1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" (Boccaccio "Dekameroni" ainetel; ooperist on tehtud ka telefilm). "Imeloo" muusika on rütmiergas ning sisaldab levimuusika elemente. Lavateosena meenutab see sundimatult mänguline teos koomilist ooperit. Väga edukas oli ka koos Andres Valkoneniga kirjutatud rokkooper "Põhjaneitsi", mis esietendus "Vanemuises" 1981. aastal - see oli üldse esimene sellelaadne teos eesti muusikas. Sümfooniaorkestriga oli siin ühendatud rokkansambel; esietendusel oli selleks "Fix" koos peaosa laulnud Silvi Vraidiga. Järgmine lavateos "Ohver" (1981, A. Tolstoi jutustuse "Siug" ainetel) on palju tõsisem teos, milles leidub tugev annus groteski. Groteski ja absurdi piiril balansseerib ka ooper "Süda", mis esietendus "Estonias" 1999. aastal ( libreto autoreiks helilooja tütred Kirke ja Maarja Kangro).
*1939 kolis USAsse ja elas seal surmani *Loomingu võib jaotada : 1) lavamuusika 2)orkestrimuusika 3)vokaal-sümfooniline muusika 4)kammermuusika *Kirjutanud muusika 20le etendusele : 8 balletti, 3 ooperit, 1 ooperoratoorium (,,Kuningas Oidipus"). *S.Djagilev tellis Stranvinskilt ballette : ,,Tulilind"; ,,Petruska" ; ,,Kevadpühistus" e ,,Püha kevad" (pildid paganlikust Venemaast) *1913 a. esietendus ,,Kevadpühitsus" Pariisis. Puhkes skandaal. Peale paari korra etendamist hakkas arvamus alles muutuma. Balletil kaks suurt osa : ,,Maa kummardamine" ,,Ohver" EKSPRESSIONISM (espressio ld k väljendus) *Tegemist 20. sajandi alguse uue vooluga. *Tekkis kõigepealt kujutavas kunstis Saksmamaal ja Austrias. *Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine *Ekspressionistlikule kunstile on iseloomulik süvendatud huvi inimese siseelus toimuvate
rõhutavas kirjeldusviisis ja pakub nii õõva kui ka liiga oma aja lapsed ja jäävad vähemalt nooremale lugejale mõistetamatuks. Selleks oleks vaja rohkem konteksti, ent teos (stiililistel põhjustel) seda ei anna. Nii jääbki „Elu on mujal” 21. sajandil, kus noorte mässamine pole enam eriti moes ja ka poeet pole oluline ühiskondlik figuur, pigem ajalooliseks romaaniks heade Lavastused Eestis Milan Kundera – “Surematus” Esietendus 8.02.1996 Lavastaja Jaan Tooming Milan Kundera – “Jacques ja tema isand“ Esietendus 18.03.2000 Lavastaja Ain Mäeots. http://www.ohtuleht.ee/90198 There are no small parts. Only small actors. - Milan Kundera Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Milan_Kundera http://www.brainyquote.com/quotes/authors/ m/milan_kundera.html http://soniclabyrinth.blogspot.com/2010/08/mi
segakoori. Oli XI üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aastatel 1932-1939 töötas Autorikaitse Ühingus ning 1930-39 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-36 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Kirjastusfondis. 1930-39 kuulus Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Evald Aava peateost, ajaloolist ooperit "Vikerlased" peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Teose senises edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava ooperiprimadonnast abikaasal Ida Aav-Loo-Talvaril. 4 LOOMING Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi Vikerlased. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi Elu (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule.
• „Tähendused" (2007) • „Lõige" (2007) • „Deka" (2008) • „Sa pole üksi" (2011) • „Elutants“ (2013) Koostatud ja tõlgitud luulekogud • "Aastaajad eesti luules" (1999) • "Sina ja mina" (2001) • "Kabir" (2003) • "Väike värsiaasta" (2003) • "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) • "Surmapõletaja" (2006) • "Vaikuse lävel" (2011) Looming Eesti teatrilavadel • „Mandragora“ • Tallinna Linnateater • lavastaja Jaanus Rohumaa • esietendus 30. aprillil 2003 • „Unenäokohvik“ • Rakvere Teater • lavastaja Jaanika Juhanson • esietendus 10. detsmbril 2010 Tunnustused • 2007. aastal tõlgiti tema luulekogumik „Aja kuju“ rootsi keelde Göteborgi raamatumessi jaoks • Eesti oli selle raamatumessi peaesineja • 2007. aasta juunis sai ta Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära“ • Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest (1991)
„Lõbus lesk” Helilooja: Ferenc Lehar Librett: Victor Leon ja Leo Stein Esietendus: 30. Detsember 1905. aasta Tegelased: Hanna Glawari Danilo Mirko Zeta Valencienne Camille de Rossillon Njegus vikont Cascada Sisukokkuvõtte: Opereti tegevus toimub Pariisis. Krahv Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl. Temast saab rikas lesk, kellel kosilastest puudu ei tule. Danilo ei julge aga talle enam läheneda ja oma armastust tunnistada, kuna võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi endal käsile võtta. Loomise ajal oli opereti süžee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv.
Tartusse tuli õppima Õpetajate Seminari ja Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Töötas ühe aasta Nõos matemaatika- ja muusikaõpetajana. 1930. Alustas tööd Vanemuise juures. 1939 tehakse ettepanek pühenduda ainult muusikale. 1944 lõpetas töö Vanemuise juures. Lahkus perega Rootsi küüditamise hirmus. Surmani elas Stockholmis. Töötas seal ooperiteatri juures arhiivis. Juhatas eestlastest meeskoori. Looming: 10 sümfooniat. Neli esimest Eestis. Eesti esimese balleti ,,Kratt" autor. Esietendus 1943. Balletisündmustik toimub 18. Saj. Eesti külas. Balleti muusika põhineb Eesti rahvamuusikal. Kasutatakse torupilli-, kandle- ja viiulilugusid. 2 ooperit. 1969 ,,Barbara von Tisenhusen" ja 1971 ,,Reigi õpetaja". On kirjutanud koori- ja klaverimuusikat. 1979 ,,Reekviem langenud sõdurile".
Balett „Uinuv kaunitar'' ,,Uinuv kaunitar’’ on Pjotr Tšaikovski ballet, mis on kujunenud Charles Perrault’ muinasjuttude ainetel. See on Marius Petipa ja Ivan Vsevoložski libreto. Maailmaesietendus 15. jaanuaril 1890 Maria teatris, ning esietendus Rahvusooperis Estonia 14. novembril 2014. Mina tahaksin seda vaatama minna. Mulle väga meeldib priimaballeriina tutu, mis on beebirooosa. Tema pead põõritavad keerutused on väga ägedad. Kordebaletti tantsjad olid kõik väga osavad, kõik oli väga hästi ajastatud ja nende kostüümid sobisid lavakujundusega. Kurja nõida kehastav baleriini liigustused ja kostüüm andsid tunda, et tegemist on kurja lootegelasega. Tema seelik oli musta värvi ja nägi välja nagu ronga sulestik. Pärast ‘’Uinuva kaunitari’’ ärkamist toimus laval imeline pas de deux. Solistid tantsisid nii graatsiliselt ja meessolist oli priimabaleriinale hüpete ajal toeks. Kõik tun...
Busseto`sse läks, oli ta juba tunnustatud helilooja ja dirigent. 1835. aastal abiellus ta Margherita Barezziga ja 1838. aastal koliti lõplikult Milanosse, et noor komponist saaks lavale tuua oma esimese ooperi "Oberto, krahv di San Bonifacio", mis suure eduga esietendus 1839.aasta 17. novembril La Scala teatris. Verdi teine ooper ,,Kuningas üheks tunniks" kukkus aga täielikult läbi, kuna selle kirjutamise ajal tabas Verdit suur kaotus - surid tema naine ja kaks last. 9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper ,,Nabucco", mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik läks itaallastele väga hinge, olid nad ju Austria ülemvõimu all, ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga. Algas uus loominguline periood, mil valmisid mitmed uued ooperid ja 1847. aastal
Kui Händel oli Hamburgis, kohtas ta Toskaana suurhertsogi poega. Arvatavasti oli see prints Gian Gastone de Medici, kuigi Mainwaringi andmetel oli see Gian Gastone vend, troonipärija Ferdinando de Medici. Prints oli vaimustuses Händeli andekusest ning kutsus ta Itaaliasse ja ennekõike Firenzesse. Händel läks sinna sügisel 1706 ning reisi peamine eesmärk oli saada kogemusi, eelkõige kirjutades itaalia stiilis oopereid. Esimene teos selles zanris, "Rodrigo", esietendus järgmise aasta novembris. Händel naasis Firenzesse igal sügisel aastani 1709, tutvus seal printsi õukonnaluuletaja Antonio Salviga, kelle librettosid kasutas ta hiljem Londonis kirjutatud ooperites, ning tutvus kohalike heliloojate ooperiloominguga . Kui Händel oli Hamburgis, kohtas ta Toskaana suurhertsogi poega. Arvatavasti oli see prints Gian Gastone de Medici, kuigi Mainwaringi andmetel oli see Gian Gastone vend, troonipärija Ferdinando de Medici. Prints oli
Ta pidi olema : maksakahjustus, kopsuärritus, pulsisagedus väga kiire, seisund üliohtlik, külmavärnad, kiirelt ägenev melanhoonia ning traumeeritud valud vatsas. Kogu tegevus tiirles ainult Printsi ümber. Tema jaoks korraldati isegi suur pidu, et teda kasvõi natukeseks naerma ajada. "Armastus kolme apelsini vastu" on Prokofjevi ooperitest kõige enam esitatum ja kuulub paljude ooperistuudiote püsirepertuaari. Ooperi esietendus toimus Chicagos 30. detsember 1921 ja seda juhatas Prokofjev ise. Esietendusel esitati ooperit prantsuse keeles pealkirjaga "L'amour des trois oranges". Ooperi kõige tuntum number on "Marss". Seda on kasutanud ka CBS seriaalis "The FBI in Peace and War" (1944 - 1958). Ka mina tundsin ooperit nautides loo ,,Marss" ära. Seda võib kirjeldada kui väga meeldejäävat, siirast, paeluvat ning kui üht väga huvitavat lugu. Ka rütm oli terve ooperi vältel väga hea ning tempokas
Looming jaotub neljaks: orkestri-, vokaalsümfooniline-, kammer- ja lavamuusika Lavamuusika iseloomulik on eri žanride ühendamine- mitmed teosed on erinevate lavažanrite hübriidid, nt: ooperoratoorium „Kuningas Oidipus“ Stravinskil on 3 ooperit ja 8 balletti Ballett „Kevadpühitsus“ 1913 põhitähelepanu on pööratud iga instrumendi kõlavärvi väljatoomisele suur osa on löökpillidel teos oli 20.saj alguse publiku jaoks šokeeriv esietendus 1913 Pariisis Champs-Elyssee teatris, sellega puhkes skandaal hiljem etendati balletti paar korda uuesti ja olukord muutus kardinaalselt „Kevadpühitsus“ sai eeskujuks mitmetele heliloojate põlvkondadele teoses kujutatakse Venemaa paganlikke rituaale muusika ja tantsu kaudu. kõik stseenid jaotuvad balletis kahte suurde ossa: „Maa kummardamine“ ja „Ohver“ Rühmitus Kuuik
osalesid seltsieludes, puhkpilliorkestris ja segakooris. Praegusel ajal on linna elu üsnagi rahulikuks muutunud ja inimeste aktiivsus on vähenenud. Hetkel tuntakse Põltsamaad sildade rohkuse ja kui veinipealinnana. Eluolu Eestis 20. sajandil oli alles kasvamas paremuse poole. Tallinnast sai vabariigi pealinn. Tallinna linna elus seati sisse elektrirongiliiklus, bussiliiklus, alustasid liikumistmootortrammid. Alustas tööd Raadio Ringhääling, toimus esimese eesti ooperi "Vikerlased" esietendus "Estonias", esietendus esimene OÜ Eesti National Film´i kunstiline film "Mineviku varjud", "Eesti Päevalehe" poolt organiseeriti esimest korda iluduskuninganna valimine. Äärelinnades hakkasid tegutsema ärid, kohvikud, töökojad, juuksurid jne. Hoogustus ka elamuehitus. Paljud suurettevõtted suutsid jalule jääda ja moodustus ka palju uusi. 1920. aastate arhitektuuri peamiseks stiiliks oli moderniseeritud luterlik barokk, mida
Eluaastad: 1856 – 1950 Rahvuselt iirlane Sündis Dublinis, kus möödusid lapsepõlv ja noorukiiga Pere viimane laps Kasin kooliharidus Dublini kool Dublini kinnisvarafirma Bernard Shaw` esimene näidend “Lese majad” Lavastati Londonis 1892. aastal, kui autor oli 36-aastane . Shaw kirjutas selle ühe tuttava lavastaja õhutusel, kes talle kurtis oma repertuaariraskusi. Esietendus möödus tormiliselt – teatrikülastajad vilistasid ja aplodeerisid Järgmised näidendid Sõjavastane komöödia “Inimene ja relvad” Psühholoogiline draama “Candida” Komöödia “Ei või iial teada” Sõjavastane näidend “Saatuse soosik” “Pygmalion” Shaw` kõige populaarsemaks näidendiks on “Pygmalion”, mille ta kirjutas 1911. aastal. Näidend oli pühendatud
"Oberon" on romantiline muinasjutu-ooper, loodud Londoni Covent-Gardeni teatri tellimusel. Weber tundis surma lähedust, ent sellele vaatamata sõitis ta ise Londoni ooperi lavastamist juhtima, öeldes: "sõidan või ei sõida, aasta pärast pole mind niikuinii elavate kirjas. Kui ma sõidan, on lastel pärast minu surma tükk leiba, kui ma ei sõida- siis peavad nad nälgima". See oli surmale määratud helilooja traagika. Ooperi esietendus Londonis 1826.a. oli menukas. Eriti meeldejääv oli avamäng oma suurepärase romantilise koloriidiga. Kaheksa nädalat hiljem aga sulges helilooja Londonis silmad igaveseks, kaugel kodumaast. Alles 18 aastat hiljem organiseeriti noore Richard Wagneri algatusel 1844. a. Weberi põrmu ümbermatmine Dresdeni. Weber elas ainult 40 aastat, kuid andis saksa ja kogu maailma muusikasse suure panuse. Weberi ooper "Nõidkütt"
Macbeth Macbeth on Verdi 10. ooper, kuid esimene, mis loodud tema lemmikkirjaniku William Shakespeare'i ainetel. Viiteid sellele, et Verdi Shakespeare'i kõrgelt hindas, läbivad nii helilooja kirjavahetust kui ka ülestähendusi. Verdi töötas Macbethi põhjalikult läbi, enne kui ta libretist Francesco Maria Piavele kirjutas: "See tragöödia kuulub inimkonna suurimata saavutuste hulka. Kui meie ei suuda sellest luua midagi sama suurt, siis püüame teha vähemalt midagi erilist." Aastaid hiljem rääkis Verdi ühele saksa ajakirjanikule, et Macbeth on tema ooperitest wagnerlikule muusikalisele draamale kõige lähemal. Ooperi esietendus toimus 14. märtsil 1847. aastal Firenzes Teatro della Pergolas. Vastuvõtt oli hea, ehkki ooperis on palju uudset, mis itaalia ooperipublikule ei pruukinuks meeldida. Muusikas on ohtralt kasutatud minoorseid helistikke, orkestrivärvid on valdavalt sünged ja halvaendelised, mis on tingitud ooperi temaatikast. Võimuahne...
ja 9. detsembril 1997 ning lauljaid 11. ja 12. septembril. Valimine jätkus 1. aprillil ja mai esimesel nädalal 1998. Lavastuse esialgne eelarve oli 15 miljonit USA dollarit. Disney kompanii juhid ei olnud muusikali nimega rahul. 1998. aasta alguseks leiti uus nimi Elaborate Lives. Lavastajaks oli määratud Robert Jess Roth ja koreograafiks Matt West. 5 Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 12. veebruaril 1998. Esietendus pidi toimuma Atlantas Alliance Theatre 'is. Mitteametlikud esitused algasid septembri alguses, ametlikud eelesietendused 17. septembril ning esietendus 7. oktoobril 1998. Aidat mängis Heather Headley ja Amnerist Sherie Rene Scott. Radamese osa täitis Hank Stratton. Lavakujundaja oli Stanley A. Meyer, valguskunstnik Natasha Katz ja kostüümikunstnik Ann Hould-Ward. Proovid algasid 21. juulil 1998 New Yorgis ja lõppesid 22. augustil. Seejärel algasid Atlantas lavaproovid.
com/watch?v=NcQGJtijqqA ● ´´Mul meeles veel´´ https://www.youtube.com/watch?v=OS2bkOd2npA ● ´´Ma loodan, et saan sellest üle´´ https://www.youtube.com/watch?v=xIHz1r5jhWk ● Ja palju tuntuid laule veel ´´Need vanad armastuskirjad´´ ● Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, esietendus 6. märtsil 2013). Mälestusmärk ● Aastal 1988 Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel, 2003. aastal avati Pärnus Raimond Valgre mälestusmärk Lingid ● http://et.wikipedia.org/wiki/Raimond_Valgre ●
Viiuldaja katusel Gerli Reilson Helilooja- Jerry Bock Lavastaja- Jerome Robbins(originaali lavastaja) Lavastaja- Georg Malvius (Rootsi) koreograaf- Adrienne Åbjörn (Rootsi) Osatäitjad Tevje-Mait Malmsten Kaia Oidekivi Golde-Evelin Võigemast või Liina Vahtrik Reigo Tamm Yente-Helgi Sallo Norman Salumäe René Soom Karl-Erik Tamme Mati Vaikmaa Georg Gurjev Kadri Kipper Juuli Lill Anett Schneider Mart Laur Sisukokkuvõte Jutustab loo piimamees Tevjest ja Anatevka värvikast külaelust, inimestevahelistest suhetest, traditsioonidest, rõõmudest ja muredest, armastusest ning pisaraist. Tevje püüab muutuvas ühiskonnas elus hoida rahvuslikke ja usulisi traditsioone, kuid see on järjest raskem, eriti kui tema viis kangekaelset tütart otsustavad kuulata oma südame häält ning...
Detektiiv Lotte Lotte Laulusõnad Leelo Tungal Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) Osad. Osades: Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets,Vanemuise ooperikoor ja Just Tantsukooli õpilased, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd. Lotte-Gerli Padar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sisu. Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena saada võiks ning algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult läheb kaotsi isa Oskari leiutatud suhkrumasin. Lotte ja ta sõber Bruno ei jää käed rüpes i...
kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *19091910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükkima ,,Kevade" raamatut Tuntuim teos ,,Kevade" ,,Kevadet" peetakse Eesti lastekirjanduse üheks parimaks teoseks, kuna see on tõgitud 13 võõrkeelde Palamuse kihelkonnakool Elutee lõpp... Oskar Luts suri 23.märtsil 1953 aastal.Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument
Aastal 1784 valmisid tema järjekordsed klaverikontserdid, mille ta kõik ise ette mängis ja seetõttu erilise au ja kuulsuse osaks sai. Majanduslikult oli ta üsna ebastabiilne, sest ta ei osanud rahaga hästi ümber käia, kuid tema naine õnneks oli tagasihoidlikum ning suutis mitmelgi korral päästa nad tänavaleviskamisest. 1785-dal aastal alustas ta koos Da Pontega ooperi ,,Figaro pulm" kirjutamist, kuigi samateemaline näidend oli keelatud liigse revolutsioonilisuse tõttu. Ooper esietendus järgmisel aastal ja oli tohutult menukas. Vaatamata suurele edule, mängiti seda vaid 9 korda, sest see oli mõeldud ainult kõrgklassi inimestele, keda ei jätkunud. Viini keiser Joseph II soovis reformida ühiskonda ja see ooper aitas 6 hästi ette valmistada aadlikke ja paruneid ning seetõttu ei näidatud seda lihtrahvale. Järgmisel aastal 1787 esietendus järgmine ooper ,,Don Giovanni", mis oli veel menukam kui ,,Figaro pulm"
Grease "Grease" on ülemaailma tuntud muusikal ameerika noortest. Tegevus toimub seitsmekümnendatel aastatel. Ameerikas toimus selle esietendus aastal 1978. Siis mängisid peaosa Olivia Newton-John ja John Travolta. Eestis toimus esietendus 24. märtsil 2004. Seekord mängisid peaosa Priit Võigemast ja Liisi Koikson. . Mina käisin muusikali vaatamas 30 . septembril 2004. Grease loomisest: Aastal 1963 Kohtuvad Jim ja Warren teatritrupis ning neist saavad suured sõbrad. Mõned aastad hiljem tuleb neil mõte teha muusikal. Lõpuks valmibki muusikal, mille nimeks saab "Grease". Muusikal kestis esialgu 5 tundi ning nad katsetavad seda esimest korda laval aastal 1971. See näitas muusikali
,,Rigoletto" Giuseppe Verdi (1813-1901) ,,Rigoletto" esietendus oli Veneetsias La Fenice teatris 1851 aastal. ,,Rigoletto" esietendus Eestis 13. oktoobril 2007 Vanemuise väikeses majas. Lavastajaks oli Taisto Noor, kunstnikuks Aime Unt ning muusikajuhiks ja dirigendiks Lauri Sirp. Osatäitjateks olid: Atlan Karp või Eduards Cudakovs (Läti), Alla Popova, Kristian Benedikt (Leedu), Valentina Kremen, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits. Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses.
Carmen on selline tüdruk, kes ei tunnista armastuse silmakirjalikkust. Ta kingib oma südame härjavõitlejale. Jose ei suuda sellega leppida ning nõuab surma ähvardusel, et Carmen tema juurde tagasi tuleks. Carmen pole sellega nõus ja Jose tapab ta. Selline näeb välja algne Carmen 1896.aasta Ameerika lavastuse plakat Huvitavat Esimene etendus toimus 3.märt 1875 Pariisis. Esietendus oli täielik katastroof ning sellele ei oodatud suurt tulevikku. Ooper sai tuntuks alles pärast Bizeti surma. Carmen on üks tuntumaid oopereid üldse, mida on esitatud laval kõige rohkem. Vaatamiseks(erinevad esitajad): http://www.youtube.com/watch?v=6fZRssq7UlM&feature=related (vanem variant:1962 ning ainult laul) http://www.youtube.com/watch?v=OcnsMnRMN2U&playnext=1& (uuem variant:2005 ning osa etendusest)
Pähklipureja Üldiselt Pähklipureja on Pjotr Tsaikovski ballett. Libreto on teinud Marius Petipa. On loodud E.T.A Hoffmanni ja Alexandre Dumas muinasjutu järgi. Lavastusmeeskond Koreograaf: Ben Stevenson Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigent: Risto Joost Kunstnik: Tom Boyd Lavastaja: Timoti O´Keefe. Video http://www.youtube.com/watch?v=cyVj5iV0lo&feature=player_embedded Sisukokkuvõte On jõulud, lapsed saavad kingitusi. Ühte kingitust Pähklipurejat ei taha eriti keegi. Üks tüdrukutest astub Pähklipureja kaitseks välja. Tüdruk kandub üle unenäomaailma, seal toimub võitlus, kui hiired tahavad maiustusi ära süüa ja pähklipureja asub võitlusse hiirte vastu ning selgub, et ta oli hoopis nõiutud prints. Siis tüdruk ärkab üles ja igatseb oma pähklipurejaprintsi järele, kuni tulevadki uued külalised ja nende poeg on täpse...
· Anna Maria (suri varsti pärast sündi, 25. detsember 1789) · Franz Xaver Wolfgang Mozart (helilooja, 26. juuli 1791 29. juuli 1844) 1.2 Elu algusaastated Mozarti karjääri Viinis algas hästi. Ta tegi tihti kui pianist, eelkõige konkurentsi enne keiser Muzio Clementi 24. detsembril 1781 ja ta varsti "oli loodud ennast parimatest klahvpillimängija in Vienna".Ta õitses nagu helilooja ja 1782 lõpetatud ooper Die Entführung aus dem Serail ("Haaremirööv"), mis esietendus 16. juuli 1782 ja saavutanud suurt edu. Töö kiiresti ei täideta "kogu saksakeelse Euroopa", ja täielikult loodud Mozarti maine helilooja. Käigus 1782 ja 1783, Mozart sai lähedalt tuttavaks tööd Johann Sebastian Bachi ja Georg Friedrich Händeli tulemusena mõju Gottfried van Swieten, kes kuuluvad paljud käsikirjad barokk meistrid. Mozarti uuring nende hinded inspireeritud koostised barokkstiilis ning hiljem
saavutas Shaw pidevaks loominguliseks tööks küllaldase majandusliku sõltumatuse, seda enam, et tema näidendid hakkasid tooma talle kasvavat kuulsust ja sissetulekuid. 1 Bernard Shaw esimene näidend "Lese majad" lavastati Londonis 1892. aastal, kui autor oli 36-aastane. Shaw kirjutas selle ühe tuttava lavastaja õhutusel, kes talle kurtis oma repertuaariraskusi. Esietendus möödus tormiliselt teatrikülastajad vilistasid ja aplodeerisid, ajalehtedes ilmus hulgana üksteisele vastukäivaid retsensioone. Shaw järgmiseks näidendiks oli "Mrs. Warreni elukutse". Neid kahte tööd nimetas Shaw ise "ebameeldivaiks näidendeiks", millise pealkirja all need ilmusid eriraamatuna. Mõlemad puudutasid Inglise ühiskondlikku elu. "Meeldivate" näidendite alla kuuluvad sõjavastane komöödia "Inimene ja relvad", psühholoogiline draama
Turba Gümnaasium Lydia Koidula referaat Alise Leetsaar 9a. klass Nurme 2010 Lydia Koidula Lydia Koidula õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlaste koolis ja sooritas Tartu ülikoolis koduõpetajaeksami, kuid jäi isa abistama ajakirjanikuna. Koidula esimene raamat on isa soovil tõlgitud ja mugandatud jutustus "Ojamölder ja temma minnia" (1863). Koidula kiire areng toimus 1864.a. alates Tartus, kus teda mõjutasid igapäevane töö "Eesti Postimehega". L. Koidula vaateid ja hoiakuid religiooni ja ühiskondlike probleemide suhtes kandis kindlalt rahvustunne. Luulelooming Koidula esimesed, tõlkemuganduslikud luuletused "Koddo" ja "Emmasüdda" ilmusid 1865.a. "Eesti Postimehes". Erinevalt isast püüdis ta täpsemalt edasi anda tõlgitavat, arvestadea eesti keele, eelkõige kujundikeele võimalustega. Proosalooming ...
alal! -Tähtsal kohal tema vaimulikud koorilaulud! Looming: - põhiliselt koorilaulud- Meie err, Meil aiaäärne tänavas, Ma kõndisin vainul , Maga, maga, Matsikene Evald Aav (1900-1939)- eesti rahvusliku ooperi looja! -1926.a. lõpetas Tallinna kons- i A.Kapi õpilasena. Looming : on vähene, peamiselt koorilaulud, mõni sümfooniline teos, soololul ja klaveripala. Vikerlased: Meie ooperiklassikale pani ta aluse oma ooperiga "Vikerlased" . Esietendus 1928.a. -Tegemist on heroilis- romantilise ooperiga. -Tegevus toimub 12.saj. muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning nende hästikindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine. -Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama. -Tegelased: Vaho Saaremaa vanem; Ülo noor juht, Juta armastatu; Juta Vaho tütar; Olav Sigtuna vürst; Eduard Tubin (1905-1982) - esimese eesti balleti looja! -1930.a
Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de Hapsal), mis koosneb kolmest klaveripalast: "Lossivaremed" (Ruine d'un Chateau), "Naljand" (Scherzo) ja "Sõnadeta laul" (Chaut sans paroles). Tsaikovski külastas Eesti veel ka aasta hiljem, kui ta viibis Sillamäel. 1891. aastal oli ta veidi aega Tallinnas.
Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de Hapsal), mis koosneb kolmest klaveripalast: "Lossivaremed" (Ruine d'un Chateau), "Naljand" (Scherzo) ja "Sõnadeta laul" (Chaut sans paroles). Tsaikovski külastas Eesti veel ka aasta hiljem, kui ta viibis Sillamäel. 1891. aastal oli ta veidi aega Tallinnas.
Temast sai kiiresti solist ja esitantsija. Ta oli ka Hynd Baieri Riigiooperi balletitrupi juht. Roberta Guidi di Bagno Ta on itaalia teatrikunstnik, kes on tuntud kogu maailmas. Ta on teinud kaastööd paljudele kuulsatele lavastustele, kujundusi ooperile ,,Jevgeni Onegin" (Chicago Lyric Opera). Tema menutükiks sai 2008. aastal Inglise Rahvusballetis Roberta Guidi di Bagno kostüümidega Derek Deane´i ,,Ainult Gershwin". Sisust ,,Coppelia" esietendus 25.mail 1870 Pariisi Opéras. Etendus esitati balletina. I vaatus Swanildas, kes on Franzi kihlatu, tärkab armukadedus, sest Franz jälgib nukku Coppeliat. Peagi satuvad nad tülli ja siis jälle lepivad ära. Vaatuse lõpus sisenesid nad Coppeliuse majja. II vaatus Tegelased avastavad ja uurivad Coppeliuse maja. Coppelius tahab varastada Franzilt elujõu aga see ei tule tal välja. Lõpuks jääb Coppelius nukrana üksi. III vaatus
LÕBUS LESK Operett kolmes vaatuses ühe vaheajaga Victor Leoni ja Leo Steini libreto Henri Meilhaci komöödia L'attaché d'ambassade järgi. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Tegevus toimub Pariisis. Krahv Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl. Temast saab rikas lesk, kellel kosilastest puudu ei tule. Danilo ei julge aga talle enam läheneda ja oma armastust tunnistada, kuna võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi endal käsile võtta... Loomise ajal oli opereti süzee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv. Esietendus toimus 30. detsembril 1905 Viinis, peaosa...
See periood oli heliloojale valusaks elukooliks, samas aga luges ta palju ajalooteemalisi ja filosoofilist kirjandust ning see kõik koos kujundas välja tema maailmavaate ja esteetilised tõeksipidamised. Kuigi tema hädade objektiivne põhjus oli pärisorjuse kaotamine , ei süüdistanud ta seda reformi oma õnnetustes vaid vastupidi, oli isa ka pahempoolsete vaadetega. Süvenes mussorgski realismitatlus. Ooperi "boriss Gudumov" esietendus andis heliloojale uut loomingulist energiat, mille tulemusena valmisid silmapaistvad teosed. Mussorgski majanduslik seisund oluliselt aga ei paranenud ning tema surma põhjuseks sai alkoholism. Looming Kajastab 19 saj teise poole Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid. Erilist huvi tundis Venemaa ajaloo ja tsaarivõimu telgitaguste vastu. Paljude tema teoste keskel on õigusteta talupoja staatus. M helikeel on väga piltlik ( ooperis kileda häälega eided, pikaldaste juttudega vanamehed)
pilavaid, paradoksseid ideedraamasid. Nendest tuntuimad on "Leskmeeste majad", "Inimene ja üliinimene" ning "Pygmalion", millest viimasega pälvis ta 1925. aastal Nobeli Kirjandusauhinna. Viimasest raamatust on tehtud hiljem muusikafilm mis on võitnud 8 Oscarit ja muusikal "Minu veetlev leedi", mis vallutab siiani teatrilavasid. Shaw tekstil põhinevale muusikalile on teksti kirjutanud Alan Jay Lerner ja muusika Frederick Loewe. Muusikal esietendus 1956. aastal Londonis. Eestis lavastas selle esmakordselt Voldemar Panso 1963. aastal ning Estonia laval toimus esietendus 3. aprillil 2008. Sisukokkuvõte: Ühel vihmasel õhtul kogunevad inimesed vihmavarjuks katuse alla. Väärikas proua ootab oma taksot, kui varju jookseb ka lilleneiu ja üritab härrasmehele lilli müüa. Tekib vaidlus, palju sebimist ja sagmist ning tüli, sest tüdruk leiab, et talle tehakse ülekohut
Näidendid Oma kogemused "Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest" Looming "Tere!" (lavastanud Jaan Tätte) "Ristumine peateega" (lavastanud Jaan Tätte) "Palju õnne argipäevaks!" (Linnateatris lavastanud Andrus Vaarik) "Kaotajad" (Linnateatris lavastanud Elmo Nüganen) "Latern" (lavastanud Tõnu Kaljuste) "Meeletu" (2004; Linnateatris lavastanud Eva Klemets) "Kaev" (2005; lavastaja Indrek Sammul, esietendus 2. juunil 2006) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Muusikaalbumid "Majakavahi Armuhüüd" (2000; koos Marko Matverega) "Mine mine" (2001) "Olemine" (2004; koos Marko Matverega) "Laulude õhtu "Vana kuub"" (2005; koos Marko Matverega)
(1845) „Colomba“ räägib veritasust korsika moodi. (1840) Peateos „Carmen“ Lugu mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi don Jose armastuslugu. Tegelastes ilmneb palju vastuolulisust – headus ja kurjus, alatus ja suurmeelsus. Peategelased on piltilus mustlastüdruk Carmen, Ükssilm ning Don Jose. Sellele põhinedes on kirjutas Georges Bizet ooperi „Carmen“, mida on peetud üheks maailma populaarsemaks ooperiks. Esietendus 1875.aastal. Mõjutajad Võis olla mõjutatud Charles Nodieri teostest. Sir Walter Scott oli aga ajalooteoste mõjutajaks. Aleksandr Puškinilt kopeeris ta julmust ja psühholoogilist draamat. Fakte Oli keisri lähedane sõber. Kasutas teoste avaldamisel Clara Cazuali nime, ennast näitas tõlkijana. 1831. aastal alustas pikka kirjavahetust Jenny Dacquiniga. Huvitus vägivaldsetest sündmustest, lindpriidest ja bandiitidest. Tänan kuulamast!
Coco Chanel Coco Chanel, tegeliku nimega Gabrielle Chasnel, sündis 19. augustil 1883 Loire-äärses Saumuris tänavakaubitseja tütrena. Pärast ema surma andis isa kaheteistkümneaastase Gabrielle'i koos õega orbudekodusse. Enne moeloojakarjääri töötas ta õmbelja, müüja, lauljanna ja tantsijannana. 27aastaselt avas ta Pariisis kübaraäri, mille toodang tegi moelooja tuntuks, kui Chaneli kübarat kandis näitlejanna Gabrielle Dorziat. ...
Oklahoma „Oklahoma“ on muusikal , mille esietendus oli 1943.aastal Broadways. See on lugu poisist (Curly) , kes armub tohutult ühte tüdrukusse (Laurey). Tegevus toimub kohas nimega Oklahooma, nagu seda ütleb ka muusikali pealkiri. Muusikalis on veel armunud paare, nagu näiteks Annie ja Andrew, kuid nende suhte vahele segab end pärslasest kaupmees Ali Hakim. Annie isa oli lubanud Andrewle , et kui ta võidab messilt 50 dollarit, siis lubab ta oma tütre Annie Andrewle naiseks. Vahepeal
Lapsena mängis Raud filmides `'Keskpäev'' (aastal 1981) ja `'Nukitsamees''. Ta on üks kohtunikest saatedes `'Eesti talent'' ja `'Eesti otsib superstaari''. Ta on ka saate `'Kolmeraudne'' saatejuht Kirjaniku karjäär Aastal 2008 ilmus tema autobiograafia `'Musta pori näkku'' , milles kujutab rokkansamblites mängimise aega 1980. aastatel. 2010 ilmus põnevusromaan `''Sinine on sinu taevas'' Ta on avaldanud ajakirjanduses ka muusikaga mitte seonduvaid arvamuslugusi. 2012. esietendus Von Krahli Teatris Mihkel Raua debüütnäidend "Järgmine voor". Raamatud Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
"Valss-fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. Kodumaale naasnud, kirjutas Glinka patriootilise ooperi ´´Ivan Sussanin´´ (algselt ´´Elu tsaari eest´´, 1836), mida iseloomustavad sümfooniline arendus ja monumentaalsed kooristseenid. Selle Peterburi esietendust 9.12.1836 peetakse vene rahvusliku ooperi alguseks. Muinasjutuaineline ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´ (1842, esietendus 1954) jätkas sama laadi. Vene sümfoonilise muusika lähteteos on kahe vene rahvaviisi teemaline meisterlik orkestrifantaasia ´´Kamarinskaja´´(1848). Loonud ka sümfoonia d-moll(1834, selle on lõpetanud V. Sebalin), ´´Valssfantaasia´´(1839), N.Kukolniku draama´´Vürst Holmski´´ muusika(1840), kammermuusikat(2 keelpillikvartetti), koorilaule, romansse(´´Ma meenutan üht kaunist hetke´´), tsükkel´´Jumalagajätt Peterburiga´´). Glinka elujaatav,
filosoofilist kirjandust ning kõik see koos kujundas välja tema maailmavaate ja esteetilised tõekspidamised. Kuigi tema hädade objektiivne põhjus oli pärisorjuse kaotamine, ei süüdistanud helilooja seda reformi oma ebaõnnes, vaid vastupidi, oli ka ise pahempoolsete vaadetega. Aina rohkem suurenes Mussorgski realismitaotlus (,,Tahan kujutada elu ilma kassikullata!") ning tung tuua muusikasse midagi täiesti uut. Ooper ,,Boriss Godunov" triumfaalne esietendus 1874. aastal andis heliloojale uut loomingulist energiat, mille tulemusena valmisid mitmed silmapaistvad teosed. Musorgski majanduslik seisukord oluliselt aga ei paranenud ning tema varajase surma (nädal pärast 42. sünnipäeva) põhjuseks 28. märtsil 1881. aastal sai alkoholism. Ta jättis endast maha rea lõpetamata teoseid, mida Nikolai Rimski-Korsakov hiljem töötles ja täiendas. 6
1985.aastal kirjuts Andrew Lloyd Webber oma ainukese ,,Reekviemi", mis oli pühendatud 1982.aastal surnud isale. See teos oli tõestuseks, et geniaalne muusikalihelilooja on suuteline ka palju tõsisemaks teoseks, mis osutus sama edukaks. ,,Reekviemi" esiettekanne toimus 25.02.1985. New Yorki St.Thomase kirikus. Oma ,,Reekviemi" eest, mida suurepäraselt esitasid Placido Domingo ja Sarah Brightman, 1986.aastal Grammy auhinna kui ,,parim tänapäevane klassikalise muusika teos". 1986.aastal esietendus kolmas Lloyd Webberi tänaseks maailmakuulus teos, muusikal ,,The Phantom of the Opera"(Ooperifantoom). Teos oli inspireeritug Gaston Leroux romaanist. Christine, naispeategelase rolli kirjutas Lloyd Webber spetsiaalselt oma naisele, Sarah Brightmanile, kes mängis seda nii Londonis kui ka Broadwayl koos Michael Crawfordiga Fantoomi rollis. Loo libretistiks oli Charles Hart ja produtsendiks jälle Harold Prince. Tegemist
Retsensioon: Shannon Rose Töö kirjutas: Esitajad Ballett Shannon Rose toimus 11.novembril kell 19.00 Estonia teatris. György Youri Vamose ballet. Muusika: Jean Sibelius Dirigent: Jüri Alperten Osades mängisid: Rose:Luana Georg Rose`i isa: Viktor Fedortsenko Õpetaja: Sergei Fedossejev Preester: Juri Mihhejev Tom,külanarr: Vladimir Klepinin Inglise ohvitser: Anatoli Arhangelski Mässajate juht: Daniel Kirsipuu Esietendus 1996 Baieri Riigiooperis Esietendus 17.märtsil 2005 Rahvusooperis Estonia. Muusikavalik Balletis on kasutatud alljärgnevaid Jean Sibeliuse teoseid: I vaatus 1.Tänaval Lemminkäineni süit,op.22, 1.osa 2.I visioon 3.Tänaval 4. II visioon 5.Mässajad 3.osa 6.Rose kaljudel 7.Pulmad 4.osa 8.Rose`i pulmatants Armastav,op.14 9.Rose`i pul...
