Rubens püüdis ühendada flaami kultuuri Lõuna-Euroopa omaga, mis ajendas teda kasutama antiikmütoloogiat. Rubens jagas antiiksete meistrite imetlust elava vastu ning püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuigi ta tundis hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi. Ta vaatas klassikalist iluideaali kriitilise pilguga ja sulatas selle flaami rahvusliku joonega, püüdes edasi anda terve, tugeva ja õitsva inimkeha ilu, soojust ja tundelisust. Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioon, kui inimkeha füüsis, jõud ja liikumine see oligi tema sümbol! See maal kuulub umbes 17.sajandi algusesse, kui oli baroki aeg. Talle on iseloomulik see, et figuuride liikumine muutus järjest hoogsamaks, igal kompositsioonil leidus figuure järjest rohkem ja üha enam pääses mõjule Rubensi barokiline stiil, millega näidata jõudu ja kirge, mida on ta sellegi maalil näidanud
Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik, kes on põdenud mitmeid füüsilisi kui ka vaimseid haigusi, teatud haigushetkedel pidas Liiv end isegi Poola kuningaks. Liiv kirjutas isamaa-, loodus-, armastus- ning mõtteluulet. Minu meelest oli talle südamelähedaseim teema loodus, mida poeet kujutas nukrana, kuid suutis siiski edasi anda Eestimaa looduse ilu ja mitmekesisuse. Nimelt veetis Juhan Liiv oma lapsepõlve Peipsi kalda ääres ning võibolla just seetõttu ei olegi tema loodusluules keerukaid ja võltse lausekujundeid, mis luulesse tihti sattuma kipuvad, kui kirjanik oma eluajal loodusele piisavalt lähedal viibida ei saa. Loetud luuletuste põhjal saan öelda, et Liiv kirjutas palju aastaaegadest, millest populaarseim tundus mulle sügis. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, masendavaid kui ka nukraid luuletusi
ilmus Sybli Vane. Gray oleks pidanud vaatama mööda oma uhkusest ning andestama Sybli'le, keda ta tõeliselt armastas. Samuti oli tal võimalus rääkida Basilile sellest, mis maaliga toimus ning kindlasti oleks Hallward teda aidanud, kuna ta oli Dorianile ka varem nõu andnud ning hoiatanud Gray'd tema eluviiside suhtes. Samuti oli ka suur süü Lord Henry'l, kes Doriani õhutas ning ilma kelleta ei oleks tal sellised mõttet isegi pähe tulnud. Henry rõhutas oma elu teooriates ilu ja naudingu tähtsust, lausudes tarkadena tunduvaid lauseid nagu: "On ainult üks viis kiusatustest lahti saada ja see on nendele järele anda".Nii pani ta Doriani arvama, et ilu ja nauding ongi ainukesed asjad, mis elus vajalikud on. Ta andis Dorianile edasi oma eluteooriaid, mida ta ka ise täielikult ei järginud ning pani Dorianile pähe ideid, mis teda järjest halvemaks inimeseks muutsid. Henry'le meeldis Doriani jälgida, kui urimusobjekti ning ei hoolinud temast tegelikult
Perekonnaportreede ja olmestseenide juures võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole. Peter Paul Rubens Peter Paul Rubensi looming Püüdis ühendada flaami kultuuri Lõuna-Euroopa omaga, mis ajendas teda kasutama antiikmütoloogiat. Rubens püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Rubens vaatas klassikalist iluideaali kriitilise pilguga ja sulatas selle flaami rahvusliku joonega, püüdes edasi anda terve, tugeva ja õitsva inimkeha ilu, soojust ja tundelisust. Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja propotsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. Selle näiteks on Antwerpenis antiikteemadel loodud tööd "Maa ja vee liit", ,,Amatsoonide lahing", ,,Venus ja Adonis,,. Rubensi ,,Amatsoonide lahing" Rembrandt Harmenszoon van Rijn (1606-1669) Oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja.
