12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis üle Prantsusmaa, Inglismaa ja lõpuks ja Euroopa. 14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad
Töö kava: 1. Jõe paiknemine – Jangtse jõgi asub Aasias, Hiinas. Jangtse algab Tiibetist 5042 m kõrguselt. Ülemjooksul läbib ta nõgusid ja voolab siis sügavas kuristikus lõunasse. Sichuanis pöördub Jangtse kirdesse ja voolab Punasesse nõkku. Seal ühineb ta Yibini juures Mini jõega. Edasi läbib Jangtse Chongqingi linna, mille allosas asub Sanxia kuristik. Sealt väljub Jangtse Yichangi linnas. Wuhanis ühineb Jangtse Hani jõega. Edasi üldiselt itta loogeldes läbib Jangtse Nanjingi linna ja suubub siis Ida-Hiina merre. Jõel asub Kolme Kuristiku tamm. 2. Leia teatmeteostest või veebist jõestiku üldandmed - Jõe pikkus on umbes 5800 km. Ta on pikim jõgi Euraasias ning kolmas maailmas Niiluse ja Amazonase järel. Jõgikonna suurus umbes 1 808 500 km². Vooluhulk suudmes on 31 587 m³/s. 3. Iseloomusta jõe veerežiimi – Jangtse jõe suurvesi on suvel (peamiselt juuni, juuli,
Kast peab asuma kas püstloodis või pigem natuke kaldu ettepoole, mitte mingil juhul aga tahapoole! Paigaldamisel puule peab loomulikult jälgima, et seejuures puud ei vigastata. Kinnitamiseks sobib pehmem traat või veekindel nöör, millele on ümber pandud porolooni, mõnd muud pehmet materjali või hoopis jupp kastmisvoolikust. Pesakast on soovitav panna poolvarju, kindlasti aga mitte otsese päikese kätte, sest kõige ohtlikum on poegadele ülekuumenemine. Puul on sobivaim ava suund itta või ka lõunasse. Paigaldamise juures on tähtis, et ise kastile hõlpsasti ligi pääsete, sest seda on tarvis igal kevadel puhastada. Samuti jälgige, et kasti vahetus läheduses ei paikneks pesarüüstajatele sobivaid tugioksi. Kui kuldnoka pesakaste võib üles panna üsna tihedalt, siis tihasekastide vahe peaks olema vähemalt 15 meetrit. Kui soovite metsa paigutada rohkem pesakaste, siis on otstarbekas ühele hektarile panna 4-6 kasti.
4.Idamaade ristisõjad: üldised põhjused ja tagajärjed, I ja IV ristisõda Üldised põhjused: 1.Soov vabastada Jeesuse pühahaud Jeruusalemmas moslemite käest. 2.Paavstidele andsid sõjakäigud võimaluse end kogu ristirahva juhina näidata. 3.Retkesid toetasid Itaalia suured kaubalinnad. 4.Bütsantsi keisri palve tulla appi võitlema moslemite vastu, et türklastele kaotatud alad tagasi saada. 5.Euroopa valitsejate soov vaigistada rüütlite omavahelisi tülisid suunates nad itta. + üldine rikastumise soov. I ristisõda (1096-1099) IV ristisõda (1202-1304) Algatajad juhid, osalejad Algatas paavst Urbanus I Paavst Innocentius III u. 35000 ristisõdijat Prantsusmaalt, Osalesid peamiselt Prantsusmaa Itaaliast, Skandinaavia maadest. rüütlid. Veneetsia kaupmeeste 50
asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jääv Izu poolsaar. Fuji ei asu Tkyst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades oludes kaugemalegi: itta Tky lahe idakaldale Chibasse, läändeHamana järve läänekaldale ja põhja Saitama prefektuuri. Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad 6 väikest järve, mis pakuvad oma kaldalt mäele suurepärast vaadet. Mägi kuulub Fuji-Hakone-Izu rahvusparki. Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat deemonid, vaimud ja härjapõlvlased. Kuni 19. sajandini viisid jaapanlased Aokigaharasse
HEITI TALVIK 1904 - 1947 Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti Talviku sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luu...
HEITI TALVIK 1904 - 1947 Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti Talviku sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luu...
