7. klassi loodusõpetus/aastat kottuvõtva töö konspekt (0)

5 VÄGA HEA

LOODUSÕPETUSE KONSPEKT

MÕÕTMINE
Nimetus Tähis Kordsus
Mega- M 1 000 000
Kilo- k 1 000
Detsi - d 0.1
Senti- c 0.01
Milli - m 0.001
Pikkuse abil väljendatakse keha või keha osade kaugust.
Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust.
Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab.
Massi abil väljendatakse arvuliselt keha raskust ja vastupani liikumise muutumisele.
Tihedus nätiab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass.
VALEMID JA TÄHISED: l=pikkus S= Pindala V= ruumala ρ=tihedus
S= l2 V= l3 ρ= m:V

AINED JA NENDE SEGUD
Molekuli moodustavad sama liiki aatomid kui molekul on lihtaine. Kui aga molekuli moodustavad eri liiki aatomeid on see liitaine . Aatomiel on omadus loovutada ja haarata elektrone oma elektron kihist. Aineosakest, mis tekib elektronide loovutamise või haaramise tulemusena nimetatakse iooniks , näiteks kui naatriumi aatom loovutab ühe elektroni kloori aatomile (Na+ ja Cl -) tekib keedusool.
Ained jagunevad puhasteks aineteks ja segudeks. Aine on keemiliselt puhas kui see koosneb vaid antud aine oskaestest. Lahus on segu, milles ained on ühtlaselt jaotunud. Aine laustamisel võib olla piir, millest rohkem ainet ei lahustu. Seda nimetatakse küllastunud lahuseks . Lahusest saab lahustuvat ainet eraldada aurutamise teel. Aineid saab puhastada setitamise, nõrutamise, filtrimise, ning destilleerimise teel.

KEHADE LIIKUMINE
Liikumine on keha või keha osade ümberpaiknemine mõne teise keha suhtes. Kirjeldades mehaanilist liikumist kautatakse mõisteid trajektoor , teepikkus , ja kiirus.
Trajektoor on joon, mis kujundab liikuva keha mingit punkti. See võib olla sirge, kõver või isegi ringjoon. Teepikkus (s) näitab, kui pika vahemaa läbib keha vaatluse jooksul, aeg (t) näitab vaatluse kesvust, ning kiirus (v) näitab keha poolt ajaühikus läbitud teepikkust. Mehaanilise liikumise liigitamise aluseks on trajektori kuju ja kiirus.
Trajektori järgi liigitatuna on liikumised sirgjooneline liikumine, kõverjooneline liikumine, ja erijuhuks on ka ringjooneline liikumine. Kiiruse järgi liigitades on ühtlane- ja mitteühtlane liikumine.
VALEMID JA TÄHISED: t= aeg s= tee pikkus v= kiirus
t= s:v s= v×t v= s:t

JÕUD
Jõuühikuks on üks njuuton/ newton (1N) ning jõu tähis on F. 100 grammilisele kehale mõjub raskusjõud 1N. Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Taevakeha külgetõmbejõudu nimetatakse raskusjõuks (g). Tegur g näitab, kui suur raskusjõud mõljub antud kohas keha igale kilogrammile. Kõlgetõmbejõud ei ole iseloomulik vaid taevakehadele, teoreetiliselt on igal kehal oma raskusjõud.
Laetud kehade vahel mõjuvat jõudu nimetatakse elektriliseks jõuks. Eletriline jõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrilaengutel on ka kas liiki: positiivne ja negatiivne laeng. Eri laengutega kehad tõmbuvad ja sama laenguga kehad tõukuvad.
Midagi tõstes „võitled“ sa maa külgetõmbejõu vastu, mis tõttu kulub selleks energiat. Maal on külgetõmbejõud 9,9 N, kuid me ümardame selle 10.
VALEMID JA TÄHISED: F= jõud g= raskusjõud
F=m×g g (Maa) = 10 N

TAHKIS , VEDELIK, GAAS
TAHKIS—omandab kindlat kuju ja ruumala, osakeste vaheline side on tugev, mida kiiremini aineosakesed liiguvad seda soojem on keha.
VEDELIK—ei omanda kindlat kuju, kuid omandab kindlat ruumala, osakeste vaheline side on võrdlemisi tugev, kuid nõrgem kui tahkises , aineosakeste korrapäratut liikumist nimetatakse soojusliikumiseks.
GAAS—ei omanda kindlat kuju ega ruumala ja on lenduv, osakesed pole omavahel seotud ning nende lennutrajektoor on sirgjoon. Aineosakeste liikumine põhjustab ainete iseenesliku segunemise.
Soojuspaisumine on nähtus, kus keha ruumala suureneb soojendamisel, just nagu jahtumisel keha ruumala väheneb. Gaaside ja vedelike paisumine on märgatavam kui tahkiste oma. Soojuse mõõtmiseks kasutatakse erinevaid temomeetreid nt. Toatermomeeter, bimetalltermomeeter , vedelike termomeeter jne.

ENERGIA JA TÖÖ
Mehaaniline töö esineb juhul, kui kehale mõjub jõud ja selle jõu tõttu keha liigub. Mehaanilise töö jaoks on vaja energiat. Töö arvutamiseks kasutatakse valemit A=F×s. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd ja selle ühikuks on 1J (džaul).
Mehaaniline energia liigitatakse kineetiliseks ja potensiaalseks energiaks. Kineetiline energia on liikuva keha energia sest kõik liikuvad kehad omavad energiat. Keha asendist sõltuvat energiat nimetatakse potensiaalseks energiaks.
VALEMID JA TÄHISED: A=töö E=energia
A= F×s

SOOJUSÜLEKANNE
Mida kiiremini liiguvad aineosakesed seda soojem on keha. Kuna aineosakesed on pidevas liikumises/võnkumises omavad nad kineetilist energiat. Asensit sõltuvalt omavad aineosakesed ja potensiaalset energiat. Kogu kehas olev energia teeb kokku keha siseenergia.
Nähtus, kus soojus kandub ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Soojusülekande liik on palju aga taveliselt kandub soojemalt kehalt külmemale energia. Soojushulga, mehaanilise töö ja energia mõõtühik on üks džaul (1J).
*Kui soojenemine ja jahtumine on kehas tasakaalus siis on temperatuur jääv, seda nimetatakse soojuslikuks tasakaaluks.
Soojusülekannet liigitatakse kolmeks osaks:

Soojusjuhtuvus—energia levib oskaseselt osaksesle kokkupuutel. Metallid on head soojusjuhid aga näiteks gaasid on võrdlemisi kehvad.

Soojuskandumine liikuva ainega e. KONVEKTSIOON— soojus kandub ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. Vesi). Kasutakse radiaatoris ja muudes majaküttesüsteemides.

Kiirgus—kõik kehad kiirgavad sooust, kui märgatav soojuslik toime on soojuskiirgusel ja nähtaval valgusel. Jahedad kehad kiirgavad vaid pikalainelist soojuskiirgust ning kuumad kehad nii pika-kui ka lühilainelist kiirgust. Õhuta ruumis soojuskiirgus ei neeldu.
*Temperatuuri ööpäevane käik sõltub pilvisusest. Päeviti peegeldavad pilved osa soojusest tagasi sing õhtuti käituvad pilved nagu tekina maapinnale, peegeldades soojust tagasi maa peale selle asemel, et lasta sellel atmosfäärist lahkuda.

AINEOLEKU MUUTUMINE
T-tahkis
V-Vedelik
G-Gaas
T-V sulamine
V-T tahkumine
V-G aurumine
G-V konsdenseerumine
T-G sublimeerumine
G-T härmatumine
Energia neeldub kui aineosakesed hakkavad kiiremini liikuma. Energia vabaneb kui aineosakesed liiguvad aeglasemini.
*Kaste on eseme pinnal, udu on gaasilises olekus kuigi mõlemad koosnevad veepiiskadest.
*Rohule tekib hommikuti kaste enne udut kuna maapind jahtub kiiremini.
KOKKUVÕTE: VALEMID JA TÄHISED
S= pindala S= l2
V= ruumala V= l3
ρ= tihedus ρ= m:V
l= pikkus --
m= mass --
t= aeg t= s:v
v= kiirus v= s:t
s= tee pikkus s= v×t
F= jõud F=m×g
g= raskusjõud (Maa) g= 10 N
A= töö A= F×s
E= energia --

