Geograafia. Kalandus. Metsandus. KALANDUS Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. (kalad, krevetid, kalmaarid, homaar, pärlid, vetikad, krabid). Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus.
Saksamaa jaotamisküsimus peale alistamist. 1945. aasta veebruaris Jalta konverentsil otsustasid nad, kuidas Saksamaad purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus ning määrati kindlaks ka ÜRO asutamise konverentsi aeg ja koht. 1945. aasta juulis-augustis Potsdamis pandi paika Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimus. Nimelt rüdasid USA ja Inglismaa Saksamaalt läänepoolt ja NSVL idapoolt. Saksamaa purustati täielikult. 1941. aastal 7. detsembril ründas Jaapan USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harbouris ning kuulutas USA-le sõja, sest tahtis saada endale uusi maid Vaikses ookeanis. Jaapan oli olnud siiamaani sõjaliselt väga tugev riik, kuid selles lahingus ta kaotas. See kaotus muutis väga palju maailmas jõudude vahekorda. USA käskis Jaapanil alla anda ja tunnisatada oma kaotust, kuid kui ta seda ei teinud, otsustas USA rünnata Jaapani kahte linna tuumapommiga. 260 000 inimest sai selle rünnaku läbi surma ja Jaapan sai osaks suurele
tähendas Balti riikidele sõja lõppu. Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor' i mereväebaasi. Pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil tõi 1942. aasat Midway merelahing, milles ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste laevastiku üle. 7. Kelle vahel toimus sõjategevus Põhja-Aafrikas? Mis lahing tõi pöörde sõjategevusse Põhja Aafrikas? Põhja-Aafrikas toimus sõjategevus Saksamaa,Itaalia ja Inglismaa vahel. Pöörde Põhja-Aafrikas tõi El-
Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? sõjaväge 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor’ Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi imereväebaasi. Pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil tõi 1942. aasat maailmas Midway merelahing, milles ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 laevastiku üle.
24)Kuidas nim. Ettevõtete riigistamist, mis viidi läbi Nõukogude okupatsiooni perioodil? Natsionaliseerimine 25)Kuidas nim. Juudivastasust? Antisemitism 26)Milline organisatsioon loodi San Franciscos 1945. aastal? Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 27)Mis toimus Nürnbergis 1945 1946? Kohtuprotsessid natsionaalsotsialistlike sõjakurjategijate üle. 24 süüalust, nendest 12 mõisteti surma 28)Kes ja millal moodustasid Kolmikpakti? Saksamaa, Jaapan ja Itaalia 1940. aasta sügisel. 29)Mis kuupäeval algas ja millistel kuupäevadel lõppes II maailmasõda(Euroopas ja maailmas)? Algas: 1. september 1939 Lõppes: *8. mai 1945 (Euroopas) *2. september 1945(maailmas) 30)Millised olid II maailmasõja puhkemise poliitilised, majandusliku ja ideoloogilised eeldused?Poliitilised: Versailles' süsteemi ebaõnnestumine, Rahvasteliidu abitus lääneriikide järeleandmispoliitikasMajanduslikud: Saksamaa kui ka NSVL vajasid rakendust oma
Tagajärg - hävitati Nikolai II perekond. Venemaa hakkas arenema väga ebademokraatlikult ja seal kehtestati kommunistlik diktatuur. Kuni 1922 oli Nõukogude Venemaa. 30. dets. 1922 sai riigi nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Rahvusvahelised suhted 20. saj alguses · Suurriikide aeg · 19saj lõpp 20 saj algus nim. imperialismi ajastuks suuremate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume · Suurriigid: Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Itaalia, Austria- Ungari Suurbritannia · 20. saj. maailma võimsaima riigi positsioon kõikus · Lõppenud viktoriaanlik periood-suurim koloniaalimpeerium, võimsaim sõjaliselt ja majanduslikult · Tõsiseimad vastuolud Saksamaaga küsimus kogu maailma juhtrollis Saksamaa · Konkureeris teiste suurriikidega Hiina, Maroko pärast · Võitlus Suurbritanniaga juhtrolli pärast ja vastuolud Prantsusmaaga
Seega tema välispoliitika rahumeelsem (sekkuti vähem Ladina-Ameerika riikide siseasjadesse; võimaluse korral üritati konflikte vältida; Esimese maailmasõja puhkedes jäi USA neutraalseks kuni1917.aastani). Jaapan (lk.40-41): · 1868.a. alustati Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. · 20.sajandi alguseks oli loodud kaasaegne tööstus ja raudteedevõrk, moodustatud moodne riigiaparaat, sõjavägi ja laevastik. · Jaapan oli konstitutsiooniline monarhia - riigipeaks oli laialdaste võimuvolitustega keiser, keda abistas keisri määratud riiginõukogu (genro); parlamendi volitused olid suhteliselt piiratud. · Saavutanud moderniseerimise tulemusena suurriigi staatuse rakendas Jaapan saavutatud võimsuse agressiivse välispoliitika elluviimiseks: A) 1904-1905 Vene-Jaapani sõjas lõi Venemaad (ja sai oma mõjusfääri Mandzuuria). B) 1910 annekteeris Korea.
ELEKTROENERGEETIKA Elektritootmine suurema osa elektrit toodetakse soojuselektrijaamades ( 2/3 ). Soojuselektrijaamade ehitamine suht odav ja lihtne, põhinevad suurel osas tahkel kütusel. Ehitatakse kaevanduspiirkonda. Kui nad põhinevad vedelkütusel või gaasil, siis nad ehitatakse tarbijaligidusse. Nad on suurimad atmosfäärisaastajad. Nende alla käivad ka tuumaelektrijaamad. ( USA, Hiina, Saksamaa, Venemaa, Jaapan, Poola, LAV, naftariigid) Hüdroelektrijaamad Toodetakse umbes 1/5 maailma elektroenergijast. Jaama ehitamine on väga kallis ja võtab palju aega.Esimene hüdroelektrijaam Saksamaal ja USA-s. Norras on 99% hüdroenergijast. Brasiilia 80% Hüdroenergia plussid Hüdroenergia miinused · Ei saasta · Setete kuhjumine, selle tagajärjel · Aitab säästa fosiilseid kütuseid gaaside eraldumine
Soome Nulg Norra Lehis Tsuuga+kitsa lehised puud(kask, paju, haab) Sega-ja lehtmets USA Lepp 5-10 m3/ha Argentina Tamm Hävimisohus, sest Jaapan Kask metsa ala on põldude Eesti Paju all Saksamaa Haab Pöök Kuiv Austraalia Loorberipuu 1-2 m3/ha lähistroopiline(Vaheme Kreeka Pähklipuu ri) Itaalia Korgipuu Hispaania Oliivid
Tähtsaim kultuspaik - Ise pühamu Zen-budism Munk Eisai Koan – lühike ootamatu lõpuga lugu, mis viib kirgastumisele Soovituskirjandust. Hiina mõttevaramu: Konfutsius. Vesteid ja vestlusi. Keskmine tavaline. Suur õpetus. Klassikalisest hiina k. tõlkinud Linnart Mäll. Tartu, Lux Orientis, 2009. Laozi. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Klassikalisest hiina k. tõlkinud Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu 1979, nr 27. Lowenstein, Tom. Buddha tee. Tallinn, Ilo, 2001 (lk 78-147 – Hiina, Jaapan, Tiibet). Mõtluse liha ja kondid. 101 mõtluse lugu. Tallinn, Buddhakirjastus.
IIpõlvkond:kaevandamine,sissevedu,Royal Dutch Shell(nafta) IIIpõlvkond:ressurssidele juurdepääs,koondumine,toodangu nimestik laienes IVpõlvkond: rahandus ja teenindusettevõtted,tootearendus,brändi müük,iseotsustus Tegevusvaldkonnad: 1)kõrgtehnoloogia:suured riskid,arendustöö,suured ressursiide vajadused 2)suuremahulised tarbekaubad 3)brändi-tarbekaupade masstootmine: meediareklaam Kaubandus: suurimad eks ja importijad: USA,GER,JAPan,Prants,GBR. Jaapan ja Ida-Aasia kaupleb Kagu-Aasia ja Austraaliaga, P.-Ameerika Kariibia ja L.-Ameerikaga, Euroopa Vahemeres ja Aafrikaga. Poliitika: 17-18saj oma turu kaitsmine(siiamaani korea ja jaapan). Üldiselt piiratakse importi ja toetatakse eksporti,et säilitada inimeste tööhõivet. Tollimakse-maks,mis nõutakse sisse kaupade eest riigipiiri ületamisel, toormel odavam. Kvoot-piirangud, teatud kaupadel,kogused Embargo- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld
Saudi Araabia, Iraan, Hiina, Venezuela, Alzeeria) torujuhtmed, tankerid. Maagaas 20saj, (Vene, Iraan, Türkmenistan, USA, Põhjameri) lihtne toota, pole vaja pumbata, ei vaja erilist töötlemist, torujuhtme kaudu ökonoomne transport, vähem saastab kuna põleb peaaegu jäägitult, kasutamine mugav. Kuid ei sobi keemiatööstuse tooraineks, tülikas toimetada üle mere. (tarbib USA, Vene, Holland) Elektroenergeetika valgustus, küte, jõuallikas. Suurimad tootjad: USA, Hiina, Jaapan, Venemaa, Kanada, Saksamaa Tarbimine 1 inimese kohta: Norra, Island, Kanada, Rootsi, Soome, USA, Austraalia Soojus- 2/3, jaama ehit odav, kiire, tahke Hüdro- 1/5, jaama ehitus kallis-aeg, ei vaja Tuuma- arenes sõjalis program, kallis ehit, kütus kaevanduspiirkonnas, vedel k tarbija palju tööjõudu, odav, ühtlust vee taset, vajab vähe toorainet, hea vähese ressursiga
KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART On olemas 1) SUURRIIGID riik, mille majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi riike arvestama selle riigi huvi, ambitsioonide ja poliitikaga. N: Venemaa, Prantsusmaa, inglismaa, jaapan, hiina 2) VÄIKERIIGID väikse pindala ja rahvaarvuga riigid. N: Eesti, Läti, Andorra, Luksemburg 3) LINNRIIK riik, mis koosneb vaid ühest linnast. N: vatikan, monaco, singapur 4) ENKLAAV riik, või selle osa, mida ümbritseb teise riigi territoorium. N: Lesotho, Vatikan, San Marino, Alaska, Kaliningrad 5) RIKKAD RIIGID tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. N: Eesti, Norra, Rootsi, Belgia, Inglismaa, USA
5.Mõisted mugavuselipp, merevoorimees too näiteid? mugavuslipp: teatud maksu eest lubavad odavamad riigid laevaomanikul, kellel oma kodumaal laevapidamiseks tehtavad kulutused on liiga suured, registreerida oma laev mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, et kulutusi vähendada. (Panama, Libeeria) Merevoorimees: nimetus riigile, mille laevad veavad teiste riikide kaupu, sest riigisiseselt on veoteenuse pakkujaid enam kui tarbijaid . (Norra, Kreeka) 6.Miks on suurima veosekäibega USA, Jaapan, Holland (2)? soodne geo. asend esindatud paljud transpordiliigid transiitteenused USA – ta on kõige võimsama majandusega riik, toodab kõige enam kaupa. Jaapan! – sest ta ostab sisse kogu tooraine , toodangud on suured, eksporditakse palju välja. Holland - teenindab väga paljude riikide veoseid. 7.Nimeta suurimaid veoteenuste ostjaid ja pakkujaid? Ostjad - USA, Jaapan, Austraalia Pakkujad - Norra, Taani, Hongkong, Singapur, Kreeka. 8
ja Itaalia sõjaka poliitika. 2. Eesmärgid 3. Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust
TEINE MAAILMASÕDA(01.09.1939-02.09.1945) 1.II maailmasõja eeldused/põhjused · Sks kaotused I MS+alandused, repsressioonidSks kättemaksu soov Versaille`i ebaõiglase süsteemi pärast Sks vastu. · It tahab Vahemere piirkonda enda mõju alla saada. It pole ka koheldud võrdväärselt võrreldes teiste riikidega, It-l puuduvad asumaad võrreldes teiste riikidega. · Hisp kodusõda-II MS eelproov · Jaapan tahab Vaikse ookeani piirkonda oma võimu alla saada · NSVL-l maailmarevolutsiooniideed · Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime · USA hoidis distantsi · Müncheni kokkulepe. Lääneriikide lepituspoliitikajulgustab Hitlerit üha suuremaid nõudmisi esitama · MRP 23.08.1939 sillutab Sks-le teed II MS 2. Saksamaa sõjalised okupatsioonid 1939-1941(Sks edu) · 01.09 1939 alustab sõda Poola vastu
veega põhjustavad happesademeid. Saastamisraadius on kuni 500km. Must metallurgia Tooraineks on rauamaak. Sai alguse 15. Sajand Euroopast. Maagi rikastamine/töötlemine toimub maardlates. Suuremad varud Hiinas, Indias, Brasiilias, LAV, Venemaal. Enamik toodangust eksporditakse. Terase tooraine on rauamaak, korrosiooni kindluse tugevuse saamiseks lisatakse mangaani ja niklit. Suurimad tootjad on Hiina, Jaapan ja USA Värviline metallurgia Tootmise maht on väiksem, töödeldakse üle 70 metalli: vask, plii, tsink, tina. Alumiiniumitootmiskohad paiknevad energiarikastes piirkondades, sadamate läheduses. Sadamad tagavad kauba laialiveo. Vajab vett. Suurim kulla tootja on LAV, suurimad tootjad on vangid. Tööstuslikku teemante toodab Austraalia, Kongo, LAV. Suurimad plaatina tarbijad on USA, Jaapan, Lääne-Euroopa.
Joonis. 8. Tuumaelektrijaama struktuuriskeem. Allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/Атомная_электростанция Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki – USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad 2/3 maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema
kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suudmealad pinnakihid Püügi vormid: 1. Primitiivne või korilaste kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe midagi
· 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja sotsialistide juhitud rahvarinna ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Itaalia ja Saksamaa, Rahvarinde vägesid NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Prantsusmaa, Inglismaa, USA ajasid mittevahelesegamispoliitikat. Kodusõda lõppes Franco võiduga. · 1931 tungis Jaapan Mandzuuriasse (Kirde-Hiina). 1937 aastal alustad Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks. Hiinat asus toetama Nõukogude Liit ja USA. Põhjus mitte lasta Jaapanil liigselt tugevneda. 3. Agressorite plokkide kujunemine: Berliin-Rooma telg ja Kominterni vastane pakt Jaapani ja Saksamaa vahel, millega 1937. aastal ühines Itaalia, 1939. aastal Ungari ja Hispaania. 4. Rahvastiku Liidust astusid välja Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. 2
positsiooni, sealjuures neutraalseid ja arengumaid enda poole tõmmates. Seda eesmärki teenivad lokaalsed sõjalised konfliktid ja konfrontatsioonid; Vietnami sõda, Kariibi kriis, Afganistani sõda. Millest sai Külm sõda alguse ? 2.september 1945 lõppes Teine Maailmasõda. . Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud. Teise maailmasõja üheks sõditjate pooleks olid Saksamaa,Itaalia ja Jaapan ja nende vastased USA,Prantsusmaa,Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Peale Teist Maailmasõda muutus jõudude vahekord maailmas. Võimsaks muutusid Usa (kes oli demokraatliku ja läänemeelse mõtteviisiga) ning Nõukogude Liit (kes oli kommunistliku ja idapoose mõtteviisiga). Positsioonidelt kadusid aga sõjakaotanud riigid : Saksamaa , Itaalia , Jaapan, ning ka Prantsusmaa ja Inglismaa tähtsus polnud enam nii suur
Sõjakahjude hüvitamine. Saksamaa pidi võitjatele makse maksma. (4) Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui (eba)edukas oli, miks? Rahvasteliit loodi eesmärgil rahumeelselt lahendada riikide omavahelisi tülisid ja riikide vahelise koostöö arendamine. Eemale jäid NSVL ja USA. Rahvasteliit põhines W.Wilsoni 14'nel teesil. Oli edukas, parandas ajutiselt riikide vahelisi eriarvamusi ja aitas kaasa riikide kootööle. + Patsifismiajastu (1920) (5) Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania. JAAPAN viis oma väed 1931 kirde-hiinasse, moodustus jaapanist sõltuv Mandzuko riik, rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks ja Jaapan lahkub rahvasteliidust. HISPAANIAS tekkisid riigi sisesed pinged ning 1936 puhkes kolme aastane kodusõda. Sõjaväelased mässasid, eesotsas Francisco Francoga. Hispaania jaguneb kaheks Franksistid (Saksamaa, Itaalia) ja vabariiklased (NSVL). 1939-1975 Franco sõjaväeline diktatuur. (6) Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' rahulepingut?
Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ei suuda temale antud püügimahtu püüda, siis müüb ta selle mõnele teisele riigile. Näiteks: USA, Kanada 9. Millised on maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad? Atlandi ookeani: kirde, põhja ja loode rannik. Vaikse ookeani: loode, kirde, kagu ja kogu põhja rannik 10.Nimeta suurimaid kalapüüdjaid riike ja kalu eksportivaid riike, oska kanda kaardile? Kalapüüdjaid riike: Hiina, Peruu, Jaapan. Eksportijad: Norra, Taani, Hiina 11.Nimeta 3 muutust mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20. saj. teisel poolel? a) Ookeani püük (USA, Jaapan, Venemaa) b) Kalakasvatus 12. Nimeta kalavarude vähenemise põhjusi maailmameres, milliseid majanduslike tagajärgi see endaga kaasa toob? Ülepüük: kalalaevadel täpsed radarid, hiigelvõrgud, peenesilmalised võrgud. Maailmamere reostumine: maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport,
tandriks on peaaegu terve maailm. Iseloomult oli imperialistlik sõda, kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks oli suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused. Osapooled: Kolmikliit/keskriigid. Algatajaks Saksamaa koos Itaalia ja Austria-Ungariga; Itaalia sõjas erapooletu, kuid astus sõtta 1915 Antanti poolel. Antant. Vastukaaluks Saksamaale ja Kolmikliidule. Kuulusid Venemaa, Inglismaa ja Prantusmaa. Sõja käigus liitus Jaapan 1914 ja USA 1917. Venemaa lahkus 1917 peale oktoobripööret ja väljus Bresti rahuga 03.03.1918. 2. 1. MS kui imperialistlik sõda: teada suurriikide taotlusi. Saksamaa – Inglismaa: Saksamaa oli kolooniate jagamisele hiljaks jäänud, sai vähe kolooniaid. Tahtis saada Suurbritannia kolooniaid. Suurbritannia ei lubanud Saksamaal saada mõjuvõimsamaks riigiks. Saksamaa – Prantsusmaa: Saksamaa eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa.
Praegusel juhul on kahjustatud paakide konstruktsioon. Mereveega jahutamine on põhjustanud korrosiooni, kogu hoonekompleks vajub aeglaselt(ebastabiilne), hävinenud on kraanad ja juhtimisüsteemid. Kokku on seal 1300 varrast, kus igaüks kaalub 2-3 tonni ja kogu töö tuleb teha ära inimeste poolt pea et käsitsi ja mis võtab aega aastaid(kui selleni kunagi üldse jõutakse), kus iga väiksemgi viga võib saada saatuslikuks. Samuti ei tohi unustada, et Jaapan asub seismiliselt aktiivses tsoonis, kus aastas registreeritakse 1500 maavärinat. Liigse radiatsioonikiirguse mõju: USA läänerannikul on radiatsioonikiirgus üha tõusev. Mõjutab toiduahelaid, mutatsioonid, erinevad haigused (vähk). Nt California rannikul on täheldatud epideemilist merelõvide hukkumist, liblikatel ja teistel putukatel on Fukushima piirkonnas leitud geneetilisi mutatsioone, nende lühike elutsükkel võimaldab geneetilistel muutustel esile
1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja Saksamaaga ja kõigi
ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur) 3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised. Rannikupüük – väikeste kalapaatidega püüdmine (Ida- ja Kagu-Aasia, arengumaad) Avamerepüük – kala töödeldakse koheselt ning see annab suurema osa kalatoodangust Ookeanipüük - suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad (USA, Jaapan, Venemaa jt.) Kalakasvatus e. akvakultuur – kaasaegne võimalus toodangut suurendada, kasvatades kalu meres ja/või mageveekogudes 4. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Suurimad kalapüügiriigid on Hiina, Peruu, Jaapan, india, USA, Indoneesia, Tšiili, Venemaa jt. 1(3 püütud kalast jõuab maailmaturule. Aasia rigid on suurimad kalapüüdjad ja nende töötlejad. Arenenud riigid on suurimad väljavedajad. 5
Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Rahvasteliit oli 19520-ndatel edukas, kus lahendati väikeste riikide tülisid, nt. Eesti ja Läti vaheline tüli (Ruhnu saare, Eesti ja Läti vaheliste piiride ning Valga linna piiri pärast) ning Leedu ja Poola vaheline kriis (Vilniuse ehk Vilno linna ja seda ümbritseva maakonna pärast.)Mitteedukas oli Rahvasteliit 1930-ndatel, kui Jaapan tungis Hiina ja Rahvasteliit ei olnud sellega nõus, et Jaapan saaks Hiina alad endale. Pärast seda lahkus Jaapan Rahvasteliidust ning siis hakkas liidu allakäik. Rahvasteliit suutis ära lahendada ainult väikeriikide omavahelised tülid, kuid näiteks Itaalia ja Etioopia ning jaapani ja Hiina vahelist tülisid ei suudetud lahendada. 4. Kuidas ja miks mõjutas I maailmasõda Euroopa poliitilist kaarti? Ida -ja Kesk-Euroopas tekkisid uued riigid. Näiteks Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome
Sinna kuulusid paljud maailma riigid. Algul küll ei võetud MS kaotanud riike, nad pääsesid sinna alles hiljem. NSVL pääses sinna alles 15 aastat hiljem. USA jäi aga Rahvasteliidust kõrvale sest nad keeldusid tunnustama seda. 3. Miks algasid saatanlikud kolmekümnendad? Saksamaa oli vihane Versailles' rahulepingu peale ja sellepärast et inglased ja prantslased ei tahtnud Saksamaad kui suurriigina tunnustada. Antanti poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud sest nad ei saanud piisavalt asumaid sõjas osalemise eest. Otsustati siis see jõuga võtta. Uued riigipiiris põhjustasid mitmeid tülisid ja riikide vahelisi pingeid mida rahvasteliit ei olnud võimeline lahendama. 1929 aastal puhkes maailmas majanduskriis, mis kestis mitu aastat. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti ja paljud jäid töötuteks. Elanike olukord riikides halvenes.
tooraine ja odav tööjõud 4. Lääneriikide lepituspoliitika julgustas Saksamaad agressiivsele tegevusele 5. Nõukogude Liit taotles sotsialismi laiendamist lääne suunas 6. MRP muutis Saksamaa ja Nõukogude Liidu liitlasteks ja see soodustas Saksamaa poolt sõjategevuse algust 7. Rahvasteliit ei suutnud oma ülesannet täita Vastaspooled teises maailmasõjas Ühelt poolt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Kolmikpakt Soome, Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia Teiselt poolt: Nõukogude Liit, Inglismaa, USA liitlased Hiljem Prantsusmaa (1944) ning peaaegu kogu ülejäänud maailm Neutraalsed: Rootsi, Sveits, Hispaania, Portugal, Türgi Peamised rinded ja vastaspooled Läänerinne: Saksamaa Inglismaa, Prantsusmaa Idarinne: Nõukogude Liit Saksamaa Aafrika rinne: Saksamaa, Itaalia Inglismaa, USA Kaug-Ida rinne: Jaapan USA
5) Erikasutusega puuliigid (korgitamm, hevea, kautsuk) puud, millel hinnatakse midagi muud. Metsamajandus Ülesanne on metsa kui ressursi taastamine (harvendusraie, istutamine, istikute rajamine) Pigem kulu tekitav Metsatööstus Puitu kui ressursi kasutada teiste toodete tootmiseks. · Need kaks peaks töötama koos! Metsa import - eksport 1. Tarbepuit. Eksport Venemaa, Kanada, Põhja-Euroopa riigid. Import Jaapan, USA, Lääne-Euroopa riigid. 2. Väärispuit. Eksport Hiina, Kongo. Import USA, Jaapan, Lääne-Euroopa.
Riigid Erinevused Sarnasused USA · Osales Külmas sõjas · Heaoluühiskonna teke · Hea majanduslik · Demokraatia areng areng · Kõrgtehnoloogilised · Majanduskriis USA- suurtööstused sse ei jõudnud · Narko levik · Võidurelvastumine · Vabaturumajandus · Rassism levis · Marshalli plaan · Algatas Vietnami Sõja · Majanduse areng · Ei vajanud välisabi · Välisabi Inglismaa · Pariisi kokkuleppe · 1970. Aastate keskpaigal sõlmimine 1954. majanduskriis Aastal Saksa · Uus idapoliitika Liitvabariik · Euroopa sõe ja terase ühendus · Euroopa liidu üks algataja riikidest ...
1. ENERGIAVARADE JAGUNEMINE – TRADITSIOONILISED JA ALTERNATIIVSED + NÄITED Traditsioonilised: nafta, gaas, tahked kütused ; taastumatu ; tuumaenergia ; nad ei teki juurde ; kasutamine saastab keskkonda. Alternatiivsed ehk rohelised energiavarad: päikeseenergia e. helioenergia (Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika Vabariik), 20% ; tuuleenergia, geotermaalenergia (Island, USA, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa), bioenergia (energiavõsa kasvatus on levinud arengumaades) 2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia
(5.8%) Ühendemiraa (6.8%) did: $38.9 billion (5.7%) SAUDI- ARAABIA 55% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus ida provintsis OPEC-i liige VENEMAA EKSPORT 28% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus rohkem läänes KANADA 13% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus läänepoolel ARAABIA ÜHENDEMIRAA DID 32% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus rohkem saartel Jaapan Tai 31% 33% India Lõuna- 11% 13% Koera 12% Muud IRAAK 98% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus üle terve riigi Ameerika Hiina: Ühendriigid: US$116.2 $108.1 billion billion (17.3%) 2016 (16.1%) IMPORT
lõpuks? - Eesmärgiks olid toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. - 1941. aasta sügiseks oli Saksa armee vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast - Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast – Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. Miks ja millal ründas Jaapan USAd? Kuidas see mõjutas sõja käiku? - Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias - 7.dets. 1941 Jaapan ründas USA Vaikse ookeani laevastiku peabaasi Pearl Harbourit. - Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ning Indohiina, Birma, Malaisia, Singapuri, Filipiinid ja Indoneesia, kuid 1942
Vastane tuleb purustada tema enda territooriumil. See oli vastu võetud enne sõja puhkemist. Nähti ette ründesõda mitte kaitsesõda.Varem oli ka kaitsesõja konseptsioon, olid välja töötatud sõjaplaanid, olid rajatud baasid laskemoona ja toiduvaruga. 1939.aastal see tühistati ja grupid saadeti laiali, ettevalmistatud sõjamehed represseeriti. Tulemuseks NSVL ränk lüüa saamine. 11.USA sõttaastumine Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi, mis viis Ameerika Ühendriikide astumiseni Teise maailmasõtta. Rünnaku tulemusel muutsid jaapanlased minimaalsete kaotustega võitlusvõimetuks seitse Ameerika Ühendriikide Vaiksel ookeanil asunud kaheksast lahingulaevast. 8. detsembril 1941 kuulutasid Ameerika
Mitte-Moskva, Süd-Kiiev. Idarinne: Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari-need pidid alustama sõda NSVL vastu.Soome-jätkusõda, tahavad talvesõjas kaotatud alasid tagasi. Sakslastel algul tugev ülekaal. Olid edukad.Nord- Plokeeris Leningradi 900 päeva aga ei suutnud ära vallutada. Mitte- Moskva, saklaste pealetung peatati enne moskvat. G.Zukov mängis moskva kaitses suurt rolli. 6.dets 1941 alustavad vastupealetungi saksale, tõrjutakse Moskva alla tagasi. 7.sept 1941 astub sõtta Jaapan, kes ründas USA sõjaväebaasi Pearl Harbori Hawaii saartel. Venamaa saab uue liitlase:USA. Jaapan hävitab ameeriklaste sõjalaevad. Jaapan-saksa liitlane. Süd-Vallutati ära Kiiev ja liikusid edasi Stalingradi. Kuid seda ära vallutada ei suudetud. Venelased koondasid sinna kaks suurt väge ja tõmbasid saksa väed kotti. 19.nov 1942 alustab NSVL vasturünnakut ja olid edukad. 300000 meest hävitati. Sakslased hävitati tänu külmale talvele. 1943 Suvelahing Kurski lahing
Rahvusvaheline kaubandus Maailma kaubandus on viimasel poolsajandil kasvanud palju kiiremini kui tootmine. Enamiku osa maailma tööstustoodangust annavad arenenud riikide ettevõtted. Suurimad eksportijad ja ka importijad on USA, Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Põhiosa maailmakaubandusest toimub Põhja riikide vahel. Viimasel ajal on kiiremini kasvama hakanud ka arengumaade, eriti Hiina ja teiste Aasia riikide tööstuslik toodang ja nende osalemine rahvusvahelises kaubanduses. Ent enamike arengumaade peamised ekspordiartiklid on põllumajandus-saadused. Neid on aga Lääne turgudele Euroopa ja Ameerika Ühendriikide poolt sätestatud imporditollide ja põllumajandustoetuste tõttu raske müüa
Masinate kasutamine sai võimalikuks tänu aurujõu kastutamaõppimisele. Inglismaal ja Saksamaal õpiti tootma suurtes kogustes kvaliteetset terast. Urbaniseerumine: Tööstusliku pöördega käis kaasas aina kiirenev linnastumine ehk urbaniseerumine. Transpordivahendite kiire areng. Töölised elasid vabrikute lähedal. Inglismaa tööstuskeskusesse, Saksamaale Ruhri ja mujale tekkisid suured töölislinnakud ja –linnad. 6) Maailm 19. sajandi lõpul (lk 240-251) Märksõnad: Hiina ja Jaapan, globaliseeruv maailm, tehnilised edusammud ja nende mõju, leiutised Koloniaalimpeeriumid: 19.saj. lõpuks olid EU suurvõimud maailma üldjoontes ära jaganud. Selline olukord oli pika ajaloolise protsessi ning paljude koloniaalsõdade tulemus. Esimese suure koloniaalimpeeriumi oli 16.saj. loonud Hispaania, kuid pärast Ladina-Ameerika iseseisvussõdu jäid sellest alles vaid riismed. Koloniaalimpeeriumitest voolas EUsse rikkus, mis aitas luua suurepäraseid
Relvakonfliktid enne Esimest maailmasõda (Inglise-)Buuri sõda 1899-1902 Suurbritannia ja hollandi kolonialistide järglaste buuride vahel. Transvaal ja Oranje teemant ja kuld. Briti sisserändajad (200k)pol. õigused/kodanikukohustused. 1899 sügisel koondab GB väed piirile. 13.03.00 O. Bloemfontein ja 5.06 T. Pretoria. Jõudude vahekord oli 423/45k Edasi partisanisõda, 20k. 1902 rahu. Afrikaani keel. LA Liit '10. Vene-Jaapani sõda 8.02.1904 5.09.1905 esimene suur 20. saj sõda. Huvide põrkumine Mandzuurias ja Koreas. Vene rentis 1898 püsisoojad sadamad Vaiksel Ookeanil Port Arthur (kindlus) ja Dalni. Aitas maha suruda bokserite ülestõusu, sai Mandz. Ja Põhja-Mongoolia 1901/02. Anglo-Jaapani leping 1902 kui liitub kolmas riik Vene poolel, sekkub Inglismaa. Jaapan saab toetust USAst ja GB'st, 8.02.1904 ründab admiral Heihachiro Port Arturit. 20.12.1904 alistub kindral Stösseli käsul PA. Vangi langeb 32000 meest (seni langenud 10 ...
1. IIMS 01.09.39 Saksa väed ründasid Poolat. Aasta jooksul liitusid Prantsusmaa, Suurbritannia. 1941 liitusid NSVL ja USA. Kaks poolt kujunesid: Saksamaa liitlased (Jaapan, Ungair, Itaalia) ja Suur kolmik (NSVL, Suurbritannia, USA). Tähtsamad piirkonnad: Euroopa, Põhja-Aafrika, Kaug-Ida ja Vaikne ookean. Euroopas lõppes sõda 1945 maikuul (kapituleerus Saksamaa). Lõplik rahu 02.09.45 (Jaapan alistus). Saksamaale pandi liiga ranged karistused ja kohustused IMS lõpuk. 2. 23.08.39 MRP / Eesti plaaniti NSVL'ile. 28.09.39 Eesti ja NVSL vastastikuse abistamise leping, baaside leping / Punaarmee baasid Eestisse 17.06.40 NSVL tõi sõdurid ilma loata Eestisse / Eesti okupeeriti 21.06.40 Johannes Vares-Barbarus peamistriks / uus valitsus 06.08.40 Eesti võeti NSVL koosseisu / iseseisvus kadus 14.06.41 Massiküüditamine / juhtivad kultuuritegelased viidi ära ja enamus surid 3. Orzeli põgenemine Tallinnast NSVL süüdistas Eestit lepingu ...
Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt
ojus, Kesk-ja Saudi- Araabia, Prantsusm kütteväärtus keeruline 40% elektrienergia, Lõuna Am., Araabia, Venemaa, aa, Itaalia, - lihtne - ammutamisel ja tarnspordil võib taastumatu, keemiatööstuse Saudi- Venemaa, Norra, Saksamaa, transportida tekkida reostusoht traditsiooniline tooraine Araabia, Iraan, Iraan Jaapan tankerite või - vajab ümbertöötlemist, puhastamist Iraak, Mehhiko torujuhtmetega Araabia ÜE Maagaas Soojusenergia, Venemaa, Venemaa, Venemaa, Usa, - suur - tuleohtlik
o segatalud o iseloomulik arengumaadele (Brasiilia - kohvioad) o spetsialiseerunud suurtalud o turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale o kaasaegsem tehnika o arenes kaubavahetus o tööjõudlus suurenes o levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika o esmalt spetsialiseerumine piimakarja taludes o kasvatati ka teravilja loomadele söödaks o suurlinnade lähedal - Põhja-Euroopa, USA, Kanada kirde osa, Jaapan, Uus-Meremaa o ekstensiivsed teravilja talud o põhiliselt kasvatati nisu o levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel - Põhja-Ameerika, Austraalia, Venemaa o palgati hooajatöölised o tootmiskulud ning tulud väiksed o rantod o suur loomakasvatusmajand o palgatakse hooajatöölisi o lihaveised ja lambad o toidetakse aastaringselt looduses o odav kaup o u. 1000 looma majandis USA, Austraalia, Argentiina
Ta lubas Saksa rahvale, et tema saavutab ,et Sakslased on ka väliselt maailma ülim rass. 1930 tabas Saksamaad suur depressioon. Mõõdukad parteid ei saanud kokkuleppele mida depressiooniga peale hakata ja suur osa hääletajaid pöördus Natside ja Kommunistide poolele. 1933 sai Hitlerist Saksa suurkantsler ja mõnede järgnevate liigutustega riigis diktaator. Jaapan ei võtnud fasismi otseselt omaks aga relvajõudude suur osakaal valitsuses pani neid oma valitsusviisi sarnaseks muutma. Jaapan kui maailma vana korra muutja oli oma sõjaväega palju soodsamas olukorras kui Saksamaa. Tal kulus vaid korraldad väike kokkupuude Hiina jõududega et alustada sõda Mandzuuria pärast. Seal koostas Jaapan 1932 Mandzuko provintsi. Aastal 1937-38 nad okupeerisid Hiina peamised sadamad. Avalikult hukka mõistnud Versaille´i rahu Hitler lõi uue lennuväe ja tõi jälle päevakorda sundusliku väeteenistusse toomise. Ta täiesti eiras Versaille´i ja Locarno lepinguid