Ukraina kliima: Kliimatingimusi Ukrainas mõjutavad riigi geograafiline asend, päikesekiirguse hulk, õhuringlus ja maapinna omadused. Nende tegurite mõjul kujutatakse Ukraina erinevate osade kliimat. Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes, selle tõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Vaid Krimmi poolsaare lõunarannikul on lähistroopiline kliima. Mandrilisele kliimale iseloomulikud jooned muutuvad selgemaks läänest itta. Õhutemperatuur, -niiskus ja sademete hulk muutuvad põhjast lõuna suunas. Talved on riigi lääneosas pehmem, kui idaosas. Aga aasta keskmine õhutemperatuur on Ukraina idaosas kõrgem, kui lääneosas. Aasta keskmine õhutemperatuur muutub +5,5°...+7°C Ukraina põhjaosas kuni +11°...+13°C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on alates -3 °C riigi edelaosas (Krimmis -1 °...+4 °C) kuni -8°C riigi kirdeosas
Prints Henrique Meresõitja (1394-1460) valitses Marokos asuvat Ceuta linna ja hakkas seal laevade vastu huvi tundma. Ta rahastas ekspeditsioone ning töid, mis päädisid uut tüüpi laeva karavelli ehitamisega. Henrique toetas ka kartograafe ning meresõiduks vajalike instrumentide leiutajaid. Tema egiidi all sõitvad meremehed olid esimesed pikki meresõite ette võtvad eurooplased. Tänu laevahuvile seadis prints endale eesmärgi leida meretee Indiasse, purjetades piki Aafruka randu. Kuid see kõik oli raske tänu algelistele navigatsioonivahenditele ja inimeste eelarvamustele ja hirmudele. Meresõitja otsustad vallutada uue tee järk- järgult. Ta lasi ehitada uued merekindlad laevad ja koolitas välja avameresõitu tundvad kaptenid. Nõndaviisi edasi liikudes kulus Aafrika lõunatipu, Hea Lootuse Neeme, vallutamiseks 60 aastat. Kuid seda siis juba Bartolomeu Diaze eestvedamisel. Bartolomeu Diaz- Alates 1481 aastast saatis Diaz ühe...
Prantsusmaa ja Inglismaa ning 13. sajandil üle Euroopa. Itaalias 14. sajandil tekkinud renessanss suutis gooti stiili kogu Euroopast välja tõrjuda alles 16. sajandil. Arhitektuur Keskaegse kiriku põhielemendid. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast. Rooma basiilika kujutas endast sammastega kolmeks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Sellest teisel pool jätkus pikihooe kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Mõnel kirikul ümbritses apsiidide rida kabeleid, mis moodustasid kabelipärja. Basiilika põhiplaan Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikud
üleminekuala laialehistelt metsadelt okasmetsadele. Raivo Aunap, 2000. EGCD. Mille poolest erineb segamets vahemerelisest igihaljast metsast või tundrast? Eesti suurus ja asend · Pindala 45339* km² · Ulatus saared 9,2% läänest itta 350 km järved 4,8% põhjast lõunasse 240 km · Rannajoon 3794 km Narva-Jõesuust Sõrve Narva-Jõesuust sääreni 391 km Iklani 1242 km · Äärmuspunktid · Maismaapiir 682 km N: Purekkari n., Vaindloo s. · Territoriaalmere piir S: Naha küla 769 km E: Narva W:Ramsi n, Nootamaa s. · 2222* saart üle 1 ha ~400 saart
ikka pingeid, samuti on ju teada, et MV ei õnnestunud eestlaste omavahelise vähese organiseerimise tõttu. Karta tuli balti hõimude, skandinaavlaste kui ka slaavlaste röövkäike. Samuti korraldasid ka eestlased ise röövkäike (Skandinaaviasse, sealt ka hõbeaarded). Sõdadesse juhtuti ka venelastega, kui Jaroslav Tark Tartut vallutas. 2. Eesti ja Liivi alade liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumi Roomakatoliku kiriku soov laieneda, kaupmeeste võimuruum tung itta, kahe kiriku vaheline võitlus, maaalade saamine, Skandinaavia Muutused muinaskommetes o sõnade ülevõtt (rist, papp) o põletusmatuste asendumine laibamatustega o maeti peaga lääne poole o misjonärid (piiskop Falco) o esimesed kirikud (kaubakirikud) Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged Piiskopid Meinhard, Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert
keskpäeval langevad otse ülalt (seniidist) toimub intensiivne vee soojenemine. Soe vesi ei saa jääda "kuhja" vaid voolab ekvaatorilt pooluste suunas laiali, kus pikapeale jahtub. Ekvaatori kohal tekib apvelling. · Külm kompensatsioonihoovus liigub põhja pidi vastassuunas - poolustelt ekvaatori poole. Coriolise jõu tõttu hakkab soe hoovus kalduma ida poole (Põhja poolkeral paremale). Maakera pöördub itta. Ekvaatoril liigub kogu veemass koos Maaga ida poole joonkiirusega 1700 km/h. Meie laiuskraadil on idapoole liikumise joonkiirus vaid u. 900 km/h. Järelikult on veemass pidurdunud, kuid inertsi tõttu kaldunud ida poole (püüdnud säilitada oma ekvaatorilt kaasa saadud liikumist). Selle tõttu on ka tõusu ja mõõna nähtused tugevamad mandrite läänerannikutel. Sama jõud mõjutab ka tuuli: ekvaatori suunas puhuvad passaattuuled kalduvad lääne poole
9. Lõppes reconquista Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest. Selle tõttu jäid paljud väikeaadlikud sissetulekuta. 10. Portugallaste esimesed retked. Portugali meresõitjate uurimisobjektiks oli eelkõige Aafrika, sest oletati, et seal leidub kulda. Neid ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique. 30 aastaga jõuti välja Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte. Kuna Guinea rannajoon käändub järsult itta võeti nüüd eesmärgiks jõuda mereteed pidi Indiasse. Aastatel 1486-1487 jõudis B.Diaz Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on võimalik jõuda Indiasse. 11. Kolumbus avastas Ameerika 1492.a. Ta avastas kõigepealt Bahama saared, Kuuba ja Haiti, hiljem Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica, Venezuela ranniku. 12. Tordesillase leping seisnes selles, et kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatud maad kuuluvad
Kordamine Mõisted: o Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine Itaalias ja Lääne-Euroopas. o Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade. o Loodeväil meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja- Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu. o Kirdeväil kirdeväil on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri. o Simoonia vaimulike kohtade müük raha eest. o Predestinatsio...
basiilika - paavsti residents Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv
rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kristlik arhitektuur. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid.
Kokku võttes võib öelda, et fenoloogilise aastaaegade vaheldumise olulisemateks numbrilisteks näitajateks on mainitud perioodide pikkused päevades. Kuu liikumine, faasid ja varjutused Kuu tiireleb ümber Maa orbiidil, mille tasand on Maa orbiidi tasandi suhtes viis kraadi kaldu. Sellest piisab, et muuta varjutuste pilt tunduvalt keerulisemaks. Kuu liikumist tähelepanelikult jälgides näeme kõigepealt, et kuu ei püsi tähistaeva taustal paigal. Ta liigub läänest itta sarnaselt päikesega, kuid tunduvalt kiiremini, kiirusega umbes pool kraadi tunnis. See näiv liikumine tuleb kuu tiirlemisest ümber maa vastupäeva suunas. Kuu teeb täisringi tähtede taustal umbes 23.7 maa ööpäeva, nn.sideerilise ehk tähekuu jooksul. Samal ajal pöörleb kuu ümber oma telje nii, et maa poole jääb üks ja sama külg. Kuu niisugune pöörlemine on välja kujunenud kuu poolt põhjustatud maa ookeanide loodete pidurduval toimel. Kuu faasid
· Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06. 1914 Sarajevos (Bosnia territooriumil) Serbia koolitusega terroristi, Gavrilo Principi poolt · 28.07 kuulutab Austria-Ungari (Saksamaa õhutusel) Serbiale sõja (Venemaa toetus) · 01.08 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja 03.08 Prantsusmaale Sõdivate poolte plaanid: 1. Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu) 2. Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17 (hoogne pealetung ja Elsass-Lotringi vallutamine) 3. Inglismaal sõjaplaan puudus, koostoo Prantsusmaaga ja abiväe saatmine 4. Venemaa valis kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari vahel esimese 5. Austria-Ungari suunas suuremad sõjajõud Venemaa vastu ja väiksead Serbia vastu Antant: · Inglismaa · Venemaa · Serbia · Jaapan · Itaalia · USA Kolmikliit ehk Keskriigid: · Saksamaa
Edela-Euroopa tasandikeks. Kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool on Alpid, mis algavad Vahemere äärest, kulgevad edasi põhja poole, kuid peagi pöörduvad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m) ning see mäetipp jääb Itaalia alale. Põhja-Prantsusmaal asuvad veel Püreneed, mis on jaotatud Prantsusmaa ja Hispaania vahel ära, seetähendab riigipiir läheb Püreneedest läbi, kuid siiski suurem osa mäestikust jääb Hispaaniale. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m). Selline mägine maastik raskendab aga
× Üleminekuala erinevate omadustega õhumasside vahel × Külm front liigub kiiremini kui soe Tsüklon ja antitsüklon × Tsüklon e madalrõhkkond × Antitsüklon e kõrgrohkkond 1. Madalrõhkkond × Kaasnevad sademed × Tuul on kõige kiirem seal, kus rõhvahe kõige kiiremini muutub × Tuul puhub madalrõhkkonna südame poole × See, et meie laiuskraadil tsüklonid läänest itta liiguvad, on tingutud ülemaailmsest õhutsirkulatsioonist × Frondi alla jääv ala saab sademeid Tsüklon toob Eestis kaasa: Talvel: ilm läheb soojemaks, niiskemaks, sademed, pilvine, tuisk Suvel: ilm läheb jahedamaks, pilves, sajab 2. Kõrgrõhkkond × Kaasneb päikesepaiste × Tuuled puhuvad kõrgrõhkkonna südamest välja poole
Kui 1940. oli Srb meeleheitlikus olukorras, toodi Ch. tagasi riigi etteotsa. Täna temale sai Sbr tagasi võitlusvaimu ja lootuse. Ch. tegi palju koostööd Staliniga, kuid pidas siiski meeles, et Stalin on kommunist. Hoiatas rahavst kommunismi mõjuvõimsuse suurenemist peale sõda. Jällegi ei tahetud teda kuulata. Ch. oli ka publitsist ja kirjanik. On saanud Nobeli kirjanduspreemia. SAKSAMAA VALLUTAB BALKANI POOLSAARE Pärast ebaõnnestumist Inglismaal pööras Hitler tähelepanu itta. 1940. aasta oktoobris oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, kuid sai lüüa. Oma liitlase päästmiseks oli Hitler sunnitud sekkuma. Sks sundis või meelitas endaga liituma Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, ka Jugoslaavia kuniks sinna sai võimule läänemeelne valitsus. 6. aprillil 1940 ründas Sks liitlaste toetusel Jugaslaavia ja lõi selle kiiresti puruks. Samal algas ka sõjakäik Kreekale. Kuna Kreekat toetasid Inglise
Loodi, et vajadusel Saksamaale vastulöök anda, kuid neil olid ka omad sõjalised eesmärgid kirja pandud. 3) Mis sündmus oli sõja ajendiks, kirjelda seda Austria-Ungari troonipärija E.F. Ferdinandi tapmine 28. juunil Bosnias, mõrvariks oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige. 4) Iseloomusta Saksamaa ja Inglismaa sõjaplaane Saksamaa sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist ja seejärel vägede suunamist itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamik oma jõududest Prantsusmaa poole, Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus, üritas oma eesmärgid saavutada koostöös teiste Antanti riikidega 5) Nimeta Versaille lepingu 3 punkti
Kuna isand Baggins pole mingi murdvaras, siis ta kahtleb alguses, kas üldse päkapikke aidata. Kahtlustele teeb lõpu kääbiku sisemusest üleskerkiv seiklusjanu. Nimelt meenuvad lood suurtest aaretest, ohtlikest seiklustest jne, mida ta noorena oli Gandalfi käest kuulnud. Niisiis on isand Baggins nõus päkapikkudele teeneid osutama. Ja nii algab suurim seiklus, millest üks kääbik eales osa oli võtnud. Isand Bilbo rändab koos päkapikkude ja võlur Gandalfiga itta: Üksildase Mäe poole. Teekonnal Mäeni kohtuvad vennaskondlased trollidega, mäekollidega, Beorniga, metsahaldjatega. Enne Sünklaant pidid päkapikud, isand Baggins ja võlur ületama Udumäed mis kubises mäekollidest. Olles parasjagu lõksus mäekollide koobastes, leiab Bilbo "asja võtme", õigemini võlusõrmuse. Sõrmus oli eriline seetõttu, et kohe kui see sõrme libises, muutus kandja nähtamatuks. Ilmas selle sõrmuseta ei oleks Bilbo oma missiooniga hakkama saanud
või rahvus. sesmised konfliktid selle tsivilisatsiooni sees on paratamatud, seega sunniitide konfliktis shiitidega ei lükka veel huntingdoni väiteid ümber. 5. vene õigeusu tsiv.- üldiselt tugeva ida-tsiv. mõjutustega, kuna on ajalooliselt olnud tatarlaste võimu all, seda tsiv. peab huntingdon rebestatud tsiv.,peamiselt peab ta venemaad rebestatud riigiks, kus nii eliit kui rahvas on olnud juba sajandeid lõhestatud selles osas, kas kuuluda rohkem läände või Itta. 6. Ladina-ameerika- autoriaarsem, korporatiivsem, ütlaselt katoliiklikum kui lääs ning selles on ka suurem ja jäävam mõju pärismaistel kultuuridel 7. aarfrka tsiv.- sahaara kõrbest lõunapoole jäävad riigid, kus domineerivad kristlus ja animism. 8.huntingdon ei maini eraldi budistliku tsiv. , kuid võiks eristada ka selle. sellesse kuuluksid tiibet, mongoolia, sri lanka, kampuchea , myanmar,. hiina ja tiibeti konflikt eristaks budistliku tsiv. sinoilisest tsiv
Superpoliitikust kuldsuu Lennart Meri Lennart Meri on sündinu 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas ning tema isa oli Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Koos perega lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. 1941. aastal küüditati perekond Siberisse. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri lõpetas 1953. aastal Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Kuid Nõukogude administratsioon ei lubanud ta ajaloolasena töötada ning Meri leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina. Enne seda töötas Lennart metsatöölisena, kartulikoorijana ning metsaparvetajana. Lennart Meri on kirjutanud raamatuid, mille aluseks olid tema ekspeditsioonid Siberisse, Kaug-Itta ja Arktikasse endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavad piirkonnad, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid. Tema raamatuid tõlgiti rohkem kui kümnesse keelde. Rahvusvahelis...
Kunstiajaloo mõisted · Aatrium laes oleva valgusavaga pearuum vanarooma elamus · Akantus Vahemeremaades ohakataoline taim, mille sakilise lehe kujutis kasutatakse ehitustel nt. Korintose sammas · Akt alasti inimkeha kujutis · Akvarell vesivärv, vesivärvidega maalitud pilt · Altar koht kirikus jumalateenistusega seotud toiminguteks · Amfiteater teatriks, staadioniks pealt katmata ruum · Amfora antiikaegne savinõu(suur, kitsas kael, 2 kõrva) vein, õli · Antiik Kreeka/Rooma vanaaeg(kunst, kultuur) · Arhailine vana aegne · Arhitektuur ehituskunst · Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilm...
nõudmised, kuid Serbia ei nõustunud, kuna nad olid saanud julgustust Venemaalt. Nii kuulutaski Austria-Ungari sõja ning ahelreaktsioonina läksid sõtta ka teised riigid, esimesena kuulutas mobilisatsiooni Venemaa ja nii saidki sündmused alguse. Suurriikide sõjaplaanid: Saksa: Schlieffeni plaan Prantsusmaa kiire purustamine, vägede paiskamine Venemaa vastu. Enamus jõude olid koondatud prantsusmaale, väed pidid ründama Belgia ja Luksemburgi kaudu, itta jäi vähem üksusi. Prantsuse: Plaan 17 - Prantsuse-Saksa piirile tehti tugev kindlustuse süsteem, kuid Belgia piirile mitte nad ei uskunud et sakslased võiksid sealtkaudu rünnata. Kandev idee hoogne pealetung, taheti hõivata Lotring ja Elsass ning seejärel tungida Saksamaale. Inglismaa: Polnud kindlat plaani, olid valmis Prantsusmaa vägedega ja neid toetama. Venemaa: Nõrga ettevalmistusega, oli küll suur armee kuid kogunemine ja rindele saamine oli aeganõudev ning varustus oli halb
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
15. Mis kaasneb sooja frondi üleminekuga, külma frondi üleminekuga? Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Külma frondi üleminekul on ilma muutumine hoopis teistsugune. 16. Mis on tsüklon? Teke. Tuule suund. Tsüklon- on madalrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus, läänest itta, Põhja- Atlandilt Euraasia mandri kohale. 17. Mis kaasneb tsüklonite möödumisega meist? Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 18. Mis on antitsüklon? Teke. Tuule suund. Antitsüklon- kõrgrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades. Kõrgrõhkkonna keskmega ei ole seotud ükski front, kuid perifeeriasse võib mõni front ulatuda. Tuuled on tavaliselt nõrgad, sest õhurõhugradient on väike, ent lääneosas võib ka
Renessanssi kirjandus. Renessanss oli tugevalt seotud antiigiga. Algselt kasutati terminit vaid üksikute nähtuste iseloomustamiseks, kuid mingil hetkel võeti see kasutusele üldtermina, et eristada uut ajastut vanast keskajast. Terminit hakkasid esimesena kasutama humanistid. 13.-16. sajand. See algas Itaaliast, seal levis see varem kui mujal. Üldse ei ole renessanss kõikjal samal ajal olnud. Danté't võib pidada ka juba renessanssi kirjanikuks, kuid tegelikult on ta ülemineku-ajastu kirjanik, Itaalias lõppes renessanss samuti varem kui mujal. Inglismaal, kuninganna Elisabethi valitsusajal levis renessanss alles 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. Saksamaa ja Itaalia renessanss on väga erinevad – Itaalias oli see lopsakas, ülevoolavalt dekadentlik, Saksamaal ja Madalmaades range, minimalistlik. Mainitakse Karolingide renessanssi 9. sajandil, räägitakse 12. sajandi renessanssist Prantsusmaal. Reness...
Põõsa- ja rohurinne liigivaene. Puhmad, samblad. Euroopas: kuusk, mänd Aasias: siberi lehis , siberiseedermänd Põhja-Ameerikas: tsuuga, nulg, ebatsuuga Hiidsekvoia ja rannikusekvoia californias (hiid on lai, raaniku on pikem ja peenikesem) Loomastik: hunt, karu põder, orav, hirv, jänes, tihane, metsvint jne Inimtegevus: • Asustus pole tihe, looduslikke metsi säilinud palju. • Euraasias hõreneb asustus läänest itta. • Peamised tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, hülge-, vaalapüük (loomakasvatus). • Siberis leidub: sütt, rauamaaki, naftat, maagaasi, värvilisi metalle, teemante. • Rootsis rauamaaki, Soomes vaske. • Kanadas maavarade kaevandamine, töötlemine. • Transpordiks kasutatakse Siberis jõgesid nii suvel, kui talvel. • Puidutööstus. • Tselluloosi tootmine – vee saastumine. • Hüdroenergial suur osatähtsus.
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD II BÜTSANTSI RAAMATUKOGD Bütsantsi ühiskonna eripära. Kultuuri järjepidevus, erilaadsus, tolerantsus. Keisrite raamatukogu. Theodosios II 401-450 Patriarhi raamatukogu. Photios. Myriobiblion 280 kreeka proosateost BÜTSANTSI RAAMATUKOGD Kardinal Bessarion. Lev Matemaatik Bütsantsi mõjud itta ja läände. Bütsantsi-kreeka kultuuriruum. Kyrillos, Methodios. Moraavia. Makedoonia murre ATHOSE SAARE KLOOSTRIRIIK PÕHJA-KREEKAS Asutati 963, keskajal elas Athosel 40 000 munka. Kloostririik liitus Kreekaga 1912. aastal. Tänapäeval tegutseb 20 kloostrit, 2000 munka. 17 kloostrit kuulub kreeklastele, üks venelastele, bulgaarlastele, serblastele. Külastuseks vaja viisat, kvoot, lühiajalise viisaga korraga 120 inimest, 10 välismaalast, palverändurid.
Inglismaa kuulutas sõja Sakamaale. 2. Sõja põhjuste loetelu, kuidas on need omvahel seotud. Kindlasti oli põhjuseks ohtude alahindamine. Puuduasid ka rahvusvahelised organisasioonid, mis oleks seisnud rahu eest. Levis arvamus,et sõjas osalemine on kangelaslik ning sõda oli romantiseeritud. 3. Euroopa sõjaplaanid. Leidke nende tugevad ja nõrgad küljed. · Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan- See nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist ja vägede paiskamist itta Venemaa vastu. Väed pidid liikuma Luksenburgi ja Belgia kaudu Prantsusmaale, see pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Tugevaks küljeks oli kiire tegtsemine. Läbikukkumist või oodada aga välksõda, mis kka ebaõnnestus. · Prantsuse sõjaplaan- püüdsid vältida varem kogetud tagajärge ehk Prantsuse- Preisi süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Nõrgaks küljeks jäigi see,et
Kalur nõudis Nõialt antud lubadust, et too talle saladuse avaldaks. Nõid võttis vöölt noa, millel oli rohelisest maonahast pea, ning andis selle Kalurile. Kalur läks randa ja ta Hing palus tal seda mitte teha, aga Kalurit huvitas ainult armastus Merineitsi vastu. Hing palus lõpuks, et Kalur annaks talle vähemalt südame kaasa, aga Kalur seda ei teinud. Hing lubas teda iga aasta külastada. Aasta möödus ja Hing tuli mere äärde. Hing ütles, et ta rändas vahepeal itta ja sai teada, et sealt tulevad kõik tarkused. Ta jutustas Kalurile loo, kuidas ta Tarkuse peegli sai. Hing pakkus talle Tarkuse peeglit ja lõputut tarkust, kui viimane ta tagasi võtab. Kaluri arvates on armastus parem kui tarkus ja ta keeldus. Aasta pärast tuli Hing jälle mere juurde ja seekord oli ta tulnud lõunast ja teada saanud, et sealt tuleb kõik väärtuslik. Taaskord jutustas ta Kalurile loo, kuidas ta sealt Rikkuse sõrmuse varastas
tasandikke. Alpi ja Karpaatide eelmäestik, Viini nõgu ning Austria Pannoonia madalik maa idaosas on riigi enamrahvastatud ja majanduslikult enamarenenud piirkonnad. Kõrgeim mägi on Großglockner (3.797 m), tähtsaim jõgi on Doonau, mis läbib maad 350 km ulatuses. Austria asub mõõduka kliima tsoonis, mis on üleminekupiirkond Atlandi ookeanilt tulevast mõõdukast kliimast maa lääne- ja loodeosas kontinentaalsete mõjudega kliimale maa idaosas. Sademate hulk väheneb tunduvalt läänest itta. Erinevused maapinna vormides ja kliimas tingivad rikkaliku floora ja fauna esinemise. Austria on üks kõige metsaderikkamaid maid Euroopas. Vastavalt rahvaloenduse andmetele oli Austrias 1997. aastal lõpus 8,07 miljonit elanikku, kelledest umbes 98 % on saksakeelsed. Liitriigi lõuna- ja idaosas elavad kuue Austrias tunnustatud rahvusgrupi liikmed: idaosas horvaadid, ungarlased, tsehhid, slovakid, samuti romad ja sindid (mustlased). Lõuna-Kärntenis ja Lõuna Steiermarkis elavad sloveenid
Negevi mängis samuti rolli usuliste ala arendamist, sest nii kristlaste usundid ja judaismi väidavad, et Negev kõrb oli kohas, kus Aabraham, Iisak ja Jaakob kaldunud nende karjad. Vastavalt allikale, nimi Negev kõrb tuleneb kas heebrea sõna "kuiv" või "lõuna". Kuigi päritolu nimi on vaieldav, nii võimalik määratlused tunduvad usutavad. Kasutatud allikas: http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Negev#Geography JUDEA Judea kõrbe piirnevad mäed Juudast läände ja surnumerest itta. Leitakse, et see on suhteliselt väike kõrb, mis ulatub vaid 1500 ruutkilomeetrini, kuid see sisaldab palju põnevaid looduskaitsealad, ajaloolisi paiku, kloostreid ja ürgseid panoraame, et teha see põnevaks ja ainulaadseks kohaks mida külastada. Judean kõrb on täis hingematvad vaated, mis on muutuvad pidevalt. Mäed, kaljud ja kriitmäed seisavad platoo kõrval, jõesängid ja sügavas kanjonis. Kõrbe Laius ja laius on ületanud mitmed jõgesi,
Phobos pikliku kujuga ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km, suurim aga 27 km. Satelliidi tihedus on 2,1 g/cm³, seetõttu sajakilone inimene kaalub seal veid 50 kilo. Phoboselt paistab Marss hiiglasuurena ning pole näha polaaralasid. Orbiidi raadius on vaid 9370 km. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi. Ühele tiiru jaoks läheb aega 7 tundi 39 minutit ja 14 sekundit. Vastupidiselt teistele taevakehadele tõuseb Phobos läänest ja loojub itta. Oma lähedusest hoolimata paistab Phobos Marsi pinnalt väga pisikesena ja on liiga väike katmaks kinni päikeseketast. Seega Marsil päikesevarjutust näha ei saa, sest tema kuud ei suuda seda täiekult varjata. Niisiis saab seal täielik päikesevarjutus olla vaid rõngakujuline. Deimos on veelgi pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Tema orbiidi raadius on 23 000 kilomeetrit ning ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit
Venemaa Föderatsioon ldinfo Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist , 1276 aastal. Venemaa on riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Asend Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblastikaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Kujult on ta trapets, küljed on kaardus, see on tingitud Maakera kumerusest. Ta asub laiuskraadidel: 20E-170.500E; 49.500N-81N. Veestik Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne- Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt te...
Kuna Amazonas voolab suuremalt jaolt tasandikul ning tema langus on väga väike, on tema voolusäng kõver ja veevool aeglane.Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Ühelgi jõel maailmas pole nii palju lisajõgesid. Amazonas voolab läbi Peruu, Ecuadori, Colombia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Suurem osa jõest on laevatatav. Ta algab kahe jõena (Maranoni jõgi jaUcayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonas voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia. Jõgi on mudane, sügav ja suudmes kuni 20 km lai. Amazonas hargneb allpool Xingu suuet. Vihmaveest toituv jõgi on aasta läbi veerohke. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole kõikumised eriti suured. Kõikumisi põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta
Tallinna 32. Keskkool Christoph Kolumbus ja avastusretked Ameerikasse Tallinn 2009 Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Christoph Kolumbus.............................................................................................................................5 Avastusretked........................................................................................................................................5 Esimene avastusretk.........................................................................................................................5 Teine avastusretk..............................................................................................................................5 Kolmas avastusretk..............................................................................
- Osebergi matus suurim viikingi haua leid - Laevaninas suur draakoni pea - Karl suur (ei osanud lugeda ega kirjutada) lõi Aachen'i lossikabeli, kus asub suurim relikviaar (3 kuniga luud ja kondid) + reliikviad (püha higi jms) Romaani stiil - Põhitunnus: ÜMAR KAAR - Kirik endiselt basiilika - Krüpt ehk hauakamber altari ja kooriruumi all - Kirik on alati suunaga läänest itta (altar on idas). Nelitise kohal on torn, vahest ka lääne fassaadil. - Itaalia kirikutel seisid kellatornid eraldi (pisa torn) - Tuntumad kirikud: Itaalias pisa ; veneetsias san marco ; prantsusmaal cluny (pole säilinud, kunagi kõige suurem) ; saksamaal worms ; eestis valjala kirik. - Sammaste kapiteelid hästi lihtsad, inimene väga valede proportsioonidega (pea ja käed suured, keha väike)
Ekspeditsiooni ajal seadis ta iga ühele režiimi: kuus tundi tööd vaheldus küllaldase puhkusega. Hommikuti korraldas Roald õhutemperatuuri ära arvamise võistluse. Võitjaid auhinnati kuu lõpus. Kui nad saabusid Lõunapooluse keskpunkti (Kuninga Haakon VII plaatole) oli neil 52 koerast ja 4 kelgust alles jäänud vaid 3 kelku ja 17 koera. Elu kui seiklus Hiljem pühendus Roald täielikult Arktika uurimisele: läbis 1918-1920 laeval Maud Kirdeväila läänest itta (sel ajal oli see kõige paremini varustatud polaarekspeditsioon), aastatel 1922- 1924 Maudiga jäätriivis (http://entsyklopeedia.ee/artikkel/amundsen_roald1). Aastal 1926 lendas Roald esimesena üle põhjapooluse dirižaablil "Norge" marsruudil Teravmäed–põhjapoolus–Alaska. Sellega oli ta neljas inimene põhjapoolusel kuna esimesi kolme (Frederick Cook, Robert Peary ja Richard Byrd) süüdistatakse, kas ebapiisavates
Kuusalu Keskkool 5b Andree-Vilmar Reinvelt Christoph Kolumbus Maadeavastaja. Referaat 26.01.2014 Sisukord 1.Kolumbuse elulugu. 2.Kolumbuse pärand. 3.Kolumbuse retked. 4. kasutatud allikad ja leheküljed. Christoph Kolumbus teadmata päritolu Hispaania meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi- ookeani ja jõudis Ameerikasse., Ameerika taasavastaja (Genova-murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón portugali keeles Cristóvão Colombo sündis arvatavasti 1415 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 VAlladolid, Hispaanias On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Hakkas merd sõitma varakult ning 20-aastaselt juhtis Tunise...
James Cook Maarjo Põder 10A James Cook isiklikult 7 November 1728 14 e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Feebruar 1779 ase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elukäik James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Inglismaal Martonis Yorki linna lähedal Oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja Lapsepõlve veetis ta maapoisina ning ta pere oli suhteliselt vaene Ta õppis paljudes erinevates koolides, sest ta pere vahetas tihti elukohti Jamesi isa tahtis, et poisist saaks kaupmees ning saatis ta ühe kaupmehe juurde õpipoisiks. Pärast 18 kuud põgenes ta sealt 18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks Cook osales aastail 1754-1763 Seitsmeaastases s...
Pöörijooned – Mõttelised jooned gloobusel, mis piiravad ala, kus päike saab olla seniidis. Asuvad 23,5 N ja 23,5 S. Põhjapöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval, lõunapöörijoonel talvisel pööripäeval. Nende joonte vahel on päike kõigis punktides seniidis 2 korda aastas. Ekvaatoril on päike seniidis kevadisel ja sügisesel pööripäeval. Läänetuuled – 60. Laiuskraadidel, parasvöötmes läänest itta puhuvad alalised tuuled Mandriline kliima – iseloomulik õhutemperatuuri suur kõikumine nii ööpäevas kui ka aasta jooksul, väike sademete hulk. Kujuneb mandrite siseosas või külmade hoovuste lähistel. Mereline kliima – iseloomulik temperatuuri nii ööpäevane kui ka aastane kõikumine, suur sademete hulk. Kujuneb mereäärsetel aladel, soojade hoovuste mõjualas. Samatemperatuurijoon e. isoterm – joon, mis ühendab kliimakaardil sama
Sinimägedes Tornimäge põhjakaarest ääristav astand on Vaivara tüüpi http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/60tornim3754.jpg Vaivara klindilõik Vaivara klindilõik hõlmab ligi 15 kilomeetrise osa Põhja-Eesti klindist Virumaa idaosas Sillamäe ja Meriküla vahemikus. Sellele on iseloomulik Vaivara tüüpi, st. tugevasti lõhestatud (tihelõhelisusest läbitud) aluspõhjaliste kivimite lasund. Klindilõigu keskmeks on Vaivara Sinimäed. Eristatavad struktuuriüksused läänest itta liikudes on järgmised: Sõtke klindilaht, Kannuka klindineemik, Perjaste klindiorg, Perjaste klindineemik, Pimestiku klindiorg, Pimestiku klindisaarestik, Vaivara Sinimäed, Utria klindisaar. Tihelõheline lubjakivi Vaivara Sinimägedes. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/160-tihel3732.jpg Sõtke klindilaht lõikub Päite klindiplatoost idas edelakagu suunaliselt paeplatoosse u 4 km.
Teise versiooni järgi pandi lahele nimeks päeva pühaku järgi nimeks Aguada de Saõ Bras 'Püha Blasiuse laht'. Arvatakse, et tegemist oli Mossel Bayga (Mosselbaai) praeguse Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumil (370 km Nõelaneemest lääne pool). Barolomeu Dias leiutas faktiliselt manöövri, mida portugali keeles nimetatakse: a volta do mar: Guinea lahe laiuskraadil eemaldutakse Aafrika rannikust, suundutakse läände ning seejärel pööratakse itta, et sõita ümber Aafrika lõunatipu. Dias sõitis ida poole ja purjetas ümber Aafrika lõunapoolseima punkti Nõelaneeme. Ta jõudis Algoa lahte, mille äärde ta 12. märtsil 1488 laskis Padrone neemele Kapi poolsaarel või False Islandil püstitada veel ühe vapiposti (püha Gregoriuse auks). Vastu mässu äärel oleva meeskonna tahtmist jätkas ta retke ida suunas ning jõudis ühe jõe suudmesse, kus rannajoon pöördus juba äratuntavalt kirde poole
kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood. Massiivis on 1200 kuni 1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône jõest lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool on Juura mäed ja Alpid. Alpid algavad Vahemere äärest ning suunduvad põhja ja siis itta, lõppevad Sveitsis, Põhja-Itaalias. Põhjaosas on Alpidel laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides on ka Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril on kõrged Püreneed, kuid Alpidest madalamad. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Kliima
rahvusvalised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt. 2. Sõjaplaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid: 2.1. Saksa sõjaplaan Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülem krahvi järgi, Schlieffeni plaaniks. Plaaniks oli Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
