Vene SFNV vahel, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust Eesti Vabariik pärast iseseisvumist (1922a.) Eesti Vabariigi sünd (1917) 1. märts Tallinnas üldstreik 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks 23. mai Maapäeva valimised 2.juuli Tallinnas "Estonias" Maa-asemike kongress ehk rahvakongress 29.september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa Eesti Vabariigi sünd (1917) 27. oktoober võtsid võimu enda kätte 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks Eesti Vabariigi sünd 1918 jaanuar Asutava Kogu valimised 19.veebruar Maanõukogu juhatus kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti ja valis täidesaatva organi kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise
I MAAILMASÕDA Sisukord Läänerinne..............................................34 Idarinne.....................................................5 Kasutatud kirjandus...................................6 2 LÄÄNERINNE Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse. Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toimunud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral J. J. C. Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi nin...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
In these buildings the lifestyle of the times of "Tõde ja Õigus" ("the Truth and the Right") is being exhibited. In the former dwelling house there is an exhibition reflecting the life and creative work of the writer. In summer different events take place; the openair theatre performances are especially popular. From the Museum hiking tracks lead into the countryside of Kõrvemaa. · Kõpu lighthouse is the most famous tourist sight of Hiiumaa, one could even say it is a symbol of the island; it is the third oldest working lighthouse. It is known that in 1490 the Hanseatic League requested the erection of a signal light. The completion date of the building of the lighthouse is considered to be 1531. The light of Kõpu can be seen for 35 nautical miles. It is possible to ascend to the top of the lighthouse.
Kas Rootis aega võib nimetada "Vanaks heaks Rootsi ajaks?" Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis
halvenesid viimase suhted Poola-Leeduga. Tallinna saamiseks pidid Rootsi väed kasutama suurtükke, sest Poola garnison keeldus linna Rootsile üle andmast. Kuna rootslasi oli märgatavalt rohkem, pidid poolakad Tallinna ja ka Põhja-Eesti nendele siiski loovutama. Suurriikidevaheline pinge oli tajutav ja see ei soodustanud kedagi. Taani sai endale Saare-Lääne piiskopkonna alad, mil hertsog Magnus tuli sinna sõjalaevadega oma võimu püstitama. Mõnede aastate pärast alustas Rootsi Hiiumaa vallutamisega, jõudes välja Saare- kui ka Läänemaani, kus nad korraldasid rünnakuid. Sellega said Rootsi ja Taani omavahelised suhted kannatada. On näha, et riikidel polnud ühist vaenlast kõik sõdisid vaid oma kasuks ja võitma pidi tugevaim, sest liitlasi polnud kusagilt otsida. Minule tundub olevat, et tolle aja rahulepingud ei omanud suurt tähtsust, sest kohe pärast nende aegumist võisid momentaalselt puhkeda uued sõjad.
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ MATEMAATIKA 6. KLASS 12. MAI 2005 VARIANT A ÕPILASE NIMI POISS TÜDRUK KOOL MAAKOND 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA TASEMETÖÖ HINNE MÄRKUSED (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest ) Õpetajale 2 punkti 1. Jooni alla lihtmurrud. 1 ...
Lady Gaga Hiiumaa Ametikool Kersti Kivilo Üldist Lady Gaga pärisnimi on Stefani Joanne Angelina Germanotta. Ta on sündinud 28 märtsil 1986 New Yorgis Ta on tuntud ameerika laulja ja helilooja Hääleulatuselt on ta kontraalt Pillidest valdab ta klaverit ja süntesaatorit Tema stiilid on pop, elektrooniline tantsumuusika Ta on tegev 2006 aastast 19862004 Lapsepõlv ja haridus Ta on itaalia päritolu internetiettevõtja Josephi ja Cynthia Germanotta vanim laps.Tal on õde. Gaga on öelnud, et kuigi tema vanemad olid üsna jõukad, pärinesid mõlemad siiski alamkeskklassist. Gagat kasvatati katoliiklasena. Alates 11. eluaastast käis ta katoliiklikus tüdrukute erakoolis. Gaga mängis klaverit kuulmise järgi juba nelja-aastaselt ja kirjutas oma esimese klaveriballaadi 13-aastaselt 17-aastaselt võeti ta ennetähtaegselt vastu New Yorgi ülikooli Tischi kunstide kooli. Seal õppis ta muusikat ja täiustas oma laulukirjutamise oskusi. Teise kur...
jaanuaril 1954. aastal, olles täie mõistuse juures, suri. · 1990. maeti Konstantin Päts austusavaldustega ümber Metsakalmistule oma abikaasa kõrvale. Konstantin Päts Burashevo vaimuhaiglas K. PÄTS KUI ISIKSUS · Andekas kõnemees. · Iseloomult lahke ja sõbralik. · Armastas maad, lapsi, varahommikuseid jalutuskäike. President Konstantin Päts 1938. Hiiumaa lasterikkaimal Piilide perel külas. KASUTATUD KIRJANDUS · www.hot.ee/vabadussoda/pats.htm · kultuur.elu.ee/ke489_sugupuu.htm · "Ausalt ja avameelselt" Kirjastus Perioodika · "Hääletu alistumine" M.Ilmjärv · www.nlib.ee/86178 · paber.ekspress.ee/viewdoc/B37D696B0AD79C B9C22 · "Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust" Tallinn 1928 · "Kaks suurt" M.Raud AITÄH!
septembril 1721 sõlmitud UUSIKAUPUNKI rahu. teadmine inimliku eksistentsi raskusest ja lõhestatusest. RATSIONALISM kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid Rootsi loovutas sellega Ingerimaa, Liivimaa kubermangu, Eestimaa tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala, Karjala kannase ja mõistusega. KARL XII noor rootsi kuningas (15) kes juhtis rootsivägesid küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema Viiburi. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter 1714 oli vallutanud. põhjasõjas. PEETER I oli venemaa väejuht kes alistas rootsi pühjasõjas. õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks
kuningale. 1563 – 1570 – Rootsi ja Taani (Poola) vaheline Põhjamaade Seitsmeaastane sõda. 1569 – Poola ja Leedu liituvad üheks riigiks Rzeczpospolita nime all. 1570 – hertsog Magnus määratakse Ivan IV poolt “Liivimaa kuningaks”. 1570 – 1571 – Vene väed piirasid Magnuse juhtimisel edutult Tallinnat. 1575 – 1576 – Vene väed vallutasid kogu Eesti, välja arvatud Tallinna linna ja Hiiumaa. 1576 – 1579 – tegutses Vene vägede vastu Ivo Schenkenbergi juhitud talupoegadest koosnev lipkond. 1577 – Vene väed piirasid edutult Tallinna linna ja purustasid Pirita kloostri. 1582 – Venemaa ja Poola sõlmisid Jam Zapolski vaherahu. 1583 – Tartus rajati jesuiitide ordu poolt kolleegium. 1583 – Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu. 17. 1600 – algas Rootsi ja Poola vaheline sõjategevus Eestis; Rootsi väed
nature.This kind of travelling gives support to preserving natural and cultural heritage as well as the well-being of local inhabitants. The purpose of economical tourism is to increase the knowledges of the tourists and their cultural understanding.The most important resurss in Estonia is the untouched nature. Nowadays you can see that on the isles. There are a lot of islands and islets all around Estonia. Saaremaa and Hiiumaa are the bigest. On every summer there are all kind of parties and get-togethers for the inhabitants. Many tourists like to attend them because through them they get the right idea and feeling from our country. People here are friendly and hospitable,some even say that estonians are reserved but I don`t think those people who say that have seen the real estonian personality and behaviour. I belive there are many cities in Estonia that are worth visiting.Most tourists come to
Rootsi aeg, kordamisküsimused 1)Millal ja mis sündmustega algas Rootsi aeg? Liivi sõjaga, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi mõju alla. Sõlmiti Altmargi vaherahu(1629), millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Brömsebro rahu- 1645, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. 2)Kuidas Rootsi ajal Eestit valitseti? 2 kubermangu, (keda valitsesid kindralkubernerid)Eestimaa ja Liivimaa kubermang. Liivimaa kubermang-Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Eestimaa kubermang-Põhja Eesti. Olid ka rüütelkonnad. 3)Rahvastik Rootsi ajal(algul, lõpul) Mis sündmused mõjutasid rahvaarvu tõusu ja langust? Mis rahvuste esindajad Eestisse tulid? 1620. a oli rahvvarv kahanenud, 120 000 140 000. 1695.a-350 000-400 000 Rahvaarvu tõusu ja langust mõjutasid näljahäda ja sõjad. Pikk rahuaeg soodustas sündimust, eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi sõjaväkke. Eestisse tulid vene vanausulise...
kindral Petain'i juhtimisel. Peaaegu samal ajal toimus Somme'i lahing inglaste ja sakslaste vahel. Selles lahingus kasutati esmakordselt lennuväge ja tanke. Võitjaks tulid sakslased. IDARINNE Venemaa tahtis vallutada Ida-Preisimaad. Alguses saatis vene vägesid edu. Kuid Austria väed sundisid Venemaa taganema Karpaatidesse. 1915 aastal tahtis Saksamaa vallutada Venemaad, kuid see plaan läks luhta. 1917 tuli võimule Venemaal Ajutine Valitsus, siis vallutas saksa vägi Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa ja Riia. TEISED SÕJATANDRID Balkanil sõdisid Austria-Ungari ja Serbia. Bulgaaria tuli Austria-Ungarile appi ja kaotajana tuli 1915-ndal aastal Serbia. 1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja. Saksa vägede appi tulemisel Austria-Ungarile vallutati Campretto 1917-ndal aastal. 1914-ndal aastal astus sõtta Jaapan Saksamaa vastu. SÕDA MEREL JA KOLOONIATES Inglismaa osavõtt kindlustas Antandi ülemvõimu merel. 1915-ndal aastal kuulutas saksa välja allveesõja
Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa, Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad
Sorteerida Jäätmekäitluspunktid Kokkuost vanaõli, toiduõli Ohtlike jäätmete käitlemine kogumine, pakendamine, vedu, taaskasutamine, ümbertöötlemine, kõrvaldamine Kogumiskeskused: Kolm riiklikult ehitatud ohtlike jäätmete kogumiskeskust: Tallinna Ohtlike jäätmete kogumiskeskus, Vaivara Jäätmekäitluskeskus, LõunaEesti Ohtlike jäätmete Kogumiskeskus Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Läänemaa, Hiiumaa ja Lääne Virumaa Toimub ohtlike jäätmete vastuvõtmine ja transport ettevõtetest, jäätmete ümberpakendamine, koondamine suurematesse transpordipartiidesse, eeltöötlus ja käitlemine (õlijäätmete separeerimine ja separeerimisel eemaldatud vee puhastamine) ning suunamine lõppkäitlusesse. Vaivara Jäätmekäitluskeskus Ohtlike jäätmete regionaalne kogumiskeskus, ümberlaadimisjaam ja lõppladustuspaik LõunaEesti ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise keskus
Tuuleenergia kasutamisel on aga oma miinused. Tuul ei allu inimese tahtele ja seda energiat ei pruugi tulla piisavas koguses just siis, kui meil seda kõige rohkem vaja on. Tuulevaikuse puhul tuleb leida elektrienergia kuskilt mujalt või tuulega toodetav kuidagi salvestada. Eestis kahjuks need salvestamise võimalused praktiliselt puuduvad. Tuuleenergia saamiseks on tarvis hiiglaslikke tuulegeneraatoreid. Üks soodsamaid kohti tuuleparki rajada on Hiiumaa lähedale merre. Kuidas see aga mõjub elanikele, kui lummav vaade merele, mis jookseb kuni silmapiirini, on rikutud? Kui käiakse välismaal, siis tuuleparke nähes võetakse kohe kaamerad välja ja kukutakse pildistama, et lahe ja nii. Aga kui Eestisse tahetakse rajada, siis on kohe möll ja protest lahti, et õudsad elukad ja kodukoha lähedale küll ei tahaks. Tegelikult olekski parem, kui see tootmine oleks meil üle Eesti laiali ja kõigi silme all, mitte surutud Ida-Virumaale kokku
Rudolf Tobias 1873 1918 12.klass Elulugu Sündinud 29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin. Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Eesti süvamuusika rajaja.
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (...
VANA HEA ROOTSI AEG 1561. aastal, mil toimus Liivi sõda, otsustasid Põhja-Eesti rüütelkonnad, kes kuulusid Liivi ordusse, lõplikult alla vanduda suurele ning tugevale Rootsi võimule. Algas Rootsi Kolmekuninga aeg, mis kestis Eestis ligi 100 aastat ning tõi meie esivanematele kaasa palju trastilisi muutusi, kuid kas need muutused olid niivõrd head, et nimetada seda perioodi tõesti ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Tol ajal moodustasid Hiiumaa ja neli Põhja-Eesti maakonda; Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Eestimaa kubermangu ning Lõuna-Eesti maakonnad koos Põhja- Lätiga Liivimaa kubermangu, mille alla kuulus ka teatud eriseisundi säilitanud Saaremaa. Kõrgemaiks valitsusametnikuks oli Eesti- kui ka Liivimaa kubermangus kuninga valitud ning temale alluv kindralkuberner. Kindralkuberneride ülesandeks oli juhtida enda haldusalal tegutsevat sõjaväge, ametisse nimetada riigiametnikke ning neid samal ajal
TÖÖ KAARDIGA KAART 1 3 RIIGIEKSAM II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA KAART 2 KAART 3 Harjumaa Lääne- Ida- Virumaa Virumaa Hiiumaa Raplamaa Järvamaa Läänemaa Jõgevamaa Pärnumaa Saaremaa Viljandimaa Tartumaa Põlvamaa
Endla looduskaitseala. Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke- eesmärgil. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala looduspargi territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Nimetagem siin Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki. Loodus ja inimene on omavahel vägagi tugevasti seotud. Inimene hakkas loodust mõjutama juba muistsetest aegadest. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Tavaliselt reostavad inimesed pinnast, vett, õhku, maapinda. Vee reostuse taga on üsna sageli nafta tankerid. Kui näiteks kuskil peaks suur tanker põhja minema on tagajärjed katastroofilised. Vee
Tahtsid levitada ristiusku paganate seas, Läänemere äär oli soodus kaubandus piirkond, uued valdused ja maaalad. Huvitatud sellest Taani, Rootsi, Saksamaa. 4. Kuidas jagati Eesti alad peale muistse vabadusvõitluse lõppu? Mõõgavendade ordu- Järvamaa, Virumaa. Taani- Rävala, Harjumaa, Tallinn. Tartu piiskopkond- Ugandi, Joentagana. Saare-Lääne piikopkond- Läänemaakond, Saaremaa, Hiiumaa, Haapsalu. Vallutatud Eesti alad pühendati Neitsi-Maarjale). 5. Lembitu- Sakala maakonna vanem(tema linnus Lehola e Leole), suri madisepäeva lahingus Kaupo- liivlaste vanem, suri madisepäeva lahingus(linnus Turaida) 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1201 asutati Riia linn (varasem keskus oli Lübeck) 1202- rajati Mõõgavendade ordu e Kristuse sõjateenistuse vennad 1210- Ümera lahing, eestlaste võit Ümera jõe ääres sakslaste, liivlaste üle. 21
ESTONIA Strelnikova Viktoriya ESTONIA AT A GLANCE • Area: 45 227 square km • Climate: humid-temperate • Number of islands: 1 521. Largest islands are Saaremaa, Hiiumaa and Muhu. • Estonia is a green land, forests cover 55% of the country. • Estonia is a country of thousand of lakes, largest of these are Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv. • Highest point: Suur Munamägi (Great Egg Hill), 318 m • The capital of Estonia is Tallinn (439 517 inhabitants (01.01.2016) or approx. 32% of the total population). Other large cities and population (thousands): Tartu - 103 300 Narva - 65 900 Kohtla-Järve - 44 500
Nim. 3. 32. Kes hoolitseb riigikaitse ja julgeoleku poliitika eest? 33. Mis on kaitseministeeriumi kohalikeks asutusteks? 34. Kes on riigikaitse kõrgeim juht? Vastused 1. 01.01.2010. Liideti Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveamet, Kodakondsusmigratsiooniamet, Politseiamet. 2. Raivo Küüt 3. prefektuur- politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt 4. 1) Lääneprefektuur-Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Raplamaa 2) Idaprefektuur- Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa 3) Põhjaprefektuur- Harjumaa 4) Lõunaprefektuur- Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa, Viljandimaa 5. *Kuritegude ennetamine ja menetlemine *Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigis *Euroopa Liidu välispiiri tagamine 6. Välismaalase pass, ID-kaart, Eesti Vabariigi kodaniku pass, ajutine reisi dokument 7. Paikusel ja Tallinna Sisekaitse Akadeemias. 8. 1)peab olema vähemalt 19.a.
Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km),Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 kmLätiga ja 294 km Venemaaga. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine
õnnestus punaarmeel vallutada Narva, kuid Sinimägedesse takerduti veel pooleteiseks kuuks. Ägedad lahingud toimusid Sangaste ja Elva lähistel. Kahe nädalaga suudeti sakslased tõrjuda Emajõe taha, rinne jäi Emajõele püsima kolmeks nädalaks. 17.09- Algas Tallinna operatsioon. Kirde-Eestis jätsid Saksa väed positsioonid lahinguta maha ja taganesid. Vastu pidasid eestlased. Suur osa saksa vägedest pääses laevadele ja taandus Riiga. 25.09- Oli Mandri-Eesti sakslastest vaba. Hiiumaa ja suurem osa saaremaast vabastati kiiresti. Lahingud Sõrve saare pärast kestsid aga veel poolteist kuud. 24.11- Paisati viimsed saksa üksused merre. Eesti kannatas rängalt. Purustatud oli 5% majandusest. 9.märts. 1944.a. oli tallinna pommitamine, inimkaotused olid suured: evakueeritud, küüditatud, sõdurid rindel, hukkunud pommirünnakutel jne.
