Eutektikum - struktuur, mille korral on terades vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid, tekib vedelast lahusest selle kristalliseerumise tulemusena: L -> A+B Eutektoid - tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena, st tekib tardolekust -> A+B 4. Fe-Fe3C faasidiagramm 4.1. Tooge Fe jahtumiskõver ja kirjeldage muutusi sellel. Horisontaalne lõik - jahtumine seiskub ja jahtumiskiirus on null, vaatamata soojuse äravoolule jahtumisel. See on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest. 4.2. Loetlege faasid Fe-C-sulameis, tooge nende määratlused. · Tardlahus ferriit (F) Fe(C) - süsiniku tardlahus -rauas (K8), C-sisaldus kuni 0,02% temp
Meelemürgid Kanep Kokaiin (charlie, snow, Heroiin (H, smack, junk) coke) Vorm Hasis (kanepi piimmahl). Kokaiini hüdrokloriid Pruun pulber Marihuaana (peenestatud (valge kristalne pulber). (võltslisanditega). lehed). Ganga Kokaiini sulfaat Valge pulber (võib olla (peenestatud lehed, (nimetatakse ka puhas). seemned, võrsed jne). pastaks:pruun ebapuhas mass, mis tekib kokaiinipulbri rafineerimisel kokapõõsa lehtedest). Valmistamine Harilik kanep (sativa). ...
Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud kiirguste vahe. Maa soojuskiirgus kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt....
j) Tiiglitangid- tiigli hoidmiseks k) Uhmer- aine peenestamiseks. 2b. a) Jälgi tööjuhendit ja õpetajat. b) Ära sea ennast ja teisi ohtu. c) Ole ettevaatlik tulega. d) Hoia töökoht puhas. e) Kasuta võimalikult väikeseid aine koguseid. f) Tundmatuid aineid nuusuta eemalt, ära joo ega maitse. 3. Keemiliste reaktsioonide tunnused. a) Värvuse muutumine. b) Valgusefekt. c) Soojenemine või jahtumine. d) Lõhna muutus. e) Gaasi eraldumine. f) Sademe teke. 4. Ainete eraldamine segudest. a) Setitamine- Nõrutamine b) Filtreerimine c) Destilleerimine d) Magneti abil eraldamine e) Jaotuslehtriga eraldamine 5. A) Aatomi ehitus, B) osakesed aatomis a) Aatomi tuum ja elektronkiht. b) Tuumas- prootonid ja neutronid, tuuma ümber elektronid. 6. Keemiliste elementide sümbolid. Vesinik- H Heelium- He
ATMOSFÄÄR Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja toitaine taimekasvuks. Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismine elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismde hingamise tagajärjel. Kõige rohkem veeuru on maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Troposfäär- on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima. Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse. Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle plane...
segunevad uduga - Tagajärg: kahjustab inimeste ja loomade tervist. - Lahendus: vähendada mürgiste ainete sattumist atmosfääri 6. Iseloomusta tuule teket! · Tuul puhub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale- gradient jõud · Maakera pöörlemisest tekkis jõud- Gorilioosi jõud · Kiirus vähenev ja suund muutub maapinnalähedal- hõõrdejõud · Taksitavad kõrgmäestikud · Mere- ja maismaa erinev soojeneme ja jahtumine mõjutavad madala ja kõrgrõhkkondade paiknemist 7. Kuidas mõjutab Eesti ilma tsüklon ja Antitsüklon? · Antitsüklon- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. · Tsüklon- talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 8. Nimeta hüdrosfääri osad! · Siseveed ehk magedad veed: järved, jõed, liustikud, sood, allikad · Maailmameri ehk soolased veed 9. Milles seisneb maailmamere tähtsus?
kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. Riietumine Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist - kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad tuul, märjad riided, organismi üldine jahtumine. Sageli ei märgata, et kõrvalestad on juba külma saanud. Kasutage kindlasti mütsi, mis katab kõrvad, või soojustatud kõrvaklappe. Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Õiged Suusad ja Suusatamine · Pikkus sõltub kehapikkusest ja kehakaalus Mida suurem kehakaal, seda pikemad suudad ja vastupidi.
