"Alasti tulin ma" D.Weiss (2)

“Alasti tulin ma” D. Weiss
Lugesin D.Weissi romaani ühest suurimast prantsuse skulptorist läbi aegade- Auguste Rodinist.Valisin selle raamatu, sest olin varem lugenud Vincent van Goghi elust jutustavat teost “ Elujanu ”, mis oli uskumatult huvitav ning ka seetõttu, et kuulsate kunstnike elulood on pea alati väga põnevad.Kuna tegelen ka ise kunstiga, siis oli see raamat mulle vägagi meeltmööda.
Nagu juba öeldud räägib raamat Francois -Auguste Rodinist.Auguste Rodin sündis 12. novembril 1840. aastal Pariisis.Tema vanemateks olid Jean-Bapiste Rodin ja Marie Cheffer.Tema isa oli prantsuse talupoeg ja ema Lorraine ist pärit külatüdruk.Enne Auguste ilmatulemist oli neil juba kaks tütart- Clotilde ja Marie.Poja sünd oli tema isa jaoks väga tähtis sündmus, sest just pojast oli ta kaua unistanud.Kahjuks ei läinud kõik nii nagu isa oli unistanud.Auguste oli jässakas maamehe kehaga ning lühinägelik poiss.Kui ta saadeti õppima Ristiusu Doktriini Vendade kooli, ei läinud tal õppimine mitte sugugi hästi.Teda peeti koguni kooli kõige halvemaks õpilaseks.Varsti ei tahtnud ta üldse enam koolis käia, vaid veetis aega Notre Dame il joonistusi visandades.Kui isa nägi Auguste i joonistamas, ärritas see teda, sest isa lootis, et pojast kasvab nö. korralik mees.Aastal 1849 jättis Auguste kooli pooleli ning ta saadeti Beauvais sse kooli, mille juhatajaks oli ta lell.Ka seal ei edenenud poisil õppimine ning paari aasta pärast jäi ka seal õppimine katki.Samal ajal muutus tung joonistada järjest tugevamaks.Pärast pikki vaidlusi sai ta lõpuks oma isa nõusoleku astumaks Petite-Ecole i, mis valmistas ette kunstnikke, kes tahavad astuda Beaux - Arts i.Seal õppis ta neli aastat, kolm neist modelleerimist.Lõpetanud kunstikooli , üritas ta sisse saada Pariisi kõrgemasse kunstikooli Beaux-Arts i, kuid see ebaõnnestus Rodinil kolmel korral. Vahepeal töötas Rodin elatise teenimiseks erinevate dekoormeistrite juures, kus pidi vormide järgi kujusid vorpima.Aastal 1860 astus tema õde Marie kloostrisse noviitsiks, sest tema armastatu abiellus teise naisega.Kaks aastat peale noviitsiks saamist suri Marie kõhukelmepõletikku.See mõjus Rodin ile nii tugevalt, et ta otsustas samuti liituda Põhja Sakramendi Isade kloostriga.Seal pidas ta vastu vaid aasta.Peale kloostrist lahkumist töötas ta mõnda aega dekoormeistrina.Samal ajal kohtus ta oma ainsa poja emaga, Rose Beuret iga ning kahe aasta pärast sündis neil poeg.Sel ajal hakkas Rodin i looming koguma tuntust- ta oli loonud “ Purustatud ningaga mehe”.Järgnesid sellised kuulsad skulptuurid nagu “Pronksiaja inimene” ja “ Ristija Johannes“, mis olid esimesed Rodin i teosed, mida eksponeeriti Pariisi Salon is.Peale seda tellis valitsus Rodin ilt “Põrguväravad”, mida võib nimetada tema elutööks.See valmis aastatel 1880-1917.”Põrgu väravaid” kaunistab 186 erinevat skulptuuri.Vahepeal surid nii ema kui isa.Aastal 1883 kohtus Rodin teise tähtsa naisega oma elus- Camille Claudel iga.Camille oli Rodini õpilane ning sekretär.Naine meeldis Auguste ile juba nende esimesest kohtumisest saadik.Ta oli graatsiline , elegantne ja ilus ning mees tundis tema vastu metsikut kirge. Vaikselt arenes nende suhe küpseks armastuseks ning sellest sai teada ka Rodin i elukaaslane Rose.Rose il tuli leppida teise naisega, sest tema armastas Rodin i ülekõige.Camille elas ühes Rodin i ateljees ning üha tihemini jäi ka mees sinna.Sel ajal tulid Rodin ile tellimused ka Victor Hugo mälestussamba ja Calais kodanike auks monumendi rajamiseks.Camille ja Auguste i vahekord oli aga juba alguses hukule määratud, kuigi nende armastus oli kirglik, hoolis Rodin Rose ist rohkem.Rodin kogus järjest enam tuntust ning tema töid hinnati kürgelt.Oma elu viimased aastad pühendas ta täielikult Rose ile, mõistes lõpuks, et tema on see naine, kes oli , on ja jääb.29. Jaanuaril 1917. aastal abiellus Rodin Rose Beuret ga ning juba 14.veebruaril suri Rose difteeriasse.Sama aasta 17. Novembril suri ka Rodin.Rodin i tähtsaimateks töödeks peetakse “Põrgu väravaid”, “Suudlust”, “Victor Hugo monumendi” kavandit, “Mõtlejat ja “Calais kodanikke ”.
Mulle meeldis see raamat tohutult, sest see oli nii tundeküllane ja meeletult romantiline, sialdades kõikide armuseikade ja ka tööalaste katsumuste kirjeldusi.Minu jaoks oli Rodin tugev isiksus, kes ei lasknud ühelgi naisel, ega ka kellelgi teisel muuta oma vaatenurki.See raamat jutustas tüüpilise loo romantilisest kangelasest, kes käib läbi pika ja keerulise tee ning leiab lõpuks rahu eneses .Kindlasti loen seda raamatut veel ja veel, sest nii head raamatut pole ma juba tükil ajal lugenud.