Romantism Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi
Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on
Renessanss- 15- 17.saj - Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt.
Gustav Adolfi Gümnaasium ILJA REPIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD .............................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 3 1.1 Realism (kirjandus) ........................................................................ 3 1.2 Realism (kunst) ........................................................................... 3-4 1.3 Venemaa realism ............................................................................ 5 2. SISU ..............................................................
inimeste isikupäraseid näojooni. Kreeklased hindasid väga kõrgelt on maalikunsti, paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Mõni hiljem loodud koopia 4 annab sellest siiski mingisuguse ettekujutuse. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellel tehtud maalinguid vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. saj e.Kr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat, maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, nt kolmnurki, rombe aga ka meandreid. Sajandi lõpus hakkas kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi. 6. saj e.Kr tekkis mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Geomeetriline ornamentika kaduv või leidis kasutust vaid piltkujutiste äärel
Kõik kommentaarid