Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldatud. Rakts vajalik energ. Saadi ultravioletkiirg,soojuskiirg,õhuelektr. Bioev-elu tekkis vees. Protobiondid-esmased elukandjad, millest arenesid prokarüootsed rakud. Eluvormid:ürgaegkond-Prokarüoodid(3mld) Aguaegkond:bakterite ilmumine, hulkrakstete teke. Vanaaegkondhulkraksete loomade ehitustüüpide areng.keelikloomade kiire evolutsioon,roomajad,kahepaiksed,kalad,sauruste esivanemad. Keskaegkond: karbid,lubivetikad,linnud,putukad,saurused. Uusaeg:imetajad,kirkjad,vaalalised,kukkurloomad, TAIMED: 410-110mlj-ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimeD)-esinevad varred,risoomid.puudusid tõelised lehed ja juured. *280-360-HIIGLASLIK:SÕNAJALGT:paljun.eostega,tõelised lehed-fotosünt; mulla teke taimejäänuste lagunemisesr ja kivimite murenemisest *300-350-PALJASSEEMNET.paljunemine seemnetega *100-130-KATTESEEMNET.õite ja viljade esinemine LOOMAD: 400- LÜLIJALGSED
Essee Eest rahvamuusika, kas elustumas või hääbumas? Vanemal ajal, kui veel meie esivanemad elasid põhines eesti rahvamuusika põhiliselt ainult regivärssidel ja -lauludel, mis rändasid inimeselt- inimesele suulisel teel. Kui hakkad sellele mõtlema, siis need laulud eriti huvitavad ja kuulatavad ei tundu, ei tahaks enne magama minekut rahvamuusikat kuulata. Ikka kuulad mõnda head tänapäevast pop- laulu. Aga kas tõesti eesti rahvamuusika on hääbumas? Minu arvates ei ole see sugugi nii. Inimesed hakkkavad kuulama taas rahvamuusikat, mis on edasi
Ent miks minnakse ja ei taheta üldjuhul tagasi tulla? See kõik algab riigist. Riik ei rahasta kultuuri enam nii nagu vanasti ja kaovad järjest igasugused tavaks saanud festivalid ja üritused ära ning rahvasse koguneb protestivaim. Minnakse mujale, algselt üritustele ja siis hakatakse nägema teiste riikide eeliseid ja meie riigi miinuseid ning põhjuseid, milleks siit ära saada. Tihtipeale ei taheta ka tunnistada kust me pärit oleme. Eestlased ei julge omale tunnistada, et meie esivanemad olid vaesemaist vaesemad talupojad ja mõisnike tallaalused. Ei mõisteta, et see ongi meie kultuur, sealt olemegi me pärit. Ei leidu just palju noori inimesi, kes tänapäeval läheks mõnele Rocca al Mare vabaõhumuuseumi korraldatud ettevõtmisele, pigem ikka minnakse kuskile Jaapani restorani sushit sööma või Ameerikast pärit bowlingut mängima. Meie enda tavad ja rahvuslikud meened on justkui magedad. Kunagi käis elu maal nii mis kole, aga nüüd surevad maakohad järjest välja
II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeruoopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. VIII V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Varane vabariik 509 265 aastat eKr Esimene kuningas Romulus. Peale seda ertuskidest kuningad. Riigi eesotsas senat, igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas 2 konsulit. V
Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Laoruumid ja käsitöökojad olid nn. majanduskeskused. Savitahvleid kasutati majapidamisdokumentidena. Kreeta kultuuris puudusid relvad, kindlustused jm. sõjakad jooned. Kreeta kunstis kajastus rahu, ning kujutati peamiselt härja kui tähtsaima kultuselooma kujutamine. Kunstis oli domineeriv naiste kujutamine (inimestest). Kreeka: U. 2000 aastat tagasi tungisid põhjast sisse tänapäeva Kreeklaste esivanemad. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt lahinguis hobukaarikuid, mis tagas neile üleoleku Egeuse mere piirkonnas. U. 15.saj. tungis osa kreeklasi Kreetale ja vallutas Knossose, ning hakkas valitsema kogu Kreeta saart. Uued valitsejad võtsid üle saare rahvaste kombed ja eluviisi, niiet Kreeta kultuur ei hävinenud. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele, see sai nimeks lineaarkiri B. Seda osatakse lugeda. Kultuuri edasikandjateks said nüüd kreeklased ja Kreeta senine tähtsus kadus ajapikku
Kust algab kodu? Pealiskaudsel käsitlusel on kodu koht, kus inimene puhkab ning hoiab oma tarbeesemeid. Teisalt võib väita ,et kodu algab oma maast, vallast, linnast, külast, majast või hoopis millestki muust. Kodu, mis peaks iga inimese jaoks olema turvaline ja mõnus paik, algab sealt, kus on tema sünnimaa. Sündides ning pärast seda samasse riiki elama jäädes, õpime tundma selle riigi keelt, elukorraldust ning kultuuri. See saab meile kalliks ning südamelähedaseks. Kuigi me ei saa valida, kuhu riiki me sooviksime sündida ning selle otsuse teevad meie eest vanemad, peame me õppima olema rahul sellega, mis meil on. Tõelised riigi patrioodid aitavad kaasa kodumaa arengule ning seda mittemidagi vastu saamata. Kindlasti pole aga kõik inimesed sarnase maailmavaate ning tõekspidamistega. On ka inimesi, kes hindavaid ainult materiaalseid väärtusi. Nad ei oska või ei taha hinnata kodumaa ilu. Küsimuse peale, ,,kust...
1. Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst. 2. Jää sulamine mõjutas Eesti maastiku. Tekkisid järved, sügavate orgudega jõed. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval tõusma. 3. Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. ...
Roomlased austasid esivanemaid, jõukate Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kodude pühapaikades säilitati esivanemate kourosed- ning riides naiskujud kored. kujusid. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel Need pidid aga olema hästi täpsed ja ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub loomutruud, et järglased teaksid, kuidas tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama nende esivanemad välja nägid. kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või enneolematu veenvus. N: Polykleitose idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki Augustuse kuju puhul. olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist
Edvard Hagerup Grieg Elulugu Edvard Hagerup Grieg oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Isa oli tal Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Grieg suundus 1863. aastal Kopenhaagenisse, kus ta viisitas mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi, samal ajal õppides kompositsiooni. Taanis kohtus ta norra helilooja
perekonnaliikmed ning sugulased. Minnes elus edasi, lisanduvad lasteaia-, kooli- ning töökaaslased. Ka armsamad ja silmarõõmud. Igapäevaelu koosnebki suhetest - omandades uusi sõprusi, uusi tehinguid, uusi vaateid. Suhtlemisest ei saa üle ega ümber, see lihtsalt on kõikjal. Sotsiaalsus on silmnähtavalt muutunud viimastel aegadel. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii intiimsed ning emotsionaalsed, kui varem. Väga palju on lisandunud virtuaalsuhteid, millest meie esivanemad ei osanud aimatagi. Tihti kipub juhtuma, et virtuaalmaailmas jagatakse rohkem rõõmu- ning põõnaperioode kui silmast- silma kohtumistel. Ma ei arva virtuaalsuhetest halvasti, kuid ega see mind piiritutesse kõrgustesse ka ei vii. Reaalses elus on emotsioonide jagamine siiski teistsugune, soojem ning südamlikum. Samas kui lugeda näiteks kollast ajakirjandust internetist, näiteks www.elu24.ee või muud selle
JUHAN LIIVI LUULE ANALÜÜS Mina valisin isamaalise teema, sest tal on neid üpriski palju ning see tundus kõige lihtsam, kuid hiljem sain aru, et see polnudki nii lihtne. „Noor-Eestile“ See räägib, et inimesed austaks mehi, kes on olnud sõjas, et Eesti vabaks on saanud. Samuti, et esivanemad on teinud suurt tööd, et meil oleks hea Eestis elada. „Ma lillesideme võtaks“ See räägib sellest, et Eestis pole rõõmu, ausust, truudust. Kui ta saaks, siis ta annaks seda kõike Eestile. Tema arvates on Eesti riik selles luuletuses õnnetu ning see on paljude puudustega. „Must lagi on meie toal“ Viimases salmis ütleb ta, et must lagi on meie toal ja meie ajal ka. See võib tähendada seda, et kui Eesti oli Venemaa
Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka külavanemad. Muutustest: toimus talupoegade kihistumine, tekkisid seisused, malevad kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes).
sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, peale surma jäi ta looming mõneks ajaks sootuks unustusse. Heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Bach sündis Eisenachis. Tema isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Tema esivanemad olid kuni 16. sajandini välja muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli ja klavikordimängu ning onu tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8aastaselt läks Bach kooli. 10 aastaselt jäi Bach aga orvuks ning kolis vennaga vanema venna poole. Töö Peale hariduse saamist Lüneburgis asus Bach töötama Weimaris ühe vürsti viiuldajana. Töö aga ei sobinud ja Johann kolis Arnstadti , organistiks
Nii hea on olla perega koos Tegelikult ei ole perega minuvanusel üldse tore koos olla . Esivanemad ning vanemad generatsioonid on aegunud, nad ei saa aru tänapäeva noortest ning tihtipeale mõistavad nad selle hukka, enne kui hakkavad lähemalt asja uurima. Nagu öeldakse, pole halba ilma heata ja ega see asi nüüd nii must-valge ei olegi . Pere on alati sulle toeks ja aitab hädast välja , aga hea kipub meelest ära minema . Minuealisel inimesel on ikka tavaks rohkem sõpradega koos olla või niisama oma toas aega veeta , kui oma pere lähedal olla.
põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal. Inuitt tähendab grööni keeles ,,inimesed". Selle nimetuse otsustas 1977. a kasutusele võtta inuittide rahvusvaheline organisatsioon Inuit Circumpolar Conference kõigi eskimote kohta, kuid eesti keeles soovitatakse inuittideks nimetada ainult lääneeskimoid. 1991. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 31 000 ja Gröönimaal 47 000. 2000. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 45 000 ja Gröönimaal 50 000. Inuitid kõnelevad inuiti keeli. Inuittide esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast, nad on elanud Põhja-Ameerika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Nad elavad laialipillatult suhteliselt väikeste kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid paljude ühisjoontega. Inuitid on traditsiooniliselt olnud kalurid ja jahimehed. Nad jahivad vaalu, merihobusid, jääkarusid, linde
PAIKUSE KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitaja Ants KUIDAS VANASTI LUUDA TEHTI Essee Juhendaja: Villu Uuemaa 2013 Luud ehk pühkimiseks mõeldud tööriist kuulub inimkonna ajaloo vanimate tööriistade hulka. Et eluruumi haigusi ega soovimatuid parasiite ei sigineks, tuli see ju puhas hoida. Ka meie esivanemad teadsid seda tõde hästi ning luud oli üks asju, mida võis kindlalt leida igast majapidamisest. Nagu kõik muudki lihtsamad majapidamisriistad, tehti ka luud üldjuhul ise. Klassikaline ümarluud tehti üldjuhul kase okstest ja varrestati. Oksad lõigati noorelt kaselt, sest need on sitkemad ja sirgemad, kui vana kase omad. Luuda tehti üldjuhul kaks korda aastas. Kevadel tehtud luud kulus suvega läbi ja talveks tuli uus teha. Suveks käidi luua oksi lõikamas siis, kui puudel veel lehti küljes ei olnud. Nendest tehti siis suveks luud valmis ja sügisel, kui puud...
