Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstiajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline oli maalimislaad?
  • Milliseid ehitisi võtsid klassitsistlikud arhidektid eeskujuks?
  • Milliseks muutus sisekujundus?
Romantism
Romantismi kujunemise alus? Isiksuse vabadus, ellu suhtumine, mõttelaad leiab väljendust maalikunstis. Esmakordselt väljedavad kunstnikud , enda tundeid.
Milline oli maalimislaad ? Armastati paksult värvi kanda paberile, vähe detailne . Kujutati fantastikat,ülevaid maastikke kuuvalgel, meremaalid, kaovad piirid ja contrast.
Romantismi eelkäija?
Saksa ja Ing. maastikumaal (eelkäija) kujutletakse metsikut loodust ja üksikut inimest.
Esikteos? Meduse ´I parv : süzee on reaalne sündmus kaasajast- merehädaliste 12-päevane vaevlemine parvel.
Nimeta tähtsamad esindajad Prantsusmaal. Iseloomusta neid. Theodore Gericault , kompositsioonis loobus Gericault figuuride paigutusest kihtidena ja kompositsioon taandus kahele ristuvale diagonaalile. Klassitsistlik rahu ja tasakaal asendusid dünaamika ja kirgliku tunneteavaldusega. Tema teose Meduse´I iseloom.
Eugene Delacroix hülgas lineaarse ilu maalilise ilu kasuks. Peamiseks vahendiks said uuesti värvid. Nende mõju tugevdamiseks kasutas ta sagely täiendvärvuste kõrvutamist. Tema värvikäsitluses ja kompositsioonis leiame mõndagi ühist Rubensi loominguga.
F.Goya? oli Hispaania maalikunstnik . Ta oli pärit vaesest taluperest, kuid tõusis Hispaania õukonnamaalijaks. Tema loomingus oli romantilisi jooni, kuid ta oli nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda lõplikult seostada ei saa. Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni.
Klassitsism
Milliseid ehitisi võtsid klassitsistlikud arhidektid eeskujuks? Antiikehitisi, Villa Rontonda-Andrea Palladio renessansiajastu arhitekt .
Kirjelda hoone välisilmet. Näited. Klassitsistlikkul hoonel oli eesküljel paaris arv sambaid.Külgedel on alati paaritu arv sambadi.Kaunistusteks on kuplid ja kaarvõlvid.Tsentraal on sümmeetriline.Sisemus kaunistatud marmoriga.Ruumid on liigendatud sammastega.Näiteks Iisaku kirik Peterburis.Kunstiakadeemia peahoone Peterburis- Sambad on läbi kahe korruse.Vene muuseum Peterburis.
Kujutavkunst? Valge marmor ,teemaks antiik mütoloogia/ legendid , kujutatud staatiliselt, eelistatakse alasti figuure , kujutati tähtsaid tegelasi, portree, skulptuuridm natuurilähedased.
Milliseks muutus sisekujundus? Sisekaunistustes kasutatakse stukdekoori e. vormi järgi kipsist tehtud kaunistusi. Kasutatakse ka vaniku motiivi. Siseruumid olid pidulikud ja hästi esinduslikud.Siseruumid olid tumepunased, tumesinised või siis valged.Seinavärv oli tavaliselt marmoriseeritud.Kaunistuseks oli vahel ka pabertapeet.
Impressionism
Algas 19.saj. keskpaigast, Pariisis, oli omamoodi, uutmoodi. Kujutati õhku, valgust objekti ja kunstniku vahel, Esimesed vabaõhu maalid. Tööd valmivad kiiresti, enamasti õlimaalid. Kaovad piirjooned, jab emotsioon , ruumilisus kaob. On kunstniku isiklik emotsioon. Eiratakse kõiki akadeemilise kunsti reegleid. Vari muutub värviliseks tumesinine… Kujutati tööstust ja arenevat linnaelu , lihtrahvast, portreed, natüürmorti. Formaat keskmine suurus, mida saab tassida.
Realism on kunstistiil , mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool , mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni.Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Nendelt oodati objektiivsust. Nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas . Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.
Kunstiajalugu #1 Kunstiajalugu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor t2itsaolemas Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Romantism-Realism
2
doc

Romantism, Realism

Romantism Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.­1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi

Kunstiajalugu
Romantism ja Realism
3
docx

Romantism ja Realism

Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.­1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on

Kunstiajalugu
Kunstistiilid
5
doc

Kunstistiilid

Renessanss- 15- 17.saj - Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt.

Kunstiajalugu
Ilja Repin
12
docx

Ilja Repin

Gustav Adolfi Gümnaasium ILJA REPIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD .............................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 3 1.1 Realism (kirjandus) ........................................................................ 3 1.2 Realism (kunst) ........................................................................... 3-4 1.3 Venemaa realism ............................................................................ 5 2. SISU ..............................................................

Kunstiajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

inimeste isikupäraseid näojooni. Kreeklased hindasid väga kõrgelt on maalikunsti, paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Mõni hiljem loodud koopia 4 annab sellest siiski mingisuguse ettekujutuse. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellel tehtud maalinguid ­ vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. saj e.Kr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat, maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, nt kolmnurki, rombe aga ka meandreid. Sajandi lõpus hakkas kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi. 6. saj e.Kr tekkis mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Geomeetriline ornamentika kaduv või leidis kasutust vaid piltkujutiste äärel

Kunstiajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun