Kirjand "minu Eesti" (0)

Minu Eesti
Eesti on minu armas väike kodumaa, kus ma olen sündinud ja kasvanud. Olen põline eestlane ja selle üle uhke. Eestlastel ja Eesti riigil on küll palju puudujääke, kuid teist nii ilusat maad ei ole. Meil on palju ilusat metsa, reostamata loodus, puhas õhk ja neli aastaaega .
Eesti riik on väga noor. Viimasest iseseisvumisest on möödas vaid 22 aastat. Mina sündisin vabasse Eestisse, kuid minu vanemad ja vanavanemad on mulle palju rääkinud ajast, mil võimul oli veel Nõukogude Venemaa. Minu ema oli pioneer ja vanaema töötas kolhoosis. Vanaisa tegi koostööd Vene miilitsaga ja isa oli Vene sõjaväes. Nemad said osa sellest ajast, millest meie räägime praegu kui Eesti ajaloost. Võib öelda, et minu juured on kinnitunud eesti mulda, sest minu esivanemad on just siin elanud ja tänu neile oskan ma väärtustada elu vabas Eestis.
Minu kodumaa on väga ilus. Sügisel on teeääred täis värvilisi lehti, talvel joonistuvad taevast ja maast lipuvärvid, kevadine lõhn ja vee voolamine annavad alati energiat ja suvi on aeg üheks mõnusaks puhkuseks . Eestimaa ilusad paigad nagu Otepää või Saaremaa ei ole meeliskohad vaid turistidele – ka minule meeldib sealset ilusat loodust nautimas käia.
Kõigele sellele vaatamata ei ole eestlane ise kunagi rahul. Ikka kiputakse minema välismaale paremat õnne, tööd ja armastust otsima . Me ei näe seda, mis meil on ja usume, et mujal on parem. Mina nii ei arva . Heaolu ei tasu nii meeletult otsida, nii võib ta veel rohkem kaduma minna. Võibolla ma erinen teistest eakaaslastest, kui ütlen, et mina ei taha välismaale elama ega õppima minna. Minul ei ole seda julgust ega tahtmist täiesti võõras keskkonnas elada. Eesti on ikkagi minu maa ja omas keeles kõnelda on kõige parem. Pealegi on Eesti pakutav haridus piisavalt heal tasemel, et siia jääda. Kõik minu tulevikuplaanid on seotud ainult Eestiga – tahan siin hea hariduse ja töökoha saada ning ühel päeval ka kasvatada oma lapsed.
Eestlased peaksid muutma oma suhtumist , et luua parem riik. Valitsuse kirumine ja riigi murekohtade arutamine ei muuda midagi. Kõik koos saaksime me muuta palju rohkemat ja rahva omaalgatus viib alati sihile. Positiivne meelestatus on see, millest on rahval puudu.