Eesti riik on väga noor. Viimasest iseseisvumisest on möödas vaid 22 aastat. Mina sündisin vabasse Eestisse, kuid minu vanemad ja vanavanemad on mulle palju rääkinud ajast, mil võimul oli veel Nõukogude Venemaa. Minu ema oli pioneer ja vanaema töötas kolhoosis. Vanaisa tegi koostööd Vene miilitsaga ja isa oli Vene sõjaväes. Nemad said osa sellest ajast, millest meie räägime praegu kui Eesti ajaloost. Võib öelda, et minu juured on kinnitunud eesti mulda, sest minu esivanemad on just siin elanud ja tänu neile oskan ma väärtustada elu vabas Eestis. Minu kodumaa on väga ilus. Sügisel on teeääred täis värvilisi lehti, talvel joonistuvad taevast ja maast lipuvärvid, kevadine lõhn ja vee voolamine annavad alati energiat ja suvi on aeg üheks mõnusaks puhkuseks. Eestimaa ilusad paigad nagu Otepää või Saaremaa ei ole meeliskohad vaid turistidele ka minule meeldib sealset ilusat loodust nautimas käia.
Vanarahva jutu järgi on Helmel veel teinegi saamislugu. Ordulossi vallikraavis niriseb puhtaveeline allikas. Muiste olla selles allikas noor neiu nägu pesnud, aga seejuures oma helmed allikasse kaotanud. Helmeid ta enam veest kätte ei saanud, küll aga muutunud neiu näonahk imeliselt siidpehmeks. Peagi levis allika kuulsus ja võluvägi üle kihelkonna, isegi kaugemalt tuldi siia allikahaldjale ohvrit tooma. Allikat aga hakati kutsuma Helmede allikaks. Aeg ja esivanemad on jätnud Helme vallale päranduseks mitmeid kultuuriloolisi vaatamisväärsusi, mille kaudu tuntakse Helmet ka väljaspool kodukanti. Helme koduloomuuseumi kogudes kajastub ilmekalt esiisade eluolu, seltsi- ja hariduselu, põllumajandus, käsitöö ja kaubandus. Jõgevestes asub balti aadlist Vene väejuhi Barclay de Tolly perekonna hauakamber. Taagepera ja Holdre loss on stiilsed näited balti-saksa mõisaarhitektuurist.
Nende meetodite kasutamine näitab, et inkade põllumajanduslikud teadmised ja oskused olid ülimalt kõrgele arenenud. Koduloomad. Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad, koerad, merisead ja biisampardid. Merisigu ja biisamparte kasvatati toiduks aga laamsi kasutati peamiselt ohvriloomadeks, aga nende villast tehti ka riideid. Alpakakasukast sai luksusvilla. USUND. Inkad uskusid jumalaid. Nad arvasid, et nad ei pärine siit maailmast, sest usuti, et nende esivanemad olid jumalad. Põlluharijad kummardasid andunult Maajumalannat ja kalurite jumalaks oli meri. Kõige tähtsamad jumalad olid taevajumalad: Kuunaine, kes oli abielus Päikesega ja Ilmajumal, kelle käest paluti vihma. Inkad uskusid, et kuld on päikese higi. Kulda kasutati palju ka hauakambrites ja templites. Peale jumalate usuti ka maagiat. Tehti kõik, et põldudele õnnistust saada ning kõiki põllutöid saatsid pühad toimingud. Vihmavaesel perioodil riietuti leinarõivastesse,
Liigraiumisel on ka suur erosioonioht. Turismi vähendamine, sest sellega kaasnevad üleliigsed kulutused trantspordile > heitgaasid ... KUUMAVEEALLIKAD MIDAGI HUVITAVAT Heal lapsel mitu nime: Paektu San (Baegdu) Korea keeles ??? või ??? 'valgepeamägi`, Baekdoosan; Hiina keeles ??? Changbai Shan 'igavesti valge mägi`, Baitoushan, Hakuto. Paektu San on Korea kõrgeim mägi (2744 m). Korealased peavad mäge pühaks ja arvavad, et sealt on pärit nende esivanemad. KIVIKUHILA TAEVANE JÄRV Ümbermõõt on 1214 km. Keskmine sügavus 213 m, sügavaim koht 384 m. Oktoobri keskelt juuni keskpaika välja on järv tavaliselt jäätunud. Paikneb 16 tipu vahel. Järvest saab alguse juga Hyongje, mille suudme osas asub 70 m kõrgune kosk. KOSK KASUTATUD MATERJAL SISU: http://na.unep.net/atlas/webatlas.php?id=25 http://na.unep.net/digital_atlas2/google.php http://et.wikipedia.org/wiki/Paektusan http://en.wikipedia
Niit on rohumaa, kus kasvavad mitme aastased rohtaimed ja kust enamasti niidetakse korrapäraselt heina . Juba üle 1000 aasta tagasi hakkasid esivanemad meil koduloomi karjatama ja loomadele talveks heina varuma. Puisniit on pooleldi mets ja pooleldi niit.Puude ja põõsaste rühmad vahelduvad seal suurmate ja väiksemate rohualadega. Hooldatud puisniit näeb välja nagu park.Selle eesmärk oli niit aloomadele talveks heina ja saada küttepuid. Sooniit-Alaliselt niisketel aladel, kus turbakiht on paksem kui 30 cm, asuvad sooniidud.Taimeliikide poolest on sooniidud vaesemad kui aruniidud.Sealt saadav hein on vähem väärtuslik.
Vanaarmeenia keelt lakati kõnelemast 11. sajandil, kuid grabar käibis uue kirjakeelega võisteldes 19. sajandi lõpuni ning on kultusekeelena säilinud tänini. Uus Armeenia kirjakeel kujunes alates 17. sajandist kahes variandis. Idaarmeenia kirjakeel on kasutusel Armeenia (ajaloolise Armeenia idaosa) ja osaliselt Iraani armeenlaste seas. Läänearmeenia kirjakeel on kasutusel Liibanoni, Süüria, Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa, Itaalia ja teiste maade armeenlaste seas, kelle esivanemad on pärit ajaloolise Armeenia lääneosast (praeguse Türgi territooriumil). Osaliselt läänearmeenia keeles toimub õppetöö armeenia õppeasutustes Venezias, Küprosel, Beirutis ja mujal. Idaarmeenia kirjakeel on grabarile lähemal kui läänearmeenia kirjakeel. Nende erinevused ei takista arusaamist. 4 3. KREEKA KEEL 3.1 Uus kreeka keel
Meie igaühe all mõtles ta loomulikult eestlasi. On loomulik, et riik ei saa normaalselt eksisteerida oma rahva toetuseta. Eesti rahvast on koos hoidnud pikk kultuur, ajalugu ja keel. Tänapäevale iseloomulikus kultuuride segunemises jääb meid teistest eristama ainult emakeel, selle kadudes hävib ka eesti kultuuri unikaalsus. Kas me oleme ohus? Praeguse Eesti aladel on elatud aastatuhandeid. Me ei tea täpselt, mis hõimud siin elasid, samuti vaieldakse, mis ilmakaarest eestlaste esivanemad saabusid. Keelel on see-eest kujunemiseks olnud kindlalt piisavalt aega. Hüppeline areng või siis muutumine toimus pärast sakslaste tulekut ja selle tulemuseks oli sõnavara ja grammatika täienemine saksa keele arvelt. Juba siis oli oht keele püsimajäämisele. Suure töö tegid ära 19. ja 20. sajandi keelemehed, kes rikastasid keelt uute, mitte laenatud sõnadega. Siis oldi tuleviku suhtes optimistlikud, kuni nõukogude aeg tõi teise venestamislaine
midagi. Kas me tõesti tahame, et nad elaksid hädas ja viletsuses ja kannataksid meie pärast? Ütleb vanasõna, et kassil saba koormaks, siis võib sellega võrrelda olukorda, mida põhjustame me oma järgnevale põlvele. Nemad tassivad meie rasket koormat ja kannatavad selle all. Sama on ka teise vanasõnaga, et ära tee teisele seda , mida sa ei taha et sulle tehtaks. Me ju ei tahaks elada vaevas, mida on põhjustanud meile me esivanemad, siis ärme me ka tee seda järgnevale põlvkonnale.
Seda keelt tuleb hoida ja arendada , et see säiliks, sest oma keel on väga vähestel maadel, sest rahvaste liikumine riikidest riikidesse kasvab üha enam. Selle käigus levivad ka võõrad keeled ja seda on näha ka Eestis. Samuti rändavad paljud eestlased ka välismaale, et leida paremat töökohta ja võtavad omaks sealse kohaliku keele ja eesti keel jääb tahaplaanile, sellepärast väheneb eesti keelt kõnelevate inimeste hulk. Eestlased peaksid olema uhked selle üle, mida meie esivanemad on ülesse ehitanud ja ei tohiks neid traditsioone unustada. Minu ja teiste noorte ülesanne peaks olema neid traditsioone asutada ja nende üle uhkust tunda, mitte tähistada võõraid traditsioone ja unustada meie esivanemate kombed. Loodetavasti muutub see teema rohkem aktuaalseks ja noortele üritatakse selgeks teha, et Eesti iseseisvus ja tulevik on noorte käes. Oliver Jõesaar
Võib julgelt väita, et kõik eesti keele kõnelejad on ka selle risustajad. Meie ise toome oma keelde slängi ja sõnu teistest keeltest. Praegusel ajal kasutavad kõik inimesed internetti, kus on paljud asjad inglise keeles. Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval. Tänapäeva noored, kes on sündinud siia uude Eesti riiki õpivad koolis ajalugu, loevad selle kohta kuidas meie esivanemad on selle eest võidelnud, mis meil praegu olemas on. Kuid seda tunnet mida tundsid eestlased siis pole noortel võimalik tunda. Kuna välismaailmaga on nii palju sidemeid, siis on see täiesti loomulik et võõrkeeled ja slängid on kergemad tulema kui kunagi varem. Eesti keel on maailmaga võrreldes väike keel. Eesti riik on maailmaga võrreldes väike ja noor riik. Meie riik areneb pidevalt, samuti ka meie keel. Lennart Mere kunagisi sõnu lugedes
,,Eluülikool" või haridus? Ma arvan, et me võlgneme suure tänu oma õpetajatele, kes on meile õpetanud nii palju tähtsaid asju siin elus. Samas ei arva ma, et tarkus on üks lõputu pähetuupimine ja head hinded. Tarkus on see, kuidas sa suudad informatsiooni vastu võtta ja selle oma kasuks pöörata. Seetõttu ei arva ma, et me peaksime olema igas aines osavad. Sest iga inimese aju võtab vastu just seda tarkust, mida ta vajalikuks peab. Ja loomulikult meie vanemad ja esivanemad, kes oma tarkusi edasi kannavad, mis meid elus edasi saadavad. Sest mida me teeksime matemaatikaga köögis, kui peame endale süüa tegema? Või mida me teeksime ajalooga siis, kui me peame tegelema väikeste lastega? Kuigi kõige tähtsamad tarkused on ikkagi need, mis me ise avastame. Oma jutuga ei tahaks ma absoluutselt väita, et ilma hariduseta on võimalik saada täiesti ja üdini targaks. Sest nagu ma ütlesin on kool kõigi tarkuste algpõhjaks. Kuid oma
Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.). Inspiratsioon tuli loodusest, virmaliste vaatamisest. Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale. Kasutab ka kahte lapi rahvaviisi. Süit eesti karjaseviisidest. Kasutab karjase laule ja lisab lauludele omapoolse kompositsiooni. ,,Neli rahvaviisi minu kodumaalt" - valss variatsioonidega. ,,Kratt": Balleti sündmused arenevad 18. saj keskel. Sel ajal uskusid esivanemad nõidadesse ja tontidesse ning teistesse üleloomulikesse jõududesse. Varaahne taluperemees valmistab külatarga abiga krati. Peremees müüb hinge kuradile ja kratt hakkab vara kokku tassima, esialgu äärmiselt edukalt. Ühel hommikul kratt kohtub külanoortega, kes hakkavad kratti kiusama. Kratt tormab koju, süütab talu ja kägistab peremehe. Kurat ja kratt tantsivad talu varemetel ja lahkuvad peremehe hingega.