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk · .odt · 68 allalaadimist

7-klassi loodusõpetus aastat kottuvõtva töö konspekt #1

7-klassi loodusõpetus aastat kottuvõtva töö konspekt #2

7-klassi loodusõpetus aastat kottuvõtva töö konspekt #3

7-klassi loodusõpetus aastat kottuvõtva töö konspekt #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

68 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

DorothyHarriet Õppematerjali autor

Enn Pärteli 7. klassi õpiku põhjal koostatud loodusõpetuse konspekt terve aasta materjali peale. Lõpus on antud ka kõik vajalikud valemid, tähised, mõisted jne. 1) Mõõtmine2) Ained ja nende segud3) Kehade liikumine4) Jõud5) Tahkis, vedelik, gaas6) Energia ja töö7) Soojusülekanne8) Aineoleku muutumine

Loodusõpetus keemia füüsika 7. klass Enn Pärtel soojus aineosakesed aatom raskusjõud tõmbejõud elektron molekul termomeeter külgetõmbejõu soojuskiirgus

Sarnased õppematerjalid

doc

Füüsika kordamine 10.klass

F = Gm1 m2 Fr raskusjõud 1N r2 G gravitatsioonikonstant m1 keha mass 1kg m2 keha mass 1kg r kaugus punktmasside vahel 1m Gravitatsioonijõud on tsentraalne jõud. MEHAANILINE TÖÖ Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub. Töö on võrdeline kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Töö tähis on A, ühik 1J A = Fs cos A mehaaniline töö 1J F jõud 1N s läbitud teepikkus 1m Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent Fcos. Ainult see jõukomponent teeb tööd. Jõu ühik on 1 J (dzaul)

Füüsika

doc

Füüsika 8. klassi materjal

F=mg F = 5 kg x 10N/kg = 50 N 2) väikesele (2) tahule toetumisel on rõhk p1 x 50 N : 0,005 m 2 = 10 000 Pa 3) suurele (1) tahule toetumisel on rõhk p2 = 50 N 0,01 m2 = 5000 Pa Vastus: mida väiksem on rõhk, seda suurem on antud jõu korral rohk. 7) raskusest põhjustatud vedeliksamba rõhk (p) ...on võrdne samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. p=xgxh p = rõhk = tihedus ´g = 9,8 N/kg h = kõrgus 8) võimsus (N) Tehtud töö . A A = töö t = aeg Võimsus = töö tegemiseks kulunud aeg N=t N = võimsus Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Ühik on 1 W (vatt). 1J 1W=1s 9) töö (A) Töö = jõud x teepikkus A=Fxs A = töö F = jõud s = teepikkus Tööühik = jõuühik x teepikkuse ühik 1 J = 1 N x m 10) kineetiline energia (E) mV2 E = kineetiline energia m = mass V = kiirus E= 2

Füüsika

odt

Füüsika 10. klassi teemad

· Temperatuur tõuseb · Temperatuur langeb Termodünaamika alused 1. Füüsikaliste suuruste tähised ja SI-süsteemi ühikud: Ruumala V m3 Erisoojus c J/kg*K Soojushulk Q J Abs. Temp T K Siseenergia U J Kasulik töö Akas J Töö A J Kasutegur % Mass m kg Teepikkus l m Temperatuur T/t K/0C Aeg t s 2. Mida uurib termodünaamika? TD kirjeldab ainete omadusi ilma siseehitusse tungimata, kasutades suurusi, mis on kas otse mõõdetavad(p,V,T) või nendest arvutatavad(A,Q,U,m); TD

