Antiik 1. Mis on antiikkirjandus? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. 2. Missugusest kirjandusest arenes rooma kirjandus? Rooma kirjandus arenes kreeka kirjandusest. 3. Meie ajani säilinud antiikeeposte pealkirjad, arvatav autor. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" - Homeros 4. Millel need eeposed põhinevad? Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteatris lavastati...
Selles oli oma osa jällegi Johann Schultzil, kes ehitas ise või oli tema looming eeskujuks teistele. Neist aastaist pärinevad Ohtu, Saue, Ääsmäe mõisahooned Harjumaal, Rägavere Virumaal, Sargvere, Norra ja Roosna-Alliku Järvamaal. Seda nimekirja võiks veelgi pikendada, kuid mitmed mõisaansamblid on hiljem oluliselt ümber ehitatud ja neil ei ole enam varaklassitsistlikku ilmet. Pierre Vignon. Madeleine'i Jean Francois Chalgrin. Jacques Germain Soufflot. kirik Tähe triumfikaar Pantheon Valge Maja Washingtonis Kapitoolium Peterburi panoraam Andrejan Zahharov. Peterburi Paleeväljaku Admiraliteedi hoone ansambel Johann Wilhelm Riisipere mõis Saku mõisa interjöör. Krause
ei peetud maailma keskpunktiks sel määral nagu Itaalias. Kui Itaalias tehti palju freskosid, siis Madalmaades telliti aga seevastu rohkem tahvelmaale, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäetud. Sellise pildi vaatamine pakub palju, sest mida kauem uurida, seda enam võime sealt leida. Prantslased järgisid enamasti küll Itaalia eeskujusid, kuid portreekunstis olid nad silmapaistvalt iseseisvad. Kuulsamad meistrid olid Jean Clouet ja tema poeg Francois. Jean'i portreed olid stiililt selged, asjalikud, tõetruud ning psühholoogilised, kuid poeg Francois'i portreed sügavamad ja maalilisemad. Sakslaste maalidel on inimesed enamasti karmid,sünged, ähvardavad, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased. Nende maalid olid sümbolite rohked nagu ka Itaalias, kuid vähem figuure kui Madalmaades. Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaades ning sealt edasi teistesse maadesse.
Prantsuse kunst 17.sajandil Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau (fontenbloo) maneristliku koolikonna mõju .Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused .Arhitekt FRANCOIS(franssuaa)MANSART (1598-1668) tegi katuste alla lisakorruse ja tema järgi on hakkatud neid kutsuma mansardkorrusteks. Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide kätte , kelle hulgas oli ka Claude Perrault(1613-1688).Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist ...
KUNSTIAJALUGU 22.Prantsuse kunst 17. sajandil. · 17. saj(BAROKK) 18. Saj I pool(Rokokoo) · Feodaal-absolutism · Sissetulekud ekspordist(parfümeeria, mööbel, rõivad) · Louis XIII, XIV, XV · Tähtsaim arhitektuur · Välisarhitektuuris tagasihoidlik barokk · Ehituskunstis jätkus Fontainebleau koolkonna mõju · Ehituskunstis iseloomulikud kõrged ja järsud katused · Prantsuse lossitüüp : pikihoone + külgedel 2 külghoonet (NT: Versailles' loss) FRANCOIS MANSART: · Arhitekt · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi hakati nimetama mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad: · Võimule Louis XIV · Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise, jäädvustamise vahendiks · Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt Bernini, kuid tema fas...
LK 4: Ül 2: 1) Kehtestas seadusi, viis seadusi täide, mõistis kohut iseenda üle 2) Ilma seisuste esinduskogude nõusolekuta ei saanud kuningas makse tõsta. 3) Ministrid andsid kuningale nõu ja kui kuningas oli valitsemiseks liiga noor või polnud valitsemisest huvitatud siis valitses esimene minister. 4) Tugev kuningavõim ja kiriku suur osatähtsus inimeste elus. Ül 3: Madalamast päritolust olid ametnikud slp, et kõrgaadlikud tahtsid kuningavõimu endale võtta ja see muutus kuningale ohtlikuks. Madalama päritoluga inimesed täitsid palju meelsamini kuninga käaske LK 5 ÜL 4 Paranes sõdurite väljaõpe, kehtestati sõjaline kord. Miks neid muutusi tehti? Nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid paranes sõdurite väljaõpe. LK 8 ül 1: Charles I 1625a Pikk parlament 1640a Kodusõda 1642a Vabariik Cromwelli ajal 1652a Charles II 1660-1685 James II 1685-1688a Willem III Õiguste dek...
Valgustaja Voltaire. Francois-Marie Voltaire oli kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja.Voltaire. Suurima mõjuga kõigist valgustajatest oli mees, keda inimkond tunneb tema kirjandusliku varjunime Voltaire all. Ta õige nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Voltairele kuulub aga ka lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda.?Valgustusideed said üldse alguse Inglismaalt ja levisid edasi Prantsusmaa kaudu. Voltaire sündis 21. novembril 1694. aastal Pariisis, kus ta ka suri 30. mail 1778. Voltaire sai kuulsaks näitekirjanik...
romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Nendelt oodati objektiivsust. Nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Realismi peamiseks esindajaks oli Gustav Courbet. Veel olid Jean Francois Millet,Honore Daumier,Camille Corot,Henri Fantin Latour,Rosa Bonheur. Gustave Courbet (10. juuni,1819 31. detsember,1877) Ta veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Courbet´ teostes ilmneb kohati jõhker realism. Tema loomingut iseloomustavad veel julgelt maalitud aktid ja maastikud, mis ilmutavad vanade meistrite stiili ,mida ta Louvre´is uuris
Louis XVI Absolutismi kujunemine Prantsusmaal Absolutism kindlustus Prantsusmaal juba kuningas Henri IV valitsemise ajal (1594-1610). Henri oli tark, ettenägelik ja sihikindel valitseja. Pärines ta Navarra pisikuningriigist (Lõuna- Prantsusmaa ja Hispaania vahel). Tema isa juhtis Lõuna-Prantsusmaa suurfeodaale võitluses Prantsusmaa kuninga vastu protestantismi kaitsmise sildi all. Tegelikult oli see võitlus poliitilise võimu pärast. Kui valitsev kuningas Henri II oma armastatule Diane de Poitiers'ile pühendatud rüütliturniiril Nostradamuse täideläinud ennustuse kohaselt vigastada sai (läbi visiiriava silmast ajusse tunginud piigikillu läbi) ning nelja-päevase piinlemise järel suri, oli ta Prantsusmaale jätnud 4 poega: Francois II, s 1544 (1559-60), abiellus Maria Stuartiga, suri tuberkuloosi; Charles IX, s 1550 (1560-74); Henri III, s 1551 (1574-89), mürgitati; Francois d'Alencon, s 1554, ...
97 Petr Kellner 46 46 72 John Fredriksen 66 66 4 Bernard Arnault 62 15 Liliane Bettencourt 88 67 Francois Pinault & family 74 96 Serge Dassault & family 85 77,25 12 Karl Albrecht 91 38 Michael Otto & family 67 44 Susanne Klatten 48 48 Berthold & Theo Jr
2. Modernism 2.1. Sissejuhatuseks Modernistliku ajastu sünniks võib pidada juba uusaja algust, mis on seotud uute poliitiliste, filosoofiliste ja eetiliste ideede tekkega. Uusaja alguseks peetakse valgustusaega. http://witcombe.sbc.edu/modernism/images/modernism.jpg 2 Valgustus see on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau, Voltaire, Denis Diderot, Paul Holbach. Modernismi iseloomustavateks märksõnadeks on: MÄSS, TROTS, EITAMINE. 3 2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda...
FROBERGER'i (+1667) loomingus kujunes kindel 4-osaline süidi tsükkel: ALLEMANDE (saksa tants), COURANTE (prantsuse-itaalia), SARABANDE (hispaania), GIGUE (inglise). Bach'i ajal olid need põhitantsudeks, süiti laiendati vahelekiilutud tantsudega (menuett!) ja avaosaga- Praeludium, Sinfonia, või Ouverture. Prantsusmaal koostas LULLY süite oma ooperite tantsudest koos avamänguga ja andis üksikutele osadele karakteersed nimetused. Klavessiinisüite lõid FRANCOIS COUPERIN le GRAND (+1733) ja ooperihelilooja RAMEAU (+1764) Concerto Grosso Mõiste concerto tuleb ilmselt sõnast conserere (koos tegutsema, ühendama), hiljem omandab tähenduse concertare (võistlema). Soolopillide ansambel on vastandatud orkestrile. Meistrid: ALESSANDRO STADELLA, CORELLI ja peaaegu kõik barokkheliloojad peale neid, HÄNDEL. Soolokontsert Soolopilli ja orkestri vastandamine. Reeglina 3-osaline: kiire-aeglane-kiire. Kontserdis
VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Valgustus- uus ideoloogia. 18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub te...
Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati värvilisi materjale. Mehe tualeti juurde kuulusid ehetena ainult lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell, mille kett rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude- või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida- või kõplavarrele hinge tõmbama. Arvatavasti tuntuim Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist. Need on
1)Pariisi moodne kunstitempel- Pompidou Kultuurikeskus. 2) Briti MoMA-Tate modern gallery. 3)Zagreb Kunstipealinnana-Mimara ja Moodsa Kunsti Muuseum. 4)Bostoni Kaunite Kunstide Muuseum. 5)Chicago-Art institude. 6)New-Yorgi-Metropolitan 7)MoMA New-Yorgis- Museum of Modern Art. 6. Mida tead Louvre’ist? Selle kuulsamad tööd? Asutamine Louvre muuseum oli algselt prantsuse kuningate resident, mis püstitati veelgi vanema keskaegse kindluse kohale. Uue palee ehitamise algataja oli kuningas Francois I 1546.aastal. Hoone arhidekt oli Pierre Lescot. Ehitus jätkus Francois I järglaste ajal veel kuni 17.sajandini, senikaua kuni päikesekuningas Louis XIV oma residentsi Versailles’sse üle viis (1678). Keiser Napoleon I ajal võeti palee uuesti kasutusele, viimaseks valitsejaks, kes Louvre’i kasutas oli Napoleon III. Algselt kasutati Louvre’i kunstitööde säilituskohana ning aega mööda kujunes sellest muuseum, millena see avati uusajal Dominique Vivant-Denoni juhtimisel.
jäi 1499. aastani. Olles hertsogi teenistuses, pidi ta tegutsema nii insenerina, skulptorina, muusikuna kui pidude korraldajana. Lahkunud Milanost 1499. aastal, pärast selle linna vallutamist prantslaste poolt, viibis Leonardo da Vinci lühemat aega Veneetsias.1501. a asus ta elama Firenzesse. 1506. a sõitis Leonardo da Vinci uuesti Milanosse, kust vahepeal võttis ette reise nii Firenzesse kui ka Rooma. 1516. a kutsus Prantsuse kuningas Francois I kuulsa Leonardo da Vinci oma nõuandjaks kunstiasjus. Prantsusmaal elas kunstnik kolm aastat. Leonardo da Vinci oli rahutu, tujuka temperamendiga isik, keda huvitas peamiselt katsetamine, uute võimaluste otsimine. Seetõttu on tema maaliteoste arv suhteliselt väike. Ta võis alustada maali ja jätta selle lõpetamata, hoolimata patroonide pealekäimisest. Enamgi veel - nähtavasti ta nõudis, et just tema peab otsustama, millal teost lõpetatuks lugeda, ja keeldus seda üle
Kirjanduse autobiograafiline tõlgendamine- teosest otsitakse seiklusi kirjaniku enda elus v tegelasi samastatakse kellegagi Bardid- muistsed keldi poeedid, esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate , valitsejate, kangelaste auks Trubaduur- keskaegne Lõuna-Prantsuse luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Truväär- keskaegse Põhja-Prantsuse luuletaja-rändlaulik Minnesinger- 12.-13.saj saksa ränd-või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet Dionüüsia kevadpidustused, 3 päeva kestsid, esitati linnarahvale näidendeid. ,,Mantlikomöödia"- varane rooma komöödia, kreekaaineline, milles näiteljad esinesid kreeka rõivastustes. Novell-Boccaccio Eepos-Homeros Sonett- Petrarca A-aeg : eepos, eleegia K-aeg : miraakel, liturgiline draama, minnesinger R-aeg : novell, sonett Humanistvõitles oma maise võimu eest. Humanism vabakasvatus, inimese ja inimlikkuse väärtustamine, piiramatu arenemisvõime. tänapäeval humanist inimene kes...
1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult, selle tagajärjel muutusid kõik tema teatmeteosed kidakeelseks Luuletaja hukkus 1947. aasta juulikuus nõukogude vangistuses LOOMING Tema mitmekülgne lugemus kajastus ka tema loomingus Ta otsib oma varasemates luuleproovides veel terviklikku, stiiliühtset kujundit Ta püüdis oma loomingusse tuua oma maailmanägemust, ideesid, emotsioone ning ekspressionistlikku vormi Ta on saanud oma loomingusse mõjutusi Dantelt, Baudelaire'ilt ja Francois Villionilt Hiljem muutub luuletaja stiil rahulikumaks ja selgemaks ning ekspressionistlikud võtted taanduvad Tema luulest hakkavad kostuma kaduvuse ja surma tunnetamine LOOMINGUNÄITED Tema eluajal ilmus temalt kaks luulekogu "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937) Pärast kohtupäeva avaldas Talvik ainult neli luuletust, käsikirjas on säilinud seitse luuletust ja luulekildu Käsikirja jäi ka tema 1945. aastal kirjutatud "Fööniks" TEISTE ARVAMUSED TEMAST
St Diego, St Franciscus, Santa Clara jt kujud. ● Veel kuulsaid töid: St Francis of Assisi Madonna and child jt. http://en.wikipedia.org/wiki/Pedro_de_Mena#mediaviewer/File:Malaga- Pedro_de_Mena-20110921.jpg St Francis of Assisi http://www.britannica.com/EBchecked/topic/517122/St-Francis-of-Assisi-in-H Tomb Kuulsam Flandria skulptor ● Francois Duquesnoy ● 1597 – 1643 ● Sündinud Brüsselis ● Peale seda, kui osa tema töid olid Brüsselis tähelepanu äratanud, sai ta võimaluse minna Rooma õppima. ● Tegi Roomas karjääri, sai oma töödega väga tuntuks. ● Kuulsamad tööd: Santa Susanna Saint Andrew http://en.wikipedia.org/wiki/François_Duquesnoy#mediaviewer/File:Anthonis_van Rondanini Faun jt. _Dyck_024.jpg
teenivad kirglikku usutunnete väljendust. 10. Mis tegi omal ajal uudseks Parma katedraali kuplifresko, mille oli maalinud Correggio? Gorreggiole oli iseloomulik illusionistlik ruumikujutus, mis ei vastanda pildi ruumi vaataja ruumile, vaid sulatab need ühte. Kõige ilmekam oli see Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutavas kuplifreskos. 11. Mida tead Benvenuto Cellini loomingust? Oli kuulus kullassepp ja skulptor. Tuntumad teosed on Francois I soolatoos, pronksskulptuur ,,Perseus" ja Cosimo I de' Medici büst. Ta kirjutas ka traktaate kunstist.
sammastele, mis ulatusid üle 2-korruse, toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe, kasutati ka ümarkaari ja kupleid. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria, rangus ja korrapära jätavad klassitsistlikele ehitistele mõnikord kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Prantsusmaa kolm ehitukunsti suurteost Pariisis on Pierre Vignoni kavandatud Madeleine'i kirik, Jean Francois Chalgrin'i Tähe triumfikaar ja Jacques Germain Soufflot'i Pantheon. Klassitsistlik stiil jõudis ka Ameerika Ühendriikidesse, kus tuntumad ehitised on Valge Maja ja Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Venemaal Admiraliteedihoone Peterburis ja paleeväljak koos Aleksandri sambaga ning Peastaabi kaarhoonega. Eestis kõige klassitsistlikumad ehitised on Tartu kesklinnas, näiteks Johann Wilhelm Krause Tartu Ülikooli peahoone, raekoda, kuid ka
kasutusel tänaseni. LAVAMUUSIKA - OPERETT Prantsusmaa on opereti sünnimaa. 19. sajandi keskel alustas oma tegevust helilooja Jacques Offenbach (1819–1880), kes jõudis luua umbes 100 operetti. Tuntuim kankaan operetist „Orpheus põrgus“. Kuula: http://www.youtube.com/watch?v=4Diu2N8TGKA KLAVESSIINIMUUSIKA 18. sajandil sai Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika Francois Couperini (1668–1733) ja Jean-Philippe Rameau (1683–1764) loomingu kaudu. KUNSTIVOOL - IMPRESSIONISM 1870-ndatel Prantsusmaal kunstis ja muusikas Impressionismi tunnused kunstis * Loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; * kiretu, püüti jäädvustada hetkelisi muljeid, välist külge; * ei maalitud niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku;
" Osa Sixtuse kabeli laemaalist Vatikanis. Raffael "Madonna ohakalinnuga" Kunst 16.10.12 Iseseisvad tööd: IT- 8 tundi 1. Lühiessee A4/ Minu mõtted a. Kunsti osatähtsus minu elus. b. Kunst oli/on ja jääb. c. Kunst inimeste ümber ennevanasti ja nüüd. VÕI kujundada jõulukaart A-5 Leonardo da Vinci 1. Ta oli ka loodusteadlane & leituaja. 2. 1482. Aastal astus ta maalikunsti 3. Ta veetis oma eluaastad alates 1517ndast aastast Prantsuse Kuninga Francois Esimese kutsel tolle Amboius'I lähedal asunud Clox'lossi. 4. Tema üks kuulsamaid maale on "Püha õhtusöömaaeg" 5. Kirjutas märkmeraamatuid kogu oma elu.
[edm bus`ar`don] (1698-1762), Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". "Cupido" Clodion "Saatür" Maalikunst ·Koloriit hele, pastelne ·Värvid roosa, helesinine ·Teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia ·Rokokoo naisetüüp meeleline ja pisut väljavenitatud proportsiooniga ·Lisaks õlimaalile levinud ka pastellmaal Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d [bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod ja väikesed Erosed. Stephanie Theobald Brown Odalisque Birth of Venus ANTOINE [antuann] WATTEAU (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks
Adolf Hitler Õpilane:Martin Kolk-Tjurin Õpetaja:Alina Deretšinskaja 2014 Sisukord 1.Elulugu.................................................................................................................1 1.1.Lapsepõlv ja noorpõlv.......................................................................................1 1.2.Tõis võimule.......................................................................................................1 2.Teises maailmasõjas..............................................................................................1 3.Kokkuvõte.............................................................................................................1 4.Kust võtsin infot....................................................................................................1 ...