· Linnriigid tekkisid põhiliselt 11.-12. sajandil · Põha linn Ife, oli olemas juba 8. sajandil. 13. sajandil oli see juba suurlinn- seda ümbritses muldvall ja kraav, savist majades veevärk, peatänavaid katsid keraamilised plaadid, linna südames valitsejaloss · Rauasulatamine ja töötlemine, millest valmistati kultusesemeid · Eriti hinnatud oli vask, mida toodi sisse Põhja-Aafrikast · Pronksivalu · Pronks- ja terrakotakujud. Jumalad, kuningad, õukondlased, auväärsed esivanemad, mis olid algselt mõeldud altarite kaunistamiseks · Skulptuurid erinesid taaskord traditsioonilisest Aafrika kunstist GHANA · Asus Senegali ja Nigeru jõe vahel · Suured kullavarud · Kumbi- Saleh'-Lääne-Aafrika suurim linn. Koosnes tegelikuses 2 linnast, ühes elasid valitseja ja tema lähikondlased.Valitseja residents kujutas endast kindlustatud paleed koos kaitserajatistega. Teises linna osas elasid muslimitest kaupmehed, teadlased, vaimulikud.
· Tuntud on hunnide vaskpajad, vibud, pistodad , hunni naiste iseloomulikud ehted diadeemid jms. Ungarlased · 1101 aastat tagasi läbisid ungari hõimud pika tee Uuralitest Karpaatideni, et jõuda oma praegusele asualale · Ungarlaste esiisad elasid umbes 2000 e.Kr. koos hantide ja mansidega · Elatusid jahipidamisest ja kalapüügist · Peetakse Andronovo kultuuri kandjateks · 20001500 e.Kr. elasid ugrilaste esivanemad stepialadel · Pronksiaja lõpul saabus soe ja kuiv kliimaperiood ,mis sundis ugrilasi valima kas liikuda põhja või lõuna poole · Kliimamuutus ja ugrilaste jagunemine arvatakse olevat toimunud 100. aastat e.Kr. Ungarlased · Umbes 750. aastal p.Kr. hakkasid ungarlased taas liikuma · Aastast 558 olid avaaride, aastast 575 läänepoolsete turgi hõimude alluvuses · 7. sajandil sattusid kasaarid ülemvõimu tunnistava oguri hõimu alla
Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Eskimote arv maailmas: 1991. aasta hinnangul oli eskimoid umbes 120 000, neist enamus asusid Alaskal, Kanadas, Gröönimaal ning Siberis. 2000. aasta hinnangul oli eskimoid Alaskal umbes 50 000, Kanadas 45 000, Gröönimaal 50 000 ning Venemaal 2000. Keel ja päritolu: Eskimod kõnelevad eskimoaleuudi keelte hulka kuuluvaid inuiti ja jupiki keeli. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi poolest kõige aasialikumad. Eluviis: Eskimod elavad laiali suhteliselt väikeste kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid paljude ühisjoontega. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest
Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka külavanemad. Muutustest: toimus talupoegade kihistumine, tekkisid seisused, malevad kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes).
Eestlased eesti keele eest Meie esivanemad ja vanema põlvkonna inimesed teavad seda hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et saavutada iseseisev ühtne Eesti riik, selle kombed ning keel. Tänapäeva noorukitele tundub eesti keel iseenest mõistetavana ning seda ei väärtustata piisavalt. Ei mõelda sellele, et kui me eesti keelt väärtustama ja kaitsma ei hakka, võime tulevikus silmitsi seista suure probleemiga. Mida saaksid eestlased emakeele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on?
