MIS ON ÕNN? (0)

MIS ON �NN? (A. H. Tammsaare "T�e ja � iguse " p�hjal) Anton Hansen Tammsaare teadis, mis on �nn ja kirjutas selle �les. �nn on aga nii lai m�iste, et �he raamatu k�ite piiridesse see ei mahtunud. Seep �rast l�i ta viiek�itelise teose "T�de ja �igus", kus ta p��dis teha m�ningaid kokkuv� tteid . "T�e ja �iguse" p�hjal on teadlased p��dnud seda m�istet defineerida, sest selles on kirjas t�de. Esimese k�ite algul tahab �ks tegelane teada saada, mis on �nn. Viimase k�ite l�pul saabki tema poeg kahe p�lvkonna � histe uuringute tulemusena seda teada. Autoril on aga k�ik teada juba esimese rea kirjapanekul, ja seda asubki ta ruumi raiskamata kirja panema . Esmakordsel lugemisel v�ib s�num k�ll lugejale tabamatuks j��da, kuid korduval lugemisel ja Tammsaare �lej��nud loominguga k�rvutades, samuti erialase kirjanduse ja k�siraamatute appi v�tmisel avaneb kirjaniku idee �nne olemusest oma t�ies selguses ja s�gavuses. Ja kuigi lugeja teadusliku l� henemise korral taipab k�ik, ei suuda ta ka peale silmade avanemist definitsiooni kaaskodanikule edasi anda. Ja tahtes saada vastust teda vaevavatele k� simustele peab kaaskodanik taas lahti l��ma k�ik �lal mainitud raamatud. Nii on Tammsaare meie peale m�elnud, kui ta oma surematu vaimusilma ees n�gi ette eesti rahva ajalugu, �hes tulevaste p�lvkondade ja nende murede ja r��mudega, ning probleemidega, mis on tekkinud k�igil inimestel, kelle s�nniaasta j��b hilisemasse aega kui tema oma. Kui Goethe Faustiga otsis elu m�tet, siis Tammsaare �hes oma tegelastega otsib �nne. Eelk�ige n�itab see k�ll erinevusi eesti ja saksa kirjanduse vahel ja eesti ning saksa rahvuse olemuse vahel, kuid kaudselt n�itab see ka seda, mis on �nn. Elu m�tte leidis Goethe juba 19. sajandil. Tammsaare kuulus nende hulka, kes selle tema loomingulisest p�randist v�lja lugesid. Nii v�is ta astuda juba sammukese kaugemale. T�nap�eval on nende kahe kirjaniku loomingu liitmisel ja t�iendamisel j�utud veelgi kaugeleulatuvamate j�reldusteni, mis on ka juba ilukirjanduses j��dvustatud, aga inimteadus pole veel arenenud ideaalse tasemeni ja seet�ttu pole veel j�utud nii kaugele, et neid uusi kirjanduslikke saavutusi teadvustada ja propageerida rahva hulgas. Ka seda on Tammsaare ette n�inud, milles seisnebki veel �ks tee �nne m�istmisele. Kirjandusteadus teeb meie ajastul aga k�ik ka k�ige varjatumate v�imaluste �ra kasutamiseks. Seda nimetatakse progressiks . Juba meie esivanemad tegid j�upingutusi ideaalideni j�udmiseks. Meil on juba olemas oma arengukavad, kuid need on tulevikku planeerinud endisega samav��rse koha Tammsaare loomingule, mis ikka veel ei saavuta haripunkti . L�puks tuleb veel l�hidalt selgitada, mis on siiski �nn - mitte selleks, et anda piisavat seletust, vaid selleks, et n�idata, et suur kirjanik pole t��tanud asjata ja tema loomingut on v� hemalt osaliselt m�istetud. K�ige l�hemalt �eldes v�ib korrata romaani l�pus �eldut: �nn on see, kui keegi on � nnetu , ja j�etakse pooleli alustatud t��, j�ttes k�ik, mis juba teha j�utud saatuse hooleks.