Jahu ja vee suhe, temperatuur ning käärimisaeg. Teine etapp on keedu valmistamine ja kolmas etapp on taina valmistamine. On erinevaid leiva tüüpe: rukkileivad, peenleivad, tera- ja seemneleivad ning koorikleivad. Leiva küpsetamisel tehakse vahetult enne ahju minekut leibadele sisse lõiked või augud, et ühte leiba teisest eristada ja toote kuju säiliks paremini. Viimaseks jahutatakse kõik tooted, et neid saaks viilutada ja pakkida. Leibade jahtumine võib võtta aega poolest tunnist kuni kuue tunnini. Minu peres süüakse rohkem leiba, kui saia, sest leib on kasulikum ja maitsvam. Meie eelistame Fazeri tooteid ning meie lemmikuks on täistera leib kui ka must leib. Küsimusele kas inimesed peaksid leiba sööma vastan ma järgmiselt, et ma soovitan süüa rukkileiba, sest see hoiab ära südamehaigusi. Eesti Toitumisteaduse spetsialistid soovitavad süüa vähemalt neli viilu rukkileiba päevas. Parim on rukkitäisterajahust leib,
Malmi kasutatakse tema hea vedelvoolavuse ja väikese külgepõlemise tõtu valusulamina (mootori plokk, korpused, kaaned jm.). Enim kasutatakse hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega võrreldes madalam sulamistemperatuur (1147oC eutektoidil) ja väiksem kristalliseerumise vahemik.Malm on terasega võrreldes 8…10% kergem. Süsinik on malmi struktuuris grafiidina (2…4 %). Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus.Räni (2…3 %) on põhiliseks elemendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struktuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vähestes piirides. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest – mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teras
energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid. Kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30°. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris
Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud. Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta MAAILMA ÜHED LIIGIRIKKAMAD KOOSLUSED! 20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatustlikult levinud ökosüsteemid. LÄÄNEMERE elustiku väited ka.. Haudel olevad linnud on ranna-aladel väga tundlikud, nende arvukus on mootorpaatide müra tõttu langenud! (munade jahtumine, ülekuumenemine) Pringel on ainus vaalaline, kes elab Läänemeres! Sisemiste haavandite ja parasiitide tõttu elavad mõned hülgepojad ainult paar nädalat ja emased on viljatud! (80% emastest olid 70ndail steriilsed) Tuur võib kaaluda kuni 300 kg ja olla kuni 3m pikkune (Muhumaal). Alates 1996ndast aastast ei ole Läänemerest püütud ühtegi tuura! Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks.
Aurustumine – aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine – aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumis-temperatuur. Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid on võrdsed. AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 7 t/C kondenseerumin 100 e 60 jahtumine 20 aeg 8 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumiseks tuleb anda kehale energiat/ soojust juurde, kondenseerumisel energia/soojus eraldub. Aurustumiseks vaja minevat ja kondenseerumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga: Q = Lm
6 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumis- temperatuur. Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid on võrdsed. AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 7 t/C 100 kondenseerumine 60 jahtumine 20 aeg 8 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumiseks tuleb anda kehale energiat/ soojust juurde, kondenseerumisel energia/soojus eraldub. Aurustumiseks vaja minevat ja kondenseerumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga: Q = Lm Q soojushulk (1J) L keemis-, aurustumissoojus (1 ) m mass (1kg) 9 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Keemis- ehk aurustumissoojus (L)
seletatav kõige loomulikumalt Suure Paugu teooriaga. [1] 5 TEKKEMEHANISM Kui galaktikad praegu eemalduvad üksteisest, siis pidid nad kunagi varem olema nii tihedalt koos, et aine, millest koosnevad tähed, ja muu hajusaine moodustasid tiheda ülikuuma plasma. Selline ürgaine oli soojuslikus tasakaalus kiirgusega, mis täitis varast Universumi. Universumi paisudes nii aine kui ka kiirgus jahtusid. Kiirguse jahtumine tähendab tema lainepikkuse kasvamist. Sellel hetkel, kui Universum jahtub nii palju, et kiirgus ei puutu enam ainega kokku, muutub aine kiirgusele läbipaistvaks. Toimub kiirguse eraldumine ainest ja hõre aine ei ole enam olulises vastasmõjus kiirgusega. Sellisesse kiirgusesse jääb jälg viimasest vastasmõjust ainega, kuigi ta jahtub edasi koos Universumi paisumisega. See jälg kajastub nii kiirguse spektris kui ka tema temperatuuri ruumjaotuses. [2]
