Teatriarvustus ’’Hea põhjatuule vastu’’ Kristen Esietendus 28. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas. Järgmine etendus: 17.12 - 19:00. Näitlejad: Elina Purde (Emma Rothner), Andres Mähar (Leo Leike) Lavastaja: Rein Pakk Autor: Daniel Glattauer Tõlge: Piret Pääsuke Dramatiseering ja lavastus: Rein Pakk Lava ja kostüüm: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskunstnik: Imbi Mälk Elina Purde on sündinud 7. veebruar 1983. Rakveres. Ta on lõpetanud Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Andres Mähar on sündinud 2. veebruaril 1978 Tartus. Ta astus 1996. aastal pärast keskkooli lõpetamist Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli. Lühikokkuvõte: Lugu on naisest ja mehest, kes juhuslikult internetis tutvuvad. Tegemist pole suhtlusportaali tutvusega vaid palju haruldasem. Nimelt soovib Emma tühistada ajakirja Like tellimust ning saadab toimetusse mitmeid kir...
HÜLJATUD (muusikal) Mis on üldse muusikal? See on muusikaline lavateos, mille sisu avaldatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. Muusikal kui zanr tekkis 20.saj esimesel poolel USA-s. Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. HÜLJATUD(Les Misérables ) Muusikali autorid on : Claude-Michel Schönberg ja Alain Boublil. Põhineb Victor Hugo samanimelisel romaanil. Esietendus oli 1985.a Londonis. (Broadwayl 1987.a) Hüljatud on kõige kauem Londoni laval järjepanu mängitud suurmuusikal. ` Eestis mängiti esimest korda 2001. aastal. Lühidalt teose ajaloost Kavandama hakati seda 1970.a lõpul ning inspiratsiooni saadi muusikalist "Oliver!" Esialgne prantsusekeelne lavaversioon oli 4 tundi pikk ning erines tänapäeva "Hüljatust". Esimesed muusikali arvustused olid head ning piletitele esitati rekordilisi tellimusi.
Riiklikus Konservatooriumis. Oli tegev ka Heliloojate Liidu juhatuses. Suri 1964. aastal. Villem Kapi looming Iseloomustavad sõnad: meloodilisus, lihtsus ja südamlikkus. Tähtsaim osa loomingust on koori- ja soololaulud. Looming on rahvalaululähedane, kuigi rahvalaule ta peaaegu üldse ei kasutanudki. Villem Kapi ooper ''Lembitu'' Ta pidas seda oma elutööks. Temaatika oli talle endale väga hingelähedane ning põhines eestlaste 13. saj. vabadusvõitlusel ning vanem Lembitul. Teose esietendus 1961. aastal Estonias. Heliloojad Kapid 1973. aastal avati Suure-Jaanis heliloojate Kappide muuseum. Alates 1978. aastast toimub Suure-Jaanis Kappide muusikale pühendatud festival.
1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". 1981. aastal, üks aasta pärast surma, ilmus tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab". Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. 20. novembril 2006 esietendus KUMUs etendus "Under", mis jutustab Marie Underi eluloost.
DON GIOVANNI Wofgang Amadeus Mozar Aeg ja kestus: Esietendus toimus 29.oktoobril 1787.aastal Prahas. Ooperi kestus on ligikaudu 3 tundi. Tegevuskoht: Hispaania, 17. Sajandi algus. Tegelased: · Don Giovanni, noor kergemeelne aadlimees bariton · Komtuur bass · Donna Anna, tema tütar sopran · Don Ottavio, donna Anna kihlatu tenor · Donna Elvira, don Giovanni endine armastus sopran · Leporello, don Giovanni teener bass · Masetto, talupoeg bass · Zerlina, tema pruut sopran · Talupojad, teenrid, vaimude hääled koor,ballet · Muusikud don Giovanni lossis orkestri liikmed Sündmustik: · Don Gio...
i z et r g B G eo 1838 1875 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Georg Bizet sündis 25. oktoobril 1838 Ta sündis Pariisis Talle anti ametlik nimi AlexandreCésarLéopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet'ks. Äärmiselt andeka lapsena liitus ta Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Konservatooriumis õppis Bizet komponeerimist ja klaverimängu. Temast sai väga hea pianist, kes võitis mitmeid konkursse. Talle pakuti kohe tööd sealsamas konservatooriumis, kuid ta ütles selle ära, kuna ta tahtis teenida leiba klaverisaatjana. Aastal 1857 võitis Bizet ühevaatuselise opereti orkestreeringu eest stipendiumi paljutõotavatele muusikutele. Stipendiumi tingimuste kohaselt veetis Bizet kolm aastat õppides R...
Täiendas end elektronmuusika alal Saksamaal. Asutas ka ansamli In Spe, kus ise mängis klahvpille, laulis, oli helilooha. Tegi omalaadset rokk-muusikat. Looming: Oma põlvkonna kõige tuntum ja tunnustatum helilooja kogu maailmas. Tema muusikat iseloomustab oskus sünteesida erinevate stiilide elemente. Ta muusikas on euroopaliku ja idamaade kultuuri jälgi. Ta põimib rokk-muusikasse nt Gregoriuse koraali ja barokkmuusika. Teosed: ,,Arhitektooniline" ja ,,Zeitraum". Aastal 2001 esietendus Saksamaal tema ooper ,,Wallenberg". Räägiv Rootsi diplomaadist, kes töötas II maailmasõja ajal Budapestis Rootsi saatkonnas sekretärina ja kes aitas 10000 juudil pääseda Saksa koonduslaagritest. Arvo Pärt (1935-...) Elulugu: Sündis Paides. Õppis Rakveres. 1954 läks Tallinnasse. Õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat. Konservatooriumis kompositsiooni. Õppejõud oli H. Eller. 1963-1967 töötas Eesti Raadios. Oli helirezissöör. Alates 1967 on vabakutseline helilooja.
· Laulud · Klaveripalad Ema oli suurepärane pianist ja õde tunnustatud laulu õpetaja. 9 aastaselt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni. 1857 aastal võitis ta Rooma preemia tänu millele sai ta õppida Itaalias. Looming: Ta on kirjutanud peaaegu kõikides zanrites näiteks orkestri teoseid, klaveri muusikat ja laule. Oopereid on ta kirjutanud umbes 30. Tema tuntuim ooper on ,,Carmen". Ooperi esietendus toimus 1875 aastal Pariisis. Lavastamise käigus toimus trupis palju ebakõlasid nimetatud ooperimajas tollal esitatud ooperid kerged ja lihtsad, Oli Carmeni väljenduslaad realistlik ja otsene. Carmeni idee oli võitlus isiklike tunnete vabaduse eest ja väikekodanliku silmakirjaliku moraali vastu.
Lennukis sattuvad na d kõrvuti istuma perega, kus kasvavad kaks last, mõnekuine poiss ja paariaastane tüdruk. Peaosalise, Isa silme läbi on seal peres toimuv paras õudus. Karjuvad lapsed, titetoitu ja jooke täis kallatud riietega lapsevanemad, kelle kurnatuse astet on keeruline mõõtagi. Isa üllatuseks sattub tema kallis naine nähtust aga sellisesse vaimustusse, et viib nende õnneliku, vaba ja noore pere järgmisele tasandile. Naine otsustab, et nad saavad lapse! Näidendi esietendus toimus 16.03.2010. Minu etendus toimus 27.märtsil Vene kultuurimajas. Lavakujundus oli kesine, nagu Ürgmeheski. Laval seisis vaid mugavustega tool. Näidendi alguses landes ka valge kinolina, kus peal näidati filmi. Jan Uuspõllu näitlemine oli minu jaoks väga hea. Ta ise uskus sellesse, mida ta rääkis, ta oli selle nagu ise läbi elanud ning Jan suhtus publikusse nagu ühte inimesse, ta rääkis seda meile kõigile mitte iseendale.
TERMINAATOR Laura Runthal 12B BIOGRAAFIA Eksisteerib 1987. aastast Tallinna 10. Keskkool Tallinna 47. Keskkoolis esimene avalik esinemine Esimest korda stuudiosse 1989. aastal “Charleen” ja “Meeletu maailm” Laiem tuntus 1992. aastal Praeguseks üle 1000 kontserdi Koosseis: Jaagup Kreem – vokaal ja kitarr Taavi Langi - kitarrid ja back Roland Puusepp – trummid Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater On teinud muusikat mitmele lavateosele Jaagup Kreem on mänginud etendustes Muusikalid: Risk (2001) Miss Saigon (2002) Grease (2004) Romeo & Julia (2006) Diskograafia: 2011 - RAKETT 2007 - "20" 2006 - NAGU ESIMENE KORD 2005 - GO LIVE 2003 - KUUTÕBINE 2001 - RISK 2000 - HEAD UUDISED 1998 - SINGAPUR 1997 - KULD 1997 - PÜHERTOONIA 1995 - MINU VÄIKE PARADIIS 1994 - LÕPUTU PÄEV Suuremad hitid ...
mail rahvusvahelist õdede päeva. Nightingale'i hüüdnimi oli ,,Daam lambiga", sest Krimmi sõja ajal tegi ta öösel hospidalis ringkäike, et patsientide seisundeid kontrollida. Varem polnud mitte keegi sellist meetodit praktiseerinud. Nightingale'i olulisuse rõhutamiseks on püsitatud ka ausammas, mis asub Londonis Waterloo Palace'il. Samuti on olemas Nightingale'i muuseum, mis asub Londonis St Thomase haiglas. Huvitav fakt on ka veel see, et näiteks aastal 1929 esietendus Nightingale'i elu põhjal näidend nimega ,,The Lady with the Lamp".
ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub “Libahundi” esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat. Külalistruppide vastu võtmiseks ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui “Planwagen”.Maja asus tol ajal Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks
muusikaarmastaja. Hiljem suri ka tema abikaasa Verdi esitas ka oma esimese kontserdi Barezzi Verdi sattus sügavasse masendusse majas. Barezzi sattus Verdist vaimustusse ja võttis Verdi alustas ooperite kirjutamist, tihtipeale viimase oma tütre Margherita muusikaõpetajaks. parandas ja kirjutas oma oopereid ümber. Giuseppe ja Margherita armusid ja abiellusid Üks viimaseid oopereid ,,Othello" esietendus 1836.aastal. 1887.a. Milanos. Neil sündis kaks last. Looming v Enamus teostest olid ooperid, kuid kirjutas siiski ka laule ja pühasid teoseid (enamasti kooridele) v Isamaaline hümn v Verdi kirjutas oma elu jooksul kaks klaveriteost v Kammerteosed v Orkestriteosed Viimased eluaastad & surm
12-aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilane 1832. a üritas sisse saada Milano konservatooriumisse Barezzi toetusel sai eraõpinguid Vincenzo Lavignalt. Abiellus Barezzi tütrega. Langes suurde masendusse peale laste ja naise surma 1938. aastal lavastati tema ooper "Oberto", mis osutus üsna edukaks. Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle. Elulugu 1893. aastal esietendus Verdi ainukene koomiline ooper "Falstaff" Verdi elas oma elu viimased aastad Milanos hotellis. Ta elu oli rahulik ning ta tegeles palju heategevusega. Verdi sai insuldi 21. jaanuaril 1901. Kuus päeva hiljem Verdi suri olles 88-aastane. Tema matusteks kutsuti kokku väga paljud orkestrid ja koorid üle Itaalia. Kohale tulid erinevad riigijuhid ja paljud teised mõjukad inimesed. Tema matused on siiani suurima rahvaarvuga üritus, mida on Itaalias peetud.
(1819-1910) Teda peetakse Vene klassikalise balletitraditsiooni loojaks Koreograafilisi lahendusi kasutatakse veel tänapäevalgi Pjotr Tšaikovski Vene rahvusliku balletimuusika rajaja Teosed: „Luikede järv“, „Uinuv kaunitar“, „Pähklipureja“ maailma balletiklassika Hingestatult meeldejäävad meloodiad, erksad rütmid Tegeles ka ooperiloominguga „Luikede järv“ Esietendus Moskva Suures Teatris 1877. aastal Maailma enim lavastatud balletietendus üldse Libreto räägib rohkete sümbolite keeles Kujutluste maailm Koreograafia on üks raskemaid ja palju nõudvamaid Muusika algab kauni obeomeloodiaga, mida saatev harf ja viiulite tremolo loovad kujutluspildi värelevast ning habrastest ja graatsilistest luiktütarlastest. Muusika arenedes kasvab ärevus ja algusteema, sedakorda vaskpillide esituses, loob eelaimuse eelseisvatest
Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *1909-1910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal- pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükkima ,,Kevade" raamatut Tuntuim teos ,,Kevade" ,,Kevadet" peetakse Eesti lastekirjanduse üheks parimaks teoseks, kuna see on tõgitud 13 võõrkeelde Tegevus toimub 19.saj lõppuaastatel Eesti Eesti esimene külas mängufilm Lugu kihelkonnakooli Rezissöör Arvo lastest Kruusement Noorte Kevade kasvamise
Kontserdiarvustus Minu veetlev leedi 20.jaanuaril käisime klassiga Estonia ooperimajas vaatamas muusikali Minu veetlev leedi. Näidendi ''Minu veetlev leedi'' kirjutas Bernard Shaw. Esietendus toimus Ameerika Ühendriikides 1956 aastal. ''Minu veetlev leedi'' i tegevustik toimus Inglismaa tänavatel, kust inglise foneetikaprofessor Henry Higgins ''korjas üles'' lihtlabase lillemüüja Eliza, kellele püüti professori ja tema sõbra kolonel Pickerings'i abil õpetada kombeid, õiget inglise keelt ja viisakust. Eliza areng võttis küll aega, kuid muutused olid siiski märgatavad, lihtlabane lillemüüja suudeti ümber treenida inglise seltskonnadaamiks.
Looming Tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmija riimivariatsioonid Kindlal kohal vabavärss Jätkab eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivselt, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga Vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine Kareva luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse Looming Eesti teatrilavadel ,,Mandragora" (Tallinna linnateater, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30. aprillil 2003). Doris Kareva saates "Kukul külas", 6. juuli 2003, 1. osa, 2. osa Luulekogud ,,Päevapildid" (1978) ,,Ööpildid" (1980) ,,Puudutus" (1981) ,,Salateadvus" (1983) ,,Vari ja viiv" (1986) ,,Maailma asemel" (1992) ,,Hingring" (1997) ning valikkogu ,,Armuaeg" ,,Fraktalia" (2000) ,,Aja kuju" (2005) ,,Lõige" (2007) ,,Deka" (2008). Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma
“ Onegin” “Onegin” on John Cranko ballett, mis on tehtud Aleksandr Puškini ainetel. Ballett maailmaesietendus 13. aprill 1965, kuid Estonia Rahvusooperis esietendus ballett 19. märtsil 2015. Balletis kõlas Pjotr Tšaikovski muusika, ning arranžeerijaks oli Kurt-Heinz Stolze, Saksamaalt. Koreograaf ning lavastaja oli samuti John Cranko. Ballett kestis 2 tundi ja 30 minutit, millega kaasnes kaks vaheaega. “Onegin” on väga ilus ning südamlik ballett, mida on väga huvitav vaadata. Ballett räägib üsna kurjast ja kadedast armunelinurast. Noor Tatjana läheb oma sõbrannaga peole, kus kohtab Oneginit, kellesse ta silmapilgselt armub
„Daam lehvikuga” K.E.Wertmüller - „Danae” E.Martin – romantilised linna- ja maastikuvaated. Kuulsaim skulptor – J.T.Segel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. NT „Amor ja Psyche”, „Mars ja Venus”. Gustav III 16.märtsil 1792.aastal haavas Gustavit maskiballi ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. Aluseks G.Verdi ooperile „Maskiball”, esietendus 17.02.1859, esietendub „Estonias” 13.02.2015. Gustaviansk stiil 1772-1785 s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/Rooma) toetuv stiil. Kuningas Gustav III oli väga huvitatud antiik-kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil Itaaliasse 18.sajandi II poolel. 1794.aastal, pärast Gustav III surma otsustati enam kui 200 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele.