10. Milline tähendus on paasapühadel ja kuidas olid need seotud püha õhtusöömaajaga? kes ja miks selle korraldas? - Paasapühad on päev, mil jumal lasi egiptlastele langeda viimase nuhtluse: esmasündinute surmamine. Püha õhtusöömaaeg toimus paasapühade ajal, ning ta on iisraeli rahva egiptuse orjusest vabanemise mälestuseks. Jeesuse sündimisest tema surmani Ingel Gabriel saadeti kena noore naise Maarja juurde. Ingel ütles, et Maarjale sünnib laps, kes hakkab igavesti kuningana valitsema. Laps, kelle nimi oli Jeesus, sündis laudas, ja karjased tulid sinna teda vaatama. Hiljem juhatas üks täht Idamaa mehed selle väikese lapse juurde. Me saame teada, kes pani nad seda tähte nägema ja kuidas Jeesus tapmiskatse eest päästeti. Seejärel loeme sellest, kuidas 12-aastane Jeesus kõneles templis õpetajatega. Kaheksateist aastat hiljem Jeesus ristiti, ja siis alustas ta Kuningriigi kuulutus- ja õpetamistööd, mida Jumal saatis ta maa peale tegema. J...
keelte suhtes väga ülekohtune, keele ja murde piir on hägune. Keele säästmiseks ei pea me muretsema, vasd seda kasutama. Vahel öeldase, et eesti keeles ei saa ühte või teist väljendada ning selle pärast on see vale puha, aga loomulikult tuleb me ellu kogu aeg uusi asju mida tuleb kuidagi nimetada, nagu näiteks teadusleiutised, uus tehnoloogia ja palju mud, kuigi iseenesest pole head nimetust kerge leida. Eesti keelt kasutame meie, meie vanemad ning ka meie esivanemad on seda igapäevaseks kommunikatsiooniks kasutanud. Eesti keel kulgeb väga kaugele minevikku, mil ta oli käändega ning formeerus mintmest teisest keelest. Eesti keelt uuendatakse kogu aeg ning see on olnud nii läbi aegade. Alati ohustab kõiki asju, mida me tahaksime hoida ja arendada, meie endi loidus ja liiga kerge valmisolek oma väärtused unustada ja need käest kaotada. Kui rääkida vene ja inglise keelest, siis ega need ise väga peale ei tungi
sellele ongi nende pildid seal. Kas Eestil tõesti on vaja minna üle Eurole? Me nägime kõvasti vaeva, et meie riik iseseisvaks teha, paljud valasid verd selle maa vabadusse võitlemise eest. Eesti kroon on üks meie riigi vabaduse sümbolistest. Ja just selle pärast peaks seda hoidma. Kui me valiksime Euro,siis on meil veel üks asi vähem,millest kinni hoida. Pärast kui me kõik asjad oleme ära visanud, mille poole meie esivanemad püüdlesid või lõid, ei hooli varsti enam keegi meie rahva vabadusest. Me peaksime hoidma kõigest, mis meie rahvast sümboliseerib. Euro tulekul saavad tulu äri ja majandusringkonnad, tavakodanik saab mööda pükse ja kõvasti, sestõik hinnad tõuseksid. Aga loomulikult teeb igaüks oma valiku, millist tuleviku tema tahab Eestile. Mina pooldan seda , et meil ei oleks vaja minna eurole üle, või mitte vähemalt pole vaja seda teha nii pea...
sellealasteks sõnadeks näiteks vart ja rehi. Soome-volga sõnavaras aga näiteks uhmer, õlg, pekkel, lehm, siga, lüpsma, pett ja vasikas. Neid sõnu pole küll palju, kuid nad on tekitanud fennougristidele palju peamurdmist. Need sõnad paistavad viitavat sellele, et juba soome- permi ja soome-volga keeleühtsuse ajal tunti mõnel määral viljakasvatust ja karjapidamist. Kui eeldada, et see keeleühtsus eelnes läänemeresoome algkeele perioodile, siis tuleb arvata, et meie esivanemad tundsid põllundust ja karjandust juba ammu enne läänemeresoome perioodi ja kokkupuuteid balti hõimudega. See seisukoht on aga vastuolus tänapäeva arheoloogide seisukohtadega. Arheoloogid on nimelt veendunud, et meie esivanemad õppisid tundma põlluharimist ja karjakasvatust alles kokkupuutel balti hõimudega, ehk varase läänemeresoome algkeele ajal. P. Ariste on näiteks esitanud arvamuse, et osa volga ja permi
Levinud oli härja ja härjasarvede kujutamine, ilmselt oli härg kultusloom. Kultuur hävis u 1500 eKr. Hävingu põhjused on ebaselged. Arvatakse, et kultuuri hävitas võimas vulkaanipurse ühel väikesaarel 120 km kirde pool, mille tuhk ja kivid ning maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained purustasid Kreeta keskused. Sellele purustusele järgnesid mandrilt ahhailaste (kreeklaste esivanemad) rünnakud ja Knossos vallutati. Mükeene ehk hellaadilise kultuuri rajasid kreeklaste esivanemad, indoeurooplaste hulka kuuluvad ahhailased. Nad saabusid Balkanile juba 2000 eKr, kuid kõrgkultuur kujunes siin alles 15. saj. eKr, pärast Kreeta vallutamist. Ahhailased võtsid minose kultuuri üle, kuid kohandasid seda oma loomusele vastavalt, nii et kujunes ikkagi selge eripäraga uus kultuur. Kreetalaste kirja kohandasid ahhailased oma vajadustele loodi lineaarkiri B , mis on tänapäevaks desifreeritud. Kirja kasutati vaid majapidamisaruannetes ja seepärast ei aita see mõista nende