Viimase jääajaaegses Gröönimaa jääs on leitud 21 tüüpiliselt 1000 kuni 3000aastase kestusega nn. DansgaardiOeschgeri tsükli (DansgaardiOeschgeri events) jälgi. Nimi on pandud nähtuse esmauurijate auks ja see uurimine ise algas umbes 20 aastat tagasi. DansgaardiOeschgeri tsükli alguses toimus mõnikord kõigest kümmekonna aastaga mitme kraadini ulatuv keskmise temperatuuri tõus, millele järgnes kestev aeglane ja lõpuks väga äkiline jahtumine. Järsk soojenemine kaasneb seiskunud soojakonveieri sisselülitamisega pärast jäämägede massilisest sulamisest tingitud pidurdamise lõppu. Sulavett andvad jää tagavarad saavad selleks korraks lihtsalt otsa. Tsükli kõige külmemat lõiku, mil Atlandi soojakonveieri tsirkulatsioon on praktiliselt seiskunud ja arvukad jäämäed kannavad ookeani lausa kruusakihte, nimetatakse Heinrichi sündmusteks (Heinrich events)
hõõrdejõud. Selle tulemusena tuul väheneb ja tuule suund muutub. Sellest tulenevalt võib tähele panna tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu: Coriolisi seadus, hõõrdejõud, mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine (kõrg ja madalrõhualade paiknemise muutumine määrab tuulte tsonaalse jaotumise), kõrged mäestikud. Mussoonid kujutab endast ulatuslikku õhuvoolude süsteemi, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad Lõuna-Aasias. Paljuaastase keskmise õhurõhu kaardilt on näha kõrgema ja madalama õhurõhuga piirkonnad ehk miinimumid ja maksimumid
16) Globaalne õhuringlus e. atmosfääri üldine tsirkulatsioon - suuremõõtmeline õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. 17) Mitu asjaolu muudavad kogu maakera hõlmava õhringluse keerukaks: · Coriolisi ja hõõrdejõud - muudavad õhu liikumise suunda. · Ulatuslike mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist. · Kõrged mäestikud. Tänu päikesekiirguse tsonaalsele jaotusele ning mere ja maismaa ebaühtlasele soojenemisele on ka õhurõhk vöönditi erinev. See määrab omakorda valitsevale tuulte ja tsonaalse jaotuse maakeral. Mõlemal poolkeral on neli kõhurõhuvööndit. Ekvatoriaalsel alal on õhurõhk naaberaladest madalam, umbes 30. laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, 60
37.Energia on füüsikaline suurus, näitab suurimat tööd, mida keha saab teha. 38.a)et kega saaks tööd teha nt:Inimene saaks joosta, lennuk lennata. 39.a)on kineetiline energia ehk liikumise energia.b)on potensiaalne energia e.keha asendist sõltuv energia. 40.Energiae on omadus muunuda ühest liigist teise. 41.Soojusülekanne on soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.NT:kui teine keha teise keha vastu teist keha läheb saab teine energiat.1J;1N 42.Siis kui kehade jahtumine ja soojenemine on tasakaalus. 43.vask ja puit on head, klaas ja plastik on halvad soojusjuhid. 44.Soojusülekande liik, kus soojus kandub edasi koos liikuva ainega. 45.Neelduvad tumedad kehad, kiirgavad heledad kehad. 46.Maapind saab energiat päikeset ja maa sisemusest. 47.Päike saav kiirgamiseks vajaliku energia aatomituumade ühinemisest. 48.Maa kiirgab soojus kiirgust. 49.Maa soojenemisest ja jahtumisest. 50.Tumedad kehad, nad soojenevad kiiremini ja on soojemad. 51
Päikese ja Maa kiirgusspektrid ning kogu atmosfääri ja kasvuhoonegaaside neeldumispektrid. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid, nn. kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30° [1]. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks.
jne) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks. Sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused on rahuldavad (ei vajata karastamist ja noolutamist). Karastamine eeldab järgmisi etappe: - terase kuumutamine üle faasipiiride; - seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; - jahtumine kiirusega, mis on karastava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem (vees või õlis). Terase karastamisega suureneb selle tugevus, kõvadus ja haprus. Karastamise tulemus sõltub jahtumise kiirusest. 13.Mis on kalestumine? Kalestumine- materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähenemist korduval voolavuspinget ületaval koormamisel
REFETAAT TEEMAL: "OSOONIKIHI HÕRENEMINE.PÄIKESEKIIRGUSE MUUTUMINE ATMOSFÄÄRIS, KIIRGUSBALANSS. KASVUHOONEEFEKT." HAABERSTI VENE GÜMNAASIUM 11 KLASS MARINA MARTSENKO Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. "Tegu on õrna ja kergesti purustatava kihiga, mille täielikul kadumisel steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava, sest just see kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest peegeldab tagasi kuni 99% Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse," märkis Laius. Mida lühem on ultraviolettkiirguse lainepikkus, seda suurem on kahju, mida ta võib põhjustada kõige...