Füüsika

doc

Mehaanika

väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Fü= gVa, kus on vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus( 10m/s²) ja Va allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala. Seda seost nim. Archimedese seaduseks. 6) Kui üleslükkejõud on suurem kehale mõjuvast raskusjõust, siis keha ujub (VaV, kus V on keha ruumala). Kui need jõud on võrdsed, siis keha heljub (Va=V), kui raskusjõud on suurem üleslükkejõust, siis keha upub. Energia. Töö. Võimsus. Jäävusseadus. Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 7) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 8) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 9) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes

Füüsika

pdf

Füüsika

siis p= F2/S2 Rõhkude võrdsusest F1/S1 = F2/S2 saame avaldada teisele kolvile mõjuva jõu: F2 = F1 S2/S1 Kehade liikumine ja jõud, raskusjõud,töö,energia,võimsus. Tööks nim. füüsikalist suurust, mis on võrdne jõu ja selle mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Teepikkust mõõdetakse jõu mõjumise sihis. töö = Jõud*teepikkus, A = F*s Töö ühikuks on üks džaul 1J, 1J = 1N* 1 m = 1 N * m. Seega, 1 J on töö, mille teeb jõud 1N, kui keha läbib teepikkuse 1 m. Lisaks kasutatakse kordseid ühikuid 1kJ = 10 astmes 3 ja 1 MJ = 10 astmes 6 J Töö ühikule on antud nimetus inglise teadlase James Prescott Joulei auks. Kehad on omavahel vastastikumõjus. See tähendab, et kehadele mõjuvad jõud. Jõudude mõju tulemusena võivad muutuda kehade kiirused, samuti ka kehade vastastikune asend. teades jõudusid ja kehade liikumist, saame arvutada jõudude poolt tehtud töö. Kehade

Aineehitus

doc

Füüsika

..............................................................19 4.1.2. Kiirendus......................................................................................................................19 4.1.2.1. Kiirenduse tabel:............................................................................................................................. 20 4.1.3. Jõud ja impulss............................................................................................................20 4.1.4. Töö ja energia.............................................................................................................. 22 4.1.5. Perioodilised liikumised.............................................................................................. 22 4.2. Soojusõpetus................................................................................................................... 24 4.2.1. Molekulaarfüüsika alused.............................................................................

Füüsika

doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Liigub mitu omavahel seotud keha, seda nimetatakse kehade süsteemiks. Eelnevad meetodid rakendatakse igale kehadele eraldi, kusjuures neid kehasid saab omavahel kopeerida. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on 0, siis kiirendus on 0 ja kiirus on konstantne või keha seisab. Öeldakse et keha on tasakaaluolekus. Keha on tasakaalus siis, kui temale mõjuvate jõudude projektsioonide summa mistahes teljel võrdub 0-ga. Töö ja energia Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Liikumisega risti mõjuv jõud tööd ei tee. Kui keha asub horisontaalsel pinnal, talle mõjub jõud mingi nurga all, siis saab tööd leida valemist: A = F s cos Nurk alfa on nurk nihke ja jõu mõjumissuuna vahel, ühikuks on 1J kg m 2 1J = 1N 1m 1J =

Füüsika

doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

tuleb lahendada saadud võrrandisüsteem. Liigub mitu omavahel seotud keha, seda nimetatakse kehade süsteemiks. Eelnevad meetodid rakendatakse igale kehadele eraldi, kusjuures neid kehasid saab omavahel kopeerida. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on 0, siis kiirendus on 0 ja kiirus on konstantne või keha seisab. Öeldakse et keha on tasakaaluolekus. Keha on tasakaalus siis, kui temale mõjuvate jõudude projektsioonide summa mistahes teljel võrdub 0-ga. Töö ja energia Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Liikumisega risti mõjuv jõud tööd ei tee. Kui keha asub horisontaalsel pinnal, talle mõjub jõud mingi nurga all, siis saab tööd leida valemist: A  F  s  cos  Nurk alfa on nurk nihke ja jõu mõjumissuuna vahel, ühikuks on 1J kg  m 2 1J  1N  1m  1J  Tööd teeb jõu nihkesuunaline komponent. Töö ei ole s2

Füüsika

Rohkem sarnaseid