Eesti keelde tõlkijaid oli vähe, seega ka esteetika alast teavet vähe. 3. ?Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. Esteetika ei pea piirduma vaid kunstiga seonduvaga, vaid ta peab hõlmama kõike, mis seotud maailma tajumisega. Kunst on autonoomne, kuid selle vastuvõtmisel mõjutab inimest kunstiväline esteetika, sest sellega kaasneb esteetiline tung kaose asemel ihkame korda. Igatseme ilu, teadmata ise täpselt, mis see on, sest arusaamad ilust on erinevad. Me üritame ümbritsevat näha kunstniku silmadega. Kunst vajab mõistmiseks mitmekülgset tajumist. See eeldab teatavat küpsust, tundlikkust, isegi elutarkust. Nii lisandub tajuprotsessi igapäevasus, kultuurilised mõjud ja emotsionaalne seisund. Esteetika valgub laiali, ilu ja kunsti mõiste muutub ebaselgeks. Esteetika justkui kujundab trende
Isegi laiba lagunemine on omaette liikumine. Kõik olemasolev liigub: universum, loodus, meie ise. Isegi kui magame, tuksub meil süda, ringleb veri ning vaim rändleb unenägudes edasi. · Skulptuur vajab ennastsalgavust, jäägitust. Et saada kaht kätt, tuleb modelleerida sadu käsi. · Kunst on sõjatander, me peame seda tunnistama. Vastuolud viivad kunsti edasi, teevad ta huvitavamaks. · Tunnetada ja luua ilu tähendab elada. · Kiidame kõiki voorusi, aga teenime peaaegu kõiki pahesid. · Mitte ilu ja tõde ei valitse inimest, vaid hirm, kahtlused ja patt. Inimene, kelle keha on nii ilus ja kütkestav tema nooruses, hävitab end enamasti varakult ülemäärase iharuse, edevuse ja ahnusega. · Kõik on surelikud, kuid kunst elab edasi. Hea kunst kindlasti. · Rose oli naine, keda tuli hoida ja kaitsta, Camille aga oli armastuse jaoks. Rose oli
Kordamine kunsti tööks 1. Sissejuhatus kunsti · Kunstiga tegelevad 2 ainet: kunstiajalugu ja kunstiteooria · Kunstiajalugu vaatleb kunsti tekkimist ja selle arengu perioodi. · Kunstiteooria püüab uurida kunstiolemust ja püüab vastata küsimusele mis on kunst ja kunstiolemus. · Väga olulised otsused teeb inimesed ilu põhjal. · Ilu on mitmesugust · Kunst ja ilu on vaataja silmades · Inimese näoilme määravad ära silma- ja suunurkade asetus. 2. Eelajalooline kunst · Puhraram Veenus oli teadaolevalt esimene inimese kätega tehtud kunstilooming. · Eelajaloolises kunstis olid kõik naisekujud Veenused · Tan-tan Veenus nais jumala kultus · Willeondore Veenus, mis leitud Austriast on umbes 50 000 aastat vana kuju · Sarnaseid kujusid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast
Tehnika:tehniseeritud kaasaeg rhub inimest, in on muutunud suurlinna elutempo, kiirete muudatuste masinlikuks tunnistajaks Usk:tlus Jumal on surnud on olulise thendusega, vrtuste maailma(jumal, armastus) on muutunud inimeste poolt manipuleeritavaks Stunne:sjaaegne ja sjajrgne stunne toimuva prast, kaastunne kannatavate in suhtes, leskutse eneseohverdamisele ESTEISM:rhutab, et kunstil ei pea olema sotsiaalsedi ega moraalseid eesmrke. Kunst on sltumatu. Rhutab ilu olulisust kunstis, kirjanduses. Esteetiline=ilus Futurism- tradistsioonid viskame mineam, loome uue tulevikukunsti voolu Srrealism-unenolisus, alateadvus, hallutsinatsioonid, ei ole loogikat. 20 saj. alguses itaalias->Venemaale Kunsti ideaal->kiiruse ilu Luule->hdaohu ja hulljulguse armastus, jultumuse vastuhakk, kutsuti les ldistama suurlinna, rahvahulgad, kihutavad autod, lennukid Kirjanduse teemad->ilusad ideed, mis tapavad, LINN, vastand
"Ema portree"-näha on itaalia kunsti mõju. "Aadam ja Eeva"-ei ole nii konkreetne kui Madalmaades, kuid mitte nii üldistatud kui Itaalias. Lähtutakse reaalsest inimkehast. 7)Botticelli, Itaalia kunstnik, tema teos "Kevad"-Kujutab Veenust parkmaastiku foonil, jumalannat ümbritsevad antiikmütoloogia tegelased, paremalt sammub kevad-õrnas ilusas kleidis naine. Eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. Tema töödes on melanhoolne, rafineeritud ilu taotlus. 8)Mona Lisa tähtsus. Siin on eelkõige tähelepanu pööratud inimese sisemaailmale, see maal on hingeelu ammendamatuse sümbol ning vaimse rikkuse sümbol. Selles maalis arendab Vinci täiuseni inimese välimuse jäljendamise. 9)Miks pole Eestis renessanss säilinud? Nimeta 2 autorit või teost või ehitist sellekohta Eestis. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on
Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga Grieg kui romantik Grieg pidas ennast romantikuks oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880-ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu ilu looduses ja ilu tões. Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta Norra looduspiltide maalimisest muusikas oma visiooni; ta leidis oma müstilise paleti Norra rahvamuusika peidetud harmooniates. Need vormisid unelmamaailma, milles ta otsis Norra identiteeti. Grieg uskus, et tema ja Norra rahvalaulutraditsiooni vahel on müstiline side. Ta uskus, et leiab, et Norra rahvalaulude tumedatest sügavustest, "kui veab", avastamata harmooniate võimalused
rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Grieg pidas ennast romantikuks oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880-ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu ilu looduses ja ilu tões. Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta Norra looduspiltide maalimisest muusikas oma visiooni; ta leidis oma müstilise paleti Norra rahvamuusika peidetud harmooniates. Need vormisid unelmamaailma, milles ta otsis Norra identiteeti. Grieg uskus, et tema ja Norra rahvalaulutraditsiooni vahel on müstiline side. Ta uskus, et leiab, et Norra rahvalaulude tumedatest sügavustest, "kui veab", avastamata harmooniate võimalused.
*Iseloomustavad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Voolu kujunemise tingimused riigiti: -Saksamaa- Vara-ja lõppromantism. 18.saj ja 19.saj. Vararomantism-Novalis-Saksa vararomantismi luuletaja. Pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahvahinge säilitajat. Torm ja tung iseloomustavad saksa romantismi. J. C. F. Hölderlin- Saksa lüürik. Teosed ülistavad ilu ja harmooniat ning toetub vabadusideaalile. Novalis- Luuletaja ja filosoof. Tüüpiline vararomantik. Paljud teosed jäid lõpetamata või avaldamata va. "Ööhümnid"-biograafiliseks aluseks oli tema mõrsja surm. Teostes on reaalne hautagune maailm. Vennad Grimmid- 19.saj algus oli muinasjuttude kuldaeg. Panid aluse romantilise muinasjutu zanrile. Levisid laialdaselt. Kõrvale arenes kunstmuinasjutud, mis ei põhinenud rahvaloomingul, vaid fantaasial. E.T.A
portree. Too võimas kunstnik kandis nime Basil Hallward. Too artistliku põhjaga inimene oli samamoodi kogu oma elu maalinud erinevaid asju, kuni kohtus inimesega, kes pani alguse suurele inspiratsioonile. Selleks noormeheks osutus Dorian Grey. Igal loojal on induviduaalsed tunded, mis sunnivad näiteks pintslit kätte haarama. Basil Hallwardi puhul oli see tolle mehe nooruslik sära, huvitav olek ja vastupandamatu ilu. See kõik pani kunstnikku teda pildile kujutama. Doriani kujutamine maailil polnud tema jaoks ajutine, vaid ülim pikaajaline protsess. Poissi sai nõnda palju kordi poseerima pandud, kuni modelli hakkas ühe koha peal seismine juba ära tüütama. Punkti tollele inspiratsiooniallikale pani viimne portree, mis süstis kõigile inimestele suursuguseid tundeid, kes seda nägid. Õnneks või kahjuks ei olnud neid inimesi kuigi palju. Oli kunstnik ise, modell ning kõrvaltvaataja Henry Wotton
Atlas - taevavõlvi õlgadel kandja Hermes - Zeusi käskjalg, kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja, taevaheerold Bacchus veinijumal Väiksemad kreeka jumalad Eros - armastusjumal Iris - vikerkaarejumalanna, jumalate käskjalg Dionysos (Bachos) - veinijumal Paan - Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal Aiolos - tuulte kuningas, elas maa peal Nike - võidujumalanna Themis - seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia - (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia - (õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho - ketras elulõnga Lachesis - lõnga pikkuse määraja Atropos - lõikas kääridega elulõnga katki
Tänapäeva muusika põhisuund on meeldida võimalikult suurtele massidele. Muusika on kommerts ja läbimüük pühendab abinõu. Meil on ainult nimed- nimed- nimed ja tühjus. Muidugi ei saa väita, et praegusel ajal ei olegi olemas head muusikat. Tõepoolest on, kuid väga vähe on neid, kelle jaoks muusika on tähtsam kui rahapatakas laual. Keskaja muusika erinevuseks on aga kindlasti see, et kõiges üritati näha midagi jumalikku. Ei ohitud lillede ja liblikate ilu juures- nähes ilu, kiideti Loojat. Religioon oli taltsutatud mõistuse poolt valitsetud tunne. Kuulates Gregooriuse laule tunnetame nende vaoshoitust ja tajume mitte midagi ütlevat tundetust. Keskaja tähtsamateks päranditeks on ühehäälsed koraalid ja polüfooniline liturgia, kuid omal ajal vaieldi nende üle tuliselt. Millisel määral võib jumalateenistust muusikaga ilustada? Millisest hetkest hakkab munk tundma rohkem rõõmu muusikast kui Jumala teenimisest? Kuidas saab muusika
käsivarred keha ligiduses ja käed rusikas. Ta kasutas peamiselt naasklit, mitte peitlit ning see oli pikk ja töömahukas protsess. Klassikaline ajastu Lisandusid ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Ei püütud nägudel tundeid luua, vaid eesmärk oli täiuslik kehaline ilu Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti asendit. (See on kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale, teisele ta ainult nõjatub) Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakusest tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget. Polykleitose ´´Odakandja´´ U 450- 430 e.m.a Rooma marmorkoopia Polykleitos on loonud kreeka sõdalase-
Naiste seksuaalsus ei kuulunud avaliku elu valdkonda, see mis toimus maja naistepoolel, ei huvitanud kedagi. Ainus vanakreeka naine, kes ülistas naistevahelist armastust ja kelle nimest sai üldnimi, oli Sappho. Tema elust on väga vähe teada. Ta sündis Lesbose saarel, kuulus aristokraatlikku perekonda. Arvatakse, et Sappho oli õpetajaks noortele vallalistele aristokraatlikele neidudele, kes sõitsid Kreeka eri paigust kohale, õppimaks ilu, muusikat, poeesiat ja tantsu. Üheksast Sappho lüürikaraamatust on säilinud ligi 200 fragmenti. Sappho kirglik luule on täielikult pühendatud naiste armastusele, noorte neidude ilu, õrna keha, kohtumisrõõmu ja lahkumiskibeduse kirjeldamisele. Üks Sappho luuletus : Mul on tüdruk Kallis, kuldne, Nagu kevadine kuldlill- Armas Kelis! Ma ei anna teda ära Kogu ilma kulla eest. Kasutatud kirjanus: Igor Kon ,,Kuuvalgus koidikul" Mait Kõiv "Inimene, ühiskond, kultuur"
Kujundite Mõlemad luuletajad kasutavad oma luuletustes kujundeid. Byroni kasutamine puhul näiteks looduskujundid ja Puskini puhul näiteks jumalad ja valitsejad. ( Nt. ,, Pistoda ") Pühendused Mõlemate autorite mõningad luuletused on kellelegi pühendatud. Byronil näiteks noorpõlvearmastusele, neitsile ja ka muusikale. Puskin aga on pühendanud hoidjale ja ka nereiidile(jumalanna). Sisu : Ilu Mõlemad autorid väärtustavad ilu ning kirjeldavad ilusat naist oma luuletustes. Sisu : Kirg Mõlemad autorid räägivad kirest luuletamise vastu. Byron küll rohkem, luuletamise vastu kui Puskin. ( Nt. Puskini luuletus ,, Muusa " ) Nostalgia Mõlemad autorid nostalgitsevad. Nostalgia on ka üks romantismiajastu tunnuseid. Sisu: Armastus Nii Puskin kui ka Byron kirjutavad armastusest.