maksujõulisemad ning siit saab riik ka maksude näol tagasi. Töökoha kohandamiseks ei ole kulutused suured. Praegu on katsetamisel kaugtöö meetod Hiiumaal. Mandrist kaugel asuval saarel on 2007.a. avatud kaugtöökeskus. Kaugtöökeskuse loojad on teinud tõhusat tööd keskuse Kaugtöö Eestis 10 loomisega, on avatud bürooruumid, nad on uurinud kaugtöö korraldust mujal maailmas, korraldanud uurimusi Hiiumaa valdades. Loodud on kaugtööportaal, et viia kokku tööandjaid ja tööotsijaid. Tööportaal vajab veel täiustamist kuid juba praegu on tehtud selle loomisega kiiduväärt töö. Hiiumaal on Mandri-Eesti maakondadega võrreldes pikaajaline kogemus nii strateegilise arengu kavandami sel kui ka IT-rakenduste kaasamisel kohaliku elu edendamisse. Aastal 1993 käivitati Hiiumaa esimene internetiserver, esimene internetikohvik loodi 1994. aastal Emmaste vallas Sõrul
Aastaks 2030 plaanib Taani viia kogu taastuvate energiaallikate osa 50 protsendini. Soome loodab samaks ajaks jõuda 10 protsendini. Eestis on umbes 7-8 tuuleparki, kus on rohkem kui üks elektrituulik, millele lisaks on ka mõned üksikud tuulikud. Suurimad tuulepargi rajajad Eestis on ettevõte 4energia ja Eesti Energia. 4energiale kuuluvad juba töötavad Parki ja Viru-Nigula tuulepargid. Samal ettevõtel on plaan rajada Hiiumaa lähistele Eesti esimest avamere tuuleparki, mille nimeks saab Hiiumaa Offshore. Eesti Energia arendab seni suurimat maismaa tuuleparki Baltikumis, milleks on Aulepa tuulepark. Lisaks on tuulepargid veel Virtsus, Sõrves, Türjus, Rõustel ja mujal. Arvestades, et vastavalt elektrituruseadusele on Eesti Energia kohustatud tuuleelektrit 12 aasta jooksul ostma kokku 1,8-kordse Narva elektrijaama tootjahinnaga, võiks tuulikute tasuvusaeg ulatuda ligi kümne aastani. Juhul kui tuulikute omanikud saavad õiguse ka tuuleenergia abil vähendatud CO2 heitmete kvootide
ülikondade omapäraks olid vasknööpidest hõlmakaunistused. Ala lõunaosas kandsid mehed endiselt vanatüübilisi pikki pükse. Kuigi Lääne-Eesti võttis uuendused kiiremini vastu kui Lõuna-Eesti, siis kestis traditsiooniline rõivastus seal veel 20. Sajandi alguselgi, Kihnus, kui omaette lokaalses rühmas, kantakse traditsioonilist riietust veel tänapäevalgi. Saared Saarte piirkonna alla kuulub 20 kihelkonda: Anseküla, Emmaste, Hiiumaa, Jaani, Jämaja, Kaarma, Karja, Kihelkonna, Kihnu, Käina, Kärla, Muhu, Mustjala, Pöide, Püha, Pühalepa, Reigi, Ruhnu, Valjala, Vormsi. Saarte piirkonna alla loetakse Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Peamised moeuudised Euroopast jõudsid saartele Läänemere kui ühendustee kaudu. Palju ühisjooni oli saarte rahvariietel eestirootslaste riietusega, näiteks kurrutatud seelikud, mis kujunesid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks
Keha alumine pool on natuke kahvatum. Kammeljas on toekas pikaealine kala. Ta võib elada kuni 22 aastat vanaks. 2)Toitumine: Noored kammlejad toituvad väga palju koorikloomadest. Suured kammeljad on peamiselt röövtoidulised. Tuhti söövad nad räimi, kilu, luukaritsaid, kiiski ja lepamaime. Peale kalade söövad nad ka limuseid. 3)Eluviis: Kammeljad on suhteliselt laia levikuga kalad. Neid elutseb Atlandi ookeani rannikul alates Loode-Aafrikast. Kammlejad koevad Hiiumaa ja Soome ranniku vetesse. Nad koevad mai keskpaigast kuni juuni lõpuni. Koetud mari areneb 7-9 päeva, vees hõljudes ja ise arenedes. Rünt 1)Välisehitus: Rünt on väike kala sihvaka kehaga, kelle selg on pealt rohekaspruun ja küljed on tal hõbedased kaetud tumedamate laikudega. Rüngil on suunurkades poised. Tumeda seljapoole ja läbipaistvalt kõhupoole piiriks on tume triip. 2)Toitumine:
Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealle- tungile.6.märts-vene õhurünnak hävitas Narva, 8.märts sai kannatada Jõhvi,Tapa, 9.märts pommitati Tallinnat. 25.märts tartut. 26.juuli Punaarmee Narvas. Augusti keskel jõudsid punaväelased Lõuna- Eestisse. 25.august hõivati Tartu. Sakslased hülgasid eesti,põhja-läti. 22.sept punaarmee Tallinna all. Okupeeriti viljandi, pärnu,paldiski, haapsalu.26.sept langes virtsu.Septembris toimus Suur põgenemine. Vallutati ka hiiumaa,muhu suur osa saaremaast. 24.nov ka sõrve pls. Veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti vabariigile Rahvuskomitee.18.sept määras Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse. 20.sept hõisati sinimustvalge lipp.21.sept valitsus lahkus Eestist. Rahvas eestis vähenes ligi veerandi- 280 000 inimest suri, hävis täielikult Narva, ülisuured purustused olid Tallinnas, Tartus jm. Hävitatud olid sadamad, raud-ja maanteed. Eesti langes pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla.