b 13.04.2014 VAT Teatri ’’Kirjaklambritest vöö’’ Retsensioon Käisin 8.aprillil vaatamas VAT Teatri etendust ’’Kirjaklambritest vöö’’, mis algas kell 16.00 ning kestis umbes 1 tund ja 50 minutit. Etendus on tehtud raamatu järgi, mille kirjutas Mare Sabolotny. Etenduse autor on Rein Agur ning tema on samuti etenduse lavastaja. Esietendus toimus 8.aprillil 2010. aastal ning 2011. aastal võitis see Salme Reegi nimelise auhinna. Rein Agur on esimene Eesti nukuteatri lavastaja, kes on saanud professionaalset nukuteatrialast koolitust ja seda Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinomatograafiainstituudis, mille ta lõpetas 1963. aastal nukuteatrinäitleja erialal. Samal aastal tegi ta Eesti Riiklikus Nukuteatris oma esimese lavastuse, tuues lavale Oskar Liigandi nukunäidendi “Pardike Tuttpütt”.
aastal müüdi need hoopis kellelegi teisele. • Pärast mitmeid kuid teatati Puccinile, et teised ei suutnud näidendile muusikat kirjutada ning paluti tal seda teha. Puccini oli endiselt pettunud ning nõustus seda tegema alles siis, kui ta ees oldi vabandatud. • Puccini asus seda kirjutama 1896. aastal. ESILINASTUSED • Esilinastus toimus Roomas Costanzi teatris 14. jaanuaril 1900. • Esietendus Rahvusooper Estonias toimus 13. mail 2005. LAVASTUSMEESKOND • Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer. • Dirigent: Jüri Alperten. • Lavastaja: Raimundas Banionis (Leedu). • Lavakujundus ja kostüümid: Sergejus Bocullo (Leedu). • Itaalia keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega. • Kestus 2h 50min, kaks vaheaega. SISUKOKKUVÕTE
kultusliku tähendust. Teatris on aegade jooksul olnud maailmaesiettekandel suur hulk nimekate heliloojate väljapaistvaid oopereid ja dirigeerinud tuntud dirigendid. Danie Barenboim Riccardo Muti G.Verdi üks kuulsamaid oopereid Otello esietendus toimus 5. veebruaril 1887 aastal La Scala teatrimajas. La Sacala teatrimaja juurde kuulub ka muuseum, kus saab näha erakordseid maale, visandeid, sambaid, kostüüme ja teisi salvestisi, mis on seotud ooperi ja La Scala ajalooga. Huvitavaid fakte ·Avamisel esitati Antonio Salieri ooperit "L'Europa riconosciuta" ·Kõik etendused peavad lõppema enne keskööd. ·Pärast etenduse algust ei lasta enam kedagi saali ja selles osas ei tehta erandeid.
ühe päevaga. Seda ta ka suutis. Oli hea ooper, aga ei kuulu mu lemmikute hulka. Kohati venisid aariad väga pikaks ning see oli väsitav. Pidevalt korrutati sama asja. Aga samas oli lavastatud väga huvitavalt. Kogu ooperi teema käis pildiraami sees. Lavastaja, Walter Sutcliffe, oli kasutanud William Hogarti stiili - mitmedimensiooniline kujundus, moraliseerivad vinjetid ja pilt-jutustused. Esietendus toimus 17. oktoobril 2009.a. `'Cosi fan tutte'' on Estonias ka varem olnud. Esimest korda oli ooper laval 1980, siis toimus see Õpetajate Majas. Lavastajaks oli Ivo Kuusk. 9 aastat hiljem oli ooper teist korda esituses nüüd juba Estonia laval. Siis oli lavastajaks Jefim Maizel. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on ka praegugi tegev dirigent Estonias. Soovitan minna seda vaatama, kuna saab natuke ikka nalja ka. Armastuse teema on ju alati huvitav
ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmisele käib müüdi enda kaudu" F.W.J Schelling Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher 21. november 1768 12. veebruar 1834 oli saksa teoloog ja filosoof. Teda peetakse 19. sajandi teoloogia isaks. Õppis Halles filosoofiat ja teoloogiat. Seejärel sai ta pastoriks Berliinis. Aastal 1799 ilmus ta raamat "Über die Religion" Romantism muusikas vene helilooja Anton Rubinsteini ooper ,,deemon" almis aastal 1872 ja esietendus 1875. aastal. Deemon, on lüürilis- psühholoogiline ooper, milles peatähelepanu keskendub Deemoni ja lihtsureliku neiu Tamara armastusdraamale. Carl Maria Friedrich Ernst von Weber 1786- 1826 üks esimesi tähtsamaid romantilise koolkonna heliloojaid, keda nimetati ka saksa romantilise ooperi isaks. Ta kirjutas kokku 10 ooperit millest üks on kaduma läind. Ta nõbu oli Mozardi naine. Ta oli sakslane aga ta suri londonis, sest seal pakuti head palka.