Esialgne koostis on ~70% vesinikku, ~29% heeliumi ja ~1% kosmilist tolmu. Kosmiline gaas aga on niivõrd hõre, et väga madala temperatuuri korral siserõhk tasakaalustab gravitatsiooni ja kuna külm gaas jahtub aeglaselt, võtab uue tähe tekkimine väga palju aega. Kui gaasipilv lõpuks hakkab kokku tõmbama, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ning muud tihendust suurendavad protsessid. Mida tihedam gaas, seda kiirem on jahtumine. Gaasipilve keskosa kuumeneb kokkutõmbumise käigus. Keskosa suurenemisega paisub ka pilv ning lõpuks saabub moment, kus keskelt leviv kuumalaine jõuab gaasipilve pinnale. Seejärele pilv laguneb ning tähe kiirgus paiskub maailmaruumi. Peajada. Kui kokkutõmbumine on lakkanud ja siserõhk tasakaalustunud, järgneb stabiilne olek. Päikesesarnased tähed viibivad selles olekus umbes 10 miljardit aastat, mis on ligikaudu 90% tähe elueast
sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Tervikuna on maakera kiirusbilnass tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirushulk on võrdsed. Kui kiirusbilanss oleks positiivne, siis toimuks pidev soojenemine kuni maakera ülessulamiseni ja ärapõlemiseni, negatiivse bilansi korral aga pidev jahtumine ja lõplik jäätumine. Tänapäeva kliima soojenemine ei ole põhjustatud tänapäeval mitte kiirguse juurdevoolu suurenemisest, vaid maapinna ja atmosfääri jahutava kiirgusvoo nõrgenemisest. Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. On kindlaks tehtud, et peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide,
kiirguste vahe. Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Õhuringlus-Maa pöörlemine, hõõrdejõud, Coriolisi jõud, mere ja maismaa alade erinav soojenemine ja jahtumine, kõrged mäestikus ja päikesekiirguse tsonaalne jaotus.Õhk võib ka saastuda, kui õhku lastakse mürgiseid gaase. Enamasti saastavad õhku autode- ja jõujaamade heitgaasid. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Tuul võib happevihmad teab kui kaugele viia. Kui happevihmad maha sajavad, tekitavad need ulatuslikku kahju. Happevihmad ei hävita ainult metsi, vaid ka inimeste poolt loodud esemeid nagu skulptuurid, ehitised ja teed
süsteemile antud soojushulga summaga. U=A+Q [U=siseenergia muut(J) ; A=Välisjõudude töö (J); Q=Süsteemile antud soojushulk] 2)Kuidas arvutada soojushulka? *Q=Km -> kütuse kütteväärtus [K=kütteväärtus J/kg0C;Q=Soojushulk J, kütuse mass kg] *Q=m -> sulamine [Q= soojushulk J; m=mass kg, =sulmaissoojus J/kg] *Q=Lm -> aurustumine [Q=soojushulk J; m=mass kg; L=aurustumissoojus J/kg] *Q=cm(t2-t1) ->soojenemine ja jahtumine [Q=soojushulk J, c=erisoojus J/kg0C, m=mass kg] 3)Defineeri erisoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab milline soojushulk on vajalik mingi aine 1 kilogrammi temperatuuri tõstmiseks 10C võrra nimetatakse erisoojuseks. 4)Defineeri sulamissoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab, milline soojushulk on vajalik 1 kg kristallilise aine muutmiseks vadelikuks sulamisteperatuuril nimetatakse sulamissoojuseks. 5)Defineeri aurustumissoojus.
AINE EHITUSE ALUSED 1. Millistest osakestest kehad koosnevad? Kehad koosnevad aineosakestest ehk aatomitest. 2. Kolm aine olekut: Tahke - kuumutamisel vedelduvad, füüsikaliste omaduste poolest kõvad. Paljude ainete puhul pole tava rõhul/temperatuuril aine tahket olekut võimalik saavutada. Tahkises paiknevad aineosakesed korrapäraselt üksteise lähedal ning nende omavahelised jõud on tugevad. Kindel ruumala. Avaldab vastupanu deformatsioonile. Vedelik – voolav, võtab anuma kuju. Aineosakeste omavahelised sidemed on nõrgemad. Kindel ruumala. Gaas – puudub kindel ruumala, lendub, aineosakeste omavahelised sidemed puuduvad. 3. Mis on van der Waalsi jõud ning miks neid vaja on? Van der Waalsi jõududeks nimetatakse molekulidevahelisi, suhteliselt nõrku mõjusid, mis indutseerivad molekulide erinevate aatomite juures erinimelisi laenguid, mille tulemusel molekulid üksteist mõjutavad. 4. Mis määravad aine oleku ja ül...
aeglustub 28. Millised muutused toimuvad kliinilise surma ajal ja kui kaua see kestab? Lakkab südame- ja hingamistegeus, kesknärvisüsteemi talitlused, kestab ~5 minutit. Kliinilises surmas olevat inimest on veel võimalik elustada! 29.Kirjelda muutusi, mis toimuvad organismis peale bioloogilist surma. Kõik organid ja rakud lakkavad töötamast, organism hakkab lagunema seestpoolt väljapoole, lõpuks jäävad alles ainult luud. o keha jahtumine o limaskestad aurustuvad o lihastes olev glükogeen laguneb glükoosiks (koolnukangestus) o raskusjõu mõjul paigutub veri kehas ringi (veri koguneb abaluude ja tuharate piirkonda – koolnulaigud) o veri hüübib
Surnumeri - 1liitri vee kohta on 300 g soola (nn küllastunud vesi) Maailma meri on kõige soojem troopilises vöötmes (ehk 30ndatel laiuskraadidel) kuna seal on Päikese kõrgusnurk suurem ning pilvi pole. Enamus ookeaniveest on 0-5 kraadi ookean on sügav, selle põhjas on kõikjal külm ekvaatori ümbruses on vee pinnakiht 27-29 kraadi suurtel laiustel veekogud jäätuvad Vee soojusmahtuvus on suur nii soojenemine kui jahtumine võtab aega Polaaralad on aastaringselt jääs (suvel jääkate õheneb). Jäätumisel eraldub soojus. Räime kõht on sile ja kilu oma kare. Räim ja heeringas on sugulased (kui räim oleks soolasemas vees siis oleksid nad ka suuremad, magedas veed jäävad kalad pisikeseks, soolases aga kasvavad). Elustik on rikkam: hapnikurikkas vees soolsuse vahemikus 35-40 promilli toitainerikkas vees (taimed) - pindmises kihis kus on valgust Vee liikumine võib vee omadusi muuta.
Kevadel võib iga 3. päev selge olla. Mais on pilves päevi kuni 3. Detsembris on selgeid kuni 2 ja enam kui pooled (17-18) on pilves. Madalpilvisuse järgi on seda vähem. Pilves päevi on saja ringis (alla selle, ainult Tallinnas on rohkem). Seega üldpilvisus on näiteks 10 ja madalpilvisuse järgi selge (null). Selgeid päevi on rohkem, 70-85 (rannikul rohkem). Ööpäevane tsükkel on olemas suvisel ajal. Külmal ei sõltu ööpäevast. Udu Liigid: need on radiatsiooniudu (kohalik teke, jahtumine aluspinna tõttu); advektsiooniudu ei ole kohaliku tekkega, sisserännanud õhumass hakkab jahtuma, talvel suladega; frontaalne udu on haruldane, siis kui on soe front tulemas. Laussadu peab langema läbi jaheda õhukihi ja piisad aurustuvad. Esineb vihmasajuga. Advektiiv-radiatsioonilised udud soe õhk jahedale aluspinnale ja öösel kiirguslik jahtumine. Precipitation fog frontaalne udu. Mais ja juunis on vähe udu, ööd lühikesed, vähe niiskust. Aasta keskmine udupäevade arv
kehalt teisele ja vastupidi. Soojusenergia e. Soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätkenud energia. Aineosakeste kineetiliste energiate summa. Erisoojus on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Gaasi kogu siseenergia muutub tehtud töö ja saadud soojushulga arvelt. Valem: U = A + Q. Kui tööd teeb gaas ise või toimub jahtumine, siis on mõlemad suurused negatiivsed, sest gaasi energia väheneb. Gaas teeb tööd paisumisel, ehk siis, kui muutub tema ruumala. Gaasi tööd saab arvutada valemist: A = pV, kus p - gaasi rõhk ja V - ruumala muutus. PILET9 1.Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas- tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus a) molekulid loetakse punktmassideks, b) molekulide põrgetel seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruste suund. c) Molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. 2
Tuginedes tardunud laava uurimistele üle maailma on pakutud, et Maa magnetväli vahetab oma pooluseid intervalliga, mis ulatub kümnetest tuhandetest kuni mitmete miljonite aastateni (keskmiselt 250 tuhat aastat). Viimane selline sündmus, antud nimega Brunhes- Matuyama reversal, leidis teoorias aset 780 tuhat aastat tagasi. Kui osa vedelast rauast tardub sisetuuma külge vabanevad kergemad metallid ning seda soojusenergia arvelt - toimub jahtumine, mis põhjustab lisa elektrivoo. Sammuti mõjutab ka Maakera pöörlemine sulanud raua voolusid tehes neisse kurve, mis omakorda siis väänavad magnetvälja tekkekuju. Tavaliselt joonduvad uued magnetväljad olemasolevaga, kuid aeg-ajalt võivad tekkinud väljad võtta ka vastupidise suuna. Selline sündmuste kulg võib viia vana magnetvälja nõrgenemiseni ning uue välja kasvades võivad nad üksteist nullida. Maa magnetväli kukuks kokku ning siis, võib-olla,
· Esimese kolme minuti järel oli temperatuur universumi laienemise tõttu langenud miljardi kraadini. Tekkisid esimesed duteeriumi- ja heeliumituumad · Alles 300 000 aasta möödumisel jahtus universumi temperatuur 3500K, kus elektronid ja tuumad said ühineda H ja He aatomiteks -> foonkiirgus eraldub ainest. Kuuma universumi ajajärgul kujunes nähtamatu aine. Läbipaistev universum · Jätkus universumi jahtumine ja paisumine ka relikfoon ,,jahtus ja laienes" · Suurenes nähtamatu aine mõju · Algas universumi suuremastaabilise struktuuri tekkimine · Esijalgu tekkisid õhukesed tihedamad kihid, mis lõikudes moodustasid keerulise kärgstruktuuri. Gaas kuumeneb ja sellest moodustuvad galaktikaparved, galaktikad ja esimese põlvkonna tähed, samuti kvasarid.
· kagupassaat · läänetuul · polaarne idetuul Püsivad tuuled : · passaadid püsivad tuuled ekvaatori ümbruses ja 30 laiuskraadide vahel, ekvaatori poole kõrgemalt rõhualalt madalamale rõhualale. Aasta ringselt.. · Läänetuuled · idatuuled Kohalikud tuuled: · mussoonid tuuled, mis puhvad suvel ja talvel vastupidistes ilmakaartest. Suvel: niisked mussoonid, talvel: kuivad mussoonid. Maismaa ja ookeani erinev soojenemine ja jahtumine vastavalt aastaajale. Mander jahtub talvel kiiremini ja tekib kõrgrõhkkond, ookean jahtub aeglasemalt ja tekib madalrõhkkond, õhk liigub kõrgemalt madalamale. Mõjutavad inimesi? * põllumajandust · briisid asukoha järgi eristatakse mere ja maa ning mäe ja orubriisi. Öösel on maabriis, päeval on merebriis. Vesi soojeneb soojusmahtuvuse tõttu aeglasemalt. · föön- soe tuul alpides · bora- · tromb Eesti ilm.
Joonis 1 Suitsugaasi koostis. Jooniselt on näha, et põhilise osa moodustab lämmastik, seega on koldegaasid õhuga üpris sarnased. Ligikaudsetes arvutustes võibki sellest lähtuda. 5. Soojuskadudest suure osa moodustab suitsugaasi kõrgest temperatuurist tulenev q2. Mõõdetud suitsugaasi temperatuur on 200 ˚C. Välisõhu temperatuur 0 ˚C. Kuna suitsugaas lahkudes korstnast ei anna enam soojust, siis see jahtumine, mis toimub väljas on soojuskadu. Kao saab arvutada lihtsa soojushulga valemiga Q2 = c’ · V · Δt – see on ühe kilogrammi kütuse kohta, ehk siis kaoprotsendi q2 = Q2/Qat Kuna tegemist on gaasiseguga, siis peaks arvesse võtma kõigi komponentide erisoojused – seega kaalutud keskmine erisoojus. Kuna Veeaur sisaldab lahkudes ka aurustussoojust, siis tuleks ka see kadude poolele kanda. a. Kaalutud erisoojuse arvutamine gaasisegule i =1
Triin Engmann & Marianne Kiholane SISSEJUHATUS Maa atmosfäär on oluliselt muutuv ja liikuv gaasiline keskkond, milles esinevad mitmesugused nähtused ja protsessid, nagu õhu liikumine, soojenemine või jahtumine, vee auramine või kondenseerumine, udude, pildvede ja sademete tekkimine ja veel palju muudki. Mõnikord näeme taevas suurepärast virmaliste mängu, värvirikast vikerkaart, ilusaid tarasid kuu ümber jne. Mis on kõigi nende mitmekesiste ilmingute ja protsesside põhjuseks atmosfääris? Oma töös püüame lihtsa ülevaate anda ühele neist atmosfääris toimuvast nähtusest- VIKERKAAREST. Vaatame tema ajalugu, tekke põhjuseid ning milliste erinevate vormidena võib vikerkaar esineda. AJALUGU · Seni , kuni ei tuntud tema tekkimise põhjusi , peeti vikerkaart jumalate ilmutuseks ning omistati talle imepäraseid omadusi. · Esimesena pööras vikerkaarele tähelepanu Aristoteles, kes selgitas vikerkaare ümmarg...
Enne remonditöödega alustamist teostatakse soojustehnilisi uuringuid Termografeerimine võimaldab avastada soojalekke ja külmasildade kohad kontaktivabal meetodil ilma piirdeid lõhkumata. Küllaltki tavaline on, et termopildil on näha külmad alad ruumi seina, lae ja põranda nurkades (nn geomeetrilised külmasillad), kuhu ei pääse ligi ruumis levivad õhuvoolud. Välisseina nurkades lisandub sellele ka suurem jahtumine, kuna nurga välispindala on oluliselt suurem sisepinnast. See tähendab seda, et hoolimata soojustuskihi ühtlasest paksusest ei ole seina temperatuur kogu välispiirde ulatuses sama. Termografeerimisel leitud peamised vead seostuvad soojustuse ja tuuletõkke paigalduse kvaliteediga; tüüpilised on ka alajahtunud elektripistikud ja lülitid ja harutoosid. See viitab vigadele hoone tarinduses, mis on tekkinud projekteerimisel või ehitamisel
6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis? Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub 8. Mis toimub kompressoris? Kompressor surub aurustunud külmutsagentsi aru rõhu alla millest tulenevalt kuumeneb külmutusagents vähemalt 100 kraadini 9. Mis toimub kondensaatoris? Koondensaatoris toimub külmutusagentsi jahtumine mille tulemusel soojenevad köetavad pinnad. Külmutusagentsi jahtudes muutub ta uuesti vedelikuks. 10. Mis toimub paisuventiilis? Paisuventiil suunab külmutusagentsi edasi aurustisse kus läheb ta jälle madala rõhu alla 11. Mis seisus on külmutusagents aurustisse jõudes? Vedel, madalarõhu all 12. Mis seisus on külmutusagents aurustist ära minnes ja kompressorisse jõuded? Aurustunud, madalarõhu all 13
Kuna aineosakesed on pidevas liikumises/võnkumises omavad nad kineetilist energiat. Asensit sõltuvalt omavad aineosakesed ja potensiaalset energiat. Kogu kehas olev energia teeb kokku keha siseenergia. Nähtus, kus soojus kandub ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Soojusülekande liik on palju aga taveliselt kandub soojemalt kehalt külmemale energia. Soojushulga, mehaanilise töö ja energia mõõtühik on üks dzaul (1J). *Kui soojenemine ja jahtumine on kehas tasakaalus siis on temperatuur jääv, seda nimetatakse soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekannet liigitatakse kolmeks osaks: 1) Soojusjuhtuvus--energia levib oskaseselt osaksesle kokkupuutel. Metallid on head soojusjuhid aga näiteks gaasid on võrdlemisi kehvad. 2) Soojuskandumine liikuva ainega e. KONVEKTSIOON--soojus kandub ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. Vesi). Kasutakse radiaatoris ja muudes majaküttesüsteemides.
Ilm: S: palav, päikeseline, pilvitu, nõrga tuulega, selge T: päikeseline, tuulevaikne, päikesepaisteline, pakane EÕM 0- *väga niiske 5 *väga palav *sademeid aasta läbi TÕM 30 *sademeid ei ole - *väga palav 40 *laskuv õhuvool PÕM 40 - 60 a)ma *kuiv(kujuneb ndrili mandri sisealal) ne *temp madal b)me *niiske(kujuneb relin ookeani kohal) e *jahe(soojenemin e ja jahtumine ei ole nii suur kui mandrite kohal) AÕ *külm M *õhk sisaldab vähe veeauru ÕHURINGLUS e TSIRKULATSIOON Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ning hakkab tõusma, tulemuseks on püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma 30 laiuskraadidel, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala
c)Nimeta atmosfääri nähtusi, mis tekib kõrgemates õhukihtides, kuid aegajalt on maa pealt jälgitavad: d)miks troposfääri ülemistes kihtides on õhutemperatuur madalam kui maa peal, kuidi ollakse Päikesele lähemal? 2.ÕHU KOOSTIS , OMADUSED ja NÄHTUSED Lämmastik (N) 78,8 %) ÕHUTEMPERATUUR VIRMALISED Hapnik (0) 20,9% Õhu soojenemine ja jahtumine, temp. Argoon ja väärisgaasid 0,93% langeb 6-8° km kohta ÄIKE Süsihappegaas (CO2) 0,03% ÕHUNIISKUS SADEMED(vihm,rahe,lörts, lumi) Veeaur (H2O) 0,01-0,02 g liitris Küllastunud õhk 1 Loodusgeograafia Maret Vihman
lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel. ioloogiline surm on surma faas, mis järgneb kliinilisele surmale. Kuna kõige tundlikumad hapnikupuuduse suhtes on ajurakud, surevad need esimesena. Meditsiin samastabki bioloogilise surma ajusurmaga. Bioloogilise surma nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere ümberpaiknemine keha madalamatesse piirkondadesse (koolnulaigud) ja lihaskangestu Kliiniliseks surmaks kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Rohkem kui 4–6 minutit surmaseisundis viibimine põhjustab inimesele suure tõenäosusega ajukahjustusi. Seetõttu on esimesed 5 minutit kriitilise tähtsusega elustamise seisukohast. Kliinilisele surmale eelneb agoonia ja järgneb bioloogiline surm.
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Sven Veek RS 130 Tuuleenergia Juhendaja Taavi Raadik Tallinn 2014 Mis on tuuleenergia? Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumises...
Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Maa kiirgusbilanss:
o tööealisest elanikkonnast on tööga hõivatud vähemalt 68.3% (2003 - 62,6 %); o tööealistest puuetega inimestest töötab 30% (2003 - 26%); o töötuskindlustushüvitise keskmine kestus 120 päeva (2003 - 140 päeva); o pikaajaliste töötute osakaal kõigist töötutest 35% (2003 - 46%). Alates 2007. aasta keskpaigast on majanduse kasvutempo oluliselt aeglustunud. 2007. Aasta SKP reaalkasv langes viimase seitsme aasta madalaimale tasemele. 2008. aastal on majanduskeskkonna jahtumine veelgi kiirenenud. Rahandusministeeriumi 2008. aasta suvise prognoosi kohaselt on Eesti SKP reaalkasv 2008. aastal negatiivne (-1,0%). Lähiaastatepeamine oht on seotud võimalusega, et majandusseisak jääb Eestis kestma mitmeks aastaks. Samas ei ole majanduse põhialustes peale tööjõu ja kapitali kallinemise muid märkimisväärseid muutusi toimunud ning laiemad väljakutsed ei sõltu SKP kasvutempost ühel konkreetsel aastal. 1.4 Tööturu mõiste
ülekaalus edelatuuled. Läänetuultega tuleb meile niiske õhuvool sademeid palju, talved pehmed. Läänepool on soojem idapool läheb järjest külmemaks. Selles piirkonnas (60-ndad laiuskraadid) tekivad tõusvad õhuvoolud ( madalrõhuala). Vastastikku likuvad soe ja külm õhumass ei segune ja neid jääb eraldama polaarfront Mussoon e. sessoonsed tuuled monsoon Tekivad suurte mandrite äärealadel. Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine talvel ja suvel Mussoone esineb India Ookeanis ja Ida-Aasia rannikul. Eristatkse troopilisi ja parasvöötme mussoone. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. (India, Pakistan Induse ja Gangese jõgi) Maamussoon e. talvine mussoon- talvel, kui maa on külmem kui meri, tekib merele madalrõhkkond ja maale kõrgrõhkkond ja tuuled liiguvad madrilt merele põuaperiood. Meremussoon e. suvine mussoon - suvel on kõik vastupidi. Maa on soojem kui