Berni konventsioon Kokkupandav materjal saab olema õppematerjal kaasüliõpilastele. Ülevaates peavad kindlasti olema: 1. Mille kohta konventsioon käib? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta. 2. Konventsiooni eesmärk? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. 3. Mis aastal ja kus konventsioon allkirjastati? 1979. aastal Bernis Sveitsis (jõustus 1982. a.) 4. Kes/kui palju on praeguseks liikmeid, kes algatasid? Praeguseks on 39 liiget: Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Burkina Faso, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti (1992 a), (Euroopa Komisjon), Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Lichtenstein, Leedu, Malta, Moldova, Monaco, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Senegal, Hispaania, Rootsi, Sveits, Tunees...
2) eratalupojad Riigi mõistes seati sisse vakuraamatud, kus olid kirjas talupoegade kohustused ja neid ei tohtinud muuta. Esimest korda seati sisse ka nö. Politseiametnikud, keda nimetati kreisifoogtideks. Eesti ala kandis Rootsi kuningriigis tinglikku nime. Rootsi Kunngriigi viljaait.Talupoja koormised olid sellised, et ta sai ka ise hakkama. Tööstuse areng, esimesed manufaktuurid, kus oli ka mehaniseeritud lubja ja tellise tööstus. Esimene uus ettevõte oli klaasikoda. (esimene Hiiumaa Hüti klaasikoda, tehti pudeleid, klaase ning aknaklaase) Hulk manufaktuure rajati Narva : · lina ja kanepi tööstuse manufaktuur. Lina toodi Venemaalt · vaseveskid. Toorvasest: 1) vaseplekk 2) vaseplaadid · suur hulk saeveskeid. Inglismaalt toodi. Tehti planke aga ka laudu 1664 hakati Tallinnas kaltsudest tootma paberit 1695-1697 suur näljahäda. Oletatavati suri nälga u 75 000 inimest. Kõigerohkem suri inimesi Lõuna- ja Kesk-Eestis
Eesti Rootsi riigi koosseisus Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 280 000 inimest. Valdav osa neist olid eestlased. 1620. a langes Eesti talurahva arv saja tuhandeni. Enamik olid eestlased kuid leidus ka venelasi,poolakaid,soomlasi, sakslasi ja leedukaid. Põhja Eestis ka hollandlasi ning sotlasi. Sõjaolud tekitasid suure rahvaste liikumise rikkamatesse piirkondadesse. Jõukamad alad olid sõjategevuses rohkem rüüstatud ja seetõttu inimtühjad. Märkimisväärne oli ka saarlaste massiline asumine mandrile. Saaremaa elanikkond moodustas veerandi Eesti elanikkonnast. Pärast sõdade lõppu hakkas rahvaarv taas kiirelt kasvama. Eesti ala jaotati kolmeks: Põhja Eestis Eestimaa kubermang (+ Hiiumaa). Lõuna Eestis koos Läti põhjapoolsete aladega Liivimaa kubermang. Kubermange valitsesid kindralkubernerid või kubernerid. Jagunesid maakondadeks. Saaremaa oli omaette halduspiirkond ja seda valitses maapealik. Põllundus Põlispõllud (kolmevälja...
Konventsiooniga on tänaseks liitunud 158 osapoolt, teiste hulgas ka Eesti (1993. aastal), ja rahvusvaheliste märgalade nimekirjas on 1828 ala kogupindalaga 169 000 000 hektari. Eestist on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas üksteist märgala kogupindalaga üle 200 000 hektari. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: - Matsalu rahvuspark, - Alam-Pedja looduskaitseala, - Emajõe Suursoo ja Piirissaar, - Endla looduskaitseala, - Hiiumaa laiud ja Käina laht, - Muraka looduskaitseala, - Nigula looduskaitseala, - Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala, - Soomaa rahvuspark, - Vilsandi rahvuspark, - Laidevahe looduskaitseala.