Esimene puhas näide on "Oxymoron". Kõik järgnev ("Aqua", "Meditatio", Viies sümfoonia, "Noesis"-topeltkontsert klarnetile ja viiulile., Klaverikontsert, "Strata" (Kuues sümfoonia), ("Prophecy") on vektoriaalse mõtlemisega kirjutatud." Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele Soomes (Keski-Pohjanmaan Kammerorkester Juha Kangase juhatusel) järgnesid mitmed välistellimused nii Soomest kui kaugemalt. 2001.aastal esietendus Saksamaal Dortmundi ooperiteatris Tüüri ooper ,,Wallenberg". See oli esimene kord eesti muusikaloos, mil ooperitellimus tuli välismaalt ja ooper esietendus väljaspoolt Eestit. Ooperi libreto autor on Lutz Hübner. See ooper räägib müütide tekkest kollektiivses teadvuses. Selle ajaloolis-poliitilise ooperi peategelane on Rootsi diplomaat R. Wallenberg, kelle tegevus Rootsi saatkonna sekretärina Budapestis II maailmasõja päevil aitas päästa u 100 000 juuti Saksa koonduslaagritest.
palju muusikalisi tellimusi. Oma elujooksul kirjutas ta mitmeid heliteoseid, kuid kõige rohkem armastas ta luua oopereid. Mozarti menukaimad ooperid olid: ,, Idomeneo". Üks Mozarti esimesi meisterlikest ooperitest, mida ta sõitis Münchenisse komponeerima. ,,Haaremirööv". Viinis komponeeritud Mozarti edukaim ooper, mida mängiti ka Prahas, ning sellega sai Mozart ka Prahas kuulsaks. ,, Figaro pulm" sai keisrilt esinemiskeelu, kuid mis siiski esietendus Viinis 1786. , ,, Don Giovanni" esietendub Prahas 1787, mille keiser tellis äsja abiellunud Austria Toscana ertshertsoginnale. Esietendus lükati mitmeid kordi edasi, kuna Mozart jättis asjad viimasele minutile. Sellega ta kaotas tööpakkumised Praha teatrist. ,,Cosi fan tutte" 1790 Viinis, mille komponeeris Mozart oma eraelu raskeimal ajal, kui naine oli haige, suured võlad Viinis, teda välditi kui kerjust. Sellesse teosesse tõi ta sisse osa, mille prototüübiks oli ta oma naine
Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile „Tulilind“. ŠVEITS Aastal 1910 sõitis Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast mida ta otsustas jääda elama Šveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Perekond elas Clarensis ja Lausanne'is 1920. aastani. Siin valmisid Stravinskil mitmed maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks Lausanne'is kirjutas ta balleti "Petruška" (1911) ja Clarensis "Püha kevad" (1913) ja "Pulcinella". Viimane esietendus 15. mail 1920 Ernest Ansermet' juhendamisel ja Pablo Picasso dekoratsioonidega. Šveitsis sündis tema teine poeg Svjatoslav 1910. aastal, kes võttis täiskasvanuks saades nimeks Soulima, ja 1913. aastal tütar Milena. Viimase raseduse ajal avastati Jekaterinal tuberkuloos ja ta paigutati Leysini sanatooriumisse. Juulis 1914 käis Stravinski põgusalt kodumaal ja naasis Šveitsi vahetult enne piiride sulgemist Esimese maailmasõja puhkemise tõttu. Pärast sõja lõppu otsustas Stravinski
Šveits 1910. aastal sõitis Igor Stravinski Pariisi balleti „Tulilind“ esietendusele. Peale seda otsustas Igor, et jääb Šveitsi elama. Varsti kolis Šveitsi ka tema perekond. Perekond elas kuni 1920. aastani Clarensis ja Lausanne’is. Seal kirjutas Stravinski mitmed maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks kirjutas ta Lausanne’is balleti „Petruška“ (1911) ja Clarensis „Püha kevad“ (1913) ja „Pulcinella“. „Pulcinella“ esietendus 15. mail 1920. aastal Ernest Ansermet’i juhendamisel. Šveitsis sündis Igorile teine poeg Svatoslav (1910), kes võttis täiskasvanuna omale nime Soulima, ja 1913. aastal sündis Igorile tütar Milena. Viimase raseduse ajal avastati Jekaterinal kopsutuberkuloos ning ta paigutati Leysini sanatooriumisse. 1914. aasta juulis käis Stravinski korraks Venemaal ja naasis sealt vahetult enne piiride sulgemist Esimese maailmasõja puhkemise tõttu
Wolfgang Amadeus Mozart`i looming Marjanne Mändmets GI Mozarti looming viljeles kõiki zanre ühtemoodi edukalt. Andmete põhjal võime öelda,et mees kirjutas kokku nii kuskil 600 teost,mis on katalogiseeritud. Ta on kirjutanud nii oopereid, vaimulikku muusikat, sümfooniad ja kammermuusikat. Ooperitest mainiksin ära teose nimega `Võluflööt`,mis valmis aastal 1791. Teose esietendus toimus Viini eeslinnas asuvas teatris Freihaus 30. septembril 1791.aastal. Pilt etendusest `Võluflööt``,mis lleidis aset San Franciscios. Väga lühike nimekiri tema ooperi teostest: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