Samas luulekogus ,,Sonetid'' ilmus veel üks minu jaoks märkimisväärne luuletus ,,Sina ütled''. Luuletuses kajastub Underi impressionistliku kujutuslaadi, põimides loodust ja mehe vooruslikust. Luuletuses avaneb Underi anne kreatiivselt kujutada armu- ja looduselamusi. ,, Kui nagu liblik hõljub naeratus/ sul ümber huulte avaneva mooni, '' kirjeldab Under oma armastatu kergelt tulevat, muretut naeratust, mille ilu on võrreldav avanenud mooniga. Luuletus ,, Sina ja mina'' , mis ilmus kogumikus ,,Kivi südamelt'' aastatel 1930-1935 on hoopis teise alatooniga kui nooruses kirjutatud armastusluuletused. ,, Sa ajad kärbsed mu toast, / sa oled mu seljakatja./ Kuid sina oled kindel, / kui lendaksid tuvid sull' suhu - / Nii tugev vaist on lindel, / kes ikka teavad: kuhu.'' Ridades kajastub autori küpsemist, noorusliku armastuse
rõõmsaks. Sellepärast on see ka tänapäeval vägagi tegus ala, kuid sellega kaasneb elusolendi mõrvamine. Ka poelettidele jõuab liha ju ometi looma tapmise läbi. Seega mõrv nälja kaotamiseks on kindlasti õilsal eesmärgil ning põhjendatud ja samas ka esivanematelt päritud tegevuse jätkamine. Eelnevalt rääkisime just looma tapmisest toidu saamiseks, kuid ometi on olemas ka inimesi, kes tapavad loomi ilu pärast. Nimelt on naisi kui ka mehi, kes lasevad loomi tappa, et saada karusnahka, rebase nahka ümber kaela soojendama jpm. Kas see siis on põhjendatud? Kindlasti mitte, kuna ilu peitub ka asjades, mis ei vaja looma ega ühegi teise elusorganismi mõrvamist. Mina, kui tavakodanik arvan, et selline tegevus tuleks kindlasti ära lõpetada ning seadusega keelata, kuna loomad pole ju süüdi selles, et nende karvkate inimestele meeldib ja seeläbi surema peavad.
I.K. Halonen on märkinud, et kuna enamik naisi ei ole ühiskonna võimustruktuurides aktiivsed, esinevad nad uudistes oma spetsiifiliste naiselike kvaliteetide tõttu (hoolitsus, dekoratsioon, meelelahutus). Soosüsteemide normide ületamine või rikkumine pälvib naiste puhul meedia tähelepanu, meeste varieeruvust talub meedia paremini. Soo konstrueerimine meediatekstides Naomi Wolf kirjutab oma raamatus ,,Ilu müüt", et ilu on pooleldi varjamatu, pooleldi salajane kriteerium, mille alusel naisi läänemaailmas tööle võetakse, sellega diskrimineerides neid võrreldes meeskonkurentidega (Wolf 1996). See seletab keha kirjelduste esinemist isegi edukate ja kõrgetel positsioonidel olevatest naistest kirjutavates meediatekstides. Meedial on oluline roll stereotüüpide tekkimises ja piiratud rollimudelite promoveerimises. Stereotüübi kui meediaanalüüsi kriitilise tööriistaga on seotud mitu probleemi
Usud ja koolkonnad jäägu ootama otsust, nad tõmbugu niikauaks tagasi, rahul sellega, mis nad on, peame neid meeles, ja mina, võttes vastu nii hea kui halva, iga ohuga riskides, lasen kõnelda loodust tema ürgses jõus. Julgemalt ja siiramalt kui varasemad poeedid kiitis Whitman inimese kehalist ilu ja puhtust. ,,Ülistan ihu, elektrilist" Ülistan ilu, elektrilist, müriaadid, keda armastan, ihkavad mind ja mina neid, nad ei lase mind lahti, lähen kaasa, pean järele andma, vabastan valest nad ning avaldan hinge mõtte. Kas võib kahelda veel, et need kes end peidavad,
Teoste idee ulatub antiikmütoloogiast ajalooliste isikute portreedeni. Mulle isiklikult kõige silmapaistvamad olid Angelika Kauffmani teosed. Ta oli üks kõige tuntumaid ja huvitavamaid 18. sajandi naiskunstnikke. Tema looming on ajastu suurepärane näide, kujutades tundelisi tegelasi inglise luulest, leinavad antiikkangelannasid ja kauneid daame, kes astuvad üles Armastuse, Mõistlikkuse, Ilu rollis. Mulle meeldivad inimesed, kes panevad oma loomingusse isiklikud tunded, just sedasi oli ka Kauffmani teostes õnnetu armastus ja piltidelt on näha, kuidas naised mehi peletavad eemale. Näiteks teos "Ilu, juhitud Mõistlikkusest, tõrjub meelepahaga tagasi Meeletuse ahvatlusi" Värvid meeldivad kõige enam sellel pildil, teost silmaga näha olid värvid veidike teistsugused, aga siiski nii ilus.
Viivi Luik ...Olen kindel, et ühel päeval ärkavad kõik surnud üles ja nende esimene küsimus on: kas saab lugeda üht uut raamatut väljasurevas keeles... I.B.Singer Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Eestis. 1954-1965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Esimene trükis ilmunud luuletus 1962. a. Esimene raamat 1965. a. Alates 1965. a. töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige alates 1970. a. Elanud 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis, 1998-2003 Roomas. 1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ...
kreekakatoliku kirik 2. Kirjelda Hagia Sophiat! Mis on sellest tänapäevaks saanud? Konstantinoopolis, ehitati keiser Justianus I ajal. Tsentraalehitis. Väljas kuppel, mille alumises osas arvukalt aknaid. Tänaseks moonutavad vana ristiusukiriku välisilmed minaretit (seal asub türklaste mosee). Maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud, sest islamiusk ei luba elusolendite kujutamist. 3. Mis on ikoonid? Mis on nende salapärase ilu allikaks? Pühapildid. Salapärase ilu allikaks on alusmaal kullaga, mis muudab maali ebamaiselt kauniks. (Maaliti laudadest alustele temperaga, tähtsaim motiiv Maarija koos Kristus-lapsega, ranged reeglid) 4. Millal eksisteeris romaani stiil? 10. - 13. sajand 5. Millal eksisteeris gooti stiil? 12. - 16. sajand. 6. Kirjelda romaani stiili arhitektuuri! (Tunnused, mis oli tähtsal kohal, tähtsaim kirikutüüp jms) Tähtsal kohal sakraalarhitektuur
· "Kalur ja tema Hing" Näidendid: · "Leedi Windermere'i lehvik" · "Salome" · "Tähtsusetu naine" · "Kui tähtis on olla tõsine" Oscar Wilde kuulsaim teos on romaan "Dorian Gray portree" "Dorian Gray portree" Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on lummatud tema ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudne. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatesse ta sügavalt kiindub. Lord Henry arvab, et ainsad, mille poole elus püüeldab tasub on ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes on aguli teatris näitleja. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Naise ema ei ole abielu poolt ja ta vend lubab Doriani tappa, kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud
· Enamik peegeldus mosaiike kiriku onseintel. poleeritud kinnikaetud, üle krohvitud Marmorsambad mosheeksolid nii tegemise käigus, sest islamis ei ole õrnalubatud ja kaunist värvitooni, et ajaloolane inimesefiguuri kujutada. Lagi oli Prokopios võrdles kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku neid lilli täis aasaga. Kõikehaarav puhta ilu poleeritud tunne. 987. a seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist kuulutasid värvitooni, Kiievi et ajaloolane vürsti Vladimiri saadikud:Prokopios ,,Me võrdles ei teadnud,neid lilli täis aasaga. Kõikehaarav puhta ilu tunne. kas oleme 987. taevas a kuulutasid või maa Kiievi vürsti Vladimiri peal". Tänapäeval
12. Mis on stiil ? - tuleb kr.k sõnadest: stilius "krihvel" ja stylos "sammas".Stiil esitab ja jäädvustab endas autori isiksuse tüübi.Kunsti arengu kategooriana tähendab STIIL realiseerunud meetodit; teose SISU ja VORMI ühtsust.On olemas ajaloo, koolkonna- ja kohastiilid.STIIL on väljenduslaadiks:üksikule kunstnikule, kunstivoolulevõi tervele ajajärgule. 13. Milliseid kunstiliike hõlmab ajastu stiil (4)? 1)Arhitektuuri 2) Maalikunsti 3) Skulptuuri 4)Tarbekunsti 14. Mis on ilu ? ILU on sõltuv kunsti tekkimisest.KUNST tekitab ILU.ILU olemus tekib KUNTSI kaudu.ILU on objektiivse tegelikkuse üks omadustest teiste omaduste hulgas.ILU ON HINNANG.Ilu otsuse teeme instinktiivselt peale vaadates 15. Mis on ornament ? Arhitektuuris,tarbe-ja raamatukunstis kasutatav kaunistusviis,mis koosneb las geomeetrilistest,loodus-ja tehismotiividest ka võib olla kalligraafiline. 16. Geomeetriline ornament ? Koosneb:lihtsatest lainetest või
erandlikkus, loodus ja loomulikkus. 9. Reaalsusest põgenemine-Rüütliromaanidest imed, maagia, seiklused, üleloomulikkus, fantastika, muinasjutulisus, kaugete maade idealiseerimine, eksootika, võõrdumine tegelikkusest, püüd unistusi realiseerida, tegevuskohad sageli salapäraga seotud. 10.Maailmavalu-Pettumus,pessimism,skeptitsism, vabaduse ja õiguse paatos, orjastamine on vägivald, kasusaamise asemel headus ja ilu, innustus vabadusvõitlusele, ettekujutus ideaalsest maailmast. 11.Erandlikkus-Oluline iga kunstnikku eripära, põlati massivaimu, individuaalsuse rõhutamine, individuaalne geenius, erandlikud vaimuanded, kangelased sageli märtrid, tunderksus, prohvetlikkus. 12.Loodus ja loomulikkus-Loodus annab edasi tegelaste tunded, igatsus põgeneda maale, terviklik inimene-looduslikkus, loodusega seotud sümboolika(Tormine ilm-ärevus, päikesepaiste-armastus, äike-segadus jne…). 13