"Kas oli "Vana hea Rootsiaeg""? Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest
Tabel on võetud Vikipeediast. Loodusvarad Eesti on tegelikult üsna maavara rikas riik. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Meie maapõues leidub arvatavast,kulda,molübdeeni, plaatina, vanaadiumi ja stronstiumi. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka diktüoneemaargilliit ja uraan. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit(põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks:savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid(lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Majandus harud Eesti on kõrge sissetulekuga turumajandus riik. 2007. aastal toodeti 11,46 Miljardit kWh elektrienergiat.2008. Aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat
Elulugu Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitu...
ning selle poole samm-sammult pürgitigi. Kindlasti on ka Eesti maanõukogu, mis on tuntud ka Maapäeva nime all, ning teiste parteide tegevused ja otsused väga olulised Eesti iseseivusele ning vabadussõja puhkemisele. Maapäev oli rahvaesindus, omamoodi kohaliku piiratud volitustega parlament. 1917.aasta juulis üritasid enamlased teha Petrogradis vägivaldset riigipööret. Olukord Eestis muutus raskemaks, kui Saksa väed hõivasid Saaremaa ja Hiiumaa. Saksa pealetungi ja enamlaste riigipöörde taustal hakkas Eesti poliitilistes ringkondades küpsema mõte riiklikust iseseisvusest. 15.novembril 1917 otsustas maanõukogu asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. 1918.aasta algul sattus Saksmaa kriitilisse olukorda, Maapäev kasutas juhust ja soodsat rahvusvahelist olukorda, et kuulutada Eesti iseseisvaks. 24
Ajaloo kt muinasaeg 1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg -puuduvad kirjalikud allikad, umb 8,5 a.tuh ekr – 13 saj Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) Pronksiaeg (Eesti mitte väga oluline, sest Eestis polnud tina ega vaske) Rauaaeg (vanim rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorim rauaaeg) Vanaaeg Umbes 3000ekr- 5 saj. 476 Lääne Rooma langus Keskaeg Umbes 5saj (476) 1453 konstantinoopol vallutati. 1492- Ameerika avastamine 1512- reformatsioon Saksamaal, piibel peab olema emakeeles+jumala teenistus Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamust...
Eesti metsad 6.a kontrolltöö küsimused- vastused 1.Mis on mets? 1.Taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. 2.Nimeta Eesti metsarohked maakonnad. 2.Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa. 3.Nimeta ja järjesta meie metsade kolm levinuimat puud. 3.Mänd, kask, kuusk. 4.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 4.Nõmmemets: kuiv ja toitainetevaene muld. 5.Mis on selle metsa enamuspuuliigiks? Millisesse rindesse kuulub mänd? 5.Mänd, puurinne. 6.Kuidas on omavahel seotud mänd ja männiriisikas? 6.Vastastiku kasulik kooselu ehk sümbioos. Seen ammutab puu juurtele mullast mineraalaineid ja vett. Juurtelt saab seen talle vajalikke aineid. 7.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub kanarbik? 7.Puhmarindesse. 8.Miks aurab kanarbiku lehtedest vähe vett? 8.Lehed on imetillukesed, igihaljad, paiknevad üksteise peal reas. 9.Millisesse rindesse nõ...
Kreml kasutas võimalust ära ja süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. Septembril 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 28. septembril kirjutati alla baaside lepingule, milles osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Eesti pidi loovutama Nõukogude Liidule Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiski ümbruse. Lepingus on ka öeldud, et NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. Samalaadset lepingut suruti ka meie naaberriikidele peale. Selle lepingu allakirjutamisega tagasime endale relvajulgeoleku ning Venemaa õiguse kasutada meie maad omakasul. Nimetaksin seda vabatahtlikuks riigi ära andmiseks, samas, kas meil olnuks alternatiive? Vastuhaku korral, ilmselt oleks võetud meilt vägisi. Meil polnud võimu, me ei korraldanud mobilisatsiooni ning see oli ainus
Cyrillus Kreegi (Karl Ustav Kreek) lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 19391962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside kooride...