liitmisel ja tiendamisel jutud veelgi kaugeleulatuvamate jreldusteni, mis on ka juba ilukirjanduses jdvustatud, aga inimteadus pole veel arenenud ideaalse tasemeni ja seetttu pole veel jutud nii kaugele, et neid uusi kirjanduslikke saavutusi teadvustada ja propageerida rahva hulgas. Ka seda on Tammsaare ette ninud, milles seisnebki veel ks tee nne mistmisele. Kirjandusteadus teeb meie ajastul aga kik ka kige varjatumate vimaluste ra kasutamiseks. Seda nimetatakse progressiks. Juba meie esivanemad tegid jupingutusi ideaalideni judmiseks. Meil on juba olemas oma arengukavad, kuid need on tulevikku planeerinud endisega samavrse koha Tammsaare loomingule, mis ikka veel ei saavuta haripunkti. Lpuks tuleb veel lhidalt selgitada, mis on siiski nn - mitte selleks, et anda piisavat seletust, vaid selleks, et nidata, et suur kirjanik pole ttanud asjata ja tema loomingut on vhemalt osaliselt mistetud. Kige lhemalt eldes vib korrata romaani lpus eldut: nn on see, kui keegi on
Tammsaare on selle kohta lausunud: "Kõrgkultuuriks on usku vaja". Mulle näib, et paljud justkui kardaksid kõrgkultuuri, sest räägitakse, et see ei sobi kõigile. Kuid miks mitte? Kes keelab tavainimesel saada osa kõrgkultuurist, et ennast võib-olla ehk isegi harida, saamaks teada uusi teadmisi, et hiljem ehk juba ise olla osa kõrgkultuurist ja seda ise luua. Sel viisil areneb ka rahvakultuur. Õpitakse tegema midagi, midagi kas vanemad, esivanemad või sõbrad oskavad teha ja teevad hästi, proovitakse neid jäljendada ning nagu vanasõna ütleb "harjutamine teeb meistriks". Kui asi juba käpas, näidatakse tegevust edasi oma lastele, lastelastele ja teistele sugulastele. Nii levibki kultuur, mitte ainult rahva- vaid ka massi-, ja kõrgkultuur. Kultuuri õpime me tarbima elu jooksul, kuid see kõik kaasneb meie enda arenguga. Ja kõrgema kultuuri omaksvõtmisel peab inimene ise rohkelt kaasa mõtlema ja tegutsema
ühesõnaga ei valitud kas töö on füüsiliselt raske või mitte ning naised võtsid ohjad enda kätte ning tänu sellele on hakatud ka võrdsemalt kohtlema nii naisi kui mehi. Inimsesele kellele meeldib meie maailm nii nagu ta praegu on võib julgelt öelda, et võitsime kõik esimeses maailmasõjas. Ka minule meeldib maailm just sellisena nagu ta on ja seepärast võingi väita, et esimese maailmasõja võitjad on meie esivanemad, meie enda põlvkond, meie lapsed ja lapselapsed.
2. Mis või kes on kivistised ehk fossiilid? Kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. 3. Mis tõendab, et kõik inimesed kuuluvad ühte liiki? (Vähemalt 3 põhjendust!) Me käime kahel jalal, suur ajumaht, meil on samad esivanemad. Mõtleme nii abstraktselt kui ka konkreetselt. 4. Joonisel on kujutatud ühte evolutsiooni tõendit. Millega on tegu? Nimeta veel 4 evolutsiooni tõendit. Jäsemete sarnase ehitusega. Rudimendid, ehk tarbetud kehaosad (nt õndraluu, ussripik, kolmas silmalaug), Lootelise arengu sarnasus on samuti tõend. Organismide pärilikkusaine ja valkude sarnasus, veel kivistised, liikide sarnande DNA ja kehavalgud. 5. Miks on inimesel kõrvaliigutaja lihased? Millisel loomal neid väga vaja läheb
Nõukogude okupatsiooni ajal on tore kui inimesed siiski korraldavad selliseid üritusi ja vabatahtlikke tegevusi , mis ühendavad rahvast koos üles astuma ühise eesmärgi nimel. Kõik, mis on vana, muutub kord uueks. Muutused on vajalikud igas ühiskonnas. Inimene peaks uuendustega kaasas käima, kuid ta ei tohiks unustada ka traditsioone, mis kipuvad uueduste käigus küll veidi muutuma aga jäävad siiski meile alles. Me peaksime tähistama tähtpäevi nagu tegid seda meie esivanemad ja olema õnnelikud , et meil on sellised pühad , mida teised riigid ei tähistagi. Ja kindlasti peaks korraldama järjest rohkem kodanikealgatusel üritusi , sest need aitaksid ühiskonnale palju kaasa nagu ka ülejäänud traditsioonide säilitamine .
Eesti keel ja kultuur Me elame kiiresti muutuvas maailmas, kohas, kus väikeste riikide keelt ning kultuuri on hakanud mõjutama maailmas enim räägitavad keeled, sest neid on töö leidmisel vaja. Eestit on viimastel aastatel mõjutama hakanud inglise keel ning seda kõige rohkem noorte seas, kes peaks just hoolitsema keele säilimise eest. Oma heaolu tagamiseks ei peeta tihtipeale lugu sugulastest, vendadest, õdedest. See võib tuleneda põlvkondade vahelisest mõistmatusest, mis üha enam hakkab välja lööma tänu kiiresti arenevale massimeediale ning selle kergele kättesaadavusele. Rahvas seguneb, rändab välja, omandab uued tavad ning käitumisnormid. Keelde tulevad uued originaalsed väljendid, mis toovad kaasa algupäraste sõnade ja väljendite unustamise. Eesti kultuuri ning keelt on mõjutanud mitmed suurriigid nagu näiteks Venemaa ja Saksamaa. Riigina, eriti sellises mõõdus nagu Eesti, peaksime üritama edas...