II maailmasõda 1.september 1939 - 2.september 1945 Veel enne sõda... · 1939 olid Euroopas võimul 3 diktaatorit: Mussolini, Hitler ja Stalin. · 1936 sõlmisid Saksa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu. Ühineb Itaalia. Tekib Tokyo-Berliini-Rooma telg. · 1936-1939 Hispaania kodusõda (juht kindral Franco). Mittevahelesegamispoliitika Euroopa poolt, v.a. NSVL, Itaalia ja Saksamaa (+ interbrigaadid eri rahvastest). Hispaanias Franco diktatuur. · 1938 Austria Ansluss. Saksamaa ja Austria liituvad pärast Saksa ultimaatumit. · 1938 Müncheni kokkulepe
jms arvelt 4. Metsade röövraie mets võetakse maha luba küsimata, riigile makse ei laeku; väärispuit 5. Suurpuidukasutus ei jälgita metsade majandamise põhinõuet, toorpuit viiakse välja; eriti arenenud riikides ja endistes sots. Riikides Maailma puiduvoolud I. Väärispuit o LõunaAmeerika Kanada, USA o Aafrika LääneEuroopa o Indoneesia, KaguAasia Jaapan II. Okaspuit o Kanada USA o PõhjaEuroopa (Norra, Rootsi, Soome, Venemaa) LääneEuroopa o Kanada, Venemaa Jaapan Arenenud riikide ja arengumaade metsamajanduse ja tööstuse võrdlus ARENGUMAAD Metsamajandus on vähe arenenud või puudub üldse. Esineb sageli röövraiet, sageli võetakse maha väärispuitu ja eriti just vihmametsades. Metsatööstus on väga vähe arenenud, põhiliselt viiakse välja toorpuitu. ARENENUD RIIGID
soodustanud dollari kursi kiiret tõusu teiste juhtivate valuutade suhtes 1990. aastate lõpus, Hiina ekspordivõime plahvatuslikku kasvu ja USA majanduse kasvu ennaktempos võrreldes teiste arenenud tööstusriikidega. IMPORT ja EKSPORT ·Import Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted. Tähtsamad impordi päritolumaad on Kanada, Hiina, Mehhiko, Jaapan ja Saksamaa. ·eksport Erinevatest tootekategooriatest on USA ekspordis olulisemad masinad ja seadmed, transpordivahendid, keemiatööstuse tooted, põllumajandus- ja toiduainetööstuse tooted. Olulisemad ekspordi sihtturud on Kanada, Mehhiko, Jaapan, Ühendatud Kuningriik ja Saksamaa. Peamised tööstusharud ·Põllumajandus ·Kalandus ·Metsandus ·Töötlev tööstus ·Turism ·Mäetööstus ·Nafta- ja gaasitööstus ·Energeetikasektor TÄNAN TÄHELEPA NU EEST!
1. Vulkaani kõrgus on 3776 (kolm tuhat seitse saada seitse kümmend kuus) meetrit, see on Jaapani kõrgeim tipp Selle läbimõõt on 505 (viis saada viis) meetrit ja sügavus on 200(kaks saada) meetrit. Fuji kraateri kuju on õige koonus. Ta meenutab lootose lille ja piirneb kaheksa servi, mida tuntakse Yaksudo-Fuyo ("kaheksa Fuji kroonlehed ") Enamiku aastast on Fuji kaetud lumega. Fuji viimane vulkaanipurse toimus 1708. (tuhande seitsmesaja kaheksandal) aastal Kõige hävitavad Fuji pursked toimusid 800.(kaheksasaja), 864.(kaheksasaaja kuueküümne neljandal) ja 1707. (tuhande seitsmesaaja seitsmendal) aastatel. 2. Vulkaan asub Honshu(Honsju) saarel Jaapanis. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, jaFilipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse Izu poolsaar 3. Fuj...
esmatöötlemine laeval (näit. külmutamine) maailma tööstuslikus püügis tähtsaim (miks?) Kalavarud on jaotunud väga ebaühtlaselt. *Süvaookean kõikjal väga kalavaene (vähe toitu, vähe hapnikku) *Pinnakihtides kõige kalavaesem pöörijoonte vaheline ala (hapnikuvaene) *Kalarikkamad parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad Suuremad kalapüüdjad maailmas: *Hiina, Peruu, Jaapan, India, Indoneesia, USA 1 el. kohta suurim kalapüüdja on Island Taani ja Norra eksport ja import on väga suur. *Kalapüügiõiguse müümine (rentimine) - antakse püügikvoot ja selle eest makstakse, majandusvetest püüdmine *Kalapüük on suurenenud *Kalakasvatustest püüdud kala osakaal on suurenenud *Ülepüük - rahvastik kasvab, tehnoloogia on niivõrd arenenud *Suur reostus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