7590a vanuriiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. 90...a raugaiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. Kliinilise surma seisundis on inimene kaotanud teadvuse, seiskuvad südame töö ja hingamine. Samuti on nahk sinakaskahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud. Rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 56 minutit. Selle aja jooksul saab elustada. Bioloogilise surma nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere ümberpaiknemine madalamal asetsevatesse kehaosadesse ja lihaskangestus. Meditsiin samastab bioloogilise surma aju surmaga. Elustada bioloogilise surma korral ei saa. 6.Kui kaua kestab looteline areng inimesel? Looteline areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. 7.Millal lakkab naisel munarakkude valmimine? Munarakkude valmimine kestab 45 50 eluaastani. 8.Mida saab loode emalt ja millised ained liiguvad loote verest ema verre? (õp. lk. 117 joonis)
ei kavatse niipea plahvatada ega maha jahtuda. Samad protsessid (gaasi tihenemine raskusväljas, tähtede teke, gaasi kadu) toimuvad kindlasti ka galaktikate tekkel. Kuigi mitmetel galaktikatel on palju ühiseid jooni, ja leidub ka äravahetamiseni sarnaseid, on neid siiski väga palju erinevaid tüüpe. Vaevalt,et galaktikad on erineval viisil tekkinud, lihtsam on oletada, et eri tüüpi galaktikad tekkisid erinevast algseisust.Galaktikate tekke valmistab ette Universumi üldine areng ja jahtumine ning esialgsete imeväikeste häirituste kasv aine tihedus- ja kiirusväljades. Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid. Kui astronoomid õppisid avastama teleskoopide abil galaktikaid, märkasid nad nende vahel mitmeid erinevusi värvuses, kujus ja suuruses. 1926 aastal otsustas astronoom Edwin Hubble galaktikate hulgas korra majja luua ja välja mõelda mingid galaktikate liigitamise alused. Näiteks võiks galaktikaid liigitada
Freoonil põlemine) suur gaasimuutussoojus, kõrge küllastusrõhuga. 34 pölemisproduktide isoentroopne paisumine, mille käigus 12-külmutusagentsi aurude isoentroopne komprimeerimine kompressoris gaas teeb tööd l1=34B4 22`- ülekuumendatud aurude isobaarne jahtumine küllastusolekuni punktis 41 soojuse isohoorne protsessist eemaldamine – 2`juba kuiv aur. Q2(põlemisgaasidega eralduv soojus) 2`3- kuiva küllastunud auru kondenseerimine vedelikuks. Jahutusveele antakse üle soojushulk Q1. 34-külmutusagentsi drosseldamine, mille tagajärjel toimub osaline
Õhu relatiivseks niiskuseks (Srel) nimetatakse protsentides väljendatud suhet, kus veeauru osarõhk antud temperatuuril on jagatud küllastusele vastava veeauru osarõhuga samal temperatuuril või õhu absoluutsete niiskuste suhtega (keskküttega toas ja kõrbes 20-30%, suvel Eestis 60- 70%, vihmaga 100%, udus ja pilvedes üle 100%). Mõõdetakse psühhomeetriga, juushügromeetriga, metallhügromeetriga, kuiva ja märja termomeetri suhtega jne... Soojendamine, jahtumine Q = cm(t2-t1) Sulamine, tahkumine Q = m Aurumine, kondenseerumine Q = rm Kütuste põlemine Q = km Q1 = Q2, Q3 = Q1+Q2 m = m1+m2 C = cV Q = C(t2-t1) Srel = t/tk * 100% Q soojushulk (J) c erisoojus (J/kg°C) m mass (kg) t2-t1 temperatuuri vahe (°C) sulamissoojus (J/kg) r aurustumissoojus (J/kg) k kütuse kütteväärtus (J/kg) C soojusmahtuvus Srel relatiivne õhuniiskus (%) t veeauru rõhk; abs. niiskus tk küllastunud rõhk; küll. abs. niiskus
Kahe ääretuse vahel ... hakkas võrsuma Merel ihalen kallast Saad korra rüübata, kui algab lahtumine. ja kaldal merd. Käest puruks kukub kilgendav kristall. Pimedas surmavallast Saad vaevalt süttida, kui algab jahtumine, läbi viib mõtete lend. ja uhmjat udu ujub pahinal. Hing kaugust kirgab veel, kui algab lahtumine Tuul aina puhub ja puhub. ja piksed pimenevad kahinal. Aiman tas iseend See, mis meid ligindab, on lahkumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