Konspekt. Valgusajastu. Keskaja lõpul maadeavastusega alanud maailmapildi avardumine jätkus veelgi enam uusajal. Tehnika areng tõi võimaluse hankida teadmisi valdkondadest, mis olid seni olnud inimsilmale kättesaamatud. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Uusaja teaduse sihte väljendas kulukalt Prantsuse filosoofi Rene Descartes´i (1596-1650) juhtmõte ,,Ma mõtlen,järelikult olen olemas ´´ . Oma tähelepanekute ja mõtlemise abil avastas inimene looduses aina uusi seaduspärasusi. Üha enam veenduti, et looduses pole midagi juhuslikku, kõik nähtused on seotud kindlate reeglitega. 17.-18. sajandil levis arusaam, et Jumalal on maailma luues universumis kehtiva korra igaveseks kindlaks määranud ega sega end hiljem maailma ...
lõi ehitustüübi, kus sammas ulatus läbi kahe korruse (Lunastaja kirik Veneetsias, Villa Rotonda). 18. saj klassitsismi tekkimisega taaselustati Palladio ideed palladianism. Tuntumad kõrgrenes. Arhitektid: Maderna, Sansorvino, Sanmichele, Tullaporto · Prantsusmaa renes. tuli läbi sõjakäikude. Algust loetakse 1494 Louis XIII naases Napolist ja tõi kaasa Itaalia kunstnikke. Alustati Amboise lossi ehitamist, millele järgnes Blois trepi juurdeehitus. Vararenes. e. Francois I stiili parimaks näiteks on Cambord'i loss, millega kujuneb välja spetsiifiline Prants. Katusearhitektuur (kõrged katused, tornid, korstnad, kambrid). Loire jõe orgu ehitati terve rida losse. Le Breton projekteeris Fontainebleau lossi. Kõrgrenes. 1535-1580 reisisid Prants. meistrid ise Itaaliasse uurimaks antiigi varemeid. LESCOT (1510-1578) alustas Louvre ehitamist. Keskaegne hoone lõhuti maha ning kavas oli ehitada 4 tiivast koosnev hoone, paviljonidega nurkades
küllaltki keeruline ja märke palju, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine nõudis palju aega, siis kirjutati nendega enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ning muid esinduslikumaid tekste. Kirja kasutamine aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastusele ja soodustas seega riikluse kujunemist. Nii kaasnes ka kirja kasutuselevõtuga kõrgkultuur - teadus ja kirjandus. Nn Rosette'i kivi mis leiti 1799. aastal andis võtme Jean Francois Champollionile egiptuse kirja ja keele desifeerimiseks tänu sellele, et sellel oli kuningas Ptolemaios Epiphanesele pühendatud tekst kolmes varjandis: egiptuse hieroglüüfkiri, egiptuse hilisemas kirjas ning kreeka keeles. Egiptus poleks olnud selline ilma Niiluse jõeta. Tänu Niilusele sai võimalikuks põlluharimine ja kõrgkultuuri areng. Egiptuse riik oli võimas ja hästi ülesehitatud. Piiramatu võimuga jumal-
Keskaja kirjandus · Kirik · Rüütlid · Ristisõjad · Rändlaulikud · Paavst · Linnused Vanem keskaja kirjandus Varakeskaeg 5-10 saj. Kultuurkeeleks oli ladina keel. Säilinud väga vähesed tekstid. Rahvakeelne kirjandus hakkas tekkima sedakaudu, kuidas Rooma riigi terriooriumile tunginud, või selle ääremail elanud rahvad ristiusustatti. Keldi eepika 5 saj. Võeti Iirimaal rahumeelselt vastu ristiusk, aga valdav osa nende pärimusest kristuseelne müütlinine pärimus. Filid Ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad, jutustasid oma sugukondade pärimusi. Bardid Lõid mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule Tänapäeva on jõudnud 18.saj sotlane James Macpherson ,,Ossiani laulud"' ,,Vanem Edda" 11-12 saj, põhjamaade pärimused. Kirjutatud vana islandi keeles. Iga laul on omaette tervik. Erinevate autorite poolt kirjutatud. Lühike, napp ja tihe stiil, iseloomulik on nimede suur hulk. Kasutatakse palju epiteete. Kenni...