märtsis Innsbruckis, kuid kuberneri tööpakkumist vastu ei võtnud. See-eest läks ta Hannoverisse ning temast sai 16. juunil 1710 Hannoveri kuurvürst Georg Ludwigi õukonna kapellmeister. Juba järgmisel kuul läks ta aga Düsseldorfi ja sealt septembris Londonisse. Tema esimene reis Inglismaa pealinna kestis kaheksa kuud, selle aja jooksul andis ta vähemalt ühe kontserdi kuninganna Anne’i õukonnas. Olulisem on aga ooperivaldkonnas saavutatu. 24. veebruaril 1711 esietendus "Rinaldo" – esimene spetsiaalselt Londoni teatrile kirjutatud itaalia ooper muusikaajaloos. Ooperit, mille libreto kirjutas vastvalminud Queens Theateri direktor, näitekirjanik Aaron Hill, saavutas erakordne edu. Aastast 1712 elas Händel Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".
2011-10-15 Georgeos Bizet ooper ,,Carmen" retsensioon Ooper etendus 06. Oktoober 2011 aastal Rahvusooperis Estonia. Tegemist on Bizeti kõige tuntuma ooperiga, sellel on neli vaatust koos kahe vaheajaga. Tänapäeval on ,,Carmen" üks maailma populaarsemaid oopereid, mis sai valmis 1875. Aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Teos esietendus 3. Märtsil 1875 Pariisi Opera Comiques, ning Rahvusooperis Estonia esietendus see 26. Mai 2011 Sisult on teos väga traagiline ooper jutustab ühest mustlasneiust Carmencitast (Carmen) ning sõdurpoisist Don Jose'st. Esietendusel vilistati Carmen välja, ning kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma heliloojad nagu Saint-Saëns, Tsaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Nende suurte heliloojate vaated osutusid
elulähedasemad, kui muidu. Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikale, muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti ooper ,,Haaremirööv" oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Tähtsaim opera buffa sarjas sai ,,Figaro pulm". Üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. T akirjutas u. 50 sümfooniat. 1778. sai esimese sümfoonia suurtellimuse , pärast seda ta enam varasema, kergema ja kammerlikuma slaadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Hilisem periood oli jõuline väljendus, tervada dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 40. sümfoonia ja 41. süm. E. ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja
Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent: Hendrik Vestmann Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne. "Nahkhiir" on Johann Straussi üks menukaimaid operette, mis esietendus 1874. aastal Viinis. Tänu kaasahaaravatele tantsunumbritele, meeldejäävatele lauludele ja natuke naiivsele, kuid lõbusale sisule on "Nahkhiir" menukas veel tänagi. "Nahkhiire" peategelasteks on abielupaar Eisensteinid. Härra Eisenstein (Urmas Põldma) on jahil kogemata kohalikku metsnikku (Tiit Lilleorg) tabanud ning teda ootab vanglakaristus. Mees on leppinud oma saatusega ja on valmis kodust lahkuma, kui saabub härra sõber doktor
Leonora (sop) azucena (mez) manrico(ten) krahv di luna(bar) ferrando ines(sop) Ruiz(ten) trubaduur Kuningas (bass) amneris (mez) Aida(sop)(toatüdruk) Radames(ten) Amonasro(bas) aida isa, etioopia kuningas ülempreestrinna(sop) Ramfis (ülempreester) esietendus oli kairos 1817 tegevus toimub muistses egiptuses. Richard Wagner (1813-1883) muusikaliselt absoluutne geenius e. tõbras ooperi reformaator, dirigent, libretist, muusikakirjanik, teatriteoreetik. Peamine looming oli ooper. 13Ooperit 1 sümfoonia 8 avamängu mõningad marstid sümfoonia orkestrile ja soolo ja koori laule. Draama Leobold ja Adelaide Sõbramma ja suur abi Wilhelmine Schöder-Devrient (ta on elanud ka eestis) Wagner kujutas teda ette alati ooperite peaosas. Muinasjutulise esiooperi Metshaldjas. 1834 artikkel Saksa ooper läks magdeburgi ja sai seal ameti linna ooperis võlausaldajad hakkasid kiusama 1837 kolib Riiga seal sai tast Riia ooperi juht. Tema proovid olid väga ra...