teejoomise kunsti algataja. (Suzuki 1973:272) Shuk oli teetseremooniameistriks shogun Ashikaga Yoshimasale, kes oli suur teejoomise austaja, ülistades selle seltskondlikust. Shuk töötas välja wabicha stiili. Tema arvates maitses ja lõhnas tee kõige paremini väikeses ilustamata ruumis. Ta võttis eeskujuks tüüpilise talupoja elamise, mis oli ligikaudu 4,5 õlemati suurune ( 27 ruutmeetrit). Ta oli veendunud, et olemise puhastumine liialdustest on saavutatav ülima ilu abil. Siit sai alguse ka wabi moraalne ja esteetiline kontseptsioon parimad on vaesus ja range lihtsus. Teemajakese katust toetas tugev bambusest sammas, ning omaselt Jaapani stiilile puudusid vundament ja veranda. (Klaassen 2008:132) Sen no Rikyd (1522-1591) nimetatakse suureks teemeistriks. Just tema on kõige rohkem mõjutanud Jaapani teetseremooniat ja cha-no-yu'd. Tema lihtne, ent samas elegantne stiil ning
õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võistelda. II stseen: Capuletti ja krahv Paris: Paris avaldab lootust, et vaenul on lõpuks lõpp, kuna nii Capuletti kui Montecchi on andnud vürstile sõna, et nad rahu ei riku. Krahv Paris palub vanalt Capulettilt Juliat endale naiseks. Capuletti peab tütart veel liig nooreks, kuid soovitab krahvil ise neiu südant võita. Ta teatab, et korraldab õhtul peo, kuhu ootab hulgaliselt külalisi, ka krahv on teretulnud
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde 1. Dorian Gray oli Basil Hallawardile muusa eest. Ta avas justkui Basili silmad, mistõttu suutis kunstnik näha ilu esemetes, millele ta polnud varem tählepanu pööranud. Dorian Gray oli tema jaoks iluideaal ning ta ütles, et ükski kunstnik ei suudaks eales jääduvstada kogu tema kaunidust kunstiteosele. Peategelane ei olnud tema jaoks lihtsalt modell, ta oli midagi palju rohkemat. Basil ei olnud kunagi varem kohanud kedagi nii puhast, rikkumata ja samas nii mõistatuslikku. Tema ilu oli nii veetlev, salapärane ning portreed Dorianist pidas ta oma suurteoseks ja meest ise koguni oma kunsti aluseks.
Rahvusvaheline CIDESCO-kool KOSMEETIKA AJALUGU Referaat Birgit Kallas 50E Tallinn 2013 Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi, inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja ravimisega, samuti ilukirurgiaga. Dekoratiivkosmeetika tegeleb seevastu kehailu esiletoovate võtetega, jumestamisega, hügieeniga, mille eesmärgiks on moega kaasas käia, välimust ilmestada, isikupära rõhutada ja iluvigu varjata. Kosmeetika ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Varasematel aegadel kasutasid ka
1 modernism- uuenduslikkust taotlev kirjandusvoolude ühisnimetus tekke eeldus- tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine 2 dekadentism- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine kultuurimaailmas 3 estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks 4 sisemonoloog- e sisekõne: minategelase mõtted, tunded, kujutlused 5 impressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli armatus ja loodus, mida iseloomustas vähe tegevust, detailirohkus, hetkeline meeleolu, mänglev stiil (luuletused, novellid, lühiromaanid) 6 ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine läbi traagilise elutunnetuse,
Ürgaja kunst Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal. Sel ajal ei tuntud veel metalle ja kõik tööriistad valmistati kivist, mistõttu teame seda ajastut kui kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele, näiteks savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese vajadust ilu ja loomusrõõmu järele, teiseks põhjuseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just koopamaale ja kivisse kraabitud joonistusi. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Näiteks arvati, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem päris loomadega sama. Koopamaalid tehti alati kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks.
aasta kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Seda hoolimata otseste viidete puudumisele homoseksuaalsusele teoses. Sisu Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et
Igaühe jaoks on ju sõna ,,kuld" erinevalt moodi mõistetav. Kas rõhutame vaid materiaalseid või ka vaimseid tähtsusega kogemusi? Igaühel on omad väärtushinnangud ja vaated. Selle lausega seostub palju mõtteid. Heaks näiteks saab võtta televisiooni ja meelelahutus tööstuse. Inimestele püüdakse maalida seda kui glamuurse ja heade võimalustega kohta, kuid tõde on,et kõik on hääbuv. Sinu nägu meeldib inimestele vaid senikaua, kuni selles on ilu. Selleks, et sinust huvitav lugeda ja kuulda oleks, pead sa olema kaasatud skandaalidesse, draamadesse ning kõmu pakkuvatesse uudistesse. Näiteks modellinduses võib ju tunduda,et oled leidnud oma elukutse, kuid kas see on kõik, mida elult tahta? Paari aasta pärast kaotad sa oma sära ja kedagi ei huvita sinu nägu.. Tuleb uus ja intrigeerivam inimene asemele, kes on põnev, nooruslik ja ilus. Tänapäeval hinnatakse ülekõige ilu ning nooruslikkust ega suudeta vaadata läbi sellest