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
1558 palgasõdurid ja seiklejad, pakkusid sõja teenust erinevatele pooltele Venemaa rünnak, eesmärgiga vallutada Rootsi-Taani sõda Esimesena hakati pommitama Narvat ja meelitasid sealsed kodanikud oma poolele Põhjus: rootsi sulges üle Narva käiva idakaubatee Rootsi vallutas hiiumaa ja Saare- ja Läänemaa Talupoja salgad- Tallinnaaladel, nende paelik oli Ivo Schankenberg Rootsi hakkas ründama ka Poola-Leedu Ohtra Jürgen- talupoegade salga teine juht Rootsi-taani rahuleping 1570 Tallinna vallutamine: Liivi sõja lõpp
Vahepealsetel vastuhakkudel suutsid kohalikud oma jõu abil Vene vägede tegevust raskendada, põhjustades halvenenud suhteid kohaliku aadliga. Rootsi tegutses Liivimaa aladel väga kindlameelselt allutades 1562. aastaks enda võimu alla Paide ja Pärnu. Tallinna ning Põhja-Eesti alistumine Rootsile muutis Vana-Liivimaa pärandi jagamise keerukaks. Poola-Leedu, Taani ja Rootsi asusid omavahel võitlema ja 1563. aastal algas Põhjamaade seitsmeaastane sõda, kus Rootsi väed Hiiumaa vallutasid. Seitsmeaastane sõda lõppes Rootsi ja Taani vahelise rahulepinguga. 1583. aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele tagasi nende vallutused Ingerimaal. Poola-Leedu tegutses aktiivsemalt sõja lõpu poole, astudes Põhjamaade seitsmeaastase sõja keskel Rootsi vastu välja, pärast mida rootslased neid vältida püütsid. Poola-Rootsi suhetes toimusid tähtsad muutused kui Rootsis oli võimule saanud poolameelne kuningas. Riigid
kirjutaja, kirjutas Liivi sõjast. Sigismund Teine August- Poola kuningas, kelle võimu alla läks Liivimaa viimane iseseisev riik- Riia peapiiskopkond ja ordu, kinnitas kohaliku aadli privileegid. Batory- Poola kuningas 1576, kes alustas venelaste vastu pealetungi. Eesmärgiks oli vallutada Moskva ja teha rahutingimused- Jam Zapolski rahu. Rootsi võimu alla Eesti minek: 1561- Põhja-Eesti alistub Rootsile. 1570- Seitsmeaastase Põhjamaade sõja lõpp: Taani loovutab Rootsile Lääne- ja Hiiumaa. 1629- Almargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile Lõuna- Eesti ja Põhja- Läti. 1645- Brömsebri rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu. 1660- Oliva rahu: Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar läheb viimase eesti alane ( kui Setumaa v.a) Rootsi võimu alla. PÕHJASÕDA. August Teine- pani kokku koalitsiooni, alustas tormijooksu Riiale; oli edutu, kuna Liivimaa meister oli sellest teadlik. Frederik Neljas- Taani kuningas, Rootsi valdusi soovis vallutada; Rootsi väed tungisid
sept põgenes allveelaev Suurbritanniasse. See oli ettekäändeks Moskvale Eestile diplomaatilist survet avaldada. Eestit süüdistati, et Eesti ei suuda sõjatingimustes riigi piiri kontrollida. Karl Selter välisminister käis Moskvas. Vastastikuse abistamise pakt NSV Liiduga. Sõjaväebaaside tegemine Eestisse Moskva nõudmine (Baaside pakt). 25-27 sept. Eesti valitsus nõustus Moskva nõudmistega. 28. sept- läbirääkimised, baaside leping. Sõjaväebaasid: Saaremaa, Hiiumaa, Paldiski, 25000 sõdurit Eestisse. Okt 1939 -juuni 1940 baaside ajastu, sissejuhatus okupeerimisele. NSV Liit lubas mitte sekkuda Eesti siseasjadesse. 18okt. 1939 vägede sissetoomine. Eestil puudus ülevaade ja kontroll sõjaväebaasides toimuva üle. Vormiliselt jäi Eesti iseseisvaks aga tegelikult oli Eesti Moskvast sõltuvuses, Baaside leping: 5okt Läti; 10okt Leedu (Vilniuse piirkond tagasi Leedule). Talvesõda
Haanja. At 318 metres, Suur Munamägi ('Great Egg Hill') is not only the highest point in Estonia, but of all the Baltic countries. The country has 3974 km of coastline, while the land border, in comparison, is only a mere 633 km. The coast varies from limestone cliff in the north to sandy beaches in the west. Most of Estonia's many islands belong to the West Estonian archipelago. The largest islands are Saaremaa with 2671 sq km, Hiiumaa with 989 sq km and Muhu with 200 sq km. The sea between these islands and the Mainland Väinameri is very shallow (less than five metres deep on average) and rich in shoals. The water of the Baltic Sea is brackish. Its average saltinity is only one fourth of that of the sea in general. Thus, most Estonian freshwater fish (about 30 species) also inhabit the sea. There are some 1450 lakes in Estonia (6.1% of its territory). The two largest of them are Lake
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