Paljud jazz muusikud kolisid stiili sünnilinnast New Orleansist New Yorki. "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt Esiettekanne 1924 New Yorkis Gershwin ühedas jazz´i ja sümfoonilist muusikat. Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse. Ooper "Porgy ja Bess" 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus! Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu. ... Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori. Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud. Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid. Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma
Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. ● Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Valgre on maetud Tallinna Metsakalmistule. Elulugu ● Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" (lavastatud Noorsooteatris 1985) ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, esietendus 6. märtsil 2013). ● Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. 2003. aastal avati Pärnus Raimond Valgre mälestusmärk (skulptor Rait Pärg). Looming ● Tema loomingu võib jagada kolmeks etapiks: - Restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1941 - Sõja-aeg 1941-1945 - Sõjajärgne periood kuni 1949 aastani. ● Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja
Wallenberg Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg". ,,Wallenberg" on Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri esimeseks ja hetkeseisuga ka ainsaks ooperiteoseks. Esietendus Estonias toimus 1. juunil 2007. aastal. Osatäitjad: Nimiosas Rauno Elp. Silma paistsid veel Priit Volmer (Eichmann), bariton Jassi Zahharov (saksa ametnik), tenorid Urmas Põldma ja Vladislav Horuzenko (kaks nõukogude ametnikku) ning sopran Helen Lokuta (diplomaat). Juute, külalisi, Gulagi vange etendas Rahvusooper Estonia ooperikoor. Dirigent Hardo Volmer Etenduse lavastas Dimitri Bertman, üks parimaid vene teatrilavastajaid ja
Humoorikalt tõsine ,,Enesetapja" Kristo Kaareste 10A Näidendi autor oli Nikolai Erdman. Lavastaja oli Tiit Ojasoo ja kunstnik Ene-Liis Semper. Laval olid Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv ja Linda Vaher Lavakunstikooli XXVI lennust. Esietendus toimus 12. oktoobril Vene Teatri suures saalis. Ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat otsustada end parem lihtsalt ära tappa. Kõik! Kaua võib! Kogu pidu! Aitab jamast! Vähemalt nii tundub peategelast ümbritsevatele inimestele. Enesetapp ja pääsemine oleks lunastus, talle ja kogu ühiskonnale viimane, aga see-eest tõeliselt julge ja otsustav tegu, mis annaks julgust oma nõrkustest üle saada. Komöödia ...
Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de Hapsal), mis koosneb kolmest klaveripalast: "Lossivaremed" (Ruine d'un Chateau), "Naljand" (Scherzo) ja "Sõnadeta laul" (Chaut sans paroles). Tsaikovski külastas Eesti veel ka aasta hiljem, kui ta viibis Sillamäel. 1891. aastal oli ta veidi aega Tallinnas. 1870-ndatel aastatel hakkas Tsaikovski kuulsus heliloojana kasvama
"Madame Butterfly" ja "Traviata" "Vanemuises". "Estonia" noorendas mängukava Tubina ooperiga ,,Barbara von Tisenhusen". Põhimõtet, et üks Eesti ooper peaks olema rahvusooperil pidevalt kavas, saab ainult tervitada. "Estonia" huvitavamate ettevõtmiste hulka mahub kindlasti ka ühistöö Soome Rahvusooperiga, Tauno Pylkkäneni ooperi ,,Mare ja ta poeg" kaasakiskuv kontsertettekanne Hannu Lintu dirigeerimisel. Ooper ühiskondliku nähtusena. Ka "Estonia" sügishooaja esimene esietendus, Giuseppe Verdi ,,Aida" (koostöös Malmö Ooperiga), mõjus värskelt. Etendused ei toimunud kesklinna ooperitemplis, vaid linnaäärses "Onistari" tennisekeskuses, võiks öelda "Õismäe Ooperis". Etenduste ühiskondlik kõlapind oli võimas, tennishalli suunas voorivad inimmassid on senini silme ees. Näib, et "Estonia" tabas kahe naelapea pihta: tõi esile uue perspektiivi ooperi ja Tallinna publiku suhetes ning näitas esimese esietendusega arvestatavat kunstitaset
Muusika Ühingu segakoori. Aav töötas 19321939 Autorikaitse Ühingus, 19321936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ja 19301939 toimetajana ajakirjas Muusikaleht. Ta oli 1938. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928 (lavastas Hanno Kompus). Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi "Elu" (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Tema teoseid on esitatud laulupidudel. Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus, rahvusromantism. Helikeelt on kirjeldatud
armastatu ajateenistuse ja palju muid teemasid. 1935. Võttis Orff Scmelleri kogutud teosed ja kohandas paar tosinat teksti uute meloodiatega. Esimest korda oli Carmina Burana laval 8. juunil, 1937 Frankfurdi ooperi poolt Frankfurdis. Dirigent oli Bertil Wetzelsberger, koor Cäcilienchor. Lavastaja oli Oskar Wälterlin, kostümeerija Ludwig Siewert. Esimene esitus väljaspool Saksamaad oli Scala Milanis 10. Oktoober, 1942. Ameerika Ühendriikides esietendus teos 1954. aastal San Franciscos. Teos oli väga menukas kohe algusest peale. Teos koosneb kolmest osast: ,,Kevad", ,,Kõrtsis" ja ,,Armastusest". Teoses esitavad koor ja solistid ja orkester kordamööda oma numbreid, millest moodustub üks tervik. Kõik osad lähevad attaca. Kõiki osi on võimalik esitada ka eraldi, mida tihtipeale ka tehakse. Kokku on Buranas 24 osa: ,,O fortuna", ,,Fortunae plango vulnera". ,,Kevad": ,,Veris leta
1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" (Boccaccio "Dekameroni" ainetel; ooperist on tehtud ka telefilm). "Imeloo" muusika on rütmiergas ning sisaldab levimuusika elemente. Lavateosena meenutab see sundimatult mänguline teos koomilist ooperit. Väga edukas oli ka koos Andres Valkoneniga kirjutatud rokkooper "Põhjaneitsi", mis esietendus "Vanemuises" 1981. aastal - see oli üldse esimene sellelaadne teos eesti muusikas. Sümfooniaorkestriga oli siin ühendatud rokkansambel; esietendusel oli selleks "Fix" koos peaosa laulnud Silvi Vraidiga. Järgmine lavateos "Ohver" (1981, A. Tolstoi jutustuse "Siug" ainetel) on palju tõsisem teos, milles leidub tugev annus groteski. Groteski ja absurdi piiril balansseerib ka ooper "Süda", mis esietendus "Estonias" 1999. aastal ( libreto autoreiks helilooja tütred Kirke ja Maarja Kangro).
täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920-aastatel.) · Lavamuusika: o Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi o Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost o Maailmakuulsuse tõid talle balletid: ,,Tulilind" ; ,,Petruska"; ,,Kevadpühitsus" · ,,Tulilind" o Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. o Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! · ,,Petruska" o Nukudraama o Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone · ,,Kevadpühitsus" o Alapealkirjaga ,,Pildid paganlikust Venemaast" o Kõige novaatorlikum teos o Esietendus 1913 Pariisis Champs-Elysees teatris o Skandaalne teos · Puudus tavapärane jutustav süzee · Venemaa paganlike rituaalide kujutamine tantsus ja muusika · Pidevalt muutuv taktimõõt
Nüganeni lavastatud «Karinis» oli Indrek Sammul nagu teisest puust, kuigi mõlemad, Tammsaare Indrek ja Tsehhovi Versinin on kannatuse võrdkujud. Ohvitseri väärikust pidanuks rõhutama munder, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne peategelase lüheldast kasvu silmas pidades. Mänguliselt oli nauditav Andres Tabuni sõjaväearst Tsebutõkin ja Arvo Raimo valvurist rauk. Õdede kolmik (Olmaru, Meriste, Lepp) oli võrdväärne ansambel. Võib oletada, et esietendus tekitas tunde, et kõnnitaksegi köiel. Nii on see ikka. Kukkumise hirmus hoitakse kramplikult kinni tasakaalupoomist. Pole vaja. Võetagu lõdvemalt. Võimalusi Tsehhovit lausa publitsistliku tänapäevasusega mängida on küllaga. Kas või «depressiivsete väikelinnade» võtmes ja Moskva, Tallinna või mis tahes suurlinna kui pääsetee illusiooni purustamises. Muutumine algab meist endist see on Tsehhovilt igavikku kanduv sõnum. Uus lavastus «Kolm õde» Anton Tsehhov
tegevusega. Muutusid ka Isherwoodi tegelased: meespeaosalisest sai ameerika kirjanik, kes õpetab Berliinis inglise keelt, juudivastaste vaadetega majaprouast aga hoopis märksa sallivam naine, kel juudisoost austaja härra Schultz. Keeleõpilased kadusid, nende asemele ilmusid prostituut preili Kost ja nats Ernst Ludwig. Viimaks ühendas muusikal kaks lugu: ühe, mis toimus Kit-Kat-Klubis ja teise reaalses maailmas selle ümber. Esietendus toimus Broadwayl 20. novembril 1966. 1967. aastal võideti Tony auhindade jagamisel parima muusikali, helilooja ja laulukirjutaja, mees- ja naiskõrvalosatäitja, lavakujunduse, kostüümide, koreograafia ning rezii (lavastuse plaan) preemia. 3 Autorid Helilooja-John Harold Kander (sündinud 1927) Kander on sündinud Kansases, Missouris. Ta alustas Broadway-karjäri 1950
Vilde varasemates töödes esinevad ideaalnaised ei võitle enese kui inimese õiguste eest, vaid ainult oma südamearmastuse eest. Nüüd Vilde sellega enam ei lepi. Ta naised asuvad võitlema enda kui iseseisva, vaba inimese õiguste eest. Vilde omapärasest naisõiguslusest sündisid tema kuulsad „päikesenaised“, tuntuim neist „Tabamata ime“ (1912) Eeva Marland. „Tabamata ime“ üks eksemplar saadeti ka „Estonia“ teatri eestseisusele, teine kirjastaja Eduard Virgole. Esietendus toimus alles 1913 a. sügisel, näidend äratas suurt tähelepanu ja selle ümber tekkis kauakestev poleemika. Näidend oli teravalt satiiriline ja rahva hulgas väga populaarne. Näidend „Pisuhänd“ sai valmis 1913 a. oktoobris, komöödia esietendus oli „Estonias“ 1914 a. veebruaris. Etendus saavutas menu tänu sädelevale huumorile. See oli samuti väga populaarne rahva seas. Aastail 1914 – 1916 oli see kõige mängitavam lavatükk. Välismaal mängiti seda
(Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920-aastatel.) Lavamuusika: Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi. Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost. Maailmakuulsuse tõid talle balletid: "Petruska"-Nukudraama Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone "Kevadpühitsus"-Alapealkirjaga "Pildid paganlikust Venemaast" Kõige novaatorlikum teos Esietendus 1913 Pariisis Champs-Èlysées teatris Skandaalne teos ,,Tulilind"- Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! Uudsus seisnes: Puudus tavapärane jutustav süzee. Venemaa paganlike rituaalide kujutamine tantsus ja muusika. Pidevalt muutuv taktimõõt. Puudub ühine meloodia. Suur roll löökpillide. Uudne orkestratsioon- toob välja iga instrumendi üksikuna. Arthur Honegger (1892-1955) Lapsepõlv Sveitsis
,,Sõdur" Esietendus oli 30. Märtsil 2007 KUMU Auditooriumis Tegelased: · Kindral kujutatakse kui kindral Laidoneri. · Küürakas - inetu nagu Quasimodo, küürakas ja lonkas. (kindrali vastand au, inimlikkuse, mehelikkuse ja isamaalisuse skaalal) Sisu: Kindral astub uksest sisse ning on närviline. Tema maja on ümber piiratud ning ta naine on arreteeritud. Kohtab toas Küürakat, kes on tavaline sõdur. Sõdur on justkui teener Kindralile, kes otsustab magama minna, kuid Küürakas segab teda ning on vihane selle pärast, et Kindral ise istub sõja ajal staabis ning vaatab pealt kuidas mehed surevad lahinguväljal. Küürakas üritab siis endal ordenit lahti rebida, kuid see ei õnnestu ning ütleb, et ega Kindral ka sellega midagi ei tee. Tuli kustutatakse. Kindral on vangistatud. Edasi räägib Küürakas Kindrali ülestunnistustest nähtamatutega. Hommikul ärk...
Retsensioon ,,High school musical" ,,Keskkooli muusikal" esietendus Eestis 2010 aasta märtsis, lavastajaks on Andres Dvinjaninov. Peamised osatäitjad olid: Troy Bolton (kooli korvpallitiimi kapten) - Ott Lepland või Kristjan Kasearu, Cabriella Montez (teadusklubi liige) - Mari Ronimois, Sharpay Evans (draamaklubi president) - Getter Jaani või Jekaterina Nikolajeva, Ryan Evans (Sharpay vend) - Taavi Tõnisson. Etendust käisin vaatamas 02.05.2010 Eesti Nuku- ja Noorsooteatris.
Miley Cyrus Põhiline Sünninimi: Destiny Hope Cyrus Sündinud: (23.november 1992,17-aastane) Nashville,Tennessee, USA Stiilid: Pop rock, Teen pop Amet(id): Laulja, näitlejanna, laulukirjutaja Pillid: vokaal, elektrikitarr, akustiline kitarr, klaver Aktiivne:2003--tänaseni Hannah Montana "Hannah Montana" on Emmy auhinnale kandideerinud USA telesari. See esietendus 2006. aastal Desney Channelil ja käib siiani. Sari räägib tüdrukust, kes elab topeltelu. Teismeline tüdruk nimega Miley Stewart (Miley Cyrus) on kuulus popstaar esinejanimega Hannah Montana, aga ta varjab oma identiteeti. Lisaks kõrgele reitingule televisioonis on ka Hannah Montana kontserdid populaarsed Laulukarjäär Albumid : 2006: Hannah Montana 1 2007: Hannah Montana 2/Meet Miley Cyrus 2008: Breakout 2009: Hannah Montana: The Movie
Kontserdiretsensioon Käisin 15. aprillil Estonia kontserdisaalis vaatamas kontsertettekannet Georges Bizet' ooperist ,,Pärlipüüdjad." Solistideks olid Virgina Wagner Hispaaniast, Ray M. Wade USA-st, Rauno Elp ja Mart Laur Eestist. Dirigent oli Arvo Volmer. Kontsert kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses. Selle ooperi esietendus oli 30. septembril 1863. Aastal Pariisi Théâtre Lyrique'is. 19. Sajandil vaimustas prantslasi kõik, mis oli võõrapärane fantaasiarohked kujutluspildid kaugetest maadest, tundmatutest rahvastest ja müstilistest loomadest. Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kaunimaid meloodiaid. Tuntuim neist on peategelaste esimese vaatuse sõprusduett ,,Pühakoja sügavuses" (,,Au fond du temple saint"). Tegevus toimub Tseilonis. Kohalikud kalurid valivad Zurga nende liidriks. Nadir naaseb külla, ning tema ja Zurga meenutavad, kuidas nende ...
Fr. Chopin, G. Bizet, G. Verdi 1 .Kes nendest kolmest heliloojast olid head pianistid? Chopin, Bizet, 2. Millal elas Fr.Chopin? Kus on ta sündinud ja kuhu maetud? 1.03.1810 Varrasivis -17.10.1849 Pariisis, poola helilooja ja pianist, suri tuberkuloosi, südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus. 3. Millise hariduse sai G.Bizet? Nimeta kolm tegevusvaldkonda, milega ta tegeles. Hariduse sai Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Õppis komponeerimist ja klaverimängu. 4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3. juuni 1875. oli prantsuse helilooja. 5. Millal elas G.Verdi? Mis maa helilooja ta on? 10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Es...
Võluflööt Mina nägin "Võluflööti" Estonia teatris paari aasta eest, külastades seda muusikaajaloo tunni raames. Olin koheselt lummatud ja pole kahtlustki, et tegu võib olla ühe mu lemmik teosega. Võluflööt on Wolfgang Amadeus Mozarti viimane ooper, mille ta kirjutas oma elu lõpus, olles väga haige. Tegemist on laulumänguga, mis oli tol ajal Viinis väga populaarne. Esietendus toimus 30. Septembril 1791 Viinis helilooja juhatusel. Ooper ise on küllaltki pikk, kestvusega umbkaudu 3 tundi, kuid tasub ennast kindlasti ära. Tegelasteks on: Sarastro (bass), Tamino,prints (tenor), Sarasto riigi preester (bass), Kaks preestrit (tenor,bass), Öökuninganna (sopran), Pamina, Öökuninganna tütar (sopran), Kolm daami (sopran,metsosopran,alt), Kolm poissi (sopran,metsosopran,alt), Papageno, lillemüüja (bariton), Papgena (sopran), Monostatos,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