üksikut inimest. Esikteos? Meduse´I parv: süzee on reaalne sündmus kaasajast- merehädaliste 12-päevane vaevlemine parvel. Nimeta tähtsamad esindajad Prantsusmaal. Iseloomusta neid. Theodore Gericault, kompositsioonis loobus Gericault figuuride paigutusest kihtidena ja kompositsioon taandus kahele ristuvale diagonaalile. Klassitsistlik rahu ja tasakaal asendusid dünaamika ja kirgliku tunneteavaldusega. Tema teose Meduse´I iseloom. Eugene Delacroix hülgas lineaarse ilu maalilise ilu kasuks. Peamiseks vahendiks said uuesti värvid. Nende mõju tugevdamiseks kasutas ta sagely täiendvärvuste kõrvutamist. Tema värvikäsitluses ja kompositsioonis leiame mõndagi ühist Rubensi loominguga. F.Goya? oli Hispaania maalikunstnik. Ta oli pärit vaesest taluperest, kuid tõusis Hispaania õukonnamaalijaks. Tema loomingus oli romantilisi jooni, kuid ta oli nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda lõplikult seostada ei saa. Ta alustas rokokoolike portreedega,
Skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, poosid on efektsed ja ilmekad. Nt. Taaveti figuur-kujutab teda otseselt võitluses. Veel tema teoseid: Apollon ja Daphne ; Püha Teresa ekstaas Arhitektina Peetriväljak, Navona väljak 8. Bologna koolkond Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Nende kunst erines Caravaggio omast ning pakkus ebatavalist ilu. Nende looming oli pigem nö akadeemiline kunst, kõrgrenessansi poolne, kasutasid idealiseerimist. ( nende juht oli Caracci, kutsusid end caraccideks vist) 9.Diego Velazquez Suurim realist hispaania barokkmaalis. Ta maalis kaasaaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanose sepikoda"). Ta oli kuninga õuemaalija ning tema portreed olid väga veenvad. Nt Innocentius X portree. Tema
Lõpuks sai pilet näidatud, kava ostetud, telefon välja lülitatud ning maha istutud, millele järgnes kerge ootusärevus eeloleva elamuse ees. Minu pilk ei olnud aga köidetud ainult andekate tantsijate ja ilusate tantsude, vaid ka lava ees mängiva orkestri poolt. Jälgides, kes mängis, leidsin end kohati pööramas tähelepanu muusika detailidele, pillidele, mis muidu kuulates võisid taustale jääda. See polnud lihtsalt ilu vaatamine ja kuulamine, vaid balleti, muusika ja kogu selle kunsti läbi elamine, tunnetamine, samal ajal ka analüüsides. Oleksin kui uppunud, vajunud sügavale võlu sisse, unustasin viivuks oma argipäeva mõtted, mured ja lihtsalt nautisin. Lugematul arvul kordi tundsin, kuidas judinad jooksevad mööda selga ning kananahk tekib ihule. Tegemist polnud aga ebaõnnega õhukonditsioonis, vaid ootamatult tugev lummus ,,Luikede järve" visuaalse ning veel enam musikaalse ilu vastu.
kõiki selle omadusi. 3. Miks peab Alberti maalikunsti teiste kunstide hulgas ülimaks? Maalimine sisaldab jumalikku jõudu, mis ainult ei tee olematud mehed olevateks,nagu sõprus pidavat tegema, vaid pigem muudab surnu elavamaks. Isegi peale mitmeid sajandeid on need tuntavad ja ikka pakuvad suurt naudingut ja avaldavad austust maalikunstnikule. See, mil määral maal auvääristab hinge võlusid ja väärikat asjade ilu saab selgelt näha mitte ainult teistes asjades, vaid selles: võite kavandada midagi nii kallist, mis ei ole teinud kaugeltki rikkaks ja ilusamaks kui ühtne maal. Seal juures, maal sisaldab iseendas seda voorust, et iga meisterlik maalija, kes näeb neid töid, võib tunda iseennast nagu teise jumalikuna. Kes võiks kahelda, et meisterlik maal pole midagi suuremat, kui väike asjadest ornament. Maalimisele on antud kõrgeim väärtus/au meie esivanemate poolt. Kuigi kõiki
See oli näituse suurim teos ning püüdis kiiresti ka minu pilgu. ,,Korall" oli kujutatud kaasaegsete vahenditega valgele seinale, mis liikus. Korall ise oli guassivärvidega kujundatud ja muusika saatel muutis ta ka värve. Selline kooslus tekitas hüpnoosi ja mediteerimistunde ja pikemalt vaadates olin ,,Korralist" lummatud. Seda vaadates hakkas aju tootma seoseid eluga. Kohe tuli mõttesse, et äkki oleme kõik siia ilma loodud: läbi värvide ja nende ilu. Pani mõtlema, et niimoodi ongi maailm loodud ja organismid selle tagajärjel. Rohkem vaadates hakkas see tunduma, et kõik ei olegi nii puhas, nagu esialgu paistis. Hakkasin nägema mütoloogilisi kujutisi ja nägin värvide vahel ka musta. Arvan, et teose autor tahtis ,,Korraliga" öelda, et ilu taga on peidus ka koledus. Ma ei väida, et must on halb värv, aga räägitakse, et õnne see ka ei too. Iga inimene
VIIVI LUIK Viivi Luik on eesti luuletaja ja proosakirjanik, kes sündis 6.novembril 1946, Viljandimaal Tänassilmas. Oma haridusteed alustas ta aastal 1954 Risti Algkoolis, edasi läks ta Kalmetu kaheksaklassilisse kooli ja lõpetas Tallinna Kaugõppekeskkoolis aastal 1965. Luige esimene töökoht oli Tallinnas arhivaari ja raamatukoguhoidjana aastatel 1965-1967. Lõpetades töö, algas tema elu kutselise kirjanikuna 1967. aastal. Kirjanike Liidu liige on ta aastast 1970. Peale kodumaa on ta elanud ka Helsingis aastatel 1993-1997, Berliinis aastal 1996 ja aastatel 1998-2003 Roomas. Lisaks on ta nüüdseks juba 42 aastat olnud abielus diplomaat Jaak Jõerüüdiga, kelle töö tõttu ongi ta oma elus mitmetes erinevates kohtades elanud ja sealsete ühiskondade ning kultuuridega kohanenud. Viivi Luige esimene luuletus ilmus välja trükis aastal 1962 Viljandimaa rajoonlehes Tee Kommunismile ja mõned aastad hiljem, 1965 ilm...
See on üks paremaid juugendstiilis ehitisi Tallinnas, esindades Soome kaudu meile levinud Põhjamaade rahvusromantilist suunda. Kokkuvõtvalt Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud,et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Soome staararhitekti Eliel Saarineni projekteeritud suurlinnalikke hooneid peetakse ühtedeks kaunimateks ehitisteks Tallinnas. Eliel Saarineni projekt SuurTallinn on siiani Tallinna kujundamisel eeskujuks. 4 Pilte Saarinenist 5
Robert Cummingi arvates on maal "Autoportree Bakchosena" varjamatult homoerootiline: Bakchose lihaseline käsi vastandub tema naiselikule näole, värvitud kulmudele ja süsimustadele lokkidele. Veinijumal ulatab pilgeni täis veiniklaasi, nagu kutsudes liituma lihalikeks naudinguteks. Ent mitte tellimustöö erinõudmiste pärast ei tasu Caravaggioga kohtuda. Andekas kunstnik oskas lõuendil jäädvustada inimnaha pehmet ilu ja näidata vastandite abil elu sügavamaid mõtteseoseid. Caravaggio mõistis, et igal asjal siin elus on oma hind. Hoiatusena liialduste eest mõjuvad kolm negatiivsust rõhutavat detaili: Bakchose sõrmes olev musta värvi armupael, veinijumala mustad küünealused ning plekilised, mädanenud õunad puuviljavaagnal. Tõetruult kujutatud puuviljad pildil "Autoportree Bakchosena" andsid Caravaggiole justnagu tõuke maalida neid omaette tööna. Valmis vaikelu "Puuviljakorv". Ühtlasi
Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahestahtmatult mehed endasse armuma panna. 2. Teose ajalooline skeem: Mõjud teose kirjutamiseks Kirjutatud 1830. aasta juulis revolutsiooni ajal Hugo oli vabariigi toetaja Ta tahtis vabadust poliitiliselt ja sotsiaalselt
· Gisa püramiidide väli · Sfinks · Templiarhitektuur - templid ehitati jumalate koduks · Egiptlased võtavad esimesena kasutusele sambad · Sambakateelide kujudamiseks saadi inspiratsiooni loodusest · Sambakapiteel - samba ülemine kaunistatud osa. · Karnak ja Luksor - kuulsaimad templid · Kaljuhauad, nt Hatsepsuti matusetempel · Kuningate org · Kunst ülistas tugevust, peletas eemale kurja jõudusid, hakkas esile tõtsma kõrgemat täiuslikkust - ilu · Madalreljeef · Süvendreljeef · Egiptuse poos - jalad, pea külgvaates; õlad, silm otsevaates · Väärtusperpektiiv - inimese suurus sõltub tema positsioonist ühiskonnas · Vaarao Ehnaton - tema valitsemis ajal kummardati ainult üht jumalat: päikese jumal, peale surma taastati polüteism · Kujurid kujutasid vaaraosid ja tema pereliikmeid väga realistlikult Antiikaeg (Kreeta, Kreeka, Rooma) Egeuse e Kreeta
kibestumist täis luuletusi. Nii võib mulje jääda, et kirjanik oligi valdavalt suures masenduses ja soovis surra. Temast jääb esmapilgul mulje kui rusutud ja õnnetust luuletajast. Ka tema eluloos on välja toodud tema õnnetu armastus, hullusehood. Liiv oleks justkui kaotanud usu inimestesse ja nende headusesse. Kirjanik otsis hingerahu looduselt ja pidas seda oma ainsaks sõbraks. Loodus oli see, mis teda elus hoidis. et nõnda palju ilu on merelainetes, et nõnda palju ilu on taevatähtedes. Järjekordne väga hea näide, kuidas Juhan Liiv ülistab loodust.
APOLLON Ennustamise ja kaunite kunstide jumal. Talle allusid muusad, oli üks tähtsamaid jumalusi. Tema õde oli jahijumalanna Artemis. HERMES Leiutas lüüra ja tähestiku, ning tule. Tugevusteks kavalus, sportlikkus, julgus. Tuntud oma võime poolest lennata allmaailma ja maailma vahel. APHRODITE Üks 12-st olümposlasest, ilu ja viljakusejumalanna. Oli väga ilus. Aphrodite sünni kohta on 2 legendi (Uranose peenis + merevaht / Zeus + Dion). Ei olnud truu, sai lapsi mitmete jumalate ja surelikega. Sümbolid tuvi ja mürt, lõhnaõlid, lõhnavad salvid, palsamid. Üks lastest oli Eros (tekitas pahameelt oma armunooltega, saatis Aphroditet kõikjal). POSEIDON Kreeka merejumal, üks kuuest Kronose ja Rhea lastest. Kujutati välimuselt Zeusi sarnasena (habemega, lokkis juustega)
Peipsi järve ja veekogude kiindumus väljendub rohkesti ka tema luules : Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! ("Järv") Tänu sellele tihedale kokkupuutele loodusega , pani Liiv kirja hulga kauneid ridu, mis ei jätnud külmaks ilmselt paljusid eestimaa kodanikke. Liiv suhtus looduse pisiasjadesse kui endasugustesse. Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne ning mees on suutnud välja tuua jooni ja hetki, mida paljud ei suuda sõnadesse panna, kuid sisimas tunnevad sama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
