toob ellu vaheldusrikkust. Raamatu kirjapaneku stiil on väga väljapaistev, sest minu arust ei ole tegu ei luule ega proosa tekstiga (kuigi ütleb interneti allikas, et tegu on ikkagi värsstragöödiaga). Raamat erineb teistest juba sellepärast väga palju. Võibolla on see raamat ka just sellepärast nii palju tähelepanu äratanud, et tegu on väga vana säilinud teosega. Ei ole just palju näidendeid, mille esietendus on olnud 429 aastat eKr. Inimestele avaldab see muljet. Raamat oli kokkuvõtlikult hea, kuid seda peale pikkade arutamiste ja internetist raamatu tõlgete otsimist. Kui raamatut lähemalt vaadelda, on tegu väga raske kirjandusega. Asi pole selles, et ei saa aru võõrsõnadest või -lausetest, asi on imelikus sõnakasutuses ja ebaloogilises järjekorras. Raamatut oli näiteks tunduvalt raskem lugeda, kui mõnda tänapäeva kirjandusteost. Minule sellised
kunstnikuks Nele Sooväli. Etenduse aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette ülimenuka filmina aastal 2003 ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Kaks keskealist Yorkshire-i naist, Chris ja Annie, otsustavad pärast Annie mehe surma leukeemiasse osta haiglasse uue diivani. Selleks kasutavad nad naiste igipõlist relva keha, tehes aktifotodega kalendri. Käisin seda vaatamas 17. aprillil 2012 Vanemuise suures majas, kuid esietendus Eestis oli 15. märtsil 2012 Vanemuise suures majas. Näitlejateks olid: Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanstsikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ja Eda Hinno. Enne etendust lootsin korralikku meelelahutust ja palju nalja. Arvasin seda seetõttu, et näitlejad on ju head, lavastajaks on väga humoorikas mees ning pealegi põhineb lavastus suurepärasel briti komöödiafilmil
DORIS KAREVA Doris Kareva sündis 28 novembril 1958 aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta on luuletaja ja tõlkija. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus edasi õppima1977-1983 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda, lõpetas kaugõppes. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipend...
Kontserdiretsensioon Operett ,,Viini veri" 17. veebuaril 2009 aastal käisin Tallinnas Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Straussi opereti ,,Viini veri" taasesietendust. See operett esietendus 10. septembril 1994, peale seda on olnud taasesietendusi ka järgnevatel aastatel. Etendus kestis peaaegu 3 tundi. Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Austria) Osades: Väino Puura, Urmas Põldma, Tiiu Laur, Mart Laur, Kristina Vähi, Teo Maiste, Angelika Mikk, Andres Köster, Sirje Puura, Tiit Tralla, Villu Valdmaa, Aare Kodasma jt; balletisolistid: Darja Günter, Vitali Nikolajev. Operetti dirigeeris Erki Pehk.
,,Savoy Ball", helilooja Paul Abraham. Etendus toimus Teater Vanemuise suures majas14.11. 2009 kell19:00. Etenduses osalesid järgmised näitlejad: Madeleine - Margit Saulep, Daisy - Merle Jalakas, Mustafa - Aivar Toomingas, Tangolita - Helen Hansberg, Celestin - Tanel Jonas, Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. ...
Kondserdi arvutus Mina käisin 25.septembril Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit ,,Maskiball", mis oli kolmes vaatuses ja itaalia keeles. Ooper esietendus 17. veebruaril 1859, Roomas (Teatro Apollo) Antonio Somma libretole kirjutatud ooper räägib kirest, armastusest, poliitilistest intriigidest ja elu keerdkäikudest. Oli pingeline aeg, kuningavõimu taheti kukutada. Kuningas Gustav III oli armunud oma parima sõbra ja peaministri naisesse Ameliasse, naine osutas talle ka vastuarmastust. Naine soovis aga oma mehele truuks jääda ja läks nõia juurde, et see tema lubamatud tunded kininga vastu ära võtaks. Segastel asjaoludel Amelia suri
seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! Teater Eesti teatri asutaja ja algupärase näitekirjanduse rajaja 24. juunil 1870 esietendus Koidula lavastuses teatrimäng "Saaremaa onupoeg" 1870 sügisel "Marret ja Mina ehk Kosja- kassed" 3. juunil 1871 "Säärane mulk ehk Sadda wakka solatango'' Koidula muuseum Avati 21. juulil 1945 kunagises Pärnu Ülejõe koolimajas Muuseumis on võimalik näha kõike Koidulaga seonduvat
(Põhimõtteliselt teatrid). Tartus kandis see nime „Vanamuine“ ja Tallinnas „Estonia“. 8) Eesti esimene ooper – nimi ja helilooja „Vikerlased“ (1928) autoriks oli helilooja Evald Aav. 9) Esimene sümfooniaorkester - kes asutas, kus ja millal 1900. aastal kutsus helilooja Aleksander Läte Tartus kokku Eesti esimese sümfooniaorkestri. 1908. aastal asutati see Vanamuise seltsi juurde. 10) Eesti esimene ballett – nimi ja helilooja „Kratt“ (1940, esietendus 1943) autoriks oli Eduard Tubin. 11) Esimesed muusikakoolid Eestis Tallinna Kõrgem Muusikakool (tänapäeval jagunenud kaheks: Georg Otsa nimeline Muusikakool ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Tartu muusikakool
Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks. Esietendus toimus 1853. aastal Veneetsia La Fenice ooperiteatris, kuid lõppes kahjuks täieliku läbikukkumisega. Ooperi läbivaks teemaks on armastus ning eneseohverdamine viimase nimel. Kaunis Violetta kohtub äsja provintsist naasnud Alfredo Germontiga, kes räägib naisele oma tunnetest. Vastu saab ta aga lilleõie ning loa tulla tagasi, kui lill on närtsinud. Violetta armub Alfredosse ning nad asuvad koos elama. Mõne kuu
Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures.19161926 Estonia teatri ooperikooris. Ta juhatas harrastuskoore:1924-1927 Tallinna Sõjakooli koor ja orkester, Eesti Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore.Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi Vikerlased. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928.Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi Elu (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule.Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal".Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus.Teda tunti kui terase mõtlemisega,lakoonilise ja tapes jutuga-hea kõnemees.
valgustus, grimm ja näitlejad. Lavastuse valmimise etapid- valitakse sobiv näidend kinnitatakse lavastaja ja kes valib osatäitjad tegelased saavad tekstiraamatu ja hakkavad oma rolli õppima lugemisproov, millele järgnevad lavaproovid peaproovid lõpuks on esietendus KUULDEMÄNG- sündmustiku tempo on kiire ja kokku surutud, saab kasutada erinevaid muusikaid ja helisi, tegevuse ajalist ja ruumilist ülekannet. TELELAVASTUS- teleekraani kaudu olev teatri etendus, teleobjektiiviga saab lisada erinevaid tegevuspaiku ja tegelastel on rohkem liikumis vabadust, kasutatakse filmitrikke, põnevaid helisi ja mürasi, saab teha seda mida teatrilaval kastutada ei saa. EESTI TEATRI SÜND
Kolmanda vaatuses teises pooles on Violetta oma voodis ja südamevalusse suremas. Kui ta kuuleb ,et Alfredo on tema poole teel ta tervis läheb paremaks.Alfredoga kohtudes saab Violetta aru ,et on käitunud rumalasti ja Alfredo andestab talle. Kuna Violetta tervis on ikkagi nõrk palub ta taeva poole pöördudes andeks. Violetta tervis paraneb ja Violetta ning Alfredo lubavad ,et ei lase enam iialgi ennast lahutada. Ooperi ,,La traviata" on kirjutanud Francesco Maria Piave ja selle esietendus toimus 6. Märtsil 1853 Veneetsias. Egert Tober 10b
Vürstiperekonna viimsed tegevused ,,O.T.M.A. Nikolai II tütred" peateema oli tsaar Nikolai II pere elu viimane nädal, enne seda kui nad hukati. Tegelasi polnud palju ja nad kõik mängisid suurt rolli selles teoses. Nikolai II tütarde nimed olid Olga, Tatjana, Maria ja Anastasia. Veel tegi etenduses kaasa mees, kes seda lugu rahvale rääkis. Kõige karmima inimese osa oli antud valvurile, kelle tööks oli tüdrukuid valvata ja neile teeajal kandik tuppa viia. Teoses põhitegevus käiski Nikolai II tütarde ümber. Sellest tulenes ka teose põhiprobleem, et kuidas päästa terve perekond ära kohast, kuhu neid oli sunniviisiliselt viidud? Minu meelest näitlejad olid väga heal tasemel, mingeid häirivaid faktoreid ei olnud ja kõik jutt ning tegevus oli arusaadav. Etenduse lavastaja oli teinud huvitavat tööd. Lava oli tühi, kuid samas ka täis. Kujundus oli arvestavav ning ka see, et vaheajal ajal värviti aknaklaasid valgeks ja löödi...
Eestiga. Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. 1961. a. tegi külaskäigu Eestisse. 1970. a. haigestus vähki. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis. Looming On kirjutanud kümme sümfooniat ja ühe üheosalise lõpetamata sümfoonia. Samuti on kirjutanud sümfoonilisi lühiteoseid, viiuli- ja klaverimuusikat, koorimuusikat, kaks ooperit: 1. 1968. a. ,,Barbara von Tiesenhusen" 2. 1971. a. ,,Reigi õpetaja" Tubinalt pärineb Eesti esimene ballett- ,,Kratt", mis esietendus 1943. a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi. I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga pöördub helilooja eesti rahva mineviku poole, Muistse Vabadusvõitluse perioodi. Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.). Inspiratsioon tuli loodusest, virmaliste vaatamisest. Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale
Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tsaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: ,,Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas." Ja tal oli õigus. Tegevus toimub Hispaanias. Lugu räägib peategelase Jose, kes on sõdur, ja mustlasneiu Carmeni vahelisest armastusest. Carmen on ilus ning mustlastele iseloomuliku temperamendiga ja käitumisega. Varsti aga Carmen tüdineb
1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris. 1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed oratootiumid 1708. 1709 esietendus Veneetsias tema ooper "Agrippina" (ühendas vabalt Veneetsia ja Napoli koolkondade stiili), mis tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks". Peale Anne'I surma sai uueks kuningaks Hannoveru kuurvürst George I-na
Vähemusrahvuste kultuuri väljundid ja võimalused Vene teater · Vene Teater on Eesti ainus kutseline venekeelne teater. Vene teatri ajalugu sai alguse 15. detsembril 1948,mil esietendus V. Suponevi "Lendurite pere". · Aastail 19482005 kandis teater Riikliku Vene Draamateatri nime. Alates 2005. aastast tegutsetakse Vene Teatri nime all. · 60 aasta jooksul on teatris ette kantud ligi 500 lavastust. · Vene teater asub Tallinnas Vabaduse väljaku lõunaserval Tallinna linnavalitsuse hoone ja hotelli "Palace" vahel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
"Carmen" Tänapäeval on Georges Bizet'i ooper "Carmen" üks kõige kuulsaim ooper kogu maailmas, kuid see ei olnud alati nii. "Carmeni" esietendus võeti vastu koguni nii halvasti, et Bizet pidi nägema suurt vaeva, et ooperit pärast viiendat etendust repertuaarist maha ei võetaks. Seda skandaalset ooperit käisid vaatamas 10. ja 11. klasside õpilased ning osade jaoks oli see esimene ooperikogemus üldse. Teose I vaatus oli vast kõige põnevam. Tegevus hakkas kohe pihta ning ei venitanud millegiga sugugi. Carmeni aaria oli vapustav. Kõik oli lauldud väga puhtalt ja ilusa tooniga. Selle aaria juures oli kõik nii nagu pidi olema
Ta ise dirigeeris neid. 1851 1853 kirjutas ta oma kolm kõige kuulsamat ooperit: "Rigoletto", "Trubaduur", "La Draviata". "Rigoletto" on väga sünge draama, "Trubaduur" on kangelaslik ooper ning "La Draviata" on tundeline ooper. 1859. aastal abiellus ta uuesti (ühe sopraniga). Sel ajal kui ta abiellus hoogustus tema poliitiline tegevus. Selle aja kõige kuulsam ooper on "Don Carlos", mis räägib armastusest. 1870. aastal alustas ta ooperi "Aida" kirjutamist, see esietendus 1879. aastal Kairos: sellega avati Suessi kanal. Järgnevad 16 aastat ei kirjutanud ta ühtegi ooperit. Selle perioodi kõige tähtsam teos oli "Reekviem". 1886. aastal kirjutas ta ooperi "Othello". Enne surma kirjutas ta ooperi "Falstaff". Viimased eluaastat veetis Milanos, ta oli jõukas. Tegeles heategevusega. Kuulame: "La Draviata" sissejuhatust Verdi ooperite eripäraks peetakse ilusat meloodiat ning laulmisviisi, mida nimetatakse bel canto (ilus laul).
"Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1872 - 1878 juhtis teatrit Reinhold Sachker. 1878 - valiti August Wiera Vanemuise Seltsi laulu-, orkestri- ja näitejuhiks. Ta organiseeris käsitöölistest ligi 100-liikmelise poolkutselise kollektiivi ning juhtis teatrit kuni aastani 1906. 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1903 - hävis tules Vanemuise Seltsi maja Jaama tänavas. 1906 - avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu.
Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika: · Mängufil m " Tule tagasi, Lumu mba " · Film " S e m m " · Film "Eesti õhuruumis ", Polarfil m · Doku mentaalfil m "Eesti partii ", erastuudio " Maurum " Teatrimuusika Kuulsa mad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: · " C harlotte koob v õrku ", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik , dirigent Andres Ammas. · risotoorium "Roheline muna". Sõnad Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait,
oma huvitava iseloomu pärast. Ta lõpetas selle 1965. Laulmist õppis ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi ettevalmistusosakonnas Tiit Kuusiku juures aastatel 1967 kuni 1969. (1) (2) Aastal 1964 kutsuti Helgi Sallo Estonia teatris dirigendina debüteeriva Eri Klasi soovitusel tema dirigeeritud muusikalavastusse ,,West Side Story" Maria ossa. ,,West Side Story" oli konservatooriumi lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastus. Selle esietendus toimus Estonias 30.detsembril 1964. Peale Maria rolli sai temast Estonia solist. (1)(2) 1.3. Autasud 1975.aastal omistati Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983.aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vääriliseks, 1989.aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994.aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna "Volli", 1996.aastal pälvis aga prestiizika "Suure Vankri" auhinna.(2) 4 1.4. Isiklik elu
Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud 6 Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika. Need on: 1. Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" 2. Film "Semm" 3. Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm 4. Dokumentaalfilm "Eesti Partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutnud, on 1. "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13.aprillil 1984 See on Ameerika ajakirjaniku E. B. White'i tänapäeva muinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor on Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu. Lavastaja on Viktor Nelik. Dirigent Andres Ammas. Muuskali sisuks on loomade elu ja lapse sõprus nendega. 2. Risotoorium "Roheline muna" Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo
aastal 1907,said selle pärijateks tütred. Kuid kuna noorem tütar Anna kolis lõplikult välismaale, jäi kogu pärandus tütar Hedwigi hoole alla. Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Selle auks korraldati 11. augustil Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. 3.juunil 1871. a esietendus ,,Vanemuise'' seltsis Koidula lavastuses tema algupärane komöödia ,,Säärane mulk ehk Sadda wakka solatango''.
ja -revolutsionääriga, vaid suhteliselt mõõduka inimesega (kelletaolisteta tegelikke revolutsioone ei sünnigi). Hugo teater · 1827 Cromwell ja selle eessõna. Näidend ise oli õieti üpris raskepärane ja lavastamatu, nagu klassitsismi lammutamisel ajuti ette tuli. · 1829 Marion Delorme - teooria ellurakendamine: kired, põnev sündmustik 17. sajandist, saladuslik kangelane, ümberriietumised jne. · 1830 Hernani - esietendus 25. veebruaril kujunes sõna otseses mõttes võitluseks klassitsistide ja romantikute vahel, skandaali põhjustasid juba esimesed värsid, kus aleksandriin murdus klassikalises kunstis lubamatul moel. Hernanis loobus Hugo klassikalise värsisüsteemi ja reeglite järgmisest, sõnavarapiirangutest ja ümbesütlemistest, koha- ja ajaühtsusest. Näidendi kangelane esindab romantilist ideaali.
Retsensioon ,,Nii on meil moes!" (,,Anything Goes") Laupäeval, 22. novembril, käisin klassiga Tallinna linnahallis vaatamas Cole Porteri muusikalist komöödiat ,,Nii on meil moes!", mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka
need lihtsalt vabas õhus või agoraal, peagi aga rajati selleks teatrid. Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draamaga). 7. Mida tead Sophoklese tragöödiast ,,Kuningas Oidipus"? "Kuningas Oidipus" (vanakreeka keeles " " ("Oidipous Tyrannos"), ladina keeles "Oedipus Tyrannus" või "Oedipus Rex") on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr. See on teine Sophoklese kolmest Teeba-ainelisest tragöödiast, kuid on ajalises järgnevuses esimene; sellele järgnevad "Oidipus Kolonoses" ja "Antigone". Sajandite jooksul on seda hakatud pidama üheks parimaist Kreeka tragöödiaist. 8. Nimeta ja kirjelda klassikalise proosa arengusuundi. Ajalooproosa - tekkis vajadus jäädvustada andmeid teistest rahvastest ja oma rahva elust. Retooriline proosa- tekkis seoses kõnekunsti arenguga. 9
Pritsimehest ballettmeistriks Käisin vaatamas 24. novembril Kuressaare Linnateatris Endla teatri etendust ,,Ballettmeister". Näidendi autor on Urmas Vadi ning selle on lavastanud Andres Noormets. Viimane on ka näidendi muusika- ja lavakujundaja. Peaosas mängib Ago Anderson, kes sai ka käesoleva aasta kevadel oma rolli eest parima meesnäitleja preemia. Veel kaks ilusat naisnäitlejat olid Liis Laigna ja Kaidi Viidas, kes mängsid väga paljusid erinevaid karaktereid ning neil tuli see kõik loomulikult ja hästi välja. ,,Ballettmeistri" esietendus toimus Endla teatri Küünis 30. aprillil 2009. aastal. Laval toimus palju huvitavaid stseene, kuid silmapaistvamad olid kindlasti erinevad tantsukavad. Näitlejad, keda olid kokku üheksa, tegid oma tööd hingega ja mängisid oma rollid hästi välja ning tänu sellele tõid nad ka vaatajatele huvitava etenduse. Etendus tuletas meelde aega nagu istuks aastataguses ajalo...
Modest Mussorgski (1839-1881)- sündis Pihkva kubermandus mõisniku perekonnas; esmase klaverimängu oskuse sai emalt; 1852 astus kadettide kooli; 1856 alustas teenistust kaardiväeohvitserina; 1860 debüteeris heliloojana; vladimir stassov oli suur toetaja ja propageeria; 1816 sai rahulikult loomingule pühenduda; pärisorjuse kaotamisega halvenes ta seis- pidi ametnikuna tööd tegema; allakäik süvenes- hakkas sõltuma vennast ja sõpradest- jõi; 1874 ,,Boriss Godunovi" esietendus andis talle uut energiat; suri alkoholismi tagajärjel; ooperid ,,Sorotsintso aastalaat"; orketriteosed ,,ää lagedal mäel"; klaveritsükkel ,,pildid näitustelt"- hiljem sai sellest orkestriteos; laululooming ,,lastenurk", ,,päikeseta"; 20 saj tegi pildid näitustest oma versiooni jsao tomita Nikolai Rimski-korsakov (1844-1908)-hea kodune haridus; 1856 astus Peterbusi mereväekadettide kooli; 1861 tutvus Balakireviga- temast sai korsakovi õpetaja ja eeskuju;
MTX335. 1920ndad aastad Saksa muusikateatris: Neue Sachlichkeit, Zeitoper. Pärast I maailmasõda sai hoolimata Saksamaa lüüasaamisest ja majanduskriisidest 1920. aastatel kõige kiiremini arenevaks suurlinnaks Saksamaal Berliin. Just siin kandus uus, tempokas elutunnetus kiiresti ka muusikateatrisse. Enne I maailmasõda (1914-1918) võime rääkida hilisromantismist ja ekspressionismi esimesest lainest (Richard Straussi “Salome” ja “Elektra”, Schönberg). Pärast Euroopa riike vapustanud ja suuri poliitilisi muutusi kaasa toonud I maailmasõda a) tekkis vastuseis romantismile ja ekspressionismile, sooviti objektiivset, selge vormi ja korrastatud rütmiga muusikat ning võeti mudeliks barokk ja klassitsism; b) jätkus ekspressionistlik liin, ajendatuna sõjakoleduste ja –kannatuste üliemotsionaalsest kujutamisest. a) Sellist hoiakut nimetatakse Prantsusmaal ja Venemaal neoklassitsismiks (Stravinski, Poulenc ...
Kontserdiarvustus "Luikede järv" Külastasin 28. oktoobril kell 19.00 Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti "Luikede järv", mis esietendus Moskva Suures Teatris 20. veebruaril 1877. Teos on tuntud üle maailma ja väga palju lavastatud. Teos on neljas vaatuses. Antud etenduse lavastaja oli Toomas Edur, tema redaktsioon põhines Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafial. Dirigendid olid Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd. Kunstnikuks oli Saksamaal pärit Thomas Mika ja valguskunstnikuks Taanist pärit Steen Bjarke. Kontsert oli üldjoontes väga ilus ja tore kogemus, seal oli olemas romantika, võitlus hea ja kurja vahel
Retsensioon "Võlanõudjad" 21.novembril käisin Eesti Draamateatris Hendrik Toompere Jr lavastatud "Võlanõudjaid" vaatamas. Etendus oli lavastatud William Shakespeare'i komöödia "Veneetsia kaupmees" ainetel. Lavastuse esietendus oli 17.aprillil 2011, seega on etendus olnud mängukavas poolteist aastat ning vaatajate huvi on endiselt väga suur. Antud teos oli Shakespeare'i üks kuulsamaid lugusid laenamisest ning võlguolemisest. Lugu jutustas noorest armunud mehest, kes vajas kiiresti 3000 tukatit, et võita armastatud naise süda. Oma probleemiga pöördub ta Veneetsia kaupmehe, oma hea sõbra, Antonio juurde. Kuna kaupmehel endal sellist summat
MADISONI MAAKONNA SILLAD Etenduse ,,Madisoni maakonna sillad" lavastaja on Peeter Tammearu, kes töötab Kuressaare Linnateatris. Esietendus 7.märts 2014 Sadamateatris. Muusikalise kujunduse eest vastutab Peeter Konovalov. Etenduse kunstnik on Silver Vahtre. Valguskujunduse eest kannab hoolt Andres Sarv. Etenduse autor on Robert James Waller, tema loomingust tegi dramatiseeringu Siri Niinikoski ning selle tõlkis Triin Sinissaar. Osades: Külliki Saldre(Francesca Johnson), Hannes Kaljujärv(Robert Johnson), Maria Soomets, Tanel Jonas, Marika Barabanstsikova, Jüri Lumiste Etenduse sõnum oli, et armastus on kõigest tugevam. See võib lõhkuda kõik, kuid samas algatada midagi uut ja ilusat. Kuigi armastuse vägi on tugev ning viib ,,mõistuse peast", peab jääma iseendaks ning jätkama sealt, kus jäi pooleli. Nagu tegid peategelased Külliki Saldre ja Hannes Kaljujärv. Kirg, kiindumus, armastus oli küll suur, kuid mõlemad teadsid, et nad ei saa lahkud...
Evald Aav Madli Allikas ja Eleri Laanemets Tartu Tamme Gümnaasium 11A 7. mai 2014 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 19001939 Üldiselt Sündis 7. märtsil 1900. aastal Tallinnas ja suri 21.märtsil 1939. aastal Tallinnas. Tuntud kui Eesti helilooja ja koorijuht. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa just koorilaulud ta on kirjutanud ligi 50 sega, nais ja meeskoorilaulu, millest mitmed on võetud ka üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva ning on pälvinud ka auhindu erinevatel koorilaulude võistlustel. 19...
Kontserdiretsensioon Cole Porteri muusikal ,,Nii on meil moes" leidis aset 15.11.2008 õhtul Tallinna linnahallis. Esietendus toimus päev varem ehk 14.11.2008. Esinesid eesti tuntud lauljad ja näitlejad Kaire Vilgats (Reno Sweeny), Märt Avandi (Billy Crocker), Kristi Roosmaa (Hope Haircourt), Tõnu Kark (Moonface Martin), Ülle Lichtfeldt (Erma), Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikali lavastajaks on Andrus Vaarik, kunstnikud Gerly Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka. Kõlasid paljud juba maailmaklassikaks saanud meloodiad - ,,I Get a Kick Out of You", ,,All Through the Night", ,,You're the Top", ,,It's De-Lovely", ,,Blow, Gabriel Blow" ning muusikalide ajaloo üks säravaimaid show-numbreid ,,Nii on meil moes". Loo tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Tegemist on hoogsa situatsi...
Elina Lainelo 10.a Retsensioon „Pähklipurejast“ Käisin 19. jaanuaril Rahvusooper Estonias „Pähklipurejat“ vaatamas. See on Pjotr Tšaikovski maailmakuulus ballett, mida on etendatud alates 1892. aasta detsembrist, kui toimus esietendus. Etenduse koreograafiks oli ameeriklane Ben Stevenson, kes selle teosega on pälvinud rahvusvahelist tunnustust. Dirigendi roll oli Risto Joosti mängida. Pjotr Tšaikovski sündis 1840. aasta maikuus ja elas 1893. aasta novembrini. Ta oli vene romantismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema tundelist muusikat, kus peegeldusid inimese sisemaailma kõige varjatumad nüansid, mõjutas üpriski tugevasti 14-aastase tundliku loomusega poisikese ema surm
1870-ndatel aastatel, pärast tutvumist operetizanrile aluse pannud Jacques Offenbachiga, hakkas ka Straussi huvitama operett. Kuid ta ei läinud siiski Offenbachi teed. Juba tema esimestest katsetustest ilmnes, et Straussi operetid on teist tüüpi, tantsulised, neis on kõige olulisemad tantsud ja esmajärjekorras just viini valsid. Straussi kõige esimene operett, mis rambivalgust nägi, oli ,,Indigo ja nelikümmend röövlit". Selle esietendus toimus 10.veebruaril 1871 Theater an der Wien'is. 1873 järgnes ,,Karneval Roomas" Ent tema kolmas operett ,,Nahkhiir" kujunes hiilgavaimaks leheküljeks viini opereti ajaloos. See on püsinud teatrilavadel tänase päevani välja ning on olnud alati publiku seas armastatud ja populaarne. ,,Nahkhiir" on klassikaline näide tantsulisest operetist. Siin tantsitakse kõikjal, olgu siis tegemist melodramaatilise või puhtkoomilise situatsiooniga. Tantsides väljendatakse nii
niisuguseid teemasid nagu keskkonna saastamine, tervete loomaliikide hukk, rikkuse ebaõiglane jaotus jne. Seal näeb autor maad kui surevat, enesetappu sooritavat planeeti. Edward Albee (1928)-Sündis Washingtonis ning adopteeriti miljonäriperre , kellele kuulus vodevillitetrite kett.Tema näitekirjaniku debüüt leidis aset 1950.aastate lõpul. Alustas absurdimaiguliste lühinäidentitega, millest enimtuntud ,,Loomaaialugu", mille esietendus toimus Berliinis. Ameerika tetris võeti Albee täielikult omaks säravalt vaimuka lavateosega ,,Kes kardab Virginia Woolfi?"(1962).Esitab publikule vaadata ja hinnata ühe pingelise abieluduelli. Näidend ,,Kõik aias"(1968) vaatleb keskklassi kõlbelist allakäiku.Tema teoseid on lavastatud ka Eesti tetris ,,Habras tasakaal", ,,Lolita", ,,Kõik on läbi", ,,Kolm pikka naist". Aja jooksul on Albee
Armastuse ja headuse teema. ,,Figaro pulm" valmis viie kuuga. Seal on rohkesti situatsioonikoomikat, põnev ja kirev karakteritegalerii, palju pingestatud ansambleid. ,,Haaremirööv" (1782) oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Üks kuulsamaid Mozarti oopereid on ,,Don Giovanni", kus ta ühendas muusikaliselt opera buffa, opera seria ja Singspiel'i stiili. Viimane ooper ,,Võluflööt" esietendus veidi enne helilooja surma. 5. Reekviem (leina heliteos, tellimustöö, kantakse ette mälestusjumalateenistusel 2 kuud pärast surma). See jäi helilooja surma tõttu pooleli ning lõpetajaks oli tema õpilane Franz Süssmayr. Teoses seisavad barokiaegse kirikumuusika elemendid (kaks esimest osa on traditsioonilise polüfooniakunsti suurimad meistriteosed klassitsismiajastul) kõrvuti juba 19. sajandi romantikute dramaatilisuse ja traagilise paatosega.
Otsiti pillikõla, mis meenutaks inimhääle laulvust ja seda suutis kõige tundeküllasemalt tekitada viiul. Kuulsad pillimeistrid Anarud ha Stradivarid oskasid selle pilli vormida täiuslikuks. Renessanssiajastu hakati jumalateenistuseks loodud muusikat esitama ka kontsertmuusikana. Tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ka esimese ilmaliku muusika suurteos OOPER loodi renessanssiajastul. Esimene renessanssiajastu ooper esietendus 1597 Firenzes ja ooperite loomisel olid eeskujuks vanakreeka tragöödiad, mille ainestik oli võetud kreeka mütoloogiast. Tuntumateks heliloojadeks olid Lasso ja Palestrina. O. Lasso lõi muusikat kõikides tollaegsetes zanrites, oli väga julge ilmalike viiside rakendamisel vaimulikku muusikasse ja kõlavärvide kasutamisel. G. Palestrina oli range polüfooniameister, kelle muusikas peitus sügavus ja suursugune ülevustunne.
Retsensioon Léo Delibes ,,Coppélia " Käisin vaatamas Léo Delibes'i menukat balletti ,,Coppélia ". Etendus põhineb Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse "Uneliivamees" ainetel. Maailmaesietendus oli 2. mail 1870 Opéra Paris's. Eestis esietendus aga Rahvusooper Estonias 4. märtsil 2010. ,,Coppélia " koreograaf-lavastaja oli Ronald Hynd Inglismaalt, kelle koreograafia on juba mitu hooaega vaimustanud English National Ballet' publikut. Muusikaline juht ja dirigent oli Mihhail Gerts, dirigent Risto Joost, kunstnik Roberta Guidi di Bagno Itaaliast ning koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt Inglismaalt Peaosatäitjad olid uudishimulik linnapea tütar Swanilda, keda mängis Olga Malinovskaja,
koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 Estonia teatri ooperikooris. Ta juhatas harrastuskoore: 19241927 Tallinna Sõjakooli koor ja orkester, Eesti Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll , sümfoonilise poeemi "Elu", kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Tema teoseid on esitatud laulupidudel. Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus, rahvusromantism. Helikeelt on kirjeldatud sõnadega "põhjamaisus", "tundelisus", "voolavus". Heino Eller elanud 7
Kurt kuuleb Nina Raine „Hõimud“ Draamateatris. Lavastanud Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja ja Marta Laan. Kunstnik Riina Degtjarenko, tõlkinud Krista Kaer. Eesti keelne esietendus „Hõimud“ 21. septembril 2014 Draamateatri väikeses saalis (inglise keeles 2010. aastal Londonis Royal Court Theatre’is). Draamateatri etendus „Hõimud“ haarab vaatajad endaga kaasa mõtlemapaneva, kuid ka humoorika looga. Etendus käsitleb perekonnaprobleeme laste ja vanemate vahel, aga mis teeb tavalise perekonnaloo teistsuguseks on asjaolu, et üks peres kasvavast lastest, Billy, on kurt. Billy ei saa peres kõigest toimuvast aru, kuid kõik pereliikmed tahavad temaga hästi
komandöriks. Teos räägib inimestevahelisest suhtlusest, tunnetest ja tõusudest mõõnadest ning just seda andis vaatajatele edasi muusika ja tants. Tumedate tunnete ja mõtetega käis kaasas sünge ning salapärane looming, kuid erksate ideede ja õnnega kasutati rõõmsameloodilisi ja kergesti voolavaid heliteoseid. Esmakordelt jõudis teos vaatajateni 2009. aasta kultuurifestivalil, Londonis, kus programmi raames juureldi 60ˇ põhjalaiusel asuvaid merelinnu. Eestis toimus esietendus Rahvusooperis Estonia 4. novembril 2016. aastal. Muinasjutulise pulmapeo balletist „Uinuv kaunitar“ originaalkoreograafia autor on Marius Petipa, teose koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, kes viis läbi uusredaktsiooni. Pulmapeol on kehastutud muinasjututegelasteks nagu Saabastega kass ja Kassike, printsess Florina ja Sinilind, Punamütsike ja Hunt, Tuhkatriinu ja prints Fortune. Külalised tervitavad õnnelikku noorpaari ja Sirelihaldjat, kes murdis oma võlujõu abil kurja maagia
Georges Bizet, “Carmen” Giuseppe Verdi, “Traviata”, “Rigoletto”, “Aida” Giacomo Puccini, “Boheem”, “Tosca”, “Madame Butterfly” KUULSAID OOPERILAULJAID. Miliza Korjus (1908-1980) Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- “Estonia” teater Tallinnas ning “Vanemuine” Tartus. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) “Vikerlased”, mille esietendus toimus “Estonia” teatris 1928.aastal EESTI OOPEREID. •Gustav Ernesaks, “Tormide rand”, •Eugen Kapp, “Tasuleegid”, •Eino Tamberg, “Raudne kodu”, •Veljo Tormis, “Luigelend” •Eduard Tubin,, “Reigi õpetaja” •Raimo Kangro “Ohver” Eesti ooperidirigente: Neeme Järvi, Eri Klas OPERETT Sõna operetta tähendab väikest ooperit Oma olemuselt on operett meelelahutus žanr. See on muusikaline näitemäng, kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal.
Retsensioon „Persona” Käisin 29. detsembril vaatamas Kuressaare Linnateatri etendust „Persona”. Etenduse lavastajaks ja kunstnikuks on Matteo Spiazzi, helikunstnikuks Villem Rootalu, valguskunstnikuks Tarmo Matt ja maskimeistriteks Annika Aedma, Evelin Vassar ja Matteo Spiazzi. Mängivad Rauno Kaibiainen, Merilin Kirbits, Kristian Põldma ja Tanel Ting. Esietendus oli 4. novembril Kuressaare Linnateatris. Nagu ka pealkiri „Persona” ütleb, mängivad peaaegu terve etenduse aja näitlejad maskides. Nimelt tähendab persona näitleja mängitavat rolli või tegelaskuju ning on tuletatud ladinakeelsest sõnast, mis tähendab teatrimaski. Kõikidel näitlejatel olid väga kõhedad, kuid samas väga omamoodi maskid, mis sobisid selle etendusega sama hästi kokku kui rusikas silmaauku. Etendus
Luunja Keskkool PRIIT VÕIGEMAST (REFERAAT) Koostas: Alo Treial Klass: 7.a Juhendaja: Anneli Jõgioja Luunja, 2005 Priit Võigemast Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lav...
nr. 3, "Arhitektoonika VI", "Crystallisatio", "Lighthouse"), Varssavi Sügis (2001: Symbiosis), Les Boréales Prantsusmaal (2002: "Arhitektoonika VI", "Passion"), MaerzMusik Berliinis (2003: "Arhitektoonika VI"), Klangspuren (2003: "Aditus", "Oxymoron", "Magma"), Icebreaker II Seattle'is (2004: "Fata Morgana"), Europamusicale (2004: "Arhitektoonika VI", "Oxymoron"), aga ka Strasbourgi, Salzburgi, Gstaadi, Celtenhami, Oxfordi festivalidel. 2001.aastal esietendus Saksamaal Dortmundi ooperiteatris Tüüri ooper ,,Wallenberg". See oli esimene kord eesti muusikaloos, mil ooperitellimus tuli välismaalt ja ooper esietendus väljaspoolt Eestit. Ooperi libreto autor on Lutz Hübner. See ooper räägib müütide tekkest kollektiivses teadvuses. Selle ajaloolis-poliitilise ooperi peategelane on Rootsi diplomaat R. Wallenberg, kelle tegevus Rootsi saatkonna sekretärina Budapestis II maailmasõja päevil aitas päästa u 100 000 juuti Saksa koonduslaagritest.
ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega: nukkude maailm kujutab endast inimelu - lootuse, kannatuse ja võitude allegooriat. Luikede järv Tsaikovski "Luikede järv" on klassikalise balleti kullafondi tippteos. Ballett on paljude maade lavade kõige populaaresem ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. See esietendus 1877. aastal Moskva suures teatris. Ka Eestis on seda balleti mängitud korduvalt. Näiteks 28. novembril esietendus Rahvusooper Estonias "Luikede järv", kus lavastajaks ja koreograafiks Tiit Härm. Etenduse kestus on keskmiselt kaks ja pool tundi. Ning selles sisu on jagatud kolmeks vaatluseks. I vaatlus Park lossi lähedal. Prints Siegfried pühitseb sõpradega oma täisealiseks saamist. Pärast külaliste lahkumist jääb Siegfried üksi
kuid vaatamata kõigele jäid nad siiski kokku kuni surmani, hoolimata vastastikkusest vägivallast ja petmistest. ESIMENE EDU "Le Villi" ebaedust lööduna, ei loonud Puccini neli aastat ühtki teost, need olid rasked aastad ka majanduslikult. Alles 1889 aastal tuli Milano La Scalas Giulio Ricordi tellimisel lavale "Edgar", tema teine ooper, kuid ka see ei meeldinud publikule. Edu saavutamiseks tuli Puccinil ära oodata "Manon Lescaut'" esietendus 1893. aastal Torinos. Nii publik kui kriitika olid üksmeelselt kiitvad. "Manon Lescaut" viis Puccini kiiresti rahvusvahelistele ooperilavadele. Tähelepanu väärib ka, et alates sellest teosest algas Puccini pikaajaline koostöö libretistide Luigi Illica ja Giuseppe Giacosaga. 1896. aastal Torinos esietendunud "Boheemil" oli küll mõningane publikuedu, kuid kriitikud ei võtnud ooperit kuigi soosivalt vastu. Seda peeti ebateatraalseks ja hukkumisele määratud teoseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