Vassili Surikov ajaloomaalija, ,,Bojaarital Morozova", ,,Lumelinna vallutamine" Ivan Aivasovski meremaalija, ,,9. laine", kuulsaim vene marinist Siskin ,,3 karu", on ka Eestis maalinud, ,,Rukkiväli" *Prantsusmaa põhiliselt maalitakse maastikke, barbisoonlased peamiselt maalivad looduse realistlikku ilus Camille Corot algselt romantik, hilisemad tööd on realistlikud, maalib loodust, armastab hõbedasi sillerdavaid toone, ,,Meenutus Mortefontaine'ist" Jean Francois Millet talupoegade maalija, kurvameelsed, raskepärased tööd, ,,Tuulaja", ,,Õhtupalve", töödes on ääretu vaikus,"Viljapeade korjajad" Gustave Courbet barbisoonlaste juht, ,,Matus Ornans'is", impressionistid kogunesid tema seltskonda, 1855 Pariisis maailmanäitus, kuid tema töid ei võeta vastu, tekitab siis ise oma näituse sinna lähedale keldrisse ja saab tohutut tuntust, ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Courbet"
VALITSEJAD Oliver Cromwell (1599-1658) : väejuht ja riigitegelane, Inglismaa lordprotektor 1653-1658 Friedrich Wilhelm I (1620-1688) : Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Hüüdnimi Suur kuurvürst; SÕDURKUNINGAS(hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel). Rajas alalise sõjaväe Friedrich II Suur (1712-1786) : Preisi kuningas 1740-1786 ( Kuulus Hohenzollernite dünastiasse ) Gustav II Adolf (1594-1632) : Rootsi kuningas alates 1611, tuntud kui Põhjamaa Lõvi. Karl XII (1682-1718) : Rootsi kuningas 1697-1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15-aasatsena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Katariina II (Suur) (1729-1796) : saksa päritolu vene kesrinna 1762-1796. Abiellus 1745 Vene troonipärija Peeter III-ga. Louis XIV (1638-1715) : Prantsuse kuningas 1643-1715. Hüüdnimega Päikesekuningas(Roi Soleil). Tema troonilolekust kujunes absolutismi kõrgaeg, mida iseloomustas kuni...
RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst (ren.ajastul trükiti ka esimesed mängukaardid) Eriti õitsele puhkes graafika. Kõigi aegade suuremaid saksa kunstnikke on Albrecht Dürer (1471--1528). Tuntud rohkem graafikuna. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam po...
püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi niivõrd kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - samuti ilma akendeta. Rohkelt loodi ka tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, näiteks auväravaid, võidukaari. Näited: · Jean Francois Chalgrin. Tähe triumfikaar Pariisis · Valge Maja Washingtonis · Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone Klassitsistlik skulptuur Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid
interjöör Roosna-Alliku mõisa interjöör Klassitsism Prantsusmaal · Jagatakse kolmeks etapiks: · 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil · 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil · 3. 1800-u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) · e. Louis XVI stiil · Kuulsaim arhitekt oli Jacques Germain Soufflot, kelle tuntuim teos on Pariisis Panteon. · ehitusmeister Jaques Ange Gabriel, kes kujundas Concorde'i väljaku Jean Francois Chalgrin. Tähe võidukaar Pariisis(hilisklassitsim) Jacques Ange Gabriel. Väike-Trianon, loss Versailles pargis (varaklassitsim) Barthelemy Vignon. Madeleine`i kirik Pariisis Jacques Germain Soufflot. Pariisi Pantheon. (varaklassitsism) Venemaal · Klassitsism jõudis Venemaale tsaar Alekander I valitsemise ajal. · Klassitsismi iseärasusteks Venemaal on suur Vana- Rooma eeskuju ning rohked dekoratiivsed kaunistused.
KESKAJA KIRJANDUS 1) KEELTE TEKKIMINE KESKAJAL ROMAANI KEELED ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaeg...
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
vaniku ja nn. trofeekimbu (lipud, mõõgad, kiivrid) motiive (paremal Ääsmäe mõisa varaklassitsistlik interjöör). Roosna-Alliku mõisa interjöör, 1786. Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal. Jacques Germain Soufflot. Pariisi Pantheon. (varaklassitsism) Jacques Ange Gabriel. Väike-Trianon, loss Versailles pargis (varaklassitsism). Barthelemy Vignon. Madeleine`i kirik Pariisis (ampiirstiil). Etoile, Tähe võidukaar Pariisis. Jean Francois Chalgrin. Tähe võidukaar Pariisis. C. Percier ja P.A. Fontaine. Carrousel´i võidukaar Pariisis. Jean Baptiste Lepere. Vendome´i sammas Pariisis. Klassitsistlik arhitektuur Venemaal. J.B. Vallin de la Mothe, A. Kokorinov. Peterburi Kunstiakadeemia (1764-1788). Andrejan Zahharov. Admiraliteedihoone Peterburis (1806-1823). Carlo Rossi. Paleeväljak koos Aleksandri samba ja Peastaabi kaarhoonega (1819-29). Carlo Rossi.
- Erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusikal (erandiks kontsertorelile kirjut. muusika) - Iseloomulikud jooned: vaba tempo, fantaasia- ja väljendusrikkus, värvikus. Prantsusmaal (Jean Bapiste Lully – esimene suur orkestri – ja teatrijuht) Esimene suur meister – Jaques Champion de Chambonnieres. Pani aluse ka prantsuse klavessiinisüidile (kirev tsükkel tantsudest + karakterpalad) Kujunes rikkalike kaunistustega mängutehnika. Tuntuim looja – Francois Couperini. Avaldas klavessiinimängu õpiku ja neli köidet 27 süidiga („Unistaja“, „Salapärane“ jne) Tema loomingut on nimetatud prantsuse loomingu kokkuvõtteks. Prantsuse muusika suurkuju - Jean Philippe Rameau. Lõi palju klavessiinimuusikat, kuid ei ületanud Couperinit. Muusikateoreetik – rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast → klassitsistliku muusikastiili alus. Inglismaal
Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. · Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim, seda tänu rahvusriikide tekkele. Kuningad võtsid ainult endale õiguse ametisse nimetada kõrgemaid vaimulike. (Paavstid seda enam teha ei saanud). · Inglismaa kuningavõim sai tugeva aluse Henry Tudor'i valitsus ajal (1485-1509). Valitseha H.Tudor tuli kodusõdades võitjaks. Võimule tuli Tudorite dünastia. · Prantsusmaa kuningavõim tugevnes XV sajandi lõpuks. Kuningas Francois I tugevdas seda veel rohkem, püüdes saavutada heremooniat Lääne-Euroopas. · Saksamaa Kesk-Euroopa jäi varauusaja lõpuni killustatuks. Keisri troon kuulus 1438. Aastal Habsburgide suguvõsale, kes jäid troonile Saksa riigi lõpuni. Maximilian I Saksa keiser varauusajal. Ta üritas keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid see, mida ta saavutas, hävines reformatsioonis. · Hispaania Euroopa võimsaim suurriik XVI sajandil
Romantiline joon on tema töödes tugevam, kui Rousseau maalides. Hõõguvad päikeseloojangud, viirastuslikud kuupaistevaated, torm ja äike, idüllilised karjamaad rahulikult voolavate jõgede ääreskõike seda maalib Dupré võrdse hingestatuse ja tundeküllasusega. Eriti armastas ta kujutada loodust läheneva äikese ootel, mil kõikjal valitseb sünge, salapärane rahu. Suurt tähelepanu pöörab Dupré taevale ja pilvedele. Charles Francois Daubigny (18171878). Ehkki mõjustatud Corot`st ja vanematest barbizoonlastest, samuti Constable`ist, kujundas Daubigny välja hoopis isikupärase stiili. Ta maalis peamiselt Seine`i ja Oise`i rahulikke kaldaid maaliliste põõsastike, õitsvate viljapuude ja koomel joovate karjadega. Ikka eelistas ta kujutada kevadist loodust. Ta maalimisviis on lihtne ja delikaatne ning muutus meitri vananedes aina lihtsamaks ja terviklikumaks.
Voltaire Lühireferaat Francois-Marie Arouet, kes hiljem hakkas end nimetama Voltaire’iks, sündis 21. novembril 1694 Pariisis jõukasse peresse notari pojana. Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja aadlidaam Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Alates 1704. aastast oli ta jesuiitide kolleegiumi Collége Louisle-Grand’i õpilane ja kirjutas juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia, mis pole säilinud. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele. Kui...
humanistide pea. Kaitses tahtevabadust. Ajastu traagiline finaal. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. -Esialgu vahetasid zanrid parodeerivalt kohti: karneval tõstis naeruks tõsimeelsuse ja humanistlik satiir ei põlanud ära naeru. -Klassikaline ladina keel erines keskaja vulgaarladina keelest soov saada taas elavaks sõnaks. Kakskeelne õhkkond, sellest tulenevalt sai alguse renessansi romaan. -Esimene romaan Francois Rabelais´ ,,Gargantua ja Pantagruel" tugines folkloorsetele ja karnevallikele elementidele. -Romaani kunstilises ruumis sündis eepos. -Renessansiaja romaan algab kahe erineva eepilise traditsiooni kangelaseepose ja rüütliromaani parodeerimisest. See on võimalik tänu zanri dialoogilisele loomusele. -Romaani kõrvale tekkis essee, dramaturgias keskaegse teatri lammutamine vabalt mõtleva ja kõneleva inimese ilmumine lavale. Selle pöörde tegi Shakespeare, kes tõmbas
17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS Euroopas oli absolutismisajand, valitsesid monarhid. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Kutsutakse ka sõdade sajandiks. Kinnistus piir protestantliku ja katoliku maailma vahel. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Maailm avardus, toimusid suured maadeavastused, mereretked. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. Tellijaks oli kirik, see oli ka kunstis esikohal. II Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tel...
"Alasti tulin ma" D.Weiss Lugesin D.Weissi romaani ühest suurimast prantsuse skulptorist läbi aegade- Auguste Rodinist.Valisin selle raamatu, sest olin varem lugenud Vincent van Goghi elust jutustavat teost "Elujanu", mis oli uskumatult huvitav ning ka seetõttu, et kuulsate kunstnike elulood on pea alati väga põnevad.Kuna tegelen ka ise kunstiga, siis oli see raamat mulle vägagi meeltmööda. Nagu juba öeldud räägib raamat Francois-Auguste Rodinist.Auguste Rodin sündis 12. novembril 1840. aastal Pariisis.Tema vanemateks olid Jean-Bapiste Rodin ja Marie Cheffer.Tema isa oli prantsuse talupoeg ja ema Lorraine ist pärit külatüdruk.Enne Auguste ilmatulemist oli neil juba kaks tütart- Clotilde ja Marie.Poja sünd oli tema isa jaoks väga tähtis sündmus, sest just pojast oli ta kaua unistanud.Kahjuks ei läinud kõik nii nagu isa oli unistanud.Auguste oli jässakas maamehe kehaga ning lühinägelik poiss.Kui ...
," La Maison Rouge, Paris, France Takashi Murakami: Prints "Minu esimene artikkel" "Louis Vuitton and the Passion for Creation," seeria, Kaikai Kiki Galerii Tokyo Hong Kong Museum of Art, Hong Kong "Davy Jone's Tear" Blum & Poe, Los Angeles, CA "Hong Kong Art Fair," Hong Kong "Oval Buddha IBM-Ehitus," IBM Building, New "Un Certain État du Monde? A Selection of York, NY Works From Francois Pinault Foundation 2007-"©MURAKAMI," Museum of Contemporary Collection," Garage Center for Contemporary Art, Los Angeles, CA; Brooklyn Museum, Culture, Moscow, Russia Brooklyn, NY; Museum für Moderne Kunst, 2008-"For What You Are About to Receive," Frankfurt, Germany Gagosian Gallery, Moscow, Russia "Tranquility of the heart, torment of the flesh -- "Encounters," Pace Beijing, Beijing
Rousseau asusid sinna püsivalt elama). Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks. Levis piltide valmismaalimine vahetult looduses. Loodusest võeti üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. · JEAN FRANCOIS MILLET - kujutas enamasti talupoegi, mitte enam maastike - suhtus tegelastesse lugupidamisega, kuid nende saatusega leppides - Millet`l oli suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga - pärast tema surma hakati tema loomingus aga nägema mälestust kaduvast külaelust, eeskuju võtmine nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas - ,,Viljapeade korjajad", ,,Tööleminek", ,,Lambakarjus"
merkantilism, valgustus, olid isel. uusajale. Varauusaja alguse poliitilisel kaardil võib meile tuttavaid riike märgata vaid Lääne-Euroopas, kus hakkasid kujunema tänapäevani püsivad rahvusriigid:Hispaani, Prant. ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes L-Euroopas kuningavõim. Inglismaal- pandi tugevu alus kuningavõimule 1485 a., kui valit. Henry Tudor; Prants. tugev kuningavõim 15 saj. lõpuks, seda tugevdas veelgi kuningas Francois I (valit. 1515-1547);Sx jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks; Hispaaniast sai 16 saj. Euroopa võimsaim suurriik. Varauusaegset Ida-Euroopat isel. suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine. Sellised olid eeskätt Venemaa ja Poola. Kagu-Euroopa kuulus Türgi impeeriumi koosseisu. Liivi sõda 1558-1583 : Ida- ja Põhja-Euroopa suurriikide vahel puhkes pikaajaline võitlus Eesti ja Läti alade pärast
ning anda oma kübaratele omapärane aktsent. Tema loomingus on ohtralt rüüse, pitsilisi lainelisi kraesid ja mansette, volange ning zaboosid. Tema stiili lahutamatuks osaks peetakse õigusega tikandeid, mida Lacroix kasutab igal võimalusel. Tikitud ornament Lacroix kostüümidel meenutab tihti hispaania ajalooliste kostüümide tikandeid. Peale selle, moelooja ühendab tihti tikandid ja vääriskivid. Reeglina teeb tikandid Lacroix Moemaja jaoks kuulus tikkija Francois Lesage. Kangad: Lacroix eelistab villa, nahka, mohäärist lõnga, tviidi, sitsi, sametit, soti riiet, gobeläänriiet, kreppi, atlassriiet ja toppriiet. Aksessuaarid: Lacroix riiete tähtsaks lisandiks on sellised aksessuaarid nagu massiivsed juveelehted, vildist ja leopardinahast kaabud, käisteta mantlid värvilistest riideribadest, kapuutsid, tikandiga beretid, narmastega või ribadega sallid, narmastega või neetidega rihmad,
78 72 John Fredriksen 66 66 97 Petr Kellner 46 46 4 Bernard Arnault 62 67 Francois Pinault & family 74 15 Liliane Bettencourt 88 96 Serge Dassault & family 85 77,25 48 Berthold & Theo Jr. Albrecht & family N/A 89 Johanna Quandt 84 12 Karl Albrecht 91
Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile. · Louis Le Vau(1612-1670)- Tema pani aluse prantslaste loodud hoonetüübile hotel(kasvas välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