Selle põhjuseid võib leida, kui leiutati trükimasin ja algas järsk linnastumine, millega kaasnes katkulevik ja religiooni aluste lagunemine. Siiski oli religioon olnud peamine mõte inimeste elus, kuna see hõlmas nii eraelu, muusikat kui ka kunsti. Tänapäeval on muusika palju erinevam, kui seda oli sajandeid tagasi. Näiteks on muutunud viisid, kuidas kuulatakse. Kui meie esivanemad kuulasid ainult siis, kui seda mängiti neile või grammofonidega, siis tänapäeval kuulatakse raadiost, internetist, kaubanduskeskustes, telefonsit, telekast. Muusika kuulamine on muutunud nii igapäevaseks, et tihti me ei pruugi isegi tähele panna, et taustaks on laul. Oluliselt on muutunud muusikastiilid
''kõigi jumalate tempel''. Skulptuur Roomlaste skulptuur on suuresti mõjutatud kreeklaste poolt. Öeldakse isegi, et roomlased vallutasid kreeklased sõjalised, kreeklased, aga roomlased kultuuriliselt. Kuigi roomlased tegelesid põhiliselt kopeerimisega, arenes väga kõrgtasemeliseks portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid (nt. Trajanuse sammas). Portreed pidid olema nii loomutruud kui võimalik, et järeltulijad teaksid kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidega kujutati tõesti sündinud juhtumeid ning võidetud lahinguid. Julius Caesar Traianus Hakati püstitama ratsamonumente Marcus Aureliuse ratsamonument on üks paremini säilinud monumente. Rahualtar Monumendi reljeefidel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja keiser Augustust oma perekonnaga rongkäigus. Maalikunst Kõige rohkem infot rooma maalikunsti
hakkama, sest nende jaoks on suhtlemine läbi msn-i või muu väga vajalik. Inimesed on sattunud sõltuvusse arvutitesse ja ei saa sellest lahti, sest arvuti hoiab endas liiga palju informatsiooni ja on vajalik igapäeva eluks. Noorte iseloom on üleüldse muutunud, sest selles ajastus, kus mina elan on muud mänguasjad, kui vanasti. Siis olid puust mänguasjad ja isetehtud, kuid nüüd on kõik elektrooniline ja palju arenenum. Lapsed kasvavad teiste asjadega üles, kui nende esivanemad ja nende elu on palju lihtsam võrreldes esivanematega. Nad ei pea muretsema nälja ja kodu pärast, sest neil on head vanemad. Sellega halveneb ka nende suhtumine vanematesse, kui nad röögivad, kui raske neil oli ja kui lihtne nende lastel nüüd on. Lapsed lihtsalt ei mõista mida tuleb elus saavutada, et üldse nii head elu oma lastele lubada. Kokkuvõtteks võin öelda, et eestlane on ajapikku palju muutunud ja muutub veel rohkem, kuid väike tükk nende sees jääb alati eestlaseks.
Rooma asetseb kahe täiesti erineva maailma vahel: maa-aluste jõeorgude ja klassikalise jumalatele omapärase mägise maastiku vahel. Rooma nende vahel on vahepeatuseks, mis hoiab mõlemad maailmad üksteisest piisaval kaugusel. Roomat lääne küljest piiravad sügavad ja kitsad jõeorud moodustavad tasapinnalisest igapäevasest maastikust all pool asuva teeradade võrgustiku, mis annavad informatsiooni minevikus toimunud muudatustest ja annavad meile aimu, kus on pärit kohalike esivanemad ning kuidas nad elasid. Ida küljest piirab Roomat aga Albani mäed, mis moodustavad muljetavaldava ja hästi piiritletava maastikuelemendi, oma mäejalamitel ja tippudes asetsevate pühamute ja templitega. Mäed moodustasid tähtsa sõlmpunkti pühamute süsteemile. Roomale on veel iseloomulik cardo-decumanus tänavate skeem. Cardo on tänav, mis kulgeb lõunast põhja suunas ja decumanus on tänav, mis kulgeb läänest itta. Tähtsamad
Justkui traditsioon on vaid künda hobusega maad ja heina niita vikati või sirbiga. Meie õnneks on meil palju kalendri traditsioone, mis meid ikka ja alati kokku toob. Elame linnas, maal või välismaal, siis on ikka mõningad pühad mis meid kokku toovad. Jaanipäevad, sünnipäevad, uus aasta, kevadpüha ja jõulud. Iga püha on eraldi traditsioon, kui jõulude ajal sööme me hapukapsast, verivorste ja ahjukartulit, kevadpühade ajal me sööme teisi toite. Aga miks? Esimest korda kui meie esivanemad 1962. aastal ühise tantsu- ja laulupeo korraldas, see on ikka veel säilinud. Tänu laulupeole ennast vabaks laulsime ja veel siiamaani toimuvad laulupeod, on eestlasele äärmiselt tähtis. Olen kuulnud vanematelt inimestelt, et see pole ikka see, mis vanasti, et laulud on muutunud hoopis teistsugusteks. Ehtne näide sellest, kuidas me võtame uuendusi enda traditsioonidesse. Paljud inimesed on kolinud kiire ja tiheda elutempoga linnadesse. Kus pole
Oleme siiski rahvas, kes tõsimeeli usub horoskoope ja muud nõiatarkust. Samamoodi, nagu meil praegu, olid vanadel eestlastel oma NõiaIntsud ja Pendli Veeliksid. Samad on ka vanasõnad, mida tihtilugu kasutame. Kõik need mõtteterad tasa sõudjatest ja kaugele jõudjatest on meie esivanemate ajusagarate raske töö viljad. Sarnaselt neile me usume vanasõnadesse ja tuleb tunnistada alatasa leiavad need ka erinevate sündmuste läbi kinnitust. Meie kallid esivanemad ülistasid loodust. Loodus oli midagi püha. Seda kummardati ja ausatati isegi rohkem, kui iseendid. Kurb on tunnistada, et tänapäeval me enam nii ei saa öelda. Tavaline eestlane sõidab TallinnTartu maanteel, ühes käes mobiil ja teises McDonaldsi burger, mille ümbrispaber silmi pilgutamata teepeenral maandub. Muinasaja eestlane loodussõbralikkuse ehe musternäidis karistaks selliseid inimesi ilmselt kurjasti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
