai budismi ja hiina kunsti mõju tunda 6.sajandil. Jaapanis mõjutasid kunsti sellised usundid nagu sintoism kogu loodus on hingestatud, tenno pärineb päikesejumalast. Hiljem budism, zen-budism. India arhitektuur oli sulanud üheks tervikuks skulptuuriga. Ehitusmaterjalina kasutasid nad kivi ja metallklambreid. Ehitised meenutavad rohkem monumente. Eriliseks teeb India arhitektuuri see, et nende templite uksed on ühel joonel, aga lage toetavad sambad. Väga levinud olid Indias stuupad, mis olid poolkera-kujulised kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Arhitektuuri näiteks võib tuua Borobuduri tempel Jaava saarel. Hiinas võrreldes Indiaga arhitektuuris kasutati palkkonstruktsioone. Ehitusmaterjalina kasutati puitu, glasuuritud katusekive ning erinevalt Indiast kasutati vähe kivi. Hiina templite sambad olid kaunistatud värviliste ja ilusate reljeefidega. Üldse kasutati templites väga värvilisi kaunistusi
juurvilju, kuna see tähendab kogu taime hävitamist. India templid India arhitektuur ja skulptuurid on sulanud väga omapäraseks tervikuks. Templid meenutavad pigem monumente kui ehitisi. Jumalakuju asukoht templis on tavaliselt väike, tempel ise aga suur. Need ehitati kivist, ilma mördita. Siseruumides oli kujusid vähe, aga välisseintes palju. Saalide uksed olid ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas ja lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt, mis muudavad siseruumid hämaraks. Angkor Vati tempel Kambodžas, 12. sajand. India skulptuur Mänglev, dünaamiline, mitmekesiste liigutustega. Maistest proportsioonidest ja anatoomiast ei peeta kinni. Põhimaterjaliks kivi, kuid kasutatakse ka vaske ja pronksi. Miski ei kao ega lõpe, kõik kordub.
1. India kultuur kujunes välja III at. eKr ja levis sealt edasi naaberriikidesse (Hiina, Tai, Indoneesia, Malaisia, Nepaal). 2. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse neljailmakaarde. Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Arvatakse, et vanim stuupa on Bharhutis. 3. India templite saalide uksed olid ühel joonel ja laed olid kiviplaatidest. Templid ehitati kvist ja ilma mördita, harva kasutati metallklambreid. Templite välisseinad koosnevad skulptuuride massist, vaba seina pinda on väga vähe. Tornid koosnevad kiht-kihilt arhitektuurilistest elementidest ning kõige peal on suur padjakujuline ümar element-amalaka. Khajuraho tempel 4
võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40 minutit. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane. Maa, Kuu ja Päike sattuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. Miks toimuvad varjutused ligikaudu iga poole aasta järel ? Kuuvarjutus toimub siis, kui Kuu satub Maa heidetud varju koonusesse. Maa varjutud koha läbimõõt 363 000 km kaugusel (Kuu minimaalne kaugus Maast) on umbes 2,5 korda suurem kui
22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21.veebruar – Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni – Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30
22.aprill sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21.veebruar Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30
See tingiks stardipaugu ja käte maast lahtirebimise vahelise aja pikenemise 0,05 - 0,15 sekundi v6rra. Antud momendil peab sprinter tunnetama oma vastaseid, kuid mitte mõtlema, neile miski kõrvaline ei tohi ta tähelepanu mitte viivukski kõrvale juhtida. Kuna pingutus ise on äärmiselt lühiajaline, siis omandab suure tähtsuse kontsentratsioonivõime, häälestus stardiks üldse. See algab juba soojendusega ning saavutab oma kulminatsiooni just antud hetkeks. Käte asend stardi joonel Käskluse "valmis!" peale viib jooksja puusavöö sujuvalt ja rahulikult üles ette, tavaliselt pisut kõrgemale õlavööst ning õlad ise viiakse stardijoonest mõne sentiaeetri võrra ettepoole.Tagumisel pakul asuva jala põlv tõuseb maast lahti. Esipakule toetuva jala reie- ja sääre vaheline nurk suureneb ligikaudu 9O°-ni. Pea asend ning vaade ei muutu. Kere on sirge või seljast veidi kumer. On oluline, et keharaskus jaotuks enam-vähem võrdselt kätele ja
· 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSVL-i huvisfääri piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid Vilniuse piirkonnas. · 2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Poola riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride ligikaudne piir Narewi, Wisla ja Sani jõe joonel. · Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel. · 3. Kagu-Euroopa osas rõhutab Nõukogude pool oma huve Bessaraabias. Saksa pool deklareerib poliitilise huvi täielikku puudumist selles piirkonnas. · 4
et z on kahe sõltumatu muutuja x ja y funktsioon, mis on määratud piirkonnas D. Argumentide x ja y 2. Kahe muutuja funktsiooni , saame z uue muudu z, mida osamuudu ja täismuudu mõisted nimetatakse funktsiooni z (kujutada ka joonisel). täismuuduks ja mis on määratud Et y väärtus sellel tasandil on valemiga: z = f(x+x,y+y) f(x,y). konstantne, siis muutub z joonel PS ainult sõltuvalt argumendi x muutumisest. Andes sõltumatule muutujale x muudu x , saab z muudu, mida nimetatakse z osamuuduks x järgi ja tähistatakse sümboliga x z (joonisel lõik SS): xz = f(x+x,y) f(x,y). Andes nüüd argumendile x muudu x ja argumendile y muudu y 3. Kahe muutuja funktsiooni osatuletiste mõiste ja geomeetriline interpretatsioon (joonis). Funktsiooni z = f(x,y) osatuletiseks x järgi nimetatakse vastava osamuudu
Marksism- leninism. Nõukogude propaganda. Repressioonid Siseasjade rahvakomissariaat. Eesti poliitikute, riigiametnike, ohvitseride vangistamine, küüditamine, hukkamine. 14.06.1941- küüditamine ~ 10 000 inimest, mehed vangi, naised- lapsed asumisele. Suvesõda- 1941 aasta. 22. juuni 1941 Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale. 7.07 ületasid Eesti piiri. L- Eesti vallutati kiirelt. Stabiliseerus Pärnu- Vändra- Türi- Põltsamaa- Tartu joonel. Aug. keskel vallutati Narva, aug. lõpul Tallinn. Metsavennad- metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Hävituspataljonidesse moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning sinna kuulusid enamasti vabatahtlikud. Mõrvati ~ 2000 tsiviilisikut. Saksa okupatsioon 1941- 1944 a. Muudatused majanduses : hoiduti röövmajanduslikest sammudest. Saksa võimud aitasid kaasa Nõukogude okup. Tulenenud majanduskahjude ja sõjapurustuste likvideerimisele
paigutuse, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maja projekteerima " seest välja". Juugendstiil skulptuuris Vormid muutusid kurvilisemaks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutati enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Juugendstiil graafikas Graafikas leidis juugendstiil oma täieliku väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend. Graafika pidi keskenduma disaini jõulisusele ja lineaarsele leidlikkusele. Juugendstiil maalikunstis. Juugendmaalile on iseloomulik mingi liikumise tunne, isegi näiliselt liikumatu ja tasane jõgi voogab ju samas edasi. Levinumateks teemadeks olid veel patt ja kiusatus : "Patt,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
