50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
67 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
DorothyHarriet
Õppematerjali autor
F = Gm1 m2 Fr raskusjõud 1N r2 G gravitatsioonikonstant m1 keha mass 1kg m2 keha mass 1kg r kaugus punktmasside vahel 1m Gravitatsioonijõud on tsentraalne jõud. MEHAANILINE TÖÖ Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub. Töö on võrdeline kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Töö tähis on A, ühik 1J A = Fs cos A mehaaniline töö 1J F jõud 1N s läbitud teepikkus 1m Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent Fcos. Ainult see jõukomponent teeb tööd. Jõu ühik on 1 J (dzaul)
F=mg F = 5 kg x 10N/kg = 50 N 2) väikesele (2) tahule toetumisel on rõhk p1 x 50 N : 0,005 m 2 = 10 000 Pa 3) suurele (1) tahule toetumisel on rõhk p2 = 50 N 0,01 m2 = 5000 Pa Vastus: mida väiksem on rõhk, seda suurem on antud jõu korral rohk. 7) raskusest põhjustatud vedeliksamba rõhk (p) ...on võrdne samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. p=xgxh p = rõhk = tihedus ´g = 9,8 N/kg h = kõrgus 8) võimsus (N) Tehtud töö . A A = töö t = aeg Võimsus = töö tegemiseks kulunud aeg N=t N = võimsus Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Ühik on 1 W (vatt). 1J 1W=1s 9) töö (A) Töö = jõud x teepikkus A=Fxs A = töö F = jõud s = teepikkus Tööühik = jõuühik x teepikkuse ühik 1 J = 1 N x m 10) kineetiline energia (E) mV2 E = kineetiline energia m = mass V = kiirus E= 2
· Temperatuur tõuseb · Temperatuur langeb Termodünaamika alused 1. Füüsikaliste suuruste tähised ja SI-süsteemi ühikud: Ruumala V m3 Erisoojus c J/kg*K Soojushulk Q J Abs. Temp T K Siseenergia U J Kasulik töö Akas J Töö A J Kasutegur % Mass m kg Teepikkus l m Temperatuur T/t K/0C Aeg t s 2. Mida uurib termodünaamika? TD kirjeldab ainete omadusi ilma siseehitusse tungimata, kasutades suurusi, mis on kas otse mõõdetavad(p,V,T) või nendest arvutatavad(A,Q,U,m); TD
väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Fü= gVa, kus on vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus( 10m/s²) ja Va allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala. Seda seost nim. Archimedese seaduseks. 6) Kui üleslükkejõud on suurem kehale mõjuvast raskusjõust, siis keha ujub (VaV, kus V on keha ruumala). Kui need jõud on võrdsed, siis keha heljub (Va=V), kui raskusjõud on suurem üleslükkejõust, siis keha upub. Energia. Töö. Võimsus. Jäävusseadus. Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 7) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 8) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 9) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes
siis p= F2/S2 Rõhkude võrdsusest F1/S1 = F2/S2 saame avaldada teisele kolvile mõjuva jõu: F2 = F1 S2/S1 Kehade liikumine ja jõud, raskusjõud,töö,energia,võimsus. Tööks nim. füüsikalist suurust, mis on võrdne jõu ja selle mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Teepikkust mõõdetakse jõu mõjumise sihis. töö = Jõud*teepikkus, A = F*s Töö ühikuks on üks džaul 1J, 1J = 1N* 1 m = 1 N * m. Seega, 1 J on töö, mille teeb jõud 1N, kui keha läbib teepikkuse 1 m. Lisaks kasutatakse kordseid ühikuid 1kJ = 10 astmes 3 ja 1 MJ = 10 astmes 6 J Töö ühikule on antud nimetus inglise teadlase James Prescott Joulei auks. Kehad on omavahel vastastikumõjus. See tähendab, et kehadele mõjuvad jõud. Jõudude mõju tulemusena võivad muutuda kehade kiirused, samuti ka kehade vastastikune asend. teades jõudusid ja kehade liikumist, saame arvutada jõudude poolt tehtud töö. Kehade
..............................................................19 4.1.2. Kiirendus......................................................................................................................19 4.1.2.1. Kiirenduse tabel:............................................................................................................................. 20 4.1.3. Jõud ja impulss............................................................................................................20 4.1.4. Töö ja energia.............................................................................................................. 22 4.1.5. Perioodilised liikumised.............................................................................................. 22 4.2. Soojusõpetus................................................................................................................... 24 4.2.1. Molekulaarfüüsika alused.............................................................................
Liigub mitu omavahel seotud keha, seda nimetatakse kehade süsteemiks. Eelnevad meetodid rakendatakse igale kehadele eraldi, kusjuures neid kehasid saab omavahel kopeerida. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on 0, siis kiirendus on 0 ja kiirus on konstantne või keha seisab. Öeldakse et keha on tasakaaluolekus. Keha on tasakaalus siis, kui temale mõjuvate jõudude projektsioonide summa mistahes teljel võrdub 0-ga. Töö ja energia Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Liikumisega risti mõjuv jõud tööd ei tee. Kui keha asub horisontaalsel pinnal, talle mõjub jõud mingi nurga all, siis saab tööd leida valemist: A = F s cos Nurk alfa on nurk nihke ja jõu mõjumissuuna vahel, ühikuks on 1J kg m 2 1J = 1N 1m 1J =
tuleb lahendada saadud võrrandisüsteem. Liigub mitu omavahel seotud keha, seda nimetatakse kehade süsteemiks. Eelnevad meetodid rakendatakse igale kehadele eraldi, kusjuures neid kehasid saab omavahel kopeerida. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on 0, siis kiirendus on 0 ja kiirus on konstantne või keha seisab. Öeldakse et keha on tasakaaluolekus. Keha on tasakaalus siis, kui temale mõjuvate jõudude projektsioonide summa mistahes teljel võrdub 0-ga. Töö ja energia Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Liikumisega risti mõjuv jõud tööd ei tee. Kui keha asub horisontaalsel pinnal, talle mõjub jõud mingi nurga all, siis saab tööd leida valemist: A F s cos Nurk alfa on nurk nihke ja jõu mõjumissuuna vahel, ühikuks on 1J kg m 2 1J 1N 1m 1J Tööd teeb jõu nihkesuunaline komponent. Töö ei ole s